Aas-rebasesaba – valged ohted Päiderroog – kasvab ainult turvasmuldadel Karjamaa-raikhein- kõrge toiteväärtusega Aarnurmikas Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30% Kuidas uuendada? Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse Uuskülv – vana rohukamar eemdaltatakse Mullaharimine Orgaaniliste väetiste laotamine Künd Libistamine Mineraalväetised Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2
olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan. Rohumaa rajamise viisid: 1. Looduslike rohumaade pealtparandamine 2. Uuskülviga Rohumaade väetamine N – väetised: Saak suureneb kuni 5 korda. P, K – väetised: Saak suureneb 10-30% Liblikõielised heintaimed tahavad fosforit, kõrrelised kaaliumi koos lämmastikuga. Orgaanilised väetised: Perioodiliselt antavad väetised. Sõnnikut või komposti võib anda suuri koguseid, 50-100 t/ha rajamise alla. Pealtväetisena kuni 30 t/ha. Talvel lumele sõnnikut panna ei tohi. Läga: org/anorg väetis
Seosesosa haritava maa ajutise või pikaajalise d) Niiteline käsutus käsutusest väljalangemisega Eestis, kerkib kohati esiplaanile rohumaa uudne roll mulla viljelusväärtuse e) Ketitamine säilitajana. 24.) Rohusaagi kasutamine niitmise teel:talviste rohusöötade (silo, hein) tootmine, sileerimise 20)Rohumaade pealtparandamine põhimõtted. Pealtparandamine on loodusliku või külvatud rohukamara ümberkujundamine soovitud Kõige opt viis rohusööda säiliteamiseks on silo valmistamine. Silo on sööt, mis on toodetud suure niiskusega kasutusotstarbega ja kõrgema saagiga rohukamaraks. Pealtparandus tuleb kõne alla aladel, kus haljasmassist, kontrollitud käärimistingimustes
Selles on palju fosforühendeid. 4 Kiud – Koondunud sõkladesse ja rakuseintesse. Sõkladega kaetud terad on kiurikkamad kui suure või paljasteralised. 8. ROHUMAAD JA ROHUMAAVILJELUS Rohumaid tuleb uuendada kui karjamaad on hõredad ja väikese saagiga, umbrohu osakaal ületab saagis 30%, esinevad talvekahjustused või ebatasasused. Rohumaid saab uuendada pealtparandamise ehk renoveerimise ja uuskülvi teel. Pealtparandamine – Loodusliku või külvatud rohukamara ümberkujundamine soovitud kasutusotstarbega ja kõrgema saagiga rohukamaraks. Rohumaal säilitatakse vana rohukamar. Rohumaa uuskülv – Vana rohukamar hävitatakse ennem uue rohumaa rajamist. Võidakse kasvatada ka vahekultuurina teravilja 1-2 aastat (nt. nisu, oder või kaer). Selleks, et rohumaal kulutusi kokku hoida tuleks vähem külvata. Mullaharimise vajalikud töökäigud: Orgaaniliste väetiste laotamine, kündmine, libistamine,
Koristuskonvejeri loomiseks 1. Varajased 2. Keskvalmivad 3. Hilised Liblikõieliste osatähtsus 1. Liblikõieliste rohke- lühi või pikalt 2. LIBlikõieliste kõrreliste universaalne rohumaa 3. Külvinorm 25-35kg/ha Karjamaal Liikide valik 1. Liikide arv 4-6 2. Liikide suhe: suvaline 3. Külvinorm: 25-35 kg/ha Kestus: 1. Lühiajalised 2. Pikaajalised Arengukiiruse kasutusaastal 1. Varajased 2. Hilisejad Ohtetu luste ja raihein sobib heinamaale Rajamine 1. Pealtparandamine a. Pealtväetamine p ja k väetisega b. Seemnete pealekülv 2. Uuskülvid a. Uudismaa rajamine - Võsa kännud ära - Sügavkünd - Vahekultuur b. Rohumaa rajamine - Põllukultuuride järel - Vahekultuurita'vahekultuuriga Külvieelne väetamine 1. Orgaanilised väetised 2. P ja k väetamine'lubiväetised Külvieelne hrimine 1. Eelmisel aastal 2. Vahetult enne külvi Fosfor kaalium väetiste rohumaadele kasutamine Kasutamisele ei järgne järsku saagi tõusu
-silo ja heina tegemiseks -40% -lehma söötmiseks kulub aastas umbes -6-7 t karjamaarohtu -10-11 t rohusilo -1 t heina -1100 1200 kg jõusööta 5000 kg toodangu puhul (iga 1000 kg enam- toodangut nõuab ca 1000 kg jõusööta rohkem) -Kesk-Eestis on võimalikud järgmised saagid: -teravili 3 6 t/ha -karjamaalt 25-30 t/ha -haljasmassi 40-45 t/ha kahe niitega s.h.6 t heina I niitest Pealtparandamine Niiskustingimused ei vaja põhjalikku reguleerimist. Rohukamar sisaldab piisavalt kultuurliike. Ei ole umbrohtumist luht-kastevarre, võilille, nõgesega. Võsa laastamine, kivide koristamine, pinna tasandamine, seemne täiendav pealekülv hõrenenud kamarates. Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem - oluline on, et seeme ei jääks kuiva kätte
annaabi.ee 
