Edgar Savisaar Edgar Savisaar (sünd. 31.05.1950) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 ning Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem...
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkooli...
Referaat Konstantin Päts Konstantin Päts (1874-1956) Konstantin Päts on kõigile tuntud kui Eesti Vabariigi esimene president kuid lisaks sellele auväärsele ametile oli tal ka riigis teisi väga tähtsaid töid. 1. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. veb 1918 – 8. mai 1919 2. Riigivanem Ametiaeg: 25. jan 1921 – 21. nov 1922 4. Riigivanem Ametiaeg: 2. aug 1923 – 26. märts 1924 10. Riigivanem Ametiaeg: 12. veb 1931 – 19. veb 1932 13. Riigivanem Ametiaeg: 21. okt 1933...
C.R. Jakobsoni Gümnaasium Edgar Savisaar Referaat Koostaja: Kristjan Karik Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 Sisukord Vanemad ja sünd.........................................................................................................................3 Karjääri algaastad........................................................................................................................4 Tegevus poliitikuna.....................................................................................................................5 Raamatud.................................................................................................................................... 7 Abielud ja lapsed.........................................................................................................................8 Kasutatud materjalid..................................
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2) Järvamaa saadikuna kuu...
Ma käisin 19.septembril Rahvusooperis Estonia , vaatamas balletti ,,Coppelia" . Balletti muusika autoriks oli Prantsuse helilooja Clement Philibert Leo Delibes . Osades : Swanilda, linnapea tütar Olga Malinovskaja ja Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin ja Artjom Maksakov Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad Variatsioon ,,L'aurore" Heidi Kopti, Marika Muiste, Tiina Ojanen Variatsioon ,,La priere" Svetlana Danilova, Galina Laus, Nanae Maruyama ,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatri...
Hariduskik * 1966 lpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis * 19661968 ppis Tartu 7. Keskkoolis * 1969 lpetas Tartu Kaugppekeskkooli * 1973 lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloolasena * 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks vitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent * 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 ...
Curriculum Vitae Konstantin Päts Sünniaeg- ja koht : 23. veebruar 1874 18. Jaanuar 1956, Tahkuranna vald, Pärnumaa Vanemad ja nende tegevusalad : Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jätt...
KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli 3 venda Nikolai, Peeter ja Voldemar. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimulik...
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad...............................
Konstantin Päts Konstantin Päts (sündinud 23. veebruar 1874 Tahkuna vallas, surnud 18.jaanuar 1956) oli Eesti riigitegelane , elukutselt jurist . Ta oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi teise lapsena . Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina omandati talle Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust ta 1907. aastal siirdus Soome elades seal varjunime all ning tehes kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pärast Eestisse naasmist andis Päts ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtu-uurija ette. Ta vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks...
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene ...
ELULUGU Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas, väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres. Konstantin Päts oli õigeusklik. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataj...
Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Tema perekonna kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane. Jaan Poska. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, lä...
Pühajärve Põhikool Referaat Jaan Poska Sihva 2009 Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920) Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi ...
Eesti Keskerakonna juht Edgar Savisaar http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Savisaar_2005.jpg Edgar Savisaar on Eesti juhtivaima konservatiivse erakonna Eesti Keskerakond juht ning Tallinna linnapea. KE esimehe ametit on ta pidanud alates 12. oktoobrist 1991. aastast kuni 10. oktoobrini 1995. aastani ja alates 30. märtsist 1996. aastast kuni tänaseni. Ta oli üks põhilisemaid Keskerakonna asutajaid ning on algusest peale erakonna üks juhtfiguure olnud. Enne Keskerakonna loomist oli ta Eesti Jalgpalliliidu president (1990-1992). Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige. VII Riigikogusse valiti ta 1992. aasta Riigikogu valimistel, mis toimusid 20. septembril. Toonastel valimistel kogus ta 4768 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve. Seoses Riigikogusse pääsemisega valiti ta tol samal aastal ka Riigikogu aseesime...
RAKVERE LINNAVALITSUS Hr Jako Poll Teie 11.11.2013 nr 7-11/04/276 Rakvere linnavalitsus Tallinna tn 17 Meie 14.11.2013 nr 7-10/04/672 44 308 RAKVERE Laste mängumaa loomine Rakveres Lugupeetud Heili Vellema Toetame laste mängumaa loomise projekti. Kuna ruumid ja sisustus peavad vastama kaasaegsetele turvanõuetele, ei ole Rakvere Linnavalitsusel hetkel sobivaid ruume pakkuda. Küll aga on Linnavalitsuse territooriumil vaba krunt, kuhu ehitada sobivad ruumid, mis võiks valmis saada umbes 5. kuu pärast. Oluliseks peame ka eelnevat küsitluse läbiviimist linna elanike seas, saamaks teada mängumaa vajalikkusest. Austusega Heili Vellema Linnapea Lisa: 3 lehel 1 eks Teadmiseks: abilinnapea Nele Poll Heili Vellema 56792276 [email protected] Tallinna tn 17 ...
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna se...
,,Konstantin Päts" Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga, kaitstes doktori dissertatsiooni Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast ...
Hardo Aasmäe (11. veebruar 1951 – 29. detsember 2014) Hardo Aasmäe oli eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik. 1. Ta lõpetas 1969 aastal Tallinna 20. Keskkooli. 2. Ta kaitses 1982 aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. 3. Ta töötas aastast 1974–1977 TRÜ majandusgeograafia kateedris. 4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest oma...
Tallinna linnavalitsuse tegevuse põhijooned viimasel veerandsajangul. Kommunaalpoliitika tulemused avalduvad vaid pikemate ajaväldete järele, mil siis on võimalik hinnata ka senist poliitikat, taotletud sihtjooni ja leida kriteeriumi tuleviku tegevuskava põhijoonte äramääramiseks. Esimene Tallinna linnavolikogu, kus olid enamus eestlased astus kokku 26 aastat tagasi 5 jaanuaril. Jättes kõrvale selle sündmuse hinnangu rahvuslikult, siis võib piirduda vaid selle vaatlemisega kommunaalpoliitiliselt seisukohalt. Võib tunnustada, et saavutatud võit ja sellest äraoleneva töö tulemuste tähtsus kommunaalpoliitilisest seisukohast on võrdne ja vääriline rahvuslikule tähtsusele.Sellle võiduga pandi alus uuele edumeelsele ja töövõimelisele linnavalitsusele, loodi eeldus otstarbekohasele kogukonna objektiivsete huvide kaitseks ja linna, kui terviku, heakäekäigu tõstimiseks. Selle ajajärgu jooksul oli koondatud nii palju ülitähtsaid poliitilisi, ra...
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konst...
Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.....
Retsensioon Léo Delibes ,,Coppélia " Käisin vaatamas Léo Delibes'i menukat balletti ,,Coppélia ". Etendus põhineb Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse "Uneliivamees" ainetel. Maailmaesietendus oli 2. mail 1870 Opéra Paris's. Eestis esietendus aga Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010. ,,Coppélia " koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kelle koreograafia on juba mitu hooaega vaimustanud English National Ballet' publikut. Muusikaline juht ja dirigent oli Mihhail Gerts, dirigent Risto Joost, kunstnik Roberta Guidi di Bagno Itaaliast ning koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Inglismaalt Peaosatäitjad olid uudishimulik linnapea tütar Swanilda, keda mängis Olga Malinovskaja, Swanilda kahetule vahel olev (talle meeldis nii Swanilda kui ka Coppélia) kihlatu Franz, keda mängis Artjom Maksakov, inimesi pelgav tusane do...
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930. aastatel Eestis kogu rahva seas üksmeelsel...
Konstantin päts Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Pätsil oli väga tormine ja huvitav elu. Ta sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal, ja lõpetas õigusteadkonnas Tartu Ülikoolis. Järgmisena läks ta Vene armeesse ning võitles koos tsaari armeega. Ta tuli Eestisse tagasi ning valiti teda paljudele positsioonidele, kaasaarvatud Tallinna linnapea tiitli, au mida ta keeldus vastuvõtmast, kuna ta polnud vene verest (ta mõtles, et oleks linnal parem kui neil oleks venelasest linnapea). Siis tuli 1905.aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid tsaari sõdalaste vastu. Mäss langetati suure julmsusega, milles üle 500 eestlase suri. Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma. Kuna poliitiline seis Venemaal oli nõtke, ta sai tulla tagasi Eestisse paari aasta pärast ja olla lühema karistuse all. Aga ta siiamaani tegeles enda revolutsioonili...
Kindralmajor Aleksander Tõnisson Erko Tölpt Vanalinna Hariduskolleegium 10.10.2016 Aleksander Tõnisson Aleksander Tõnisson sündis 17. aprill 1875 Tartumaal ja suri 30. juuni 1941 Tallinnas. A.Tõnisson oli Eesti sõjaväelane kelle auastmeks oli kindralmajor mille ta sai 1918 ja 1934-1939 oli ta Tartu linnapea ning 1939-1940 oli ta Tallinna ülemlinnapea. Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal ja 1897-1899 Vilno sõjakoolis. Sõjaväeline teenistuskäik Teenistuskäik vene sõjaväes - Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson 30.august 1896 teise järgu vabatahtlikuna. 29.oktoober 1899 ülendati ta alamleitnandiks, misjärel teenis kuni 30.augustini 1900 113. jalaväepolgus nooremohvitserina, 1904.aasta sügiseni pataljoni adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 24.juulini ...
võim ja tõde Galileo Galilei:"Kõiki tõdesid on kerge mõista, kui need on kord avastatud, oluline on need kõigepealt avastada" võimu liidrite seas tõe avastamine võtab tihti palju aega. võtame näiteks Eesti poliitika suurkuju Edgar Savisaare, kes just avalikkuse ette astus pistise kahtlusega. Savisaar jõudis olla võimul 21aastat, enne kui selgus tõde tema tegemiste kohta nii Eestis kui ka väljaspool kodumaa piire. need 21 aastat ei olnud Tallina linnapeale kuigi meelepärased . Võtame näiteks suhtlus portaali facebook kus tehti klubi "kas see kurk saab rohkem hääli kui Savisaar". Endine linnapea Tõnis Palts on öelnud võimumehe skandaali kohta järgmiselt: "Savisaare mahavõtmine pole tingimata hea Eesti poliitikale, sest ta on reljeefne keilakuju ja märgistab selgelt, kus sulid asuvad". tihti tuleb välja, et kõrgetel kohtadel töötavad inimesed on seotud pistise võtmise ja andmisega, korruptsiooni, ma...
vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; Jaan Poska Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi ...
Johan Skytte Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 25. märts 1645) Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. Elulugu Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, Sai 1617. aastal riiginõunikuks. oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler. oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner. Elulugu 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Elulugu Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatorik...
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Eur...
Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks ...
Jaan Tõnisson sündis 1868. aastal Viljandi vallas, Tänassilmas. Ta suri 1941. aastal Tallinnas. 19051917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht.19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vab...
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...........................................................................
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a. lõ...
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui t...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas Jaan Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki. Aeg ja olud suunasid mehe mõtte sõjaväelase karjääri juurde. 1900. a. veebruaris astus ta vabatahtlikult vene tsaariarmee ajateenistusse. Aastail 19021905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga. 1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja s...
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi · Tema algatusel loodi linnade liidu osakond · Edukas sõjaülesannete täitmisel Kubermangu komissar · Märtsist oktoobrini 1917 · Ülesanne takistada vene sõjaväe rüüstamist...
10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4. Üleminek eestikeelsele asjaajamisele aitas poliitikasse kaasa haarata rohkem inimesi. 5. 1917. aas...
Jaan Poska Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli õigusteaduskonnas. 19131917 sai Jaan Poskast Tallinna linnapea. Poska soosis uuendusi: 19141915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bol...
Eesti Iseseisvumine (õpik) · Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka · 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine · 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse....
Gustav Adolfi Gümnaasium Kaido Ratas-Pähnapuu Konstantin Päts Referaat Juhendaja: Katrin Vöörmann Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv..........................................4 Õpingud...................................................................................5 K.Pätsi riigimehe arengulugu ja ametid..............................................6 Konstatin Päts presidendina............................................................7 Minu arvamus esimesest presidentist.................................................8 Kokkuvõte................................................................................9 Kirjanduse loetelu........
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister · riigivanem Jaan P...
Saku Gümnaasium Kaarel Rausberg 10a Metallica Retsensioon 2007 13. juunil 2006 toimus tallinna lauluväljakul Metallica kontsert. Kontserdi tuli vaatama umbes 78000 inimest. Nende hulgas oli palju välismaalasi umbes pool. Metallica on USA-Taani päritolu heavy rock/metal bänd, mis alustas oma tegevust 21.oktoobtil 1981 ja tegutseb siiani. 1980 aastatel oli ta ülipopulaarne tõsiusklike hevirokkarite seas, alates. 1991 aasta "Black Albumist" on ta liikunud mainstreami poole ja saanud üle kogu maailma väga tuntuks. Esimest korda metallica vapustav kontsert toimus Tallinnas 29.Juuni 1999, Lauluväljakul! Metallica lõid 1981 aastal Californias trummar Lars Ulrich ning kitarrist ja vokalist James Hetfield. Ulrich ja Hetfield kohtusid, kui mõlemad olid pannud kuulutuse ajakirja "The Recycler". Ulrich, kes oli mõjutatud briti heavy metali uuest lainest, oli proovinud varemgi enda bändi luua. Nüüd, 28. oktoobril, sai see...
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis ...
Revident Hlestakov- Ei ole väga rumal, aga ei hiilga ka tarkusega. Omakasu peal väljas- kui on oma kasud sees, siis mõtleb igasuguseid nippe ja valesid välja, muidu on aga küllaltki väikese peaga. On ebakindel ja ei suuda eriti millelegi kindlaks jääda- muudab oma vaateid ja arvamust olenevalt situatsioonist. Teeb asju ilma pikemalt järelemõtlemata-vastutustundeta. Teda huvitab teiste arvamus- seega küllaltki edev inimene. Naiivne, suure kujutlusvõimega, piirideta, patoloogiline valetaja- petis. Meeldib uhkustada tuntud inimeste kuulsusega- näiteks Puskiniga. Kohutnik Ljapkin- Tjapkin- on läbi lugenud viis või kuus raamatut- seega oma seltskonnas kõige targem ning vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi. Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne. Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pära...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 2.Paadimaks................................................................................................................................3 2.1.Üldiseloomustus................................................................................................................3 2.2.Paadimaksu kehtetuks muutmine......................................................................................4 3.Mootorsõidukimaks.................................................................................................................5 3.1.Üldiseloomustus................................................................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4.Loomapid...
Thatcherismi tunnuste ilmnemine Eesti majanduses Thatcherism kirjendab poliitika tõekspidamisi, majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning Briti konservatiivi Margaret Thatcheri poliitikat, kes oli liider oma parteis 1975-1990. Thatcherismi tunnuseid on tunda ka Eesti majanduses, nii suuremal kui vähemal määral. Esimeseks tunnuseks, mis ilmneb Eestis hetkel kõige rohkem, on tööpuuduse suurenemine. 2011. aasta seisuga on suurima tööpuudusega linnad Narva (10,7% elanikkonnast töötud), Haapsalu (9,95%), Paldiski (9,67%), Valga(9,34%), Kiviõli (9,26%), Narva-Jõesuu(9,05%) ja Kohtla-Järve(8,95%) Need on vaid vähesed näited, millistes linnades tööpuudus valitseb. Näiteks Narvas oli kunagi õitsev majandus, kuna Narva oli üks paljudest Euroopa tekstiilitööstuse keskuseid, kuid nüüd tööstus hääbub. Suure löögi Narvale lõi see, kui Kreenholmi Manufaktuur kuulutas välja 2010. aastal pankroti, mistõttu kaotas ligi pool tuhat inimest ehk ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
