70% 60% 50% 40% Sari 1 30% 20% 10% 0% Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammiku Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammikud • Keenia – Manilkara sansibarensis, Hymenaea verrucosa (segametsad) Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammikud • Keenia – Manilkara sansibarensis, Hymenaea verrucosa (segametsad) • Soome – männikud, kuusikud, kaasikud Metsatööstus • Arenenuim – Soome (tähtsaim) Metsatööstus • Arenenuim – Soome (tähtsaim) • Vähem arenenum – Mongoolia
· Mongoolias valitseb teravalt mandriline kliima.Pikk talv on külm ja sademetevaene. · Mongoolia põhjapiirkonnad on õhukese lumikatte tõttu maailma lõunapoolseimad igikeltsaalad. Suvi on lühike ja soe, lõunaosas kuum. · Kevadtalvel on sageli lumetorme ja kiilasjääd ning suvel tolmutorme. · Umbes 73% territooriumist on põllumaad, 0,4% on haritavad maad, 72% rohumaad, 7% on metsad, 20% on muud maad ja 0,6% on siseveekogud. Metsatüübid · Männikud, tammikud · Kõige rohkem Mongooliasse importeeritakse jahu, suhkrut, odra õlut, sibulat. · Kõige rohkem Mongooliast eksporteeritakse liha ja hobust, sokolaadi. Huvitavad faktid · Mongoli keeles on hobuse nimetamiseks 54 erinevat sõna. · Mongoolias on kariloomade arv 20 korda suurem kui inimeste arv. Kasutatud kirjandus · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/mongoolia/ · http://www.reisiguru.ee/riikID/69 · http://et.wikipedia.org/wiki/Mongoolia
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem.
Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia · Koordinaadid: 49°36 N, 6°7 E Kuuluvus Luksemburg kuulub: · Euroopa Liidu (al 1957) · NATO (al 1949) · OECD (al 1961) · Beneluxi (al 1960) · ÜRO (al 1945) · WEU (al 1948) koosseisu Loodus · Lehtmetsavöönd · Kõrgeim punkt: Kneiff (560m) · Pikim jõgi: Mosel (515km) · Peamised loodusvarad: rauamaak, mets (21% - tammikud, pöögimetsad, lepikud) Kliima Rahvastik · Rahvaarv: 474 400 · Rahvastiku tihedus: 181 in/km² · Keskmine eluiga: naistel: 82,52 a meestel: 75,76 a kokku: 79,03 a Rahvastik Majandus · Peamised majandusharud: · Pangandus · Metallurgia · Ringhääling · SKT: 94417 $ inimese kohta · Impordib rohkem, kui ekspordib Kuulsad inimesed · Edward Steichen (1879 1973) fotograaf · Michel Majerus (1967
linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm. Lõuna pool asub Götaland. Seal on soine ja väheviljakas pinnas ja seal elab hõredalt inimesi. Rootsis on palju vee-energia rikkaid jõgesid, nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule, ning suuri järvi, nagu Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Majandus Rootsi impordib kõige rohkem naftat. Veel impordib ta masinaid, keemiatooteid, mineraalkütuseid, tekstiilitooteid ja jalatseid Rootsi ekspordib kõige rohkem ravimeid, kuid samuti ka masinaid, autosid,puitu,keemiatooteid,rauda ja terast Vaatamisväärsused Gotlandi saar ja Visby linn Öland A
Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv, mis on Ungari oluliseim turismi ja kuurordi piirkond. Kliima: Mandriline paraskliima,talved on külmad ja niisked,suved soojad tihti põuased.Aasta keskmine temp 9,7C,sademeid 655mm Taimestik: mullad mitmekesised, suht viljakad mullad,viinamarjakasvatused,Metsad:pöögi- ja tammikud. Loomastik: hirved,saakalid,metssead,hundid,ilvesed,koprad. Loodusvarad:maavarasid on vähe,süsi,vähesel määral naftat ja maagaasi,peamine maavara on boksiit Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu: Antiikajal asus Ungari aladel Rooma provints Pannonia,linnad:Aquincum ja Gerosium,5
kanarbik, mustikas, pohl jne Veidi madalamal paikneb Kasemets rohurinne- leseleht, maikelluke, sõnajalg jne Madalaima rinde moodustab samblarinne, mõnes metsas asendab seda samblikurinne Metsarinded Eesti metsad Esimesed metsad, mis pärast jääaega siin kujunesid, olid külma kliima tõttu madalad ja kidurad. Siis olid peamised puud kask ja mänd U 5000 aastat tagasi oli kliima aga isegi soojem kui praegu. Siis olid tavalisemateks metsadeks tammikud Ligikaudu 1500 aasta eest oli kliima muutunud jahedamaks ja niiskemaks ning peamiseks puuliigiks sai kuusk Mets Kuusk Metsatüübid Nõmme- ja palumetsad levivad toitainevaestel ja kuivadel muldadel. Taime- ja loomaliike on suhteliselt vähe. Enamuspuuliik- mänd Laanemetsad levivad suhteliselt viljakatel parasniisketel muldadel. Taime- ja loomaliike on rohkem kui nõmme- ja palumetsades.
Taimed Kui jää taganes, kasvasid Norras kõigepealt vetikad, seejärel tulid samblad ja samblikud. Sedamööda, kuidas temperatuur tõusis, tulid ka rohttaimed, ja need lõid pinnase kanarbikuliste ja puudejuurdumiseks ja kasvamiseks. Esimesed puud, mis sisse rändasid, olid kased. Järgnesid teised puud, nagu haavad, pihlakad, pajud, männid ja sarapuud. Kliima soojenedes pidi kask taganema teiste puude ees. Lisandusid tamm, pärn, saar ja jalakas ning moodustusid suured tammikud või tihedad segametsad. Inimeste põhiline elu Et rahuldada pere vajadusi, pidi kiviaegne mees töötama ainult 23 tundi päevas. Kiviaegne naine töötas küll pere heaks hommikust õhtuni, hankides toidulisakoriluse ja kalapüügiga. Nad pidid ka valmistama kõik relvad ning töö- ja majapidamisriistad Lapsed pidid kindlasti oma panuse andma, niipea kui nad õppisid omal käel toime tulema. pühendati palju aega ja tähelepanu religioonile ja rituaalidele
· Metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. EESTI Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Näiteks ei saaks ka Eestis ilma metsadeta elada karud, ilvesed, hundid ja paljud teised loomad. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Eestis on kaitsemetsadel muuhulgas
põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik, tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad
Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal.
Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid, tavaliselt kask, haab, kuusk, mänd, sageli ka hall ja sanglepp. Laialehistest liikidest kasvavad koos tammega saar, pärn ja vaher, kuna jalakat kohtab harva. Päris puhtaid tammikuid on vähe, ligi pooltes on siiski tamm ülekaalus. Hästi tunneb end tammede all sarapuu. Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida
1,4 ha suurusest Prandi allikast saab alguse Prandi jõgi. Järvamaa poleks midagi ilma soode ja rabadeta. Suurim on vastu Harjumaa piiri asuv oma arvukate laugaste ja älvestega tuntud EpuKakerdi raba ( 363 km2). Looduskaitsealuseid territooriume on Järvamaal mitmeid: Endla looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala, Türi voorestiku kaitseala, Piiumetsa sookaitseala, Vulbi taimharulduste kaitseala, Pärnu jõe saar Türi linnas, Rava ja Päinurme tammikud, Purdi ebatsuugapuistu. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest.
kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Metsades tuleks loobuda monokultuuride(e puupõldude tekkitamine) kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv
Kui luuletaja midagi loob, on tema kõnes veidi valet, veidi tõtt. Osa mõtleb ise ning osa tema loomingust on kuulujutt. Õhus on ohtu ja toimub ränk lahing, valatakse verd, kaitstakse isamaad ning langetakse selle eest. Nüüd las juhatab õnn sind. Istuta erinevaid asju oma sugulaste auks. Nende mälestusteks. Magage ja puhake, kuni ühel päeval ärkate Taara toas. Siis kuulete vanu jutte, mida mulle on rääkinud tammikud ja pihlakad. Nendest lugudest ongi sündinud ,,Kalevipoeg". 1. lugu Meie kangelased Kalev ja tema kuulsad pojad olid idanenud jumalikust võsust. Põhjakotkas kandnud vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillanud ta Viru randa maha. Sealsamas, veidi aega hiljem sai Kalevist meie maa valitseja. Mõne aja pärast juhtus üks lesknaine Läänemaal ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt leidma. Ta viis need koju ning pani kaane alla kasvama.
vetikaid täis. Tulevikus tuleb aga loota, et vähemalt osad Erastverest lahkunud noored tulevad vanemana siia elama ning küla ei jää täiesti tühjaks. Loodetavasti jätkub ka senine pargi koristamine Eesti Looduskaitse Kanepi Seltsi poolt ning hooldekodu vastne remontimine aitab tõsta selle koha ilmet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · Hirvlaane, M. 2001. Kanepi kihelkond. Kodulugu. Käsikiri. · Kaar, E. 1964. Eesti tammikud. Tammikute levik Eestis. ELUS aastaraamat: 57 72. · Kask, P. 1999. 130-aastane Erastvere tammik hävimisohus. Eesti Mets, 1: 1718. · Reim, P. 1925. Lõuna-Eesti tamme kultuurid. Tartu Ülikooli metsaosakonna toimetised nr. 3, Tartu Ülikooli Õppemetskonna väljaanne. · Ungern-Sternberg, Marie Anna Eugenie v. Mein Leben I. Käsikiri. Dikteeritud aastatel 188488, täiendatud ja ümber kirjutatud 1908 Viljandis. 10
on märgatav. Rootsi põhjaosas on tihti pikk ja külm talv. Mägedes sajab palju ja lume paksus on suur. See aga meelitab sportlike turiste Roosti mägedesse suusareisidele. Läänemeri jäätub talviti sageli. Taimed ja loomad Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus
küünlaid. Definitsioonile "hingedeaeg" annab entsüklopeedia seletuse: "...eesti rahvausundis surnute mälestamisele pühendatud aeg... usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla soodsas vahekorras (kaeti neile toidulaud)." Samas teame, et eestlased peavad enda valdavalt siiski ristiusurahvaks. Kirik, Piibel ning meie-isa-palve on kindlasti meile enam hingelähedasem kui tammikud ja ohvrikivid. Kümme käskugi tunduvad meil lausa veres olevat, olgugi, et sellega läbi elu jõhkraid kompromisse on tehtud... Kui nüüd suurem osa eestlasi end mingilgi viisil kristlaseks peab, siis peaksime ka üldjoontes olema teadlikud sellest, mis meelt Meie Isa kõigi paganlike rituaalide ja eriti surnute hingede väljakutsumise osas on. Kes kasvõi kordki elus on lugenud Moosese raamatuid, teab, et "neetud on igaüks, kes seda teeb (kummardab surnudi)". 5.Mo
Lõuna pool asub Götaland . Sealse soise ja vähe viljaka pinnase tõttu elab neis paigu hõredalt inimesi . Rootsis on hulgaliselt vee energia rikkaid jõgesid , nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule , ning suuri järvi nagu Vänern ( 5585 km2) , Vättern ja Mälaren . Taimestik on piirkonniti erinev . Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra ; Keskosa ilmestab okasmetsade , eriti männikute ja kuusikute rohkus ; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad , eelkõige tammikud ja pöögmetsad . Rikkalikust loomastikust on tähelepanuväärsemad põhjapoolsetel aladel arvukad põhjapõdrakarjad ning kõikjal metsades elunevad hirved , karud , ilvesed ,nugised oravad ja hundid . (Rootsi riigi kaart) 2 . Ülevaade looduslikest tingimustest Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima , seda tänu Golfi hoovusele . Rootsis on valdavalt mandriline kliima
mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida
Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida- Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal.
Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2) · Lehtmetsad-laialehelised, kitsalehelised · Okasmetsad 3) · Kuusikud · Kaasikud · Lepikud · Tammikud · Männikud · Haavikud NIIDUD: 1) Primaarsed On alati olnud lage kasvuala. · Lamminiidud- jõgede ääres, liigirikas · Rannaniidud- kasvavad tavaliselt kadakad · Looniidud- metsa sees on rohumaad 2) Sekundaarsed Kujunenud lagedaks kasvualaks reeglina inimmõju metsadele. · Aruniidud · Puisniidud-kõige liigirikkam · Soostunud niidud Puisniit-pärandkooslus (UNESCO kaitse alla võetud), ei ole mujal kui Eestis.
elupaiku käsitlevas direktiivis ning ka Berni konventsioonis vaadeldakse neid kui ranget kaitset vajavaid liike. Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid,
korda suurem kui sealihal, kümme kroda suurem kui piimal, neliteist korda suurem kui õunal. Pähkleid hävitab kõige aktiivsemalt pähklikärsakas(mardikas). 23) Sõstrad (Ribes) Eesti looduses leidub 3 põhilist sõstraliiki. Must sõstar, Karvane sõstar ja Mage sõstar. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Mage sõstard on looduses kõgie rohkem aj tema marjad valmivad juulis. 24) Tamm (Quercus robur) 5000 aastat tagasi olid peaaegu pooled Eesti metsad tammikud. (vähenemist põhjustas kliima jahenemine ja inimene). Tamme eluiga võib ulatuda 1500 aastani. Tamme levikule aitab kõige rohkem kaasa Pasknäär, kes peidab tõrusid maa sisse. Tamm loob algul endale korraliku juurestikku ning alles siis hakkab kõrgusesse kasvama. Suurem osa maailma 450-st tammeliigist asub lähistroopikas või troopikas. Tammepuit on väga vastupidav. (puit muutud seda tugevamaks, mida kauem vees liguneb) Kõrgelt on hinnatud tammepuust mööbel
Levinud pos pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Muld- lähtekivimiks karbonaatne moreen; viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld; kõdukiht väga õhuke või puudub, huumushorisont tüse (15-25cm); mullareaktsioon neutraalne, alumised kihid karbonaatsed. Puistu- kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk; samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal; kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 11%. 1.5 Salumetsad- levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel; veerežiim
· Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Euroopa lehtmetsad nooremad ja liigivaesemad kui Põhja-Ameerika või Ida-Aasia omad, sest Euroopas tekkisid need alles pärast viimast jääaega ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad ja pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on
Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Huumushorisont on tüse (15-25 cm), mullareaktsioon neutraalne, alumised kihil karbonaatsed. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess põhjustab vanemate kuusikute hõrenemist ja juurdekasvu langust. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 1.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel
Eestis loetakse vanimate tammede elueaks umbes 500-600 aastat. Hariliku tamme levilaks võib pidada Euroopat, kuigi tammede perekond on pärit troopilistelt aladelt, kus suurem osa maailma ligi 450 tammeliigist elab tänaseni. Kasvab tavaliselt leht- ja segametsades, kuid leidub ka puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, haljasaladel. Ta on tavaline kõikjal Eestis, kuid moodustab kõigist Eesti metsadest kokku ainult umbes 0,3%. Suurimad tammikud paiknevad Lääne- ja Põhja- Eestis. Koor on 30.-40. aastani sile ja oliivipruun, hiljem hallikaspruun, peaaegu must. Vanemas eas on aga koor paks (kuni 10 cm), küllalt sügavate pikilõhedega (krobeline). Noored võrsed on punakaspruunid, heledate lõvedega. Võrseid kasvatab tamm 2-3 korda aasta jooksul. Ühe-kaheaastastele kasvudele on iseloomulik hästi nähtav viiekiireline säsi. Pungad on munajad, kaetud rohkete soomustega, ladvapung on ümbritsetud
sajandi alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid maakondadeks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala Eesti polnud muinasaja lõpus riik, sest Eesti oli jagunenud maakondadeks! Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus vägi, targad, hing, jumalused (Peko, Taara/Tharapita, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine. Muinasusu põhielemendiks oli vägi- seda oli nii elusolendites, teatud objektides (kivid, puud), paikades (tammikud, allikad, ojad) ja taevas (päike), aga ka sõnades. Kõige enam oli väge südames, veres, küüntes ja juustes. Väge kontrollisid targad. Eestlased uskusid, et eluta ja elusal loodusel on hing (mõiste "animism"). Palju oli metsavaime ja koduhaldjaid (nt Peko). Kõrgjumalatest on teada Tharapitat ja Ukut. Selleks, et jumalustega hästi läbi saada, toodi ohverdusi (nii looma kui ka inimese). Selleks olid ohvrikivid ja ohvriallikad (Pühajõgi, Pühajärv, Verijärve). Isikud:
Saare puit on ilusa tekstuuriga, mistõttu kasutatakse seda laialt mööbli valmistamiseks, vineeri, parketi ja suuskade tootmiseks, masinaehituses, siseviimistluseks, on ka kõrge kütteväärtusega. Puidul on veel üks eriomadus: seda saab kergesti koolutada. Saare (koor, seemned ja lehed) leiab kasutust ka rahvameditsiinis eelkõige temas sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Harilik tamm (Quercus robur). Tammikud on veel vähesel määral säilinud Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal on tammi üksikutena segametsas või väikeste saludena, moodustades Eesti metsade üldpindalast vaid 0,5 %, tamme enamusega puistutest on 16 % puhtpuistud. Ainult 1/7 meie tammikutest on vanemad kui 100 aastat. Tamm on lülipuiduline puu, maltspuit on kitsas ja kollakasvalge, lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav.
m3 piiri. Eestis kasvavad männikud peaaegu kõikjal, kuid valdavad on nad väheviljakates kuivades (nõmmed) ja liigniisketes (sood) kasvukohtades, kus moodustavad puhtpuistuid Mujal kasvab mänd nii puhtpuistuna, kuid moodustab ka koos kuuse ja kasega segapuistuid. Enamlevinud puuliikidest on mänd kõige pikaealisem ja vanemate puistute vanus ületab 250 aastat, veel vanemaks võivad kasvada on ainult vähese levikuga tammikud. Kuusk moodustab 16,0% puistute pindalast ja 23,4% kasvava metsa tagavarast. Kuusikute keskmine vanus on 58 aastat ja hektaritagavara 241 m3. Kuigi puistuna ei ületa kuusiku kõrgus üldjuhul 40 meetrit, siis kõige kõrgem mõõdetud kuusk on olnud 48 m, mis on ka Eestis kasvanud puude kõrgusrekord. Parimate puistute tagavara võib küündida 600 tihumeerini hektaril. Kuusk eelistab viljakaid või keskmise viljakusega parasniiskeid kasvukohti
Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad suuda sellistes tingimustes kasvada, tootlikkus 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Enamasti kasvavad segapuistud. rabataimed domineerivad puhmad: kanarbik, Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari.
juurepess. Männikuid on ca 1/4, veelgi vähem kaasikuid, hall-lepikuid, haavikuid ja tammikuid. Puistute boniteet on enamasti Ia-II boniteediklassist. Raieküpse puistute hektaritagavara võib küündida kuni 600 tm -ni. Kuusikud lisaks juurepessu nakatumisele kahjustuvad ka üraskirüüstete tagajärjel ja võivad vahel ka hukkuda või jäävad sanitaarraiete tõttu liiga hõredaks ning neis suureneb tugevalt tormioht. Halva kvaliteediga on tavaliselt ka tammikud. Teised puistud on hea tervisliku seisundiga, männid on vahel halvasti laasunud. Otstarbekas on antud kasvukohatüübis kasvatada männi-kuuse segapuistuid, puhtmännikuid koos kuuse II rindega või lühendatud raieringiga kuusikuid. Alusmetsas kasvavad mage sõstar, h. kuslapuu, h. türnpuu (Rhamnus catharticus), h. pihlakas, h. sarapuu, h. vaarikas, h. näsiniin (Daphne mezereum) jt. liigid. Alustaimestikus esinevad h. sinilill, h. jänesekapsas, metsmaasikas (Fragaria
annaabi.ee 
