Eesti Merekool Ranel Saare Okupatsioonide Muuseum Essee Juhendaja: Rein Tammik Tallinn 2016 Okupatsioonide muuseum Sissejuhatus Okupatsioonide muuseum on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.Muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003.Muuseumis eksponeeritakse esemeid, mis kajastavad Eesti arengut aastatel 1940–1991. Okupatsioonide muuseumi tegevust koordineerib Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Muuseumist Muuseumis oli väga palju suuri ja väikseid asju vanast ajast, mis näitas hästi selle aja olemust ja kuidas sel ajal elu ja eluolu olid. Muuseumisse sisse minnes nägin ma kalapaati, millel olid küljes aerud ja mootor
Eestis enne Nõukogude okupatsiooni kehtinud seadustega ei saanud mitte mingil tingimusel olla aluseks nende järgnenud süüdimõistmisele Nõukogude Liidu seaduste järgi. Komisjon on seisukohal, et Eesti Vabariigi endise poliitilise juhtkonna, sealhulgas valitsuse liikmete ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnike aastail 19401941 alanud kohtuliku jälitamise ja süüdimõistmise jätkamine oli õigusvastane. Komisjon peab õigusvastaseks taasokupeerimisele järgnenud vastupanuliikumise mahasurumist ning Otto Tiefi valitsuse liikmete vahistamist ja karistamist. Eesti kodanike süüdistamine reetmises, mis põhines tõele mittevastaval väitel, nagu oleks tegu olnud Nõukogude Liidu kodanikega, oli õigusvastane. Komisjon on seisukohal, et Eesti kodanike kontrollimine filterlaagrites, sõjatribunalide rakendamine otsuste langetamiseks tsiviilisikute üle ning nende otsuste täidesaatmine kujutavad endast inimsusevastaseid kuritegusid
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL 2.1 November 1918..........................................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3. VASTUPEALETUNG 3.1 Peamised relvajõud .............................................................
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57).
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid.................................................................
Baltikumi, seal alguse tugev üldajalooline suund. Üha kriitilisemalt töötama ajalooallikatega. August Upitz, Schlötzan. Viimane tegi endale nime Nestori kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel pinnal, eestkätt Piibli kriitika. Tehniline filoloogiline kriitika enamasti. Sisuline kriitika, allikate kontroll hakkab 18. sajandi II poolest. 19. sajandil Saksa ajalookirjutuses buum. Balti valgustajad pea eranditult diletandid, viis ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega. Pea kõik Balti valgustajad tegelenud Balti ajalooga, lühiksesed ekskursid Vene ja Lääne-Euroopa ajalukku. Agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse esiletõstmine nende poolt
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed
Kõik kommentaarid