Sookiur Kiivitaja Põldpüü Rukkirääk Suurkoovitaja Kadakatäks Metskiur Talvike http://pmk.agri.ee/pkt/vana/files/eesti_levinumad_pollulinnud.pdf http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kultuur-_ja_ruderaaltaimkond http://www.mypriroda.ru/animals_lug.php http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurniidud http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurkarjamaad http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurrohumaa http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/kultuurrohumaad http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvukohat%C3%BC%C3%BCp
selle karjatamisviisi edenemisel. Ühes tootmisüksuses on otstarbekas kasutada erinevaid karjatamisviise, et kasutada rohumaade saagipotentsiaali efektiivselt. Samas tuleb meeles pidada, et karjatamisviis on vaid üks mitmest rohumaade efektiivse kasutamise faktorist, millega me ei saa kompenseerida karjamaataimiku võimalike puudujääke, näiteks madalakvaliteetsest rohumaast tulenevaid puudusi. (http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/karjatamise- viisid#.UugMj_0Zs1A) 2. Karjatamiskoormus Karjatamiskoormus näitab, mitu looma peaks optimaalselt karjamaal olema hektari kohta. Erinevatel taimekooslustele on välja selgitatud erinevad karjatamiskoormused, sõltuvalt koosluse taimestikust, mullastikust ja teistest tingimustest. Karjatamiskoormuse mõõtühikuks on lü/ha kohta. Loomaühik on üks veis või hobune, kaks mullikat või sälgu, kolm vasikat või varssa või näiteks viis lammast.
Soovitav oleks kasutada puhitud seemneid. Eemaldada tuleks suuremad kivid. Külviaeg ja külvisügavus peavad olema õiged. Seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vajavad taimed kindlaid temperatuure ja niiskust. Seega optimaalne külviaeg sõltub eelkõige regiooni klimaatilistest ja mullastiku iseärasustest. Eestis loetakse parimateks külviaegadeks mineraalmuldadel varakevadist külvi ja suve II poole külvi. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine/seemnete-kulviaeg#.U4BXs_mSxGR Varajased külvid aitavad minimeerida kapsanuutri, kaera-kroonrooste, hernekärsaka ja hernemähkuri kahjustusi. Liiga sügavate külvide puhul on tõusmed nõrgad ja nakatuvad nt. tõusmepõletikku, liiga madalaid külve võivad hävitada linnud. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse
Taliteravilju kasvatatakse tasastel põldudel, kus ei ole karta pinnavee kogunemist aga eelviljak sobivad põldhein. 10. Millest sõltub see palju me väetame mulda vms.. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeerivatest saagist, väetiste tugevusest. 1.Taimekasvatus laiemas tähenduses Laiema tähenduses on see igasuguste taimede kasvatamine, alates metsapuudest lõpetades toalilledega (haljastus, metsandus, rohumaaviljelus, aiandus). 2. Kaunviljade ja tehniliste kultuuride kasvupind Eestis (ha) Kaunviljad umbes 8500 ha, tehnilised kultuurid 86000 ha 3. Mis on külvikord? Külvikord on põllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. 4. Lina külvisenorm Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5
Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%. Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse. Toortuhk – Asub peamiselt sõklades ja kestades. Selles on palju fosforühendeid. 4 Kiud – Koondunud sõkladesse ja rakuseintesse. Sõkladega kaetud terad on kiurikkamad kui suure või paljasteralised. 8. ROHUMAAD JA ROHUMAAVILJELUS Rohumaid tuleb uuendada kui karjamaad on hõredad ja väikese saagiga, umbrohu osakaal ületab saagis 30%, esinevad talvekahjustused või ebatasasused. Rohumaid saab uuendada pealtparandamise ehk renoveerimise ja uuskülvi teel. Pealtparandamine – Loodusliku või külvatud rohukamara ümberkujundamine soovitud kasutusotstarbega ja kõrgema saagiga rohukamaraks. Rohumaal säilitatakse vana rohukamar. Rohumaa uuskülv – Vana rohukamar hävitatakse ennem uue rohumaa rajamist. Võidakse
OÜ Vali Press, Tallinn, 258 lk. Interneti: 6. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2011, Loopealsed. Kättesaadav: http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=35&Itemid=13 (viimati külastatud 16.01.2012) 7. Lotman A. 2011, Rannaniidud. Kättesaadav http://www.roheline.ee/books/kkj296.html (viimati külastatud 16.01.2012) 8. Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. 2012, Karjamaad. Kättesaadav http://www.pikk.ee/est/taimekasvatus/rohumaaviljelus/kultuurrohumaadeplaneerimine/karjam aad (viimati külastatud 19.01.2012) 9. Kukk T. 2012, Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=755 (viimati külastatud 16.01.2012) 10. Suurkask M. 1999, Soomaa luhaniidud. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9910/luhad.html (viimati külastatud 19.01.2012) 11. Taru Ülikool. 2008 Aruniidud. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/general/aruniit.htm
1, lk. 10...13, 1996. Bender, A. Lääne- ja Loode-Eesti punase ristiku looduslike populatsioonide aretuslik väärtus. Agraarteadus, nr 22, lk 3...9, 2011. Gorbunova, T. (1998). Ravimtaimed koduapteegis. Tallinna Raamatutrükikoda. 3 lk. Kuks, A. Lammaste söötmine. [veebiallikas] http://www.maavillane.ee/?43 (31.10.2017). Parol, A., Keres, I. (2014). Enamlevinud liblikõieliste heintaimede liigid. [veebiallikas] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus-uus/heintaimed/liblikoielised- heintaimed/enamlevinud-liblikoieliste-heintaimede-liigid (21.10.2017). Punane ristik (Atlantis). Saku: OlderGrupp OÜ. http://www.oldergrupp.ee/sordid/plant/punane-ristik-atlantis (21.10.2017). Punane ristik (Harmonie). Saku: OlderGrupp OÜ. http://www.oldergrupp.ee/sordid/plant/punane-ristik-harmone (21.10.2017). Punane ristik. Jõgeva: Eesti Taimekasvatuse Instituut. http://www.etki.ee/index.php/92- sortide-kirjeldused-alam/104-punane-ristik?showall=1 (21.10
rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas mõistes on taimekasvatus teadus, mis hõlmab põllukultuure. Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused
3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha- rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas mõistes on taimekasvatus teadus, mis hõlmab põllukultuure. Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused
kohusetäitjale Aleksander Adojanile pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamise süsteemi väljatöötamise ning kolhoosidesse ja sovhoosidesse sisseviimise eest (Kolhoosnik, 12. mai 1960). 3 Aleksander Adojan oli põllumajandusdoktor rohumaaviljeluse alal. Töötas 1935. aastast peamiselt Jõgeva Sordiaretusjaamas. Tema sulest on ilmunud raamatuid, brosüüre ja sisutihedaid artikleid. Põhjapanevamaks on olnud raamat ,,Rohumaaviljelus Eestis. Tema töökus ja teadmised aiakultuuri edasiarendamisel on olnud innustuseks paljudele. 48. Kuldnokad vilistasid kaseladvas pungi puhkema, õngemehed proovisid kalaõnne Saare järve kallastel, kalender aga näitas 9. kuupäeva. See päev läks tänavu ,,Lembitu" kolhoosi ajalukku kahel põhjusel. Esiteks alustati teravilja külvi, teiseks aga ...leidis kolhoosi esimees traktoristi Heinrich Kirtsi külviliikusid võtmas (H: 1960). 49. 1
annaabi.ee 
