– Kündmine Otsekülvi plussid ja miinused? – Plussid, hea, lihtne kiire, rahaliselt soodsam. Miinus, ei saa nii head saaki, peab rohkem taimekaitsevahendeid kasutada. 6. TERAVILJAD / TAIMED Taime (vilja) kasvufaasid – 00 - tärkamine; 10 - lehtede kasv; 20 - võrsumine; 30 – kõrsumine (lihtne lugeda viljapeas pähikuid); 40 - viljatupe paisumine; 50 - loomine; 60 - õitsemine; 70 - seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid. Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem
Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisu.html Aitäh!
Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep
1989 13,8 27,5 38,2 2,5 26,8 6,1 2007 36,9 41,0 151,4 62,6 31,0 194,4 2011 47,8 30,2 143,7 81,1 27,5 209,6 KASUTUSVIISID Nisu kasutatakse toiduviljana. Viina ja õlle valmistamisel. Jõusöödasegudes. Kasutatud kirjandus http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasva tus/teraviljakasvatus/taliteraviljad#. VffbjRGqqko http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasva tus/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suv inisu#. VffbkRGqqko http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 Aitäh kuulamast!
Putukamürkide ehk insektsiidide ülesandeks on hävitada kõik taimest toituvad putukad Haiguste tõrjumine Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid Kasutatakse taime hilisemas kasvufaasis kui taimede lehtedele hakkavad lööbima haigused- jahukaste, laiktõved, roosted Koristamine ja kuivatamine Enamasti augustis Kui teravilja niiskusetase on üle 14%, tuleb kuivatada Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid Suviteraviljad Oder, kaer, suvinisu, tatar Kasvuaeg 80…120 päeva Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised Kest – koosneb mitmest kihist Endosperm – koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus
algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võrsumine Kõrsumine (toimub taimede kiire pikkusse kasv, vajab niiskust ja toitaineid) Loomine (õisik tungib läbi lehetupe, õisik muutub silmaga nähtavaks (v.a oder-ennem õitseb, siis loob) Õitsemine Valmimine (kolm küpsusjärku: 1)piimküpsus; 2)vahaküpsus; 3)täisküpsus). Nisu Rühmad: I. Diploidne rühm (2n=4) somaatilistes rakkudes on 14 v generatiivrakkudes on 7
Põllutööde tegemine sõltumine kliimast: Mullast Umbrohtudest Temp. Eesmärk on luua põllukultuuridele kasvuks ja arenemiseks soodsad tingimused ja minimaalsete kadudega. Koristada saak kvaliteetselt Külviaeg (teraviljadel) on ainus millega me saame taimede kasvu protsessi mõjutada. Külvil tehtud vigu ei saa hiljem parandada. Talivili (augusti lõpp ja septembri algus) Tekiks 2-3 võrset Taimed juurduksid ilusti Suviteraviljad, et need tuleb külvata esimesel võimalusel kevadel. Kui masinad püsivad pinnasel Kui muld on liiga külm siis idu jääb pinnale ja kui vähe õhku siis on ka paha Peab vaatama millal on muld tahenenud (aprilli lõpus) Oleneb piirkonnast ka Kui ilm on pidevalt niiske siis ei saa koristada. MULLAD Nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid. Nad kasutavad ja mida muudetakse organismide ja nende
Külvisenorm kg/ha=-------------------------------------------------------- külvise väärtuse % Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse % 100 8.Taliviljade karastumise faasid Rukki, nisu ja odra talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks. Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad jarovisatsioonistaadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda kui suviteraviljad. Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Talvekindlamad on 2...4 võrsega teraviljataimed, millesse on kogunenud küllaldaselt varutoitaineid. Talvetingimustele vastupidavavaks muutuvad taimed sügisel, nn. karastumisperioodil.
Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures antavad kogused sõltuvad mulla varustatusest toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust. Sügisene lämmastikväetise andmine soodustab taimede vegetatiivset kasvu, millega soojal sügisel võib kaasneda nende ülekasvamine ja talveks ettevalmistumise hilinemine. 7.Taliteraviljade kevadised hooldustööd (относиться и к suviteraviljad) Kevadel tuleb lämmastikuga pealtväetada kõiki taliteraviljapõlde. Väetakse kohe pärast lumesulamist. Taliteravilja oraste äestamine on vajalik mullapinna kobestamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks. Äestatakse siis kui muld kannab masinad. 8. Talirukki omadused Ta on soojuse vähenõudlik. Seemned idanevad 1-2C juures. Ta on kõige külmakindlam teravili. Niiskuse ja mullatoitainete sisalduse suhtes on rukis vähenõudlik
kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood. Puudusena võib nimetada lühemat kasvuperioodi, mistõttu nad kasutavad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid, võrsuvad taliteraviljadest vähem ning võrsumisperiood langeb sademetevaesele perioodile. Talirukis Secale cereale L.
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut nimi ERINEVAD MAAVILJELUSMEETODID ERINEVATELE KULTUURIDELE Kursusetöö Tootmistehnika õppekava Juhendaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MAAVILJELUS......................................................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine......................................................................
õlleodra nõuetele, soodustab pikk küpsemisperiood, jahe öö, mõõdukas temperatuur päeval, mõõdukas väetamine ja madal taimehaigustesse nakatumise tase. Talioder on tänuväärne kultuur oma varajase küpsemise poolest, mistõttu sobiks ta hästi koristuskonveierisse. Negatiivseks omaduseks on teistest taliviljadest tunduvalt nõrgem talvekindlus, raskel 2009/2010 aasta talvel hukkusid praktiliselt kõik taliodra külvid. Ka külma talub talioder teistest halvemini (kuni ~-15 °C). Suviteraviljad Suviteraviljasid kasvatatakse Eestis ~80% teraviljade kasvupinnast. Enamlevinumad on oder, nisu ja kaer, väiksemal pinnal (100...200 ha) kasvatatakse tatart. Suviteraviljad on üheaastased kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 80...120 päeva. Suvinisu Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvinisu aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1300...1600 °C.
algusele järgneva kümne päeva jooksul. Sügisel võib lämmastikväetist vaid erandkorras huumusvaestel muldadel, kui ei kasutatud orgaanilist väetist. PK väetised vastavalt väetistarbele kesakünni alla. Taliviljadele võib PK väetisi anda ka varuväetisena, kui külvikorras rakendatakse nende perioodilist andmist. Toidunisu küpsetusomadusi parandab väävelväetiste kasutamine. Soovituslik lämmastiku ja väävli suhe N:S on 10:1. Suviteraviljad Kõige halvemini taluvad mulla happesust nisu ja kaherealised odrad ja kõige paremini kaer. Mulla agrofooni suhtes on kõige nõudlikum nisu, seejärel oder ja kõige vähemnõudlikum kaer. Suviteraviljad kasutavad hästi sõnniku järelmõju. Lämmastikväetised antakse suviteraviljadele reeglina kevadise paikliku väetisena külvi ajal või külvieelse mullaharimise alla. Lämmastikuga pealtväetamine õigustab ennast vaid vihmasel suvel. Suviteraviljade
peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1. Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed. 2. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, võimaldab jagu saada ohakast. 3. Kaer allakülvina liblikõielistega surub alla orasheina. 4
*Reaskülv ( viiakse seemned mulda ridadena kindlasse sügavusse. Reavahe järgi jaotatakse külviviisid: kitsarealine 6-7cm ja tavarealine 10-20cm ja laiarealine üle 20cm) *Pesitikülv( mõte luua ühele taimele võimalikult optimaalne kasvuruum põhi-lõuna, ida- lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi ) -külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine *mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis) *pealtväetamine
Tähtsaim on tera. Kasutamine laudas kergelt mehhaniseeritav. Loomade tootmistaseme tõusuga on tõusnud vajadus kontsentreeritud sööda järgi. Tööstusteraviljana sobib teravili tärklise, piirituse, õlle ja konservide tootmiseks. Nisu ja maisi idudest saab toiduõli. Põhku kasutatakse pakke- ja kattematerjalina paberitööstuse toorainena, küttematerjalina, tarbeesemete valmistamiseks. Teravilja saak on stabiilne. Suviteraviljad Suviteraviljad on ühe aastased kõrrelised heintaimed. Tera on botaanilises keeles teris. Eestis kasvatatakse kõige rohkem otra, nisu, kaera. Suviviljade eelised taliviljadest: · Saak on stabiilsem puudub ebasoodne talvitusperiood · Sortide mitmekesisus võimaldab kasvatada erineva viljakusega muldadel. Võimalik valmistada optimaalne koristuskonveier saak saab erineval ajal valmis. · Lühema kasvuaja tõttu on lihtsam teha umbrohutõrjeid Puudused:
17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam)
Umbrohi kasutab taime toitaineid. Umbrohi alandab mulla temperatuuri- aurumiseks vajalik, lailehestik varjab mulla pinda. nõrgendab Teravili Teravilja enam kui poole võrra. Enamus toiduks, loomasöödaks, tehniliseks otstarbeks. Kõige rohkem toiduks nisu ja riisi. Aafrika ja l-ameerika- mais ja sorro. Teravili hästi seeduv. Tähtsaim on tera (teris). Tööstus- tärklis, piiritus, õlle ja konservide tootmine. Põhk- paberitööstus tooraine, küteks, tarbeesemete valmistamine. Suviteraviljad Üheaastased kõrrelised kultuutaimed, mille teri kasutatakse inimtoiduks, loomasöödaks, tehniliseks. Kasvatatakse: oder, nisu, kaer, riis, mais, sorgo. Eelised talivilja ees: saak stabiilsem, palju sorte, võimaldab kasvatada eri viljakusel muldadel, saab moodustada konveierile. Puudused: lühike kasvuaeg, kasutavad halvemini talvist niiskust ja mulla toitaineid kevadel külvi tööd kuhjuvad, kevadine võrsumine langeb kokku põuaperioodiga
Üksnes küllaldane väetamine lubab parimate sortide kasvatamisega, kaasaegse agrotehnika ja taimekaitse foonil saada turumajanduses konkureerivaid saake. Põllumajanduskultuuride juurekava põhiline mass paikneb huumushorisondis, kust ka enamik toitaineid omastatakse. Katsetest selgub, et suviteraviljade juurekava võib tungida kuni 1,5 , kartuli oma aga kuni 1,2 m sügavusele, kuid omastatud toitainetest on suviteraviljad omastanud 60...70% ja kartul 70...80% huumushorisondist. Kuid ka kogu huumushorisondi ulatuses ei omastata toitaineid ühtlaselt. Rohkem omastatakse toitaineid huumushorisondi sellest osast kus, juurekava peamine mass ja kuhu on viidud väetised. Huumushorisondist kuhu on toitaineid viidud ühtlaselt huumushorisondi ulatuses, omastavad teraviljad toiaineid kõige rohkem 7-15, kartul aga 10-20 cm sügavuselt. Kui arvestama peab sedagi, et kasvu algfaasides kui juurekava on nõrgalt arenenud,
Loomasöödana kasutatakse kogu maapealtset teravilja osa. Tähtsaim on siiski tera, sest see on konsentreeritud sööda põhiosa. Tööstuse toorainena teravili sobib tärklise, piirituse, õlle ja mitmesuguste konservide tootmiseks. Nisu ja maisi õlidest saadakse toiduõli, teravilja põhku kasutatakse katte ja pakkematerjalina. Paberitööstuse toorainena, küttematerjalina, tarbeesemete valmistmine. Oder sobib energia tootmiseks. Maailmas kõige popimad : Nisu, riis ,mais ja oder. Suviteraviljad on üheaastased kõrrelised kultuurtaimed, mille küpseid teri kasutatakse jahu valmistamiseks. Riis ,mais, hirss ja sorgo kasvatatakse teraviljadena. Suviviljadel on teatavad eelised võrreldes taliteraviljadega. Suviviljade saak on stabiilne sest puudub ebastabiilne talvine periood. Teiseks sortide mitmekesisus võimaldab neid kasvatada erineva viljakusega muldadel ja moodustada optimaalne koristus konveier. Lühema kasvuaja tõttu on lihtsam teha umbrohu tõrjet
b) liblikõieliste ja teraviljade segukülvid hernest saab kasvatada üksinda, ilma tugikultuurita; vikk (proteiinirikas) vajab tugikultuuri kaer + oder + hernes = vikk. Segatis on söödaks, haljasmassina; segavili teraks 10 c) raps ja rüps kobestavad mulda kuna on sammasjuurelised, orgaanikat viivad ära sama palju kui juurde annavad; väga head fütosanitarid teraviljade vahel - halvad eelviljad on teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teravilja enda kasvu ja arengut. Eelkultuuriks rapsile ei sobi: Kartul (tõusmepõletik) Lina (kuivlaiksus) Peet (peedinematoodid) Hernes (valgemädanik) Kartuli, herne, lina järel jätta vahet üks aasta, peedi puhul kaks aastat. Kui me neid järjestusi ei arvesta, siis ei pruugi terve saak hävida, vaid saagikus võib langeda. Soovituslik!
seotud nähtustele ◦ Sõlmevahede kasvukiirus ja pikkus ◦ Säilituselundite moodustumine jne. Pikapäevataimed: hakkavad õitsema pärast pika päeva mõju, üle 12h päiksevalgust ◦ Õitsevad hiliskevadel või suvel ◦ Sojauba, puuvillapõõsas, hirss, riis, tubakas Lühipäevataimed: hakkavad õitsema pärast lühikese päeva mõju, päev lühem kui öö ◦ Õitsevad hilissuvel või sügisel ◦ Suviteraviljad, spinat, mais Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Aktiivsuse vaheldumine: esineb peaaegu kõigil taimedel, seotud klimaatiliste tingimuste vaheldumisega ◦ Üheaastastel langeb kokku organismi vananemisega, mitmeaastastel teatud osade vananemisega ◦ Puhkeseisundis meristeemid peidus seemnetes või pungades ◦ Puhkeseisund kas füsioloogiline või sundpuhkus ◦ Seemned pole võimelised idanema kohe peale valmimist, nad on
sätestatule kõrvaltoodangu omahinda ei kalkuleerita, vaid see loetakse võrdseks piirkonna võimaliku realiseerimishinnaga. Mõningate põllukultuuride põhi- ja kõrvaltoodangu suhe: · rukis, talinisu 1:1,0-1,5; · suvinisu, oder, kaer, suhkrupeet 1:0,8-1,0; · tavaline hernes 1:0,6-1,0; · söödapeet 1:0,3. Omahinna arvutamise lihtsustamiseks kalkuleeritakse omahind eraldi kultuuridel või kultuuride gruppidel, mille agrotehnika on ühesugune (taliviljad, suviteraviljad jne). Väikeste pindade puhul on mõttekas arvutada omahind kogu tootmisharu ulatuses (katmikköögiviljandus, aiandus jne). Spetsialiseeritud tootmise puhul arvutatakse nii vastava toodangu või kultuuride omahind kui ka üksikute sortide või sordigruppide omahind. Teraviljakasvatuses kalkuleeritakse omahind põhitoodangu alusel, kusjuures arvatakse maha kuivatus- ja puhastuskaod. Teravilja kuivatuskadude arvutamine: kuivatuskadu esialgsest massist (%) = 100(W1-W2)/(100-W2) kus
annaabi.ee 
