VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt osutuvad tähtsateks toiteelementideks NKP, mida nimetatakse ka põhitoiteelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga.
· Väljendamine oksiididena ehk toimeainena. 6. Mis on taimetoiteelement? Too näiteid. Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik temale omaste funktsioonide tõttu asendada mõne teise keelmilise elemendiga. Näiteks: C, O, H, N, P, Mg, B, Cu, Na, Ca, Zn jne. 7. Taimetoiteelementide jaotamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest. Too näiteid. a) Makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) Poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) Ultraelemendid Sr, Cd, Cs, Rb. 8. Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel. Too näiteid. a) Kergesti ümberpaiknevad ehk kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg, millised suure puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse. b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti ümberpaigutatavad elemendid. 9
Kui on päikseline ilm, siis läbi nende hakkab põhjavesi välja aurama niisutades maapinda ühtlaselt. Talivili reageerib taime/vilja vigastamisele ülihästi. 1 3. VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid on: • Põhitoiteelemendid - lämmastik, fosfor ja kaalium; • Makroelemendid - kaltsium, magneesium ja väävel; • Poolmikroelemendid - raud, mangaan; • Mikroelemendid - boor. Need elemendid on vajalikud taimede kasvuks. Neid saadakse loodusest. Väetist antakse külveelsel andmisajal, külviaegne andmisajal (kombikülvikutega) ja külvijärgsel andmisajal. 4. TAIMEKAITSE Seemnete puhtimine (lahusega, mitte pulbriga) – kaitseb idaindeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate eest. Teravilju kahjustavad
teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ei anta juurde väetistega. N, P, K esmajärgulised makroelemendid, peab väetistega lisama. Ca, Mg, S teisejärgulised. Ca üldiselt puudust ei ole, kui neutr. reaktsioon. Poolmikroelemendid Fe, Mn, (Si, Al). Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Ultramikroelemendid Sr, Cs, Rb jne. Loodusfoonis. 2. Füsioloogiliste funktsioonide alusel: Mittemetallid taim kasutab org. aine valmistamiseks. C, O, H, N, S, P, B, Si. Leelismetallid esinevad taimed ioonilise kujuna, ei ole tugevalt seotud org.
C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ei anta juurde väetistega. N, P, K esmajärgulised makroelemendid, peab väetistega lisama. Ca, Mg, S teisejärgulised. Ca üldiselt puudust ei ole, kui neutr. reaktsioon. Poolmikroelemendid Fe, Mn, (Si, Al). Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Ultramikroelemendid Sr, Cs, Rb jne. Loodusfoonis. 2. Füsioloogiliste funktsioonide alusel: Mittemetallid taim kasutab org. aine valmistamiseks. C, O, H, N, S, P, B, Si. Leelismetallid esinevad taimed ioonilise kujuna, ei ole tugevalt seotud org. ühenditega, seega kergesti välja tõrjutavad
10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid – taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähtudes: *Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %). *Poolmikroelemendid: Fe; Mn; (Si; Al) on makro-ja mikroelementide vahelüliks, sest neid esineb taimedes vähem kui makrosid ja rohkem kui mikrosid. *Mikroelemendid: B; Cu; Mo; Zn; Co(Na; Cl), mille sisaldus taimedes kõigub vaid 10-5...10-3%. *Ultraelemendid: Sr; Cd; Cs; Rb jmt, mis esinevad taimedes üliväikestes kogustes (10-12...10-6 %)ja ka taimede vajadus nende järel on üliväike. *Väetamise seisukohast peetakse N;P;K esmajärgulisteks makrodeks( on ka
elementi moodustavad üle 90% taime massist. Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes. makroelemendid C, O, H N, P, K - esmajärgulised makroelemendid, jaotus tinglik. Ca puudus on ainult happelistes muldades, lupjamine ka Mg. Kui on S puudus tuleb anda orgaanilist väetist. Ca, Mg, S - teisejärgulised makroelemendid. Sisaldus taimede kuivaines võib kõikuda 10%-40%. poolmikroelemendid Fe, Mn, (Si, Al). mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Parandavad saagi kvaliteeti (10 3 10-5). ultramikroelemendid Sr, Cd, Cs, Rb jt. Taim vajab üliväikestes kogustes (10 -6 10- 12 %). 2. Mengeli järgi, lähtuvalt elementide füsioloogilisest olemusest taimes. Füsioloogiliste funktsioonide alusel. mittemetallid C, O, H; N, S, P; B, Si neid kasutab taim orgaanilise aine ülesehitamiseks.
Toiteelementide klassifikatsioonid taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähdudes: o Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %) o Poolmikroelemendid: Fe; Mn; (Si; Al) on makro-ja mikroelementide vahelüliks, sest neid esineb taimedes vähem kui makrosid ja rohkem kui mikrosid o Mikroelemendid: B; Cu; Mo; Zn; Co(Na; Cl), mille sisaldus taimedes kõigub vaid 10 ...10-3% -5 o Ultraelemendid: Sr; Cd; Cs; Rb jmt,mis esinevad taimedes üliväikestes kogustes (10-12...10-6 %)ja ka taimede vajadus nende järle on üliväike.
Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam on taimedes süsinikku (45%), hapnikku (42%) ja vesinikku (6,5%). Toiteelementide jaotus Kvantitatiivsetest vajadustest lähtuvalt: • Makroelemendid – C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S • Poolmikroelemendid – Fe, Mn, (Si, Al) • Mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co, Se (Na, Cl) – sisaldus taimedes 10-5…10-3% • Ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb jmt. – taimedes 10-12…10-6% K. Mengeli klassifikatsioon: • Mittemetallid – C, O, H, N, S, P, B, Si – taim kasutab orgaanilise aine moodustamiseks • Leelismetallid – K, Na, Ca, Mg – taimedes peamiselt ioonidena • Raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Mo jt. – orgaanilise ainega väga tugevasti seotud
Kevadine mullaharimine tehakse reeglina ketaskooreliga ning sellele järgneb külv Teraviljade külvieelne mullaharimine Otsekülvi meetod. · Otskülvi meetodit kasutades mullaharimist üldse ei toimu · Sügisel peale viljakoristust või ka kevadel tehakse keemiline umbrohutõrje ning külvatakse Teraviljade väetamine Tähtsateks toiteelementideks osutuvad lämmastik, fosfor, kaalium (põhitoiteelemendid). Kindlasti ei tohi taime toitekeskkonnast puududa kaltsium, magneesium, väävel, poolmikroelemendid raud ja mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Väetiste kogused, mis mulda viiakse, peaksid vastama sellele, kui palju taimetoiteelemente mullast saagiga eemaldatakse. Näiteks suvinisu saagiga 4 t/ha eemaldab saagiga põllult 100 kg N, 20 kg P ja 80 kg K Teraviljade taimekaitse
kindel ülesanne taimes. Väetamise seisukohalt pakuvad huvi eeskätt need elemendid, milledest sageli tuleb puudu, et tagada taimede normaalset kasvu ning arengut ja mida tuleb väetistega mulda juurde anda. Taimes on olulisemad 16 keemilist elementi. Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid: 1. Toiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtudes jaotatakse neid järgmiselt: a) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb. Väetamise seisukohalt on N, P, K esmajärgulised ja Ca, Mg ja S teisejärgulised makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse;
Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. Toiteelemendid on keem. elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. Toiteelemendid: 1) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S Taim vajab neid suures koguses. Kuivaines on neid mõni kümnendik kuni mõnikümmend protsenti. 17 2) Poolmikroelemendid- Fe, Mn- On taimes rohkem, kui mikroelemente. 3) Mikroelemendid- Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se jt need täidavad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatori ülesannet. 4) Ultraelemendid-Sr, Cd, Pb, Ag, F jt-on taimes üliväikeses koguses. Toiteaineteks nimetatakse molekule(CO2, H2O ja O2) anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitained võivad olla nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises olekus. 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt.
annaabi.ee 
