Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2. Mehaaniline umbrohutõrje= umbrohtude pealtniitmine, kõrgelt 3. Karjatamine, kui ilmastik ei soodusta karjatamist, siis saak siloks või loomasöödaks 4. Lupjamine 5. Väetamine Rohusöödad Märgsilo – puuduseks eralduv mahl, millega kaasneb toitainete kadu Närbsilo – närvutada, kuni kuivaine sisaldus 33-35% Kuivsilo Hein- madal toiteväärtus
• Varajane karjatamise algus kevadel; • Karjamaade vahelduv kasutamine; • Karjatamisviis; • Loomaliikide ja rühmade karjatamise korraldamine; Närbsilo – Tegemiseks tuleb niidetud rohumassi närvutada kuni kuivaine sisaldis on ca 33-35%. Sileeritav mas tuleb tihendada ning hermeetiliselt sulgeda. Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku, silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta. Heina ja silo värvus ja lõhn – Hästi sileeritud rohi on käärimisel läinud kollakasroheliseks nõrgalt käärinud silo on tumerohelise värvusega. Väärtuslik hein on hallikasroheline, kaua maas olnud hein
Närvutamine on otstarbekas ainult 1-2 päeva jooksul: rohi ei tohi kaarde seisma jääda, vaid vajab pidevat õhustamist. Kriitilise pH näit sõltub materjali kuivainesisaldusest. 3. lisada Eestis väljatöötatud ja katsetatud konservante, nagu bensoehapet, silobeni või superbeni, mis väldivad valekäärimist väiksema koguse piimhappe tekke juures ja toitainete kaod on väiksemad Silo liigid Märgsilo saadakse, kui koristatud värske rohi sileeritakse kohe hoidlasse. Materjali vähese kuivainesisalduse tõttu on võihappekäärimise suur oht. Samuit võivad kergesti areneda teised kahjulikud bakterid. Olenevalt materjali sileerivusest on vaja lisada kindlustuslisandit vastavalt normile. Keemilised lisandid on tavaliselt tõhusamad ja neil on ka konserveeriv toime. Samuti võivad need oluliselt parandada silo stabiilsust. Silojuuretise lisamine
Farmidest kaugel asuvas põllukülvikorrasja taludes, kus loomi ei peeta, saab tavalise org. poolt või siis ka teatud määral suurte karjade pidamisel(kinnis- ja haigete loomade ning vasikate väetise asendada haljas väeti sega. Mittehappelisel mullal sobib selleks valge mesikas. söödana) Seemnesegud: 1) punane ristik ja põldtimut Silo liigid: pallsilo, märgsilo, kuivsilo, närbsilo. 2) roosa ristik ja põldtimut Silo on parem sööt, sest tema proteiinisisaldus on suurem kui heinal. 3) itaalia raihein (on vaja käsutada rohkesti lämmastikväetist)
Söötade põhirühmad: 1) koresöödad, 2) jõusöödad; 3) mahlakad söödad. Koresöödad: koosnevad taimede vegetatiivosadest. Koresöödad kindlustavad mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning annavad organismile tarvilikku energiat. Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk. Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Talviseks põhisöödaks on silo. Jõusöödad: suure energiasisaldusega ja sisaldavad rohkesti toorproteiini. Veesisalduse järgi jaotatakse kontsentreeritud söötasid kuivadeks ja märgkontsentraatideks. Funktsionaalselt jaotatakse kontsentraadid energia ja proteiinisöötadeks. Kõige rohkem kasutatakse suure kuivainesisaldusega jõusöödakomponentidest odrajahu
Kõige enam levinud orgaanilised happed ja nende segud: sipelga äädikhapped; orgaanilised ja mineraalhapete segud. Hapete kasutamise puudeseks: tugeva korrudeeruva toimega masinatele (korrosioon), lenduvad(ohutusvõttete kasutus). Tähtis et mass sileeruks: 1. Silo mahuti peab olema korras ja puhas. 2. Vana silo ei tohi olla 3. Seinad õhukindlad Tuleb vaadata et ei kajustaks loomade tervist liigne happesus. Äga suures koguses ei tohi anda märgsilo, enamasti antakse kuivsilo. Teised söödad neutaraliseeruvad happesust. Kuivsilo- anerobsestes tingimustes konserveeritud silo mille niiskus sisaldus 40-60%. Kuivaine sisaldus on suurem, närbutatud heintaimedel mikroorganismid ei paljune või paljunevad aeglaselt, kuna ei saa kätte vajalik toitaineid. Hallituseened võimelised paljunema ka kuivemal materjalil. Võivad hakkata levima, aeroobsed organismid, seetõttu vaja luua anaeroobne keskkond
-soovitav on kasutada kahte kilet (paksus vähem. 0,15 mm)kile peale põhupallid, liiv, turvas v.m.s. -pallide katmisel on soovitav 6 kilekihti parim on valge kile -madal temperatuur silomassis võihappe ja roisubakterid ei arene temperatuuril alla 15 kraadi hea silo sügisel -vanemas arengujärgus rohu koristamine suureneb suhkrutesisaldus aga halveneb toiteväärtus -silo liigid - märgsilo kuivainesisaldus 15-25% - noor värske rohi (või ka närvutatud paar tundi) -puudus rohke mahla eraldumine (250-400 l/t), vajalik kogumiskaev; mahla võib vedada rohumaale 20-30 m3/ha (1 m3 sisaldab 1 kg N, o,5 kg P, 5,5 kg K) -mahla saab siduda ka põhu (heina) abil -alla 0,5-1 m kiht -mahla võib eralduda 3-4 nädala jooksul -rohumass on hästi tallatav (tihendatav), kergesti koristatav
Närvutamine on otstarbekas ainult 1-2 päeva jooksul: rohi ei tohi kaarde seisma jääda, vaid vajab pidevat õhustamist. Kriitilise pH näit sõltub materjali kuivainesisaldusest. 3. lisada Eestis väljatöötatud ja katsetatud konservante, nagu bensoehapet, silobeni või superbeni, mis väldivad valekäärimist väiksema koguse piimhappe tekke juures ja toitainete kaod on väiksemad Silo liigid Märgsilo saadakse, kui koristatud värske rohi sileeritakse kohe hoidlasse. Materjali vähese kuivainesisalduse tõttu on võihappekäärimise suur oht. Samuit võivad kergesti areneda teised kahjulikud bakterid. Olenevalt materjali sileerivusest on vaja lisada kindlustuslisandit vastavalt normile. Keemilised lisandid on tavaliselt tõhusamad ja neil on ka konserveeriv toime. Samuti võivad need oluliselt parandada silo stabiilsust. Silojuuretise lisamine
· Koresööt · Sööta, mis koosnevad taimede vegetatiivosadest, nimetatakse koresöödaks. · Kvaliteetse koresööda energiasisaldus kuivaines ei ületa tavaliselt 10 MJ/kg. · Koresöötadel on veise jaoks kahene funktsioon: kindlustada mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning anda organismile tarvilikku energiat · Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk · Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Eristatakse kultuur- ja looduslikke karjamaid. · Olenevalt rohu liigilisest koostisest ja kasvufaasist sisaldab see 1829% kuivainet, milles on 1933% toorkiudu, 912 MJ/kg metaboliseeruvat energiat, 70100 g/kg metaboliseeruvat proteiini. · Koresööt · Lehm suudab päevas süüa 75100 kg rohtu. · Rohi on tavaliselt seda väärtuslikum ja maitsvam, mida varasemas kasvufaasis see on
annaabi.ee 
