Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Taimekasvatus/
kaudu levinud kaubandus, mõisaköök, maarahva toidulaud) Maaharimistehnoloogia Riirkondlikud eripärad ( Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eesti, eriti Eesti saared, Setomaa) Vanaaja toit Toit oli väga ühekülgne ja kasin. 19.saj talurahvaform parandas toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud rahvusköök Põhitooraineks teravili ( oder, rukis, kaer, tatar ja kaunviljad, herned, läätsed, põlduba, nisu on kõige hilisem) Peatoiduks leib ja kõike muud nim. leivakõrvaseks. Mereäärsed ja järveranna talud vahetasid kala sisemaa talude vilja vastu. Juurviljadest põhilised naeris, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, rõigas, redis, petersell, kurk. 19.saj algupoolel hakati kasvatama kartulit, mis sai peagi tähtsama koha Eesti rahva toidulaulal Peet, kõrvits, 20saj. algul ka tomat. Kaladest söödi peamiselt : räime, lesta, säinast, angerjat, siiga, haugi, ahvenat
Koristatakse kuiva ilmaga kui enamik kaunu on tõmbunud pruuniks ja seemned on kõvad. Kombainiga koristamisel tuleb jälgida et kombain oleks õigesti reguleeritud. Vastasel juhul enamik seemneid mehhaaniliste vigastustega mis langetab seemne kvaliteeti. Pärast koristust seemnemass tuleb koheselt puhastada ja kuivatada. Niiskus eraldub tiheda seemnekestaga herneseemneist aeglaselt mistõttu tuleb neid kuivatada pikka aega. PÕLDUBA Põlduba kasvatatakse inimtoiduks kui ka loomasöödaks. Seemnetes on toorproteiini 28-35. Põlduba on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui hernes. Seemned hakkavad idanema 3-40C juures. Tõusmed taluvad kuni 6 kraadist öökülma. On niiskusenõudlik taim. Eriti tundlik enneõitsemist ja õitsemise ajal. Niiskuse nappus sel perioodil vähendab saaki tunduvalt. Mulla suhtes on ta samuti nõudlik. Sobivad keskmised ja rasked mullad, mis ei kannata põua all. Mulla happesus neutraalne.
13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolens 32.Spargel asparagus officinalis 33.Söögipeet beta vulgaris 34.Talisibul allium fistulosum 35.Tomat lycopersicon esculentum 36.Valge peakapsas capitata forma alba
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal % 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa kasvupinna osakaal % 1 0.9 0....
Maapinnale jõuab 44% silmaga nähtavat kiirgust. 2. Mitu FAR-I on taimele vajalik kiirgus? Taimele on vajalik kiirgus 400...720nm. 3. Mis mõjutab kiirguse hulka? Kiirguse hulka mõjutab eelkõige kasvukoht. 4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6. Millised on temperatuuri reguleerimise võimalused?
· Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherned Oad: · Aeduba ehk türgiuba · Põlduba Jahud · Koostis ja jahu klass sõltub jahuliigist ja jahvatusastmest · Kõrgema kvaliteediklassi jahu on: tärklise ja suhkrurikkas, sisaldab vähem rasva, tselluloosi, mineraalaineid, lämmastikaineid Terade jahvatamiseks kasutatakse: 1. Madal- ehk lihtjahvatus eesmärgiks on ühekordse jahvatuse tulemusena saada jahu 2. Kõrg- ehk sordijahvatus mitmekordne jahvatus kõrgemad nisujahu sordid. Terade jahvatamine järk-järgult. Jahu liigid ja kvaliteediklassid
KÖÖGIVILJAD Köögiviljad on rohttaimed, mida kasvatatakse toiduks Olenevalt sellest, milliseid taime osi toiduks kasutatakse, jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLD...
väga vähe. (Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad sellised taimed nagu valge ristik, roosa ristik, vaarikas, paakspuu, valge mesikas, lutsern, põlduba, mesiohakas, nõihammas. Sügisesed meetaimed õitsevad tavaliselt juuli lõpust kuni hilissügiseni. Neist olulisemad on kanarbik, sügisene seanupp, moldaavia tondipea, kuldvits. (Rohtla, 2001) Meetaimi saab rühmitada veel ka kasvukoha järgi. Need jagunevad järgmiselt: · põllukultuurid · haljasalade ja parkide taimed · metsataimed · niidu-, soo- ja karjamaataimed · köögiviljakultuurid · spetsiaalselt külvatavad meetaimed
rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad – liha-, kondi- ja verejahu, lõssi- ja vadakupulber jms. • Loomakasvatuses tekkiv sõnnik on oluline orgaaniline väetis taimekasvatuse jaoks. Taimekasvatus • Eestis oli 2010. aastal kokku 112 972,41 ha mahepõllumajanduslikku maad • Kasvatati maheteravilja (suvi- ja talinisu, kaera, rukist jt) • Mahekaunvilja (hernest ja põlduba) • Tehnilisi mahekultuure (rapsi, õlilina, kanepit, valget sinepit, köömneid) • Mahekartulit, maheköögivilja (kapsast, kurki, küüslauku, porgandit, rabarbrit, kõrvitsat jt) • Mahemaasikat, maheheintaimi, mahedaid maitse- ja ravimtaimi, maheviljapuid ja –marjapõõsaid, mahesarapuud ja maheseeni (austerservikut ja šampinjoni). Eksport ja import • Eestist eksporidtakse ja eestisse imporditakse mitmesuguseid toiduaineid.
Külmumine(temperatuur -20 C), haudumine, vettimine(vara kevadel või talvel, sajab vihm ja taim asub vee all), jääkoorik(lõikab taim pooleks), külmakergitus(taimed kuivavad ära), lumiseenekahjustus 8. Kartuli koostis Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid(C ja B- rühma vitamiinid). Vesi 77,6%;kuivaine 22,4%;tärklis 19%;toorproteiin 1,7% 9. Kaunviljad (6tk) Hernes, sojauba, põlduba, lääts, aeduba, kollane uba 10. Liblikõielised heintaimed(2tk) Hiirehernes, põlduba, aeduba 11. Millised on kiutaimed ja liigitus. Kuid moodustavad seemne pinnal-puuvill Kuid moodustuvad vartes-lina, kanep
puuduvad. Nii suureneb taimede omavaheline kokkuhaakumine köitraagude abil, mis parandab taimiku seisukindlust. Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga. Segudes kasvatamisel peab tugikultuur olema võrdse kasvuajaga ja hernest veidi madalam, et lämmatama ei kipuks. Soasepa Seemnekaubandus esindab järgmist valikut välisfirmade sortidest: Põlduba Vicia faba L. kuulub hiireherne perekonda. Põlduba on kasutatav nii inimtoiduks (soolauba, oasupp jm.) kui valgu ja energiarikka loomasöödana. Eristatakse kolme botaanilist tüüpi seemne suuruse ja kuju järgi: · väike 1000 seemne mass kuni 650 g · keskmine 650...800 g · suur üle 800 g Võrreldes hernega on oa kasvuaeg ligi 40 päeva (kuu aega!) pikem.
pinnamood 1 Kliima (℃, mm) -30 - +20, 400-700 8 - 50, 151 Aasta keskmine keskmine temperatuur on temperatuur +5 2 mais 32–34, jaanuaris 20–2410 Oder, kaer, maasikad 5 Hirss, riis, põlduba, Enim kasvatatud saadused maapähkel, sibul, tomat jpt 10 Loomakasvatus Sead, kariloomad, veised, Kaamelid, kitsed, lambad 5 lambad,veised 6 Põllumajanduse tähtsus väike 5 suur 7 majanduses
kujutised. Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7. sajandil eKr Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätse, põlduba ja müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima
Kaunviljade seemned on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Seemneid katab tihe nahtne seemnekest, mis on sileda või kortsulise pinnaga. Seeme kinnitub kauna külge varrekesega. Kinnituskohale jääb valminud seemnetel igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik, mida nimetatakse seemnearmik või seemnenabaks. Sugu LIBLIKÕIELISED Perekond Hernes- Pisum *söögihernes *söödahernes Perekond Hiirehernes- Vicia *põlduba- väga erinevad *Suvivikk- suuremad, lopergused, pruunid *talivikk- väiksemad, tumedamad, ümarad. Perekond Lääts- Lens *suureseemneline lääts- kettakujuline, lapurgused *väikeseemneline lääts Perekond Põld- Seahernes- Lathyrus setivus *põld- seahernes- kiilukujuline Perekond kikerhernes- Cicer arietinum Perekond Aeduba- Phaseolus *harilik aedba e. Türgiuba- kirjud, seemnenaba küljel *õisuba *kuldaeduba e. Mash- roheline Perekond Sojauba- Glycine nispida
3 kasvukohad on liivasavi või saviliiva mullad. Kasvatatakse enne ja peale teravilja. Talle sobivad kõik mullaharimisviisid. Kultiveerida tuleb põld 6-10cm sügavuselt. Idanemistemperatuur 1-2 °C. Hernele sobivad hästi madala lämmastikusisaldusega väetised. Väetised võiksid sisaldada mikroelemente. Herne kahjurid on hernekärsakas, hernemähkur, lehetäi ja herneripslased. Haigused on jahukaste, hahkhallitus ja närbumistõbi. Põlduba – Püstine kuni 2m kõrgune taim, mille juured ulatuvad 90cm sügavuseni. Taim 30-40% ulatuses risttolmleb. Põlduba võib stressi mõjul kaotada 70-80% õitest ja kauntest. Seemned on helerohelised-helepruunid. Uba on niiskusetundlik ning talle ei sobi kuivakartlikud mullad. Kuivuse suhtes on taim tundlik. Põldoa seemnete vahekaugus võiks olla 20-45cm ning soovitatav on sügiskünd. Kultiveerida 6-8cm sühavusele. Orgaanilised väetised pikendavad kasvuiga. Sobivad
Õites on 10 tolmukaniiti kokku kasvanud Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Hundihammas Astragalus, magus hundihammas Astragalus glycyphyllos, aas hundihammas Astragalus danicus, Esparseti Onobrychis, linnujalg e. Seradell Ornithobus, põld-linnujalg Ornithobus sativus 1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed õied koondunud kobaratesse Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised perekond hernes Pisum, põlduba Faba bona, lääts Lens culinaris, seahernes Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised
Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba
neutraalne või nõrgalt Aeduba liblikõieline 1 20-25 happeline 6,0-7,0 15-25 viljakas, neutraalne liivsavi ja Põlduba liblikõieline 1 -5 saviliiv muld 6,6-7,2 juurviljad, mis parasniiske jätavad viljakas liivsavi- umbrohuvaba kuni 6 20x5-6
Optimaalsed köögiviljade idanemise temperatuurid on toodud tabelis 2 koos keskmise idanemise ajaga päevades. Köögiviljad on tabelis järjestatud optimaalse idanemistemperatuuri alusel. Erinevate autorite hinnagul varieeruvad idanemiseks optimaalsed temperatuurivahemikud üsna laias ulatuses. Paasiku (2008) järgi vajavad kõige soojemat temperatuuri idanemiseks kõrvits, kurk, melon ja paprika, alla 10ºC idanevad aedporgand, hernes ja põlduba. Secheri (2006) ja Hansaplant'i (2010) soovituste põhjal on aedporgandi optimaalne idanemistemperatuur vastavalt Secheril +2-18, ja Hansaplantil +18-21ºC. Kuna porgandit külvatakse talve alla, siis usun, et porgandi idanemistemperatuur on pigem all 10 ºC kui üle 18 ºC. Kuigi kirjanduse andmetel (Paasik, 2009) algab idanemine mitmetel köögiviljadel juba 2-3 ºC juures, nagu näiteks pastinaak, naeris, mustjuur ja juurpetersell, ei leidnud kirjandusest
· Maisimanna · Maisijahu- tuntuim leivajahu maailmas · Maisihelbed · Tärklis, siirup, piiritus KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Hernejahu,rukis,oder,nisu Süüakse,juuakse keefiri, hapupiima ja jogurtiga KAUNVILJAD Hernes · kooritud · koorimata · terved · tükeldatud · hernejahu- kasutatakse erinevate kala, vorstide ja lihatoodete paneerimisel Uba · aeduba ehk harilik ehk Türgi uba · põlduba Lääts Soja SOJA · Kaunvili milles on 2-5 seemet · Aasias tähtsaim valguallikas aastatuhandeid · Valgus, soojus,niiskus · Suurima külvipinnaga kaunvili maailmas · Valmistatakse liha, piima, juustu, sokolaadi,margariini, seepi, linoleumi, tekstiili, plastmassi, leiba, kondiitritooteid, õli jne... · Tofu- soja juust · Taimetoitlastele asendab liha, saavad vajalikku toitaineid · Sojakontsentraadid
Kiirgusele reageerimine on iga taime puhul erinev. Paremini kasutab valgust ära taim, kelle lehtedele langeb rohkem valgust. Nõrgema kiirguse korral on taimede lehed õhemad, taime vars venib, üldiselt on koed õrnemad. Enamuse liikide juures on see aga saaki vähendav tegur (kiirguse vähesus). Ka haigustesse nakatub kergemini. 2) päevapikkus pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand,
Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST Liblikõielised heintaimed Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht Roosa ristik – õis valge- roosa, leht pole karvane Valge ristik – väga kõrge toiteväärtusega Hübriidlutsern – põua ja külmakindel, sakilised lehed
Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid
- keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine 32. Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga 33. Tuntumad kaunviljad Eestis. aedhernes, - aeduba, - põlduba, - lääts (vanemal ajal). 34. Herne kasutusviisid. Kasutusotstarbe järgi: - valmimata terad - roheline hernes toiduks, - valminud terad - kuivatatud herned toiduks ja söödaks, - söödahernes - kogu taim haljasmassiks Hernest kasutatakse toiduks: - värskelt, - konserveeritult, - marineeritult, - kuivatatult, - külmutatult. 35
tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine. 36.Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid. Toiduks (värskelt, konserveeritult, marineeritult, kuivatatult, külmutatult), salatid, garneeringuks. 39.Põldoa väärtuslikkus. Kõrge toiteväärtus ja valgusisaldus, rohelistes palju C-vitamiini, karotiini. 40.Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Asendamatud aminohapped. Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini
rohkeõielistes õisikutes. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus on kuni 120 kg/ha. [2] Valge iminõges on mitmeaastane 30-60 cm kõrgune huulõieline umbrohi. Rootsulised lehed on nõgesetaolised, karvased, kuid ei kõrveta. Õied on valged, õie alahuulele laskuvad putukad. Õitseb aprillist augustini. Meeproduktiivsus 60-120 kg/ha. [2] 6 Põllukultuurid Põllukultuuridest on head meetaimed valge mesikas, põlduba, raps, valge sinep, tatar, roosa ristik, valge ristik, lutsern. [2] Valge mesikas on valgete õitega kaheaastane 1,5-2 m kõrgune liblikõieline sööda- ja haljasväetistaim. Külvinormiks puhaskülvi korral 14-20 kg seemet hektarile. Õitseb juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2] Valge ristik on levinud murutaimena ja põllukultuurina. Alustab õitsemist juuni keskel ja seda loetakse peakorje alguseks. Õitseb 30-40 päeva.
1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul 3. Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära. Segavili ja segatis, milline erinevus? Segavili läheb viljaks, teraks, aga segatis läheb haljasmassiks (silo). Viljavaheldus – kultuuride põhjendatud vahetamine Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Mullaväsimus 1. Toite ja mikroelementide vähenemine 2. Füüsikalis, keemilisete omaduste struktuuri halvenemine, 3
Muldadel, kus umbrohtumise oht on suurem võiks kasutada topeltlaia reavahet. Seejuures jääb külvisenorm endiseks ning saagikuses kadu ei ole. Reavahes mullatakse hernest, kui hernetaimed on 8 cm kõrgused. Hernes oma aeglase algarenguga on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega. Kui kasutada herne ja teravilja segukülve, siis kindlustab teravili suurema survetõrje varasemas kasvustaadiumis, hernes aga hilisemas, kui teravilja survetõrje jääb nõrgemaks. Põlduba Põldoad on umbrohtumuse suhtes vähem tundlikud kui herned. Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist (12 korda). Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel, peab uuesti äestama. Oal võib äestamist teha seni, kuni lehed ei kata reavahesid. Vaheltharimist võib teha kuni õitsemiseni, kui harimisriistal on selleks piisavalt kõrgust. Väiksemaid taimi tuleks vaheltharimisel kaitseketastega kaitsta. Alates
Muinas-Eesti rahvakultuur Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas kui ka saraskonnas. Põlispõllud, alemaad, niidud. Peamised elatusalad: kalastus, karjapidamine, maaviljelus (aletamine ja põllundus). Vähema tähtsustega jahipidamine, metsamesindus, kaubavahetus. 10. sajandist on siin kasvatatud ptra, nisu, kaera, rukist, hernest, põlduba, naerist, lina. MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 Max 15 000 võitlusvõimelist meest. KESKAEG Vallutussõjaga toodi poliitiline ja ühiskondlik kord. Selleks ajaks polnud meil välja arenenud kiriku ja kuningavõimu alluvuses olevat haritlaskonda. Vallutajad panid maksma uue halduse ja kirikliku korralduse. Põhja-Eesti kuulus Taani kuningale, kuigi vasallid olid valdavas osas sakslased. Osa Eestit kuulus Mõõgavendade (ja seejärel Liivimaa) ordule. 2 piiskopkonda:
mõisateks. Suurem osa inimesi olid vabad maaharijad. 8-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga artru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpus. Ilmus ka uus adratüüp-harkader, mis püsis Lõuna-Eestis kasutusele kohati kuni 19-sajandini. Lõuna-Eestis kasutati konksadta, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati üha rohkem kasutama hobust. Kõige rohkem kasvatati rukkist, millest suurem osa moodustas talirukis. Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. 11.-12 sajandi linnuseid on teada umbes 50, neist umbes pooled rajati alles sel perjoodil. Osades linnustes elati pidevalt aga teised olid kasutusel vaid hädaohu korral. Muinas ajal kasutati palju orja tööjõudu. Orjad oli ostetud orjaturult või otse varasema omaniku käest. Arvati, et suur osa sõjavange ei võetud mitte nende tööjõu pärast, vaid loodeti nende eest saada lunaraha. Abielus olnud orjadele oli antud harimiseks väike maalapp
Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmisatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased 2. aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder. 1. aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju-hernest, läätse ja põlduba- nisu hakati kasvatama 17.sajandil 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört ( paks jahusupp), leem ( tänase supi eelkäija), puder, kama, ( kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tundtud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba
Kurk · Kõrvitsaliste · 1.a · Toiduks tarvitame noori kurki, samuti hapnenud, soolatud, marineeritud, konserveeritult Tomat · Maavitsaliste sugukonda · Vilja süüjakse värskelt, soolatud, marineeritud ja mitmesuguste toitude lisandina · 1.a · Opt. Temp seemne idanemiseks on keskmiselt vaja 20-25C Melon ja Arbuus · Kõrvitsaliste sugukonda · Süüjakse vilja · Taime normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks on 25-30C Põlduba · Liblikõielised · 1.a taim · Tõusmed taluvad kuni -4 C · Kasvutemp 20C · Külvatakse otse avamaale · Sobivad rasked ja niisked mullad Aeduba e. türgi uba · 1.a taim · Liblikõieliste sugukonda · Soojanõudlik kultuur · Külvatakse otse avamaale · Sobivad liivakad ja hästi väetatud mullad · Värsked kaunad mürgised Aedhernes · Külmakindel köögivili · 1.a · Liblikõielised · Suhkruhernes ja poetishernes
kasvab rahuldavalt igal mullal, milles on parajal määral niiskust ja taimele vajalikke toitaineid. Kasvukoht peab olema 30-40cm kuni 3- Harilik tomat maavitsalised tuulevaikne. 4m Harilik köömen sarikalised vähenõudlik, talub varju 30 - 80 cm Põlduba liblikõielised niiskemapoolne neutraalne muld 0,5 - 1,2 m eelistab kergemapoolset teisel aastal 50- Porgand sarikalised huumusrikast mulda 150 cm muld peab olema niiske, kasvukoht Baklazaan maavitsalised soe kuni 70 cm katmikaladel
inimene Homo sapiens 46 mänd Pinus species 24 on kaks X-kromosoomi). hobune Equus caballus 64 nisu Triticum monococcum 24 kana Gallus domesticus *78 oder Hordeum vulgare 14 karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32 kits Carpea hircus 60 tomat Lycopersicon esculentum 24 1.2 Rakkude paljunemine, mitoos, meioos, ristsiire koer Canis familiaris 78 tubakas Nicotiana tabacum 48
4. Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa. 5.Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?) 6.Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega toidutaimi (hernes, põlduba, aeduba, lääts), söödataimi (ristik, vikk, lutsern, seradell), õlitaimi (sojauba , maapähkel), ravim-, värvi- ja korjetaimi. SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi 2.Maailmas liike ligi 3500, Eestis 55. 3.Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Õis tavaliselt varre tipusosas. Huulõielistel
neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8. · Maasika normaalseks kasvuks ja hea saagikuse kindlustamiseks on tähtis maatükil eelkasvatavate kultuuride valik, mis tervendavad mulda haigustest ja kahjuritest ning puhastavad mulla umbrohtudest. Aedades on otstarbekas istutada maasikad peale selliseid juurvilju, nagu sibul, küüslauk, redis, porgand, peet, salat,petersell, spinat, till, seller, hernes, põlduba, türgi uba ja lilli(peiulill, petuunia, tulp, nartsiss). Sellesse valikusse ei ole soovitav lülitada kartulit, tomatit, kurki, pipart, kõrvitsat, kabatsokki, sest neil on maasikatega ühine haigus - vertitsiloosne närbumine, mille tagajärjel taim närbub kapillaaride sulgumise tagajärjel. · Maasikakasvatuses tuleb arvestada, et maasikat ei kasvatata ühel kasvukohal kauem kui 3-6 aastat ja ta ei tohiks pidevalt ühel maal kasvada. Vahepeal tuleb kasvatada teisi kultuure.
Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. · Teraviljad Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba
Mügarbakterid kuuluvad Rhizobiumi perekonda ja neid on mitmeid liike. Erinevatel kaunviljadel on oma mügarbakter.Tegemist on sümbioosiga-väliselt on see nähtav juurtel olevate mügaratest.Mügarates toimub õhulämmastiku muutumine teisteks ühenditeks, lämmastik muutub kättesaadavaks emataimele.Mügarb levivad mulla ja seemnete kaudu. Kaunvilja puhul ei pea kasut lämmastikväetist.Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine raskendatud. Õitsemine ja valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes.Vähemnõudlikud on hernes, lääts, põldhernes, rohkem põldhernes, sojauba. Erinevused veevajaduses-avaldub
Mügarbakterid kuuluvad Rhizobiumi perekonda ja neid on mitmeid liike. Erinevatel kaunviljadel on oma mügarbakter.Tegemist on sümbioosiga-väliselt on see nähtav juurtel olevate mügaratest.Mügarates toimub õhulämmastiku muutumine teisteks ühenditeks, lämmastik muutub kättesaadavaks emataimele.Mügarb levivad mulla ja seemnete kaudu. Kaunvilja puhul ei pea kasut lämmastikväetist.Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine raskendatud. Õitsemine ja valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes.Vähemnõudlikud on hernes, lääts, põldhernes, rohkem põldhernes, sojauba. Erinevused veevajaduses-avaldub
omadustele ning taimekasvuteguritele mahetootmises on oluline teada kultuuride väetistarvet; 4.9-10.5 mg/100 g P-sisaldus, st väetistarve on väike. Selle järgi saame arvestada millist kultuuri külvata neis piirkondades näiteks, kus P ja K sisaldus on väike peaksime panema neid kultuure, mis viivad mullast võimalikult vähe neid elemente ära. Nõudlus mullastiku suhtes: söödajuurvili > suvinisu > talinisu > põlduba > tritikale (teravili; nisu (emastaim) ja rukki (isastaim) hübriid; nisu on hea kvaliteediga ja rukis on hästi taluv, eeskätt on läbi läinud söödateraviljana. On asendanud näiteks Poolas ja Hiinas palju rukki kasvupinda) > raps > kaer > mais > kartul > suvioder > talirukis 2) kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite suhtes kõige vastuvõtlikum on nisu; vähem vastuvõtlik haigestumisele on oder, st odra pritsimine fungitsiididega annab vähem tulemusi.
peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1. Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed. 2. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, võimaldab jagu saada ohakast. 3
19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis. Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. Keskaja jooksul oli põllumajandus tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral otra, kaera ja nisu
maisi-, tatra- ja odarjahu, mis asetsesid kõige alumisel riiulil. Leian, et need võiksid olla paigutatud üles poole ja langeksid silmade kõrgusele, et ei peaks kaua otsima, sest jahu ostetakse ilmselt rohkem kui näiteks kaerakliid, mis aga asetsesid kõrgemal. Kaerakliide kõrval oli ka nisukliid ja kiirkaerahelbed. Kõige ülemisel riiulil oli ainult üks valik makarone. Veski Mati kaubamärgi alt võis veel leida punast aeduba, põlduba, pudruriisi ja pikateralist riisi. Arvan, et oleks parem jälgida, kui kõik ühe firma tooted oleksid paigutatud järjestikku riiulile, et kõik oleksid ühel kõrgusel. Kunda Konsumis oli valik rikkalikum kui Grossi toidukaupluses. Konsumis olid saadaval kõik eelnimatatud tooted. Jahudest oli juures grahamjahu, riisijahu, sepikujahu ja pitsajahu. Kliidest olid 8-viljahelbed kliidega, seemnete ja kliidega helbed, kaerahelbed ja erinevad kiirpudrud. Pasta valik oli samuti suurem kui Grossi
lisasöötmisega. Esimeseks lisasöödaks võiks sobida maitsev ja emisepiimale sarnase koostisega sööt. Sellist sööta on mahetingimusi arvestades väga raske koostada. Pärast põrsaste võõrutamist ei tohi vähemalt nädal aega sööta vahetada, hiljem võib piimasöödad ratsioonis järk-järgult asendada täielikult taimsete proteiinisöötadega. Meil kasvatavadest proteiini söödadest võiks kasutada hernest, põlduba või vikki, rohusöödast lutserni, rsitikut või mõnda muud proteiinirikast liblikõielist. Kõige väärtuslikumaks proteiinisöödaks on rapsikook, mida on vastavate seadmete olemasolul võimalik teha ka talus kohapeal. Sööta tuleb rikastada mineraalainete ja vitamiinidega, seejuures järgides mahetootmises lubatud ainete ja söödalisandite loetelu. Eelkõige tuleks silmas pidada sööda kaltsiumi- ja fosforisisaldust, sest neid kahte vajab organim koguselt kõige rohkem
seemneid ja erinevate omadustega kaunu. Aeduba on odav ja kergesti kasvatatav köögivili, millele kokad peaksid rohkem tähelepanu pöörama. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et oa valgud on sarnased lihavalkudele, kuid kergemini omastatavad. Aeduba tarvitatakse kulinaarias väga mitmesuguste roogade ja hoidiste valmistamiseks. Poolvalminud kaunu hapendatakse, soolatakse ja sügavkülmutatakse. On samuti tähtis konservitööstuse tooraine. Põlduba Meie mõistes see tavaline, pruun uba. Eestlaste rahvustoit. On samuti üsna vormirohke liik, leidub madalamaid ja kõrgemaid sorte, suuremaid ja väiksemaid ube, värvilt mitut tooni pruunid. Õied valged, enamasti hästi lõhnavad, vars tugev, tahkudega. Saak valmib altpoolt alates, seega koristamine pisut tüütu, kuid pikeneb värskete kaunte kasutamise aeg. Valminud kaun muutub mustaks. Toored, rohelised oad on kergelt mürgised, võivad põhjustada kõhulahtisust
kohati kuni 19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis. Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. Muinasajal elasid ja töötasid käsitöölised maal. Sel ajal polnud Eestis veel Lääne-Euroopalikke linnu. Vaenlaste eest kaitset pakkuvaid tugevaid linnuseid oli aga küll. Käsitöötooted valmistati peamiselt ise. Nii sõjapidamiseks kui ka tavalisteks puhkudeks. Sepatöö jaoks oli tarvis soomaagist rauda sulatada, kohalikust rauast valmistati kirveid, nuge, vikateid ja teisi tarvilikke sõja- ja tööriistu. Osa relvi osteti
Kasutati küpsetamisel leiva täidiseks. Söödi ka lihtsalt kartuli kõrvale. Joodi ka kanepi piima, mida saadi kanepi jahule ohtralt vett lisades. 17 sajandil hakati kasvatama nisu. 19 sajandil hakkas talupoja lauale ilmuma nisu tooteid. Nisu tooted jäid, aga pidupäeva maiuseks ja manna puder kisselliga eriliseks peo toiduks. 20 sajandi alguses muutusid nisutaignast pärmiga kergitatud tooted tavapärasemaks. Kaunviljadel oli tähtis osa vanaaja toidulaual, sest kaunviljad hernes , põlduba ja läätsed olid vähe nõudlikud ja täitsaid hästi kõhtu. Liha ja rasvaga keedetud tehti kaunviljadest suppi, putru ja käkke. Sool vees keedetud ube, herneid söödi ka kuivalt. Juurviljadest kasvatati põhiliselt naereid, kaalikaid, kapsaid. Naereid ja kaalikaid tehti põhiliselt tuhas. Valget peakapsast säilitati hapendatult. Värket kapsast eriti ei söödud. Hapukapsastest tehti tavaliselt tangu lisanditest suppi. 16-17 sajandi vahepeal hakati mõisa ja linna
lagundajatele C3 taimed fotosünteesi esmased produktid on 3 süsiniku aatomiga orgaanilised happed. Meie kliimal on nendel taimedel suurem eelis C4 ja CAM (crassulacea acid metabolism) CAM taimed paksulehelise tüüpi taimed. Päeval valdav C3 ja öösel C4 C4 taimed esmased produktid peamiselt 4 süsinikulised orgaanilised happed. Tüüpilised C3 taimed: Nisu (Triticum vulgare)Rukis (Secale cereale)Raihein (Lollum perenne)Kerahein (Tactylis glomerata)Põlduba (Vicia feba)Aed e türgiuba (Phaseolus multiflorus)Valge ristik (Trifolium repens)Lutsern (Medicago sativa)Kõik tammed QuercusKõik pöögid FagusKõik kased BetulaKõik männi liigid Pinu Tüüpilised CAM taimed:Kõrbesukulendid (Echinocactus fendleri, ferocactus ecanthoides ja Opuntia polycentha, epifüüt tilandsi Tüüpilise C4 taimed:Mais Zea maysSuhkruroog Sacchrum officinaleHirss ehk kukeleib Panicum miliaceu
Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid
annaabi.ee 
