Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tänapäeval on edukas vaid see, kes valdab võõrkeeli". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võõrkeele, valdab, väitega, võõrkeeled, vältima, koolides, riigikeel, tahad, elamis, kokkJuhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2
türklaste, hispaanlaste, hiinlaste, muidugi itaallaste ning ka paljude teiste rahvustega. Põhiliselt toimus suhtlemine ikkagi väga levinud inglise keeles, kuid kasutasin vähesel määral ka vene keelt. Teinekord omaette mõtlesin, et küll on hea, et ma ikka peale oma emakeele muid keeli ka oskan. See annab nii palju juurde, sest võin suhelda ükskõik mis rahvusest inimesega. Olen tähele pannud, et tänapäeval ongi kõige populaarsem suhelda inglise keeles, seda hakatakse Eesti koolides ka esimesena õppima. Hiljem lisanduvad valikuliselt siis vene ja saksa või isegi prantsuse, itaalia või mõni muu keel. Minu arust on väga oluline, et kõik rahvad üle maailma peaksid selgeks õppima just inglise keele. Kuna see on juba nii laialt levinud, siis oleks hea, kui kõik seda oskaksid. Nii ei tekiks mingeid suhtlusbarjääre ja inimesed saaksid üksteisest suurepäraselt aru. Ka kõrgelt arenenud tehnoloogia on tänapäeval
Tänapäeva ühiskonnas on edukas väid see, kes valdab võõrkeeli. Tänapäeva ühiskonnas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas olla edukas. Ma olen nõus väitega , et edukas inimene peab mitmeid võõrkeeli teadma. Arvan, et võõrkeelte oskus annab võimaluse edukas olla ning elus oma teed leida. Inimesed, kes valdavad mitmeid keeli, võivad mitmesugustel erialadel töötada: tõlgina, õpetajana, giidina, kirjanikuna või lihtsalt sekretärina. Nendel on võimalus töötada nii oma riigis kui ka välismaal, sest koos keeleõppega õpivad nad ka teiste riikide kuulturi ja traditsioone
...................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..........................................................................10 3.2. Sõnavara õppimine...................................................................................11 3.3.Kuulamine,lugemine,rääkimine.................................................................13 4. Meetodi valik....................................................................
Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Enim räägitud keel on ingliskeel. Selle keelega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja kool välisriigis .Kõrgelt arenenud tehnoloogia on tänapäeval
kõik on justkui meeles, kuigi ma pole seda ise eraldi veel õppinud. Kõiki uusi sõnu on kerge meelde jätta ja lõpuks annab see mulle testi tulemuseks A. Kui ma aga olen puudunud mõned tunnid, siis on pärast kodus õppimine raskem, kuigi teised pole tunnis väga palju uut materjali juurde õppinud. Selleks,et saada ka järgmine töö tulemusele A, on mul endal vaja kodus rohkem korrata. Seepärast soovitaksin mina enda kogemusest võimalikult tihti käia võõrkeele tundides, et saavutada hea õppimistulemus. Kui materjali on palju ja kõik on väga segane, siis aitab meid samuti psühholoogia. Nimelt tuleks materjali kokku pakkida suuremateks ühikuteks ehk känkida ning samuti materjali kuidagi organiseerida (Allik jt, 2006). Seepärast on minu üheks õppimismeetodiks kujunenud tänu psühholoogiale informatsiooni sidumine mingisuguse teise informatsiooniga.
Sellest ei piisa, kuna koolis tuleb õigesti kirjutama õppida. Ka see ei käi enamikule üle jõu. Õigekirja- ja komavead ei oma nii suurt tähtsust kui põhimõttelised lauseehitusevead või tähenduse vääriti mõistmised, kuigi ka need on eesti keele oskamisel määravad. Emakeele kaitsmise puhul on eelkõige oluline see, et kõneleja teaks sõnade tähendusi ja ei asendaks sõnu ingliskeelsetega, kuigi ta võib siiski teada ka omakeelsete sõnade tähendust. Võõrkeele, eriti inglise keele, kasutamine on muutunud nii populaarseks, et seda tehakse moe pärast. Paljude firmade nimed on ingliskeelsed, kuna nende omanikud arvavad, et ennast võõrapärase nimega kaunistades on nad atraktiivsemad ja kliente tuleb juurde. See ei tundu eriti tõsi olevat, kuna mind tõmbavad vastupidiselt omapärase nimega eestikeelsed sildid. Sage võõrkeele kasutamine seab eesti keele säilimise sellisel kujul,
serveerivad traditsioonilisi taani hotdoge täiesti erinevatel kujudel. Taanlased on harjunud hotdogi kõrvale jooma shokolaadipiima. Kodustest toitudest on kõige populaarsem “smrrebrød”, mis on lahtine võileib koos lihapallidega. Samuti on väga populaarne 6 “hakkebøf”,mis kujutab endast burgerit, mida serveeritakse koos kartulite, kastme ja praetud sibulatega. Üldiselt toituvad taanlased väga tervislikult. Koolides pakutakse õpilastele toitu kolm korda päevas: hommiku,-lõuna-ja õhtusöök. Tavaliselt on tegemist buffet-stiilis serveeringuga. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanis võivad alkoholi osta ja tarbida alates 16-aastased isikud (välja arvatud baarid ja pubid). Reeglina hakkvad teismeeas olevad noored alkoholi tarbima väga varakult,enne 16-aastaseks saamist. Välismaalastele tundub see esmapilgul väga kummaline, et tõesti taani noored
kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks sellele, et neid on vaja, on nad huvitavad. Ma arvan, et nii mitmedki on kasvõi korra oma elus unistanud hiina, või mõne muu eksootilise ja huvitava keele valdamisest. Keelteoskus näitab ka inimese inteligentsust. Kindlasti on kuuldud olukorrast, mis valitseb Ameerika Ühendriikides. Nii mitmedki ajakirjad on maininud, et ameeriklased on kitsarinnalised, kuna arvavad, et enamik valdab inglise keelt ja seetõttu pole neil vaja end vaevata ja teisi keeli selgeks õppida. Kõrvalt vaadates tundub see mõtteviis ju tõesti totter. Ilma keelteoskuseta on töökoha leidmine raskendatud. Agraarajastu on möödas ja enam ei valitse põllumajandussfäär, vaid hoopis teenindussfäär. Seal on vaja palju suhelda. Turisminduse osakaal on tõusnud ja sellepärast ei saa mõelda ka seda, et kui töödatakse Eesti riigis, siis milleks peaks teisi keeli oskama
Keel on tihedalt seotud kultuuriga ja see on oluline suhtlemisvahend. See on kõige lihtsam viis, mille abil tundeid ning mõtteid väljendada. Inimestel, kellel on probleeme verbaalse kõnega, on mõeldud välja erinevad moodused. Kurtidele on leiutatud näiteks oma keel - viipekeel. Alati on võimalus ennast arusaadavaks teha, kuid kõnelemine on kõige tõhusam. Igas riigis on oma keel, millega inimesed suhtlevad omavahel ning, kui võimalik, siis samuti välismaalastega. Riigikeel on riigi oluliseks tunnuseks. Mõned riigid ei ole suutnud säilitada oma kultuuri ja on kasutusele võtnud kas mõne suur-või naaberriigi keele. Eesti keel on väga ainulaadne ja ilus keel. On imestatud, kuidas me küll niimoodi sõnu eraldame ja kuidas meil küll nii keeruline keel saab olla. Meie ise aga oleme selle sündides kaasa saanud ning haridust omandades täiustame ja praktiseerime sõnavara ja arendame suhtlemisoskust.
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
leida oma tugevused ning avastada võimalusi nende arendamiseks. Mõnikord piisab väga lihtsast, kuid kindlasõnalisest julgustamisest. Kindla soovi tuvastamine ja ettevalmistus ootamatusteks. Karjäärinõustaja roll: Aidates noorel eelnevalt hinnata tema valmisolekut iseseisvaks eluks välisriigis, eemal harjumuspärasest, saab tihti selgeks, kas see noor on ka päriselt valmis. Katsetage võimalustega kodumaal. Mööda ei saa vaadata ka võõrkeele valdamise oskustest. Kui noor ei räägi valitud sihtriigi keelt, siis missugune on tema valmidus see keel omandada ja kuidas on ta mõelnud senini hakkama saada. See tähendab tihti lisastressi ja ajakulu, valmidust sellega toime tulla on soovitatav katsetada enne välismaale minekut. Kui nõustaja tunneb, et noor ei ole veel päris küps rahvusvahelise kogemuse omandamiseks, siis võib talle katsetamiseks soovitada kodumaal pakutavaid võimalusi – osaleda
Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama
Oma tähestik on kreeka, armeenia, gruusia ja jidiši keelel. 2. UURING – KOLMANDA KLASSI LASTE ÕPPIMISOOVID ERINEVATE KEELTE OSKAMISEKS LISAKS JUBA KOOLIS ÕPITAVATELE KEELTELE Selleks et teada saada missuguseid võõrkeeli kolmanda klassi lapsed tahaksid veel selgeks õppida lisaks juba koolis õpitavatele keeltele viisin läbi vastava küsitluse Merivälja Kooli 3A ja 3B klassi õpilaste hulgas. Kokku osales küsitluses 47 õpilast. Iga laps kirjutas küsitluse vastuseks ühe võõrkeele. Küsitluse tulemused: 3. KOKKUVÕTE Suurem osa õpilasi(kokku 35) soovib õppida Euroopa suurte riikide keeli, milleks on prantsuse, saksa ja hispaania keel. Üks väike osa õpilasi(kokku 5) soovib õppida Aasia kahe tuntuma riigi keelt, milleks on hiina ja jaapani keel. Teine väike osa õpilasi(kokku 4) soovib õppida meie naabermaa ja sugulasrahva soome keelt. Lisaks soovivad mõned õpilased üksikuna õppida itaalia, kreeka ja norra keelt.
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt
"Keeled on meie rikkus" Mina olen pidanud gümnaasiumis õppima nelja keelt, kui lugeda nende hulka ka emakeel. Proportsioonis võtavad nad enda alla märgatava osa ajast. Sellest võib järeldada, et keeleõpet peetakse noorte hariduses väga tähtsaks. Milles seisneb keelte tähtsus? Alguses tekib ühtelugu küsimus, miks inimene üldse peaks teisest keelest ja kultuurist huvituma, mingeid nähtavaid eeliseid ei näi sealt tulevat ning samas peab tohutult aega kulutama, et omandada mõni keel viimase detailini. Minnes teise riigi ülikooli õppima, siis on vajadus selge - teisiti ei saa lihtsalt hakkama. Ometigi, kui inimene ei kavatse kuskile välismaale väga kauaks minna, siis see kõik tundub maha visatud ajana. Samas on olnud tsivilisatsiooni lahutamatuteks osadeks läbi aegade olnud sõna, keel ja kiri. Inimeste õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendumine. Õppides midagi teisest kultuurist, muutub väljendusoskus hoopis paremaks, sest õpitakse maailma nägema e
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
06.12.2011 Kas eesti keelel on tulevikku? Minu arvates võib olla eesti keelel tulevikku, kuigi meie keel pole veel hääbumas ent peab tõdema, et mõne kümne aasta pärast võib olla meie keel kadunud kuna me võtame kasutusele palju erinevaid võõrkeeli ning eesti keel jääb meil tahaplaanile. Me kasutame tänapäeval palju inglise, saksa ja vene keelt. Inglise keelt kasutame palju kuna enamus tehnoloogia ning ärindus on võtnud kasutusele ühtse keele muude maade keeltega. Inglise keel on meil põhiline suhtluse keel kuigi me elame eestis ent ikkagi kasutame ja õpime seda rohkem kui oma enese emakeelt. Selle asemel, et eestis kasutada programme ja juhtida ärindust eesti keeles teeme me seda mõnes muus keeles, sest tahame oma äri ning erinevaid eestis valminud programme ka jagada mujal maailmas ning just selle pärast kasutame me palju inglise keelt ning eesti keele jät
Nõo 2011 Sisukord Sisukord 2 Statistika mõisted 3 Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ja kokkuvõtlikku esitamist. Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha
Euroopa kodanikud on kõik uhked selle üle, kes nad on ja mis riigist pärit. Eurooplastel, kes lähevad mujale maailma reisile, on väga uhke öelda, et nad on eurooplased, sest kes ei teaks Euroopat. Üks väga hea ning oluline asi on Euroopa Liidu riikides ühine raha, milleks on euro. Juba varsti on ühine raha Eestissegi tulekul. Minnes mõnda teise riiki Euroopas, ei pea minema panka, et vahetada raha ümber, vaid lihtsalt lähed ja ostad, mida tahad. Mitte mingit vahetust. Natukene, kuid mitte oluliselt, häirib siiski see, et eurodega kaasneb palju münte ja sente. Tuleb siis lihtsalt osta suurem rahakott, kuhu mahuks palju peenraha ära. Aga mida siin ikka nuriseda on. Peab olema rahul sellega, mis on, sest ega teist võimalust enam ei tule! Kõik inimesed teavad, et Euroopa kodanikud ja ka ülejäänud inimesed on kõik auväärsed. Teame, et uuringute põhjal pidid
Nüüd tunneb inimene, et ta on teises kultuuris kodus. Ta on õppinud nautima paljusid teise kultuuri jooni: toitu, joomist, seltsimist, vaba-aja veetmist, kunsti. Paineid sünnib aeg-ajalt, kuid ahistustunne on mööduv. Valitseb meeleolu: siin ja praegu. Kohanemisetapid edukalt läbinu teadvustab endale senisest selgemini oma kultuuritausta: ta on õppinud aru saama oma kultuurist. Samas on ta õppinud küllaldaselt ka teise kultuuri mängureegleid ja oskab toimida nende järgi. Ta valdab nii oma kui ka teise kultuuri koode ja on võimeline loomulikult ja sihipäraselt siirduma ühest koodist teise vastavalt vajadusele. Kultuurikood on tema valduses samamoodi nagu keeled: nad on kogu aeg kasutamisvalmid. Kumba kasutatakse, selle määrab eesmärk. Oskus ette aimata olukordi, on märk sellest, et kultuuri tuntakse juba üsna hästi. Teatakse hästi sotsiaalse suhtluse reegleid ning seda, mida mingi käitumine põhjustab. Teise kultuuri õppimisega ei hüljata oma kultuuri
maalimakeeli ära õppida, kui just mingi geenisus ei ole. Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel, mille rääkimine algas juba väga ammu ning igasuguste murrete tekkimine on maailmas väga levinud ning paljud ei tunnegi igasuguseid keeli mida igapäev välja mõeldakse. Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Keelte oskusega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja kool välisriigis . .Erivevate keelte oskus ei too ainult reisides kasu vaid ka kõrgelt arenenud tehnoloogia on
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�
Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea.
keeletaust."(Praxis. 2012, Uuring: gümnaasiumilõpetajate seas on suur huvi õpingute jätkamiseks) 1.1. YFU (Youth For Understanding) YFUon mittetulundusühing, mille eesmärgiks on õpilasvahetuste korraldamine välismaal. Organisatsioon asutati Ameerikas 1951.aastal ja Eestis tegutseb see organisatsioon alates 1992.aastast. YfU töötajateks on vabatahtlikud, kes ei saa palka oma tegevuse eest. Käidakse koolides, õpilasesindustes jt tutvustamas. Tutvustajateks on peamiselt need, kes on olnud vahetusõpilane või on vastu võtnud mõne vahetusõpilase. (http://yfu.ee) 5 1.2. Erasmus Erasmus on organisatsioon, tänu millele saavad mina üliõpilased välismaale õppima. Õppida saab Norras, Islandil, Liechtenstein, Sveits ning kanditaatriigid on Türgi ja Horvaatia. Selleks,
3. klassi lõpetaja: 1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist; 5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks; 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas. Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus: Teised keeled Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine A1.2 A1.2 A1.2 A1.2 II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejatega igapäevastes suhtlusolukordades ning kasutab
Nad ei pea teksti tervikuna läbi mõtlema ja haarama. Ja seda on tunda, kui läheb asjade üle arutlemiseks. Ega arutlemisoskust kusagilt mujalt kui kirjandusest saa. Me võime ju arutada praktilisi asju, kuidas parki koristada või liiklust korraldada, aga sealt ei teki midagi sellist, mis hakkab hinge avardama ja mille tõttu hing kasvab. Kui kirjandust ei loe, siis hing lihtsalt ei kasva. Tavaliselt seletatakse ja õigustatakse uusi kummalisi arenguid väitega, et ajad ja inimesed on muutunud. Aga kas kõigega, kuidas aeg ja inimesed muutuvad, peab tõepoolest leppima nagu paratamatusega, ehkki need muutused toovad kaasa inimeste vaesestumise? Äkki peaks neile muutustele siiski vastu hakkama, tõsi küll, riskides sellega, et saad külge vanamoodsa, kivistunud ja ajast maha jäänud inimese sildi? Kui meenutan oma murdeiga, siis väljendusin ka lühidalt. Ei kasutanud pikki lauseid, ei osanudki neid. Aga
Talv möödus rahulikult ja ka kevad, kuid kui hakati uuesti koolidesse avaldusi vastu võtma, hakkas ka minu sisemine mina jälle mulle ütlema:"Kas sa oled tõesti nii kehv, et kuhugile sisse ei saa? Proovi veel!" Ja nii valmis minul plaan, millest ei julgenud ma mõni aasta tagasi isegi mõeldagi, ja loomulikult ei rääkinud ma sellest mitte kellelegi, see oli esialgu minu saladus. Kuna minu lõputunnistusel ei olnud peale vene keele teist võõrkeele hinne, ei olnud ma julgenud proovidagi, et kuskile kooli oma dokumente sisse viia. Kuid nüüd olin otsustanud teha proovi, sest tahtmine oli ikka päris suur. Võtsin oma dokumendid ja viisin katsetuseks sisse Tartu Ülikooli, et astuda Pärnu Kollezisse sotsiaaltööd õppima, see on amet, mida olen ikka pidanud endale huvitavaks ja samas ka kasulikuks ühiskonnale. Ja minu üllatus oli suur, kui leidsin oma nime vastuvõetute nimekirjast, kahjuks sain ainult tasulisele kohale
paberi sealt sain. See andis juurde palju motivatsiooni edasi püüelda just sellel alal, mida juba väiksena ihaldasin. Nii sündis ka soov kandideerida Tallinna Tehnikakõrgkooli, transpordi teaduskonda, auto tehnikuks. Läbi raskuste see ka õnnestus ning juuli keskel oli teada, et septembris kõnnin ma sisse Tallinna Tehnikakõrgkooli aktusele. Kuid miks just Tehnikakõrgkool? Autot oleks saanud õppida ka teistes koolides, näiteks oleks olnud võimalus minna edasi õppima Mehaanika kooli, kuid soovisin omandada kõrgharidust, et elus oleks rohkem võimalusi ning et teadmised oleksid laialdasemad. Üldse põhjuseks, miks ma tahan õppida auto tehnikuks/inseneriks on see, et minu jaoks on tähtis töötada kohas, mis pakub mulle huvi. Nii ei teki üksluisust ja rutiini, vaid töö ja hobi käivad käsikäes. Iga inimene peaks elus tegema seda, mida ta kõige rohkem tahab, nii oleksid
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keeleoskust. M
keele aktsent, mida nende elukoha- Keel kui identiteedi kandja riigis kasutatakse. Mõnele inimese- Rullnokkade identiteet le jääb võõrkeele aktsent külge juba Keele põhiline ülesanne on anda edasi infot. Selles mõttes on üsna lühikese välismaal viibimise keel tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad. järel. Ka see on põhjustatud (alateadlikust) soovist näidata oma
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine. Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata. Kui üksteisest aru ei saada, ei ole areng ükskõik mis eluvaldkonnas võimalik. Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Ametnikud puutuv
annaabi.ee 
