LAV 1 839 030 2,7 Vendri 47,49 Maailm 67 067 128 100 Niderlandi 33,64 kokku * d FAO hinna Namiibia 30,88 ng Argentiina 19,68 Iran 18,10 'Aljoshenkin'* ('Aljosha') vajab talvekatet Marjad ovaalsed, ebaühtlase suurusega, kõhrja sisuga. Lehed 5 hõlmaga, alt hõrekarvased. Vars paljas. Väärtused Suured ilusad vilikonnadväärtuslikud marjadB ja C tsoonis ka avamaal Puudused kevadiste öökülmade ohtvastuvõtlik jahukastele 'Adalmiina' ('ES 6-16-30', 'Aldemina') kasvuhoones talvekindel Marjad õrna, kergesti puruneva kestaga. Vilikond hõre.
estragoni vormi. Kibedama maitse ja lõhnaga, mitte savimulda 80cm taime kohta. Põua ajal vajab maitsestamiseks. Eeterlikku kõrgemat vene magusavõitu aniisimaitselist ja kastmist. Prantsuse estragonpuju võib õli parfümeeriatööstuses. madalamat prantsuse estragonpuju. vajada talvekatet. Ravimataimena toniseeriv, seedimist soodustav, söögiisu parandav.
Järgmise aasta varakevadel tuleks külvata juba lumele 100-150 grammi täisväetist, mis koos lumesulaveega imbub pinnasesse (Seemnemaailm). Talvine hooldus Kasvukoha valimisel peaks vaatama, et koht oleks päikesepaisteline ja külmade põhjatuulte eest varjatud (Laansoo 2010). Põhjatuulte eest varjatud koht on soovitatav, kuna kuigi öeldakse, et varjane veigela on külmakindlam, kui kaunis veigela, ei ole siiski külmumisoht välistatud. Seetõttu oleks soovitatav kasutada talvekatet, eriti nooremate taime puhul. Taime ei tohi liiga vara kinni katta, kuna soe, umbne keskkond on soodne seenhaiguste levimiseks. Õige aeg katted peale panna on siis, kui mõni päev on olnud kuni 5° külma, maapind juba kergelt külmunud ning on oodata püsivat külma. Plusskraadidega tuleks talvel talvekatet vähendada, et taimed n-ö ära ei lämbuks ja suurema külma saabumisel taas kinni pakkida. Enne maa külmumist tuleks torgata
Liitleht koosneb 4 lehekesest. Õied on erekollase üksikult või 3- kaupa. Õitseb juunis vahest ka teist korda sügisel. Talub kärpimist, annab juurevõsu. Mulla suhtes vähenõudlikud, eelistavad päikesepaistelist kohta. Rikastavad mulda lämmastikuga. Taluvad pügamist. H. pukspuu (Buxus) Kuni 1,5m kõrge igihaljas põõsas. Väga aeglasekasvuline. Lehtpuudest kõige varjutaluvam Varjutaluv. Igal viisil pöetav. Viljakas lubjarikas muld, mis on kuiv kuni parasniiske. Vajab talvekatet kevadise päikese eest. Sobib hästi ka hekiks MÜRGINE H. kikkapuu (Euonymus) Kuni 3m kõrgune põõsas Mais rohekasvalged 3-5 kaupa asetsevad õied. Lehed on alt lühikarvased. Septembris oktoobris dekoratiivsed roosakas-oranzid viljad. Liik on külma- ja põuakindel. Erinõuded: talub pügamist Lubjarikas, viljakas muld Siberi kontpuu (Cornus) Kuni 2,5m kõrgune põõsas varasuvel tagasihoidlikud õied Võrsed on veripunased, talvel erkpunased.
ikujulised ning täidetud, et kroonlehed on südamikus kurrutatud nelja selgesti eristuva segmendina. 1 hammastuselt. rvata võiks. 'Duchesse de Montebello' Laffay, 1829 Põritolu: gallica-damascena hübriid. Õied: üsna suured, ümarad, täidetud. Värv heleroosa ning pungad on tu Kõrgus: 120 cm Kasvukuju: võib kasvada suureks põõsaks Õitseaeg: algab juunis Vastupidavus: palju vastupidavam kui pealtpoolt paistab. Eestis vajab kergemat talvekatet 'Tuscany' Päritolu: teadmata Õied: pooltäidetud, lamedad, tumedad karmiinpunased; kuldkollased, väga dek Kõrgus: ca 90 cm Õitseaeg: juunis-juulis Vastupidavus: keskmine, peab tormile ja vihmale hästi vastu. 'Officinalis' Apteekriroos Päritolu: üks roosidest, keda ristisõdalased tõid endaga kaasa om
Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul. Salveiteed ja tõmmist kasutatakse suu- ja kurguhaiguste, higistamise, seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral. Kuivatatud ja värskeid lehti lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele. Varjus kasvanud aedsalvei lehed sisaldavad tujooni palju rohkem, kui päiksepaistel kasvanu omad. Nende rohke ja pikaajaline tarvitamine võib tekitada krambihooge või meeltesegadust. Eesti oludes vajavad talvekatet eelkõige lumeta talve korral, mil on võimalus temperatuuri kiireks langemiseks. Sordivalik on rikkalik: Berggarten ümarate lehtedega ja ebaühtlase õitsemisega Icterina atraktiivsete rohelise-
Marjapõõsaid väetame saaki suurendavate väetistega. Väetada võiks kolm korda mai, juuni ja juuli alguses. Hooldus ! Turbapätsid peavad olema alati niisked,peenar ei tohi kunagi ära kuivada. Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste päikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda eerikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. Taimed : o Ahtalehine mustikas o kännasmustikas o mesimurakas o rabamurakas o pohlasordid o harilik jõhvikas o suure viljaline jõhvika sort o sookail o eerika
· turbapätse · freesturvast · suuremaid maakive · graniitkillustikku · liiva · lehekomposti · hapulembeseid taimi · turbapätside lõikamiseks vukssaagi · turbapätside kinnitamiseks grilltikke · turbapätside leotamiseks veevanne HOOLDAMINE: Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste äikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda erikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. TURBAAEDA SOBIVAD TAIMED: Puittaimedest: · rododendronid ehk rodod · kanarbikud · küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · kukemarjad · kukitsad · kalmiad
Pehme kortsleht (http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=289&cats=1) 6 Joonis 3. Pehme kortsleht 7 Jaapani või hubei ülane (Anemone) Konkreetne liik: jaapani ülane (Anemone japonica) Taime kõrgus ja läbimõõt: lõppkõrgus 0,6-1,5 m, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: laiuv kasvukuju Lehed: rohelised lõhestunud lehed Õied või õisikud: õied roosad-valged Õitsemine: august-september Liigi eritunnused: vajab talvekatet, ei vaja toestamist, hea lõikelill, metsistumisoht Kasvukoha nõuded: tavaline aiamuld või savine, raske muld, parasniiske kasvukoht, täispäike või poolvari Kasutamine haljastuses: sobib parki, metsaaeda, kiviktaimlasse puhmastena, kuid kasutatakse ka soolotaimena Joonis 4. Jaapani ülane (http://4.bp.blogspot.com/_rvzsgGykUFg/TFf91aVhxUI/AAAAAAAAB08/9QISN6pf3KM/s16 00/IMG_1977.JPG)
kreeklased. Legendi järgi olevat selle taime loonud Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, et tähistada õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaar, et nende kooselus õnn elu lõpuni püsima jääks. Eestlaste uskumuste koheaselt oli harilikul punel maagilist jõudu. Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm Paljundamine seemnetega ja puhmikute jagamise teel. Saagi kogumine Noori lehti ja võsutippe võib taimelt kuni sügiseni pidevalt näpistada ja värskena kasutada. Kuivatamiseks tuleb lõigata võrsed õitseajal, sest siis on pune kõige aromaatsem. Ürt säilitab ka kuivatatult ja peenestatult tugeva aroomi. Oksi saab õlis konserveerida.
Koriander- kasutatakse lehti värskelt ja seemneid kuivatatult, paljundatakse seemnetega, külvatakse mai algul otse avamaale Aedvilja-, kala- ja lihatoidud Köömen- seemnetega maitsestatakse, paljundatakse seemnetega, peajuur võib kasutada nagu peterselli, seemne idanemisvõime säilib 2-3 aastat. Liha ja köögiviljatoidud Meliss- kasutatakse värskeid lehti, sidrunimaitselised, paljundatakse puhmiku jagamise teel, on külmaõrn ja vajab talvekatet Jookide ja toitude maitsestamiseks Kaheaastased Piparmünt- nii värskelt kui ka kuivatatud lehti, paljundatakse juurevõsunditega, on veidi külmaõrn ja soovitav oleks katta. Mitmesuguste toitude ja jookide maitsestamiseks, tee valmistamiseks Maitsetaimi kasutatakse erinevatel viisidel toitude maitsestamiseks, ravi omadused, kõrgvererõhu tõve puhul, kõhuhädade puhul (köömnetee),
külvisügavuseks 1-1,5 cm, vajadusel vabakujulisse peenrasse, harvendatakse lillebukettidesse Seemned võib külvata otse avamaale. Idanevad 3 4 nädala jooksul. Taimed võib ka ette kasvatada, siis on saaki loota juba samal maitsetaimena, kasvuaastal. Kasvuruumisk tuleks jätta 30 40 cm ravimtaimena, taimele. Enamasti annab arvukalt isekülvi. aroomitaimena Talvekatet ei vaja. parfümeeriatööstuses, ilutaimena külvata avamaale u. 1 cm sügavusele, harvendada 5-10 sentimeetrini. Ettekasvatamisel toitude kaunistamiseks, pole mõtet, kuna jääb pärast istutamist põdema. maitsetaimena, Kui kukkurviljad muutuvad pruunikaks ja seemned ravimtaimena, ilutaimena, tumedaks, lõigatakse varred maha kuivkimpudesse Seemned külvatakse varakevadel u. 1 cm sügavusele
Järgmise aasta varakevadel tuleks külvata juba lumele 100-150 grammi täisväetist, mis koos lumesulaveega imbub pinnasesse (Seemnemaailm). Talvine hooldus Kasvukoha valimisel peaks vaatama, et koht oleks päikesepaisteline ja külmade põhjatuulte eest varjatud (Laansoo 2010). Põhjatuulte eest varjatud koht on soovitatav, kuna kuigi öeldakse, et varjane veigela on külmakindlam, kui kaunis veigela, ei ole siiski külmumisoht välistatud. Seetõttu oleks soovitatav kasutada talvekatet, eriti nooremate taime puhul. Taime ei tohi liiga vara kinni katta, kuna soe, umbne keskkond on soodne seenhaiguste levimiseks. Õige aeg katted peale panna on siis, kui mõni päev on olnud kuni 5° külma, maapind juba kergelt külmunud ning on oodata püsivat külma. Plusskraadidega tuleks talvel talvekatet vähendada, et taimed n-ö ära ei 19 lämbuks ja suurema külma saabumisel taas kinni pakkida. Enne maa külmumist tuleks torgata
külmakindel ja perspektiivne marjakultuur. Kännasmustikas – Vacciunium corymbosum. Kasvab kuni 1,5-1,8 meetri kõrguseks, mais, juunis puhkevate õrnroosade piklike õiekobaratega põõsaks, kelle ererohelised lehed muutuvad sügisel leekivpunaseks kuni pronksjaks. Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort.Viljad valmivad augustis, õitsema hakkab kolmeaastaselt. Vajab kergeid, niiskeid, happelisi muldasid. Ei talu liigniisket üleujutatud kasvukohta. Vajab talvekatet. Kanada mustikas – Vaccinium myrtilloides. Sarnane ahtalehise liigiga, kuid põõsad on tavaliselt kõrgemad, kuni 1.15 m. Noored võrsed on kaetud udekarvadega. Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud peavad teda kännasmustika lõunapoolseks vormiks. Taimede kõrgus võib ulatuda 2.5
Kasvatamine Aias eelistab tüümian täispäikest ning kuiva, hea veeläbilaskvusega mulda. Peale komposti ei vaja see poolpõõsas mingit täiendavat vätamist. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Kui taimi suvel või kevadel reeglipäraselt tagasi lõigata, moodustavad nad pidevalt uusi õrnu võsusid. Tüümian on külmakindel. Niiske mulla puhul on talvitumine problemaatiline, taim võib kergesti mädanema minna. Aed-liivatee vajab kindlasti talvekatet kahel põhjusel: esiteks külma ja lumeta talve pärast, teiseks varakevadise päikese eest, mis võib põhjustada taimede kuivamist. Külmakahjustused taimedel taastuvad aeglaselt, kuid enamasti südasuveks. Paljundamine Paljundatakse seemnetega, jagamise teel ja pistikutega. Kuna Tüümian kuulub valgusidanejate hulka, kaetakse seemned kergelt mullaga või liivakihiga. Tärkavad 2-3 nädalaga. Külvid tehakse mai kuust alates avamaale. Noored
· Kõrgus 15 cm. · Õitseb juuni kuni oktoober. Erinevad õievärvused. · Kerge parasniiske muld. · Pikaealine ja alati õitsev püsikkannike. Schmidti puju Artemisia schmidtiana Schmidti puju Artemisia schmidtiana · Mõned sordid: `Nana', 'Silver Mound' · Laiuv puhmik. · Kõrgus 10-20 cm. · Hõbevalged lehed. · Kasvukoht: päikseline kuni poolvari. · Vajab hästi vett läbilaskvat, toiteainetevaest mulda. · Kasutada kiviktaimlas. · Vajab kerget talvekatet. Siberi iiris Iris sibirica Siberi iiris Iris sibirica · Kõrgus 40-80 cm. · Erinevad sordid ja erinevad õievärvused. · Õitseb juunis. · Tavaline muld, nii niiskem kui ka kuivem. · Sobib avalikele haljasaladele. Talub liigniiskust. Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata · Kõrgus 10-15 cm. · Õitseb mai kuni juuni. Kollased õied.
keskmiselt väetatud, et juurte arenedes oleks võimalik kohe alustada ka mineraalset toitumist, mis tagab omakorda tõhusa fotosünteesi. Kui haljaspistikud on õnnestunud teha varakult, võib nad pärast juurdumist veel samal suvel istutada kas kasvatuspeenrale või konteinerisse. Pistikud, millel juured moodustuvad alles sügiseks, on soovitatav jätta talvituma juurdumiskeskkonda ning välja istutada alles järgmisel kevadel. Suure tõenäosusega vajavad sellised pistikud talvekatet. 3.2. Lehtpuude ja –põõsaste paljundamine puitunud pistokstega ehk talipistikutega. Pistokstega paljundatakse enamasti tugeva kasvulisi ilu- ja marja- põõsaid, mis annavad küllalt pikki üheaastasi võrseid. Pistoksad lõigatakse noortest hästi arenenud ja täielikult puitunud sirgetest ning tervetest võrsetest pärast lehtede langemist, mil võrsed on puhkeolekus - sügisel. On ka liike, millel juurduvad enne lehtede langemist lõigatud pistikud (nt punane sõstar)
On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Kasvukohaks peab valima kas päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha. Noored taimed vajavad Eestis talvekatet, kuid pärast nelja-viit aastat taimed kohanevad ja nende külmataluvus paraneb (Kodukiri 2009). Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tules puud, vaatamata kasukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant 2013). 2.3. Prunus avinum Kirsipuu 2.3.1. Kirjeldus Prunus perekonda kuulub üle 400 liigi heitlehiseid puid ja põõsaid. (kaasa arvatud ploom, mandel, aprikoos ja virsik), mis kasvavad põhjaparasvöötmes. Vahelduvalt
Kasvatamine ● Õitsemisperiood kestab ligi 2 kuud. ● Seemned valmivad alates teisest aastast, septembris. ● Seemnesaak on 25...30 g/m²-lt. ● Seemned on väikesed, 1000 seemne mass ca 1 g. ● Seemnete idanevus säilib 3...4 aastat. ● Paljundatakse peamiselt seemnetega, ka vanade puhmikute jagamise teel. Hooldamine ja kogumine ● Mulla ja kasvukoha suhtes vähenõudlik taim, eelistab päikesepaistelist ja lubjarikast kasvukohta. ● Meil talvekindel ja talvekatet ei vaja. ● Ürti kogutakse tavaliselt 2 korda suve jooksul alates teisest kasvuaastast õitsemise algul (juuli algul ja septembris). ● Kuivatatud taimede saak on 0,25...0,4 kg/m². 4. ANIISI-HIIDIISOP • Lad. Agastache foeniculum Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Pärit Põhja-Ameeerikast. ● Kõrgus 50...150 cm. ● Mitmeaastane taim. ● Vars püstine, tugev, alumisest osast puituv, harunev.
Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).
Puit on helekollasest kuni pruunini ja maltspuit kreemikasvalge. LEHED Lehestik tihe, siledad, tugevate hõlmadega, 8-15 cm pikad.Sügisel muutuvad lehed kollaseks. ÕIED, VILJAD Õied on kollased oranzi mustriga, kuni 6cm läbimõõduga meenutavad tulbiõit. KASVU- Vajab valgusküllast, liivakat kuni rammusat, kuivemat pinnast. Eestis ei talu lagedal TINGIMUSED kasvamist. Vajab esimestel aastatel talvekatet. Noored taimed väga külmaõrnad, hiljem külmakindlus paraneb. KASUTAMINE Tulbipuu kerge puit sarnaneb paplite omaga. Sellest saab edukalt teha vineeri, mööblit, muusikariistu, paberit ja ehituspuitu. Eestis kasutatakse peamiselt soolopuuna. Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Areaal Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Leht Seemned Pungad Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera
pikad. Pealt tumerohelised, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb mais. Emasõied suurtes peades võrsete tipus, isasõied väikestes peades emasõisiku alusel. Õied kollakasrohelised. Kasvutingimused: soojalembene. Väga varjutaluv, eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi. Aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, talub hästi kärpimist. Kasvatamine Eestis: vajab talvekatet, kasutatakse küllaltki palju haljastuses. Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld. Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata
Taimi paljundatakse seemnete või pistokstega (The Royal Horticultural Society veebileht 2016). Generatiivse paljundamise puhul soovitatakse seemned sügisel külvipeenrasse külvata (Fine Gardening Magazine 2016). Enne külvi soovitatakse seemneid 2-3 tundi kuumas vees leotada ning seejärel kahekuuline külm stratifikatsioon läbi viia (Ageeta OÜ veebileht 2016). Avamaale istutatakse üheaastased taimed. Edasise hoolduse puhul on oluline regulaarne kobestamine ja pealtväetamine. Kastmist ja talvekatet vajavad ainult noored taimed. Poolpuitunud pistoksad võetakse suvel, juurepistikud talvel (Fine Gardening Magazine veebileht 2016). Kuna taim annab rohkesti juurevõsu, võib see metsistuda (Roht 2007). Oht on suurem just juurte vigastamisel. Selleks on oluline juurevõsusid regulaarselt tagasi võtta (Fine Gardening Magazine veebileht 2016). Seda tehakse tavaliselt siis, kui taim on puhkeolekus.
Mitšurinets: tuletab natuke meelde Merlot´d. Küpseb veinina hästi, maitses ploom, must mari, tanniin. Need sordid vajavad Eestis talvekatet, ma pole neid veel saanud Saaremaal ületalve katsetada. Mul on seal ka katse-istandik ca 40 sordiga (100 taime). Katsetan ka natuke külmatundlikumaid sor- te Saksamaalt ja Prantsusmaalt.”
2000). Kuigi kasvavad rahuldavalt poolvarjuski, väheneb siis tuntavalt nende õitsemine. (Mettik) Viirpuudel on sügav vähe harunenud juurestik; seetõttu taluvad vanemad taimed halvasti ümberistutamist. Viirpuud kannatavad hästi pügamist (Mettik). Deutzia gracilis Kaunis deutsia Paljunemine, kaitse Taime paljundatakse seemnete, pistikute ja pistokstega suvel. Külm võib kahjustada puitumata võrseid, mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet. Külmakärbetest paraneb suhteliselt hästi. (Aiasõber, 2007) Hooldamine Põõsad vajavad 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist. Põõsastel, mis on allutatud perioodilisele uuendusele, ei ole võra püsiv ja selle pügamine on oluline hea balanseeritud kuju loomiseks. Peale õitsemist lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, Kaunis deutsiat (Deutzia gracilis) ei kärbita. Suvel, kohe peale õitsemist, lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta
annaabi.ee 
