Otsekülvi puhul võib väetise viia maasse koos seemnega, mis on ühtlasi ka kõige optimaalsem väetisekasutus, sest väetist viiakse maasse minimaalses koguses. Samuti on seljuhul väetis viidud parimasse kohta, et seeme saaks väetise toitaineid kasutada.[1,2,5] 5. TERAVILJAD Kuigi põllutööde alguseks loetakse kevadet, siis teravilja põllul on vaja töödega alustada juba sügisel. Peale saagikoristust on vaja teostada kiiresti kõrrekoorimine, mis purustab ning viib põhu maasse ning aitab kaasa umbrohu tõrjel. Kõrrekoorimine tagab põhu õigeaegse lagunemise ning kergendab sügiskündi ning kevadisi põllutöid, koorimata põllul häirib põhukiht lisaks mulla õhu- ja veereziimi, mis omakorda pärsib taimekasvu. Kõrrekoorimist teostatakse 1-2 cm sügavuselt iga põhu tonni kohta. Tavaviljeluse puhul võib põldu peale koorimist pritsida ka glüfosaatidega, sest koorimine ärgitab maha varisenud seemned ning
Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei läheks Külvamine Monokülvikud(ainult seemned) Kombikülvikud (seemned+väetis) Otsekülvi meetod- maaharimist ei toimu Teraviljade kasvuaegne hooldamine Mehaaniline umbrohutõrje – tõmbab mulla kapillaarid kinni, segab mulda, hävitab umbrohtu, vigastab taime, et see kasvaks (orasäke) Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 1. Kõrrekoorimine 2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2. Kõrrekoorimine/randaalimine/künd madalkünniadraga kevadel 3. Külv EI KULTIVEERITA, KUNA PÕLD SILE Väetamine Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid: Lämmastik N, Fosfor P, Kaalium K TAIMEKAITSE 1
Enamlevinud kultivaatorid on C ja S piidega. Rullimine – Selle eesmärk on tihestada mullapinda, parandada mulla ja seemnete vahelist kontakti ning tasandada maapinda. Äestamine – See on pinnale jäänud seemnete mullaga katmine, -mullakooriku hävitamine, tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. 2. TERAVILJADE AGROTEHNIKA Otsekülv – Tegemist on meetodiga, mille puhul mullaharimist ei toimu ning külvatakse otse maha. Tavapärane mullaharimine - Selle puhul toimib kõrrekoorimine, sügiskünd, libistamine, kultiveerimine ja külvamine. Minimeeritud mullaharimine – Kõrrekoorimine toimub enamasti sügisel või künnitakse madalkünniadraga kevadel. Seejärel külvatakse vili maapinda. Selle mullaharimise viisil pole mõtet teha kultiveerimist. Künni asendamise eelised kobestamisega on kütuse- ja ajakulu vähenemine. Aja ja kütuse rahaline kokkuhoid sõ ltub sellest, kui kiiresti ning kui laialt tööd tehakse. Mulla tihenemine sõltub ratta asukohast künnil
o Maasika-punalaiksus o Maasika fütoftoroos eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada. o Kõrreliste helelaiksus nisul haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal. Suve jooksul mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma ja tuulega. Saagikadu kuni 40%. Tõrje: seemnete puhtimine, kõrrekoorimine, keemiline tõrje. o Nisu pruunlaiksus eoste moodustumiseks vajalik märg leht. o Kõrreliste pruunlaiksus haigustekitaja säilib seemnel, taimejäänustel, mullas lülieostena. Tõrje: viljavaheldusega, resistentsusaretus, keemiline tõrje. o Odra-triiptõbi haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna terades, seemnete pinnal lülieostena, taimejäänustel. Tõrje: seemnete puhtimine, fungitsiidid, resistentsed sordid. o Võrklaiksus levib seemnetega ja taimejäänustel
Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus? 1) Viiakse mulda orgaaniline ja mineraalväetised 2) Hävitatakse umbrohte ja kahjureid 3) Paraneb mullastruktuur ja seega vee- ja õhureziim. 36. Millal viiakse läbi sügisene mullaharimine ja kuidas? Sügisene mullaharimine toimub eelkultuuri koristamise järel. Teraviljapõllu koristamisjärgseks tööks on kõrrekoorimine. Võib korra äestada, et ergutada umbrohte tärkama. Kõrrekoorimise ja sügiskünni vahele jäetakse 2...3 nädalat, et umbrohud jõuaksid tärgata. Seejärel väetatakse orgaanilise väetisega, PK väetistega. Künnisügavus köögiviljade puhul 30cm. 37. Mis on kasvuaegse mullaharimise eesmärgiks? Eesmärgiks on kobestamine ja umbrohtude hävitamine.
sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4 nädalat hiljem, kui umbrohud on tärganud, siis tehakse sügiskünd. Sügiskünni sügavus sõltub olenevalt järgmisel aastal kasvatatavast kultuurist 23 cm kuni 28 cm. Kevadine mullaharimine algab põllu libistamisega. Libistamise eesmärk on lõhkuda mulla pinnale avanevad mullakapillaarid, mille kaudu mullas olev niiskus õhku satub ning muld liigselt kuivab
72. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje. - Otsene - korjatakse välja - matmine- kaetakse mingiks ajaks materjaliga, mis lämmastab olemasoleva lehestiku. - Väljakurnamine- takistada varuaine kogumist ja sundida neid suve lõpus varusid kulutama. Ehk siis taim kurnab end ise välja.korduvalt peab kasutama, muidu pole kasu. - Seemnte idanemise provotseerimine ja siis taimede hävitamine - põletamine 73. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise diferentseerimine lähtuvalt umbrohtumusest (lühiealised umbrohud, h. orashein,põldohakas, põld-piimohakas). Kõrrekoorimine, teravilja alt vabanenud alade koorimine; sügisese mullaharimise võte. Kõrrekoorimine on tõhus umbrohutõrje: soodustab lühiealiste umbrohtude sügisest idanemist ja seega talvist hukkumist ning kurnab pikaealiste umbrohtude juurekava. 74. Sügiskünd ja sügiskünni asendamise mõju umbrohtumusele. Võimalused umbrohutõrje
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks...
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekait...
Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline. Süsteemse toimega herbitsiidid võivad olla kas ainult juurte kaudu toimivad (mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad. 47. Superumbrohud, Herbitsiidide resistentsus. On umbrohud mis on herbitsiidide vastu resistentsed. 48. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood. 49. I-Taimekaitse Internetis olev taimekaitse info leht. Saab abi otse internetist. Lihtne ja kiire. 50. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise ülesanded. on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite hävitamine. 51. Künd, ülesanded. Künd on põhiline mullaharimisvõte millega reguleeritakse mulla omadusi pindmises , u 25 cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53
Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline. Süsteemse toimega herbitsiidid võivad olla kas ainult juurte kaudu toimivad (mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad. 47. Superumbrohud, Herbitsiidide resistentsus. On umbrohud mis on herbitsiidide vastu resistentsed. 48. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood. 49. I-Taimekaitse Internetis olev taimekaitse info leht. Saab abi otse internetist. Lihtne ja kiire. 50. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise ülesanded. on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite hävitamine. 51. Künd, ülesanded. Künd on põhiline mullaharimisvõte millega reguleeritakse mulla omadusi pindmises , u 25 cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53
võib Sphere kulunormi vähendada, nt 0,6 l/ha. Kahjurid Kõrsvija-maakirp (Phyllotreta vittula) Tõrjekriteerium • tõusmete faasis 1 m2 kohta 20-25 mardikat • 20-25% lehtedest kahjustatud Ennetatav tõrje Arvu piiramiseks oluline varajane külv. Eemaldada taimejäänuseid põlluääres. Agrotehniline Agroteehnilised võtted, mis soodustavad ja toetavad jõuline taimede kasv ja areng – optimaalne varajane külv,õige sügavus,väetise kasutamine. Kahjuri arvukust vähendavad kõrrekoorimine ja sügiskünd, mis häirib mardikate normaalset talvitumist. Kasulik on orgaaniliste multšidega multšimine. Multš kaitseb pinnast kuivamise eest, takistab mulla pinnale kooriku moodustumist, parandab mulla struktuuri, tagades mikroorganismidele ja vihmaussidele mullas soodsad elutingimused, aitab temperatuuri ja niiskust stabiliseerida. Orgaanilise multši kasutamine takistab umbrohtude idanemist ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multšikihi taimejuurteni tungida.
Põld on lage, puudeta maa, mida haritakse ja kus kasvatatakse peamiselt lühiealisi kultuurtaimi. Esimesed põllud Eesti aladel tekkisid II aastatuhandel e.Kr. Algul olid nad väikesed põllulapid, hiljem masinate kasutuselevõtuga võeti kasutusele järjest suuremad põllupinnad. Põldudel kasvatavad kultuurid sõltuvad mullast. Meie aladel on levinud nii liiv-, savi-, kui saaviliiv- ja liivsavimullad. Põlluharimise käigus tehtavateks põllutöödeks on kõrrekoorimine, sügiskünd, äestamine, kevadkülv, külv, umbrohutõrje, muldamine, saagikoristus jt. Eestist kasvatatakse järgmisi teravilju: · rukis · nisu · kaer · oder. Muud tähtsamad põllukultuurid on kartul, söödajuurvili, raps, lina, juurviljad, köögiviljad, 13 põldheinad. Lisaks kultuuridele kasvab põldudel ka umbrohtu. Üks neist on rukkilill, mis on meie rahvuslill
majanduslikku kahju. Selline kontrolli all olev liigiline mitmekesisus pakub: - toitu, kaitset ja eluruumi kasulikele putukatele - taimed katavad paremini mulda ja - tänu taimedele mulla erosiooni vähenemist 3. Mullaharimisel tuleb kinni pidada agrotehnilistest nõuetest: - korralikult ümberkeeratud künniviil loob juurumbrohtude puhtama külviaseme - intensiivne kõrrekoorimine risoome ja roomjuuri tükeldavate tööorganitega - mulla tihenemise vältimine 4. Äestamiste ja vaheltharimiste optimaalne kasutamine: - võimalikult umbrohtude nooremas arengujärgus - õige mullaniiskuse juures - sobivates (talumiskindlates) kultuuride kasvufaasides - äestamisega ei tohiks tekitada kultuurtaimedele lisastressi (tugeva põua ja öökülmade korral) - 5. Leegitamine: - kui teised meetmed tulemusi ei anna
teisele taimele. 11 Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakamatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Esti tingimustes on allelopaatiline mõju oletatavasti suurem kui näiteks Saksamaal või Leedus, sest vegetatsiooniperioodi tõttu on külvikordade vahe pikem. Kõrrekoorimine suurendab allelopaatilist mõju. Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu; suhkrupeet raps; lina hernes; kapsas raps; söödapeet raps Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale. Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad. Vastastikku stimuleerivad: sibul söögipeet; kartul mais; kartul aeduba; kartul põlduba.
Loomad linnas Linnas elavad loomad, kes on linnaeluga kohastunud. 54 * erinevad parasiidid, * inimkaaslejad, * lemmikloomad, * pisemad imetajad (siilid, oravad, mutid), * linnud. PÕLD Põld on haritav maa, kus kasvatatakse peamisels lühiealisi (1-2-aastasi) kultuurtaimi. Peamised põllutööd * Kõrrekoorimine (teraviljapõllul); * Sügiskünd * Äestamine * Külviaeg * Umbrohutõrje * Muldamine Elutingimused põllul * Avatud maastik ilmastik mõjutab põldu rohkem kui metsa. * Valgusküllane * Inimene loob soodsad tingimused kultuurtaimedele. * Põllu harimine masinatega muudab mulla omadusi. * Tahtlik maaparandus. Teraviljad Rukis Oder Nisu Kaer Külvipind 1999
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
