Ained, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, lahustuvad hästi vees. 4. Molekulaarsed ained ja kristallvõrega ained. Kuidas neid molekulivalemi järgi ära tunda? Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit Grafiit: juhib elektrit, rabe Fullereen ja karbiin on molekulaarsed SiO2 tahkena kristallvõre kvart- täiesti puhas SiO2 5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon. Eksotermiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon Energia eraldub Energia neeldub
plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine. Kasutusalad- seebi saamine, värnits, lakid, värvid, steariin, propaantriool, salvid, preparaadid, nahahooldusvahendid. NaOH- seebikivi Kordamine Valemid Metaanhappe sipelghape HCOOH Etaanhape äädikhape CH3COOH Aldehüüdid CHO HCHO metanaal gaas tapvalt mürgine formaliin CH3CHO etanaal Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades.
tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka hapnikuga Fe+Cl2 FeCl3 VESINIK tal on kolm isogeeni hüdrorgeenium, deuteerium (raske vesinik, radioaktiivne,
TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa. Mõningatel juhtudel võib aine keemiline struktuur organismis muutuda ja mõni aine on organismis püsiv näiteks plii. Kemikaalid võivad olla Ärritavad Söövitavad jne
ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID Elektrolüüdid ained, mis vesilahuses/sulaolekus lagunevad täielikult/osaliselt ioonideks juhivad elektrivoolu Nt NaCl-lahus (füsioloogiline lahus tilgutites), kraanivesi, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, happed (HCl,H3PO4). Sisaldavad ioone ka tahkes olekus, kuid soolad ei juhi tahkena voolu (ioonid ei suuda tugeva sideme tõttu kristallvõrest väljuda). Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahutumisega kaasnev aine osaline/täielik lahustumine ioonideks Astmeline dissaotsiatsioon järkjärguline, iseloomulik nt mitme OH rühmaga alustele Dissotsiatsiooni määr ntb, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on dissotseerunud ioonideks suureneb tempo tõstmisel Jaotus: · Tugevad(täielikult ioonideks) tugevad happed, leelised, soolad
aatomitest või ioonidest. Molekule nendes ei esine. Mittemolekulaarsed ained on metallid, ioonilised ained ja kovalentsed mittemolekulaarsed ained. Ioonsete ainete kristallides on ioonvõre, metallides metallvõre. Kristallvõret , mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nim aatomvõreks. Molekulvõrega ained- koosnevad molekulidest, molekulide vahel mõjuvad nõrgad molekulidevahelised jõud. 1)on suhteliselt madala sulamistemp. 2)Tahkena on suhtelisely pehmed ja kergesti peenestatavad. Kovaletsete sidemetea mittemolekulaarsed ained- koosnevad suurest hulgast kovalentsete sidemetega ühendunud aatomitest. 1) on tavatingimustes tahked ained, enamasti kõrge sultemp. 2) Ruumilise võrega ained on suure kõvadusega. Ioonilised ained- koosnevad ioonidest, mis on omavahel seotud ioonilise sidemega.1)on enamasti küllaltki kõrge sultemp. Tavatingimustes tahked ained 2) Tahkena suure kõvadusega.
Mis vahe on puhtal ainel ja segul? Selgitused! Puhas aine on ühe ja sama aine osakestes koosnev aine, millel on väga vähesel määral teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool) 10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved)
Elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulas olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid ei juhi elektrit ei lahustes ega sulas olekus. Elektrolüüdid tahkena praktiliselt elektrit ei juhi. Elektrolüütide elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on iooniline lahus. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte
Termomeetris kasutatakse elavhõbedat või piiritust . Elavhõbe- termomeetrit kasutatakse madala temperatuuri mõõtmiseks. Piiritustermomeetrit kasutatakse kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Aine soojenemisel suureneb tema siseenergia. Sellepärast peame aine sulatamiseks andma talle juurde mingi soojushulga. Aine tahkumisel vabaneb soojushulk, sest siseenergia vabaneb. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka,mis kulub 1kg aine sulamiseks. Vee ruumala on tahkena suurem kui vedelana. Q=c*m*(t°2-t°1) Q=soojushulk c=erisoojus m=aine mass t°s= sulamistemperatuur Q=*m =Q/m Q=soojushulk (lambda)=sulamissoojus []=1kJ/kg
5. Mineraalväetiste kasutamine algas 1840.a põllumajanduses. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke makroelemente milleks on N, P, K, Ca, Mg, S.Samuti sisaldavad ka kõiki vajalikke mikroelemente milleks on Fe, B, Mo, Co, Zn, Cu, Mn jt. 7. Mineraalväetiste kasutamisel on vajalik teada: 1) makro- ja mikroelementide vajalikku kogust olenevalt taime liigist ja mulla koostisest 2) väetamise tähtaegu 3) millisel kujul(tahkena või lahusena)kasutada väetist 4) kui sügavale mulda väetis sisse viia Mulla üleväetamine on taimedele ja kogu elukeskkonnale kahjulik, toob esile väetisainete ladestuse taimedes ning see omakorda toiduainetes.Lämmastikuühendite üleküllus toiduainetes võib kutsuda esile mürgituse ja raske haigestumise. 8. Keemia osatähtsus põllumajanduses on küllaltgi suur kuna väga paljud põllumajandus ettevõtted kasutavad igasuguseid keemilisi väetisi.
) 3. Miks on vaja vett kokkuhoidlikult säästa. (sest vee puhastamine on kallis ja aeganõudev töö. Maakerast ligikaudu 70% katab vesi, kuid sellest ainult 3% on mage vesi ning sellestki enamus on igijää) 4. Mitu protsenti koosneb inimene veest (70%) 5. Nimetage 5 jooki mida ei tasuks juua vedeliku saamise otstarbel. (kohvi, sisaldab kofeiini, energiajoogid, kofeiin ja suhkrud, piim, limonaadid, mahlad) 6. Millistes olektes võib vett leida? (gaasilise-veeaur, vedela-vesi ise ja tahkena- jää) 7. Tänasel päeval sureb veega seotud haigustesse iga sekund 21 last, kõigest mõni aasta tagasi oli see arv 15 last sekundis. Üks põhjus on kõhulahtisus, see on alla viie aastaste laste surmade põhuseks teine haigus maailmas. Miks tekitab see haigus nii palju kahju. (Sest selle haigusega ei taha keha omastada toitu ja vedelikku ning ilma meditsiinilise ravita (paljutes maailma piirkondades see puudub) surevad lapsed dehüdratsiooni) 8
side sulamis temp.kui teistel ,molekulide vahel on molekulvõredega vesinikside,mis on ainetel,vees hästi tugevam kui lahustuv,vesi lahused molekulide vaheline juhivad elektrit tõmbejõud. (sageli),tahkena rabe. Iooniline side Ionnid,ioonvõre Ioonide vahel on Tahke,rabe mida kõrgem erimärgiliste laengute on sulamis temp. Seda vaheline väiksem on vees tõmbejõud,mis on lahustuvus,tahkelt ei juhi tugev. elektrit sulatatult ja
6. Millepoolest erinevad täisväetised teistest väetistest? Täisväetised sisaldavad taime kasvuks kõik vajalikke makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ja mikroelemente: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. Teised väetised ei sisalda kõiki makroelemente ja kõiki mikroelemente. 7. Mida tuleb rangelt silmas pidada mineraalväetiste kasutamisel? Tuleb teada makro- ja mikroelementide vajalikku kogust olenevalt taime liigist ja mulla koostisest, väetamise tähtaegu, millisel kujul (tahkena või lahusena) kasutada väetist ja kui sügavale tuleb väetis mulda sisse viia. Et vältida mulla üleväetamist mis on kahjulik taimedele ja kogu keskkonnale. 8. Milline on keemia osatähtsus põllumajanduses? Põllumajanduses on keemia osatähtsus üpriski suur. Tänu keemilistele avastustele põllumajanduses on taimed veel elujõulisemad, haigustele vastupidavamad ja kannavad rohkem saaki.
Vett kasutame ka taimede kastmiseks. Kui me taimi ei kastaks, siis me ei saaks taimi süüa, sellepärast et siis kuivaksid taimed ära ja need ei kasva. Ka puud vajava vett, ehk vihma. Ilma vihmata ei oleks meil metsa, kus elavad loomad.Ilma veeta hävineks elu. 4 Puhta vee omadused Puhta vee omadused on: läbipaistev, värvuseta, märg, lõhnata ja maitsetu. Vesi esineb looduses kolmes erinevas olekus: tahkena, vedelana ja gaasilisena. Vee omadusi tunneme meelte abil. Nendeks on siis- nägemine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Vedelike voolamine on ka üks tähtis vedeliku omadus. Maakeral voolab vesi Maa külgetõmbejõu ehk raskusjõu tõttu. 5 Kuidas saadakse puhast vett? Et eraldada veest mittelahustunud aineid, juhitakse vesi läbi liivakihi. Ja mittelahustunud ained jäävad liivakihti. Saab ka teistmoodi vett puhastada
elektronipaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud, tekib 2 erineva mittemetalli vahel Keemiline iooniline side - Kristalli moodustavate ioonide korrapärane ruumiline asetus, tekib metalli ja VIA ja VIIA elementide vahel Ioonilist sidet iseloomustab : 1)esinevad ainult molekulidena või auru olekus 2)moodustavad ioonilise kristalli võre 3)nendel on iseloomulik tahke agregaatolek 4)hea lahustuvus vees 5)tahkena ei juhi elektrivoolu, vees lahustunult juhib 6)kõrge sulamistemperatuur, alates 2000 kraadist 7)mehaaniliselt kõvad ained 8)haprad Elektronegatiivsus avastas 1932.a teadlane Linus Pauling, EN all mõistetakse aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes elektronid enda poole ja moodustada ühist elektronpaari. Mida parempoolsem tabelis on element, seda elektronegatiivsem ta on. EN ühikuks on võetud Li EN. E(Li)=1,0. Metallide EN on üsna väike
viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Näiteks vanade kirikute aknaklassid on sajanditega alt paksemaks ja ülevalt õhemaks muutunud. Klaasi puhul on asi siiski mõneti keerulisem, sest neis esineb lähikorrapära, mis sarnaneb mõneti kristallstruktuuridele. Looduses leiduvad klaasid on basalt ja merevaik. Amorfsust käsitletakse vahel ka eraldi aine olekuna, vahel aga tahkena, vahel jällegi kui vedelana, aga viskoossus on väga suur. Amorfsetel ainetel pole konkreetset sulamistempeatuuri, vaid soojenedes muutuvad üha pehmemaks, kuni muutuvad tavapärase voolavusega vedelikeks. Põhimõtteliselt amorfset jääd on võimalik saada näiteks veele vedelat lämmastikku peale valades. Vesi jäätub nii kiiresti, et kristalle ei jõu moodustuda või on need erakordselt väikesed (peitkristalne). Jääl on siis uued omadused.
1025 % kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete sokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge sokolaadi põhikomponendiks. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida sokolaadi ka riknemise eest. Edasi mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi ning töödeldakse seguriga ühtlaseks puruks. Siis liigub puru keerukasse valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. See on sokolaadi kvaliteedi juures eriti oluline. Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontsi, kus mass sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt 2, paremate sortide puhul isegi 6 päeva. Siis läheb mass
Erinevalt metallidest ja sooladest ei ole klaasil kristallilist struktuuri ning sellepärast ei sula ta mingil kindlal temperatuuril, vaid läheb tahkest vedelasse olekusse üle laia temperatuurivahemiku ulatuses. Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist (venitamine, pressimine, puhumine) valitakse sobiv temperatuuri vahemik. Fakt on see, et klaas on viskoosne materjal ja ta ei säili tahkena samas asendis igavesti. Seda tavaelus igapäevasel klaasikasutamisel ei märka. Aga näiteks klaasi vajumist võib silmaga näha, kui vaadata mõne vana kiriku aknal klaasvitraazi võib märgata klaasi paksuste erinevust üleval ja all, sest klaas on ülevalt palju õhem kui altpoolt. Põhjus: klaasi viskoosne mass langeb sajandite jooksul vähehaaval allapoole. KLAASIVALMISTAMISE AJALUGU
Kokkupuude võib tekitada silmade ärrituse või naha põletuse. Tules võivad tekkida ärritava toimega ja/või mürgised gaasid. Kaaliumpermanganaat Tugev oksüdeerija. Koos väävelhappe või glütseriiniga on isesüttiv. Tahkete orgaaniliste ainetega annab plahvatavaid segusid ning tulekahju korral võimendab tulekahjut. Koos väävli või fosforiga tekib plahvatus. Tolm ja lahus ärritavad tugevalt nahka, hingamisteid ja neelu. Tugeva lahusena või tahkena põhjustab põletust. Verre imendatuna kahjustab verevärvnikku, kesknärvisüsteemi, maksa, neere. Kokkupuude võib tekitada nahal ja silmades põletuse. Aurud või tolm võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja nahaärritust. Tules võivad tekkida ärritava toimega või mürgised gaasid. 3. Füüsikaliste konstantide tabel (lähteained ja produktid) Aine M (g/mol) Tihedus (g/cm3) Keemistemp. (0 Sulamistemp. (0
Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha. Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele. 6) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid Boor esineb taimede rakukestas. Soodustab taimede õite formeerumist ja korrastada valkude ja suhkrute sünteesi. B puuduse korral taimedel vähe õisi. Kartulil ja juurviljadel esinevad surnud koed, mis värvuvad mustaks (mugulad seest tühjad). Peedi juurikad seest täidetud pruuni kõva massiga. Kaalikatel klaasjad rakud. Porgandid kasvavad lõhki. Kapsad ei moodusta päid
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O
On vaja meelde jätta, et värskeid plekke on tunduvalt kergem eemaldada kui vanu ja kuivanuid, sest pleki tekitanud aine imbub aja jooksul sügavamale kangakiududesse. Kuid on ka erandid. Näiteks kui küünlarasv tilgub tekstiildiivanile või vaibale, on soovitatav otsemaid selle koha peale panna jääkuubikute kott, laudlina aga pista otse külmkappi. Et küünlarasv hanguks! Pehmet rasva pole mõtet pinnalt kraapima hakata – see ajab pleki veel suuremaks. Kui rasv külmub, on seda hea tahkena eemaldada. Laudlina tasub pärast külmunud vaha eemaldamist kohe pesta ära pesumasinas. Õigesti valitud pesuaine tagab pesu puhtuse. Pesuainete valik täieneb pidevalt. Lisaks pulbritele on võimalik kasutada tablette, geele, pastasid ja vedelikke. Hooldusainete hulka kuuluvad veel pesu loputusained, - valgendajad, - tärgeldusained ja teised spetsiifilised ained. Hiljuti ilmusid poodide riiulites pesupallid, millega on võimalik pesu pesta kuni kolm aastat. See
polaarsuse tõttu taime juuri ja varsi moodustavad vee molekulid ning inimese omavahel sidemeid veresooni, sest üks liikub molekul võtab endaga kaasa ka teisi vesiniksidemed ainuke Maal leiduv ühend, seovad veemolekulid mis esineb tahkena, tihedalt üksteisega kokku vedelana ja gaasilisena vee pinnale moodustub tahkudes paisumine elastne kile jää tihedus vee tihedusest pindpidevus väiksem vesi moodustab tilkasid VEE ÜLESANDED eemaldab jääkaineid Rakkude sisekeskkond ja Vesi tahab raku siserõhu
Vedelikul on kindel tihedus ja seega ka kindel ruumala. Gaasi tihedus sõltub aga sellest, kui suur on anum ja kui palju gaasi osakesi seal on. Ligikaudu on gaasi osakeste vahekaugus 10 korda suurem kui vedelikus. Sellepärast saab gaasi kokku suruda, aga vedelikku ei saa. Looduses leidub vedelikke ja gaase väga erinevates kogustes. Näiteks Maal kõige levinum vedelik on vesi ja kõige levinum gaas on lämmastik. Vett on maakeral erinevates olekutes (gaasina, vedelikuna, tahkena). Vesi on pidevas ringluses: tuleb allikatest maapinnale, liigub mööda ojasid ja jõgesid suurematesse veekogudesse, seejuures aurab osa veest ja sajab hiljem pilvedest maapinnale. Vee ja teiste vedelike omadused on sarnased ja sellepärast võib vee korral saadud katsetulemusi üldistada ka teistele vedelikele. Nii edaspidi teemegi. Samuti on veega seotud palju inimesele olulisi ja põnevaid asju, näiteks lainelauaga sõitmine või purjetamine. Vaatame lainelauaga sõitmist. Lainelaud on
rasvane kollakas vedelam mass. 10-25% kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete sokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge sokolaadi põhikomponendiks. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondentspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida sokolaadi ka riknemise eest. Edasi mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi retseptuurile vastavates kogustes suurtesse nõudesse ning töödeldakse seguriga ühtlaseks, koreda tekstuuriga puruks. Siis liigub puru keerukasse valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. See on sokolaadi kvaliteedi juures eriti oluline. Mitteküllaldase peenestamise puhul on valmistoode
8 Välimine Päikesesüsteem Välimine Päikesesüsteem on koduks hiidplaneetidele ja nende kuudele. Mõned lühiperioodilised komeedid tiirlevad samuti selles piirkonnas. Kuna nad asuvad Päikesest kaugemal, sisaldavad nad palju lenduvaid aineid, nagu ammoonium ja metaan, kui maa- sarnased planeedid ning külmem temperatuur aitab neid tahkena hoida. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel puudub tahke pind, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Hiidplaneedid Jupiter Jupiter on kõige massiivsem planeet (318 Maa massi). Päikesest asub ta 5,2 astronoomilise ühiku kaugusel. Põhiliselt koosneb see vesinikust ja heeliumist
välja väga pika aja jooksul , peamiset verevarustuse ja närvisüsteemi häiretest tingitud muutuste kätes(valud, suremus kätes, tuimus paistetus, külma kartlikkus) . Välja vöib kujuneda impotentsus meestel ja mentstruaaltsükil häired naistel. Kahjulikud gaasid, mürgid, aurud. Kemikaal on aine või valmistis , mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.Keemilised ohutegurid kutsealase tegevuse erinevad gaasid, aurud, vedeliku , aerosool, suits, tolm ja tahkena .Sagedaseim sisisemine kehasse toimub hingamisteede kaudu kopsudess ja sealt kogu kehasse. Kemikaalide sattumine suhu vöimalik pesemata käte abil, suitsetamine , söömine.Bensiini suhu bensiinipaagist imemine. Läbi naha imendumine(bensiin).Terviseohtlikuse seisukohast 5 klassi kemikaale . Keskkonnaothtlikuse seisukohalt samuti 5 klassi . 1.Kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused.2.Valmistaja- või impordiettevötte nimi, aadress. 3.ohurunnused (oranzil pöhjl
18. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Rohkem liike, kui keegi sureb jääb liike alles ja suuremat liikide hulka ei mõjuta mingi katastroof või haigus nii palju kui väikest populatsiooni 19. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Toimub keemiliste ühendite kaudu. Võib olla nii kutsuv/tõrjuv/nõudlust väljendav. Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. 20. Millised taimeorganis suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed ? 21. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Naabrite hoiatamine patogeenist, et muuta enda taim haigustekitajale vähem atraktiivseks, tolmendaja meelitamine 22. Kuidas toimub taimede maaalune suhtlemine omavahel? Seeneniidistik 23. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookean 24
20. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Kui liik välja sureb, jääb liigirikkas süsteemis liike alles, kes võtavad nissi üle. Suuremat liikide hulka ei mõjuta ka mõni katastroof või haigus nii palju kui liigivaest süsteemi. 21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Suhtlemine enamasti keemiliste ühendite kaudu. Info kutsuv/tõrjuv/nõudlust väljendav. Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. Toimub nii maa peal kui maa all. 22. Millised taimeorganid suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed 23. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Nt info võimalikust patogeenist 24. Kuidas toimub taimede maa-alune suhtlemine omavahel? Nt mükoriisa või kokku kasvanud juurte kaudu. 25. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookeani 26. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid Avaookean, troopiline vihmamets, metsad, savann.
Elu kujundas atmosfääri ümber. Taimed, mis toitusid päikeseenergias, võimaldasid lagundada vee molekule ja toota hapnikku. Ja hapnik täitis õhu. Maa vee tsükkel on pidevalt korduv protsess. Kosed, veeaur, pilved, allikad, vihm, jõed, mered, ookeanid, liustikud. See tsükkel on muutumatu. Maal on alati sama kogus vett. Kõik liigid on Maal joonud sama vett. Vesi on imekspandav aine, üks kõige püsimatum üldse. Voolaval kujul on ta vedel, gaasilisel kujul aur ja tahkena jää. Talvel näitavad Siberis külmunud järvepinnad vees jäätumise hetkel esinevaid jõude. Jää jääb veepinnale ujuma, sest see on veest kergem. See moodustab kaitsva kihi külma eest, et elu saaks selle all jätkuda. Elu mootoriks on seotus. Kõik on üksteisega seotud. Miski pole sõltumatu. Vesi ja õhk on lahutamatud: ühendatud igaveseks ja meie eluks Maal. Pilved moodustuvad ookeanitest ja toovad vett maismaale, kust jõed viiavad selle vee tagasi ookenidesse.
kompaundide koostises. 5. Orgaaniline klaas e. polümetüülmetakrülaat - vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, kus tardub 50° C f 120° C juures plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. Orgaaniline klaas on termoplastiline läbipaistev materjal, mida turustatakse ka mitmes värvitoonis, pinnad on kaetud kaitsepaberiga. See on hästi valatav, tahkena mehaaniliselt töödeldav, liimitav, keevitatav temperatuuril 140«~150° C, kergesti vormitav 125-4*130° C juures puit- või metallvormides ehk mudelil. Kasutatakse dielektrikuna ainult madalsagedusseadmetes (f = 50 Hz), samuti kõrgpingelahendi paksuseinaliste (20 -f- 40 mm) torude valmistamiseks ülekandeliinide piksekaitse maandusahelates. Tekkiva kaarleegi kustutavad temperatuuri toimel orgaanilisest klaasist eralduvad gaasid CO ja H2 jt.
(õp.nr.3 lk. 89) • Esimese geeni avaldumine kutsub esile teise geeni avaldumise 7. Vesi a) Vee erilised omadused • Vee molekul on polaarne – molekulis esineb nõrk positiivne ja negatiivne laeng • Vee molekulide vahel on vesiniksidemed • Vesiniksidemed seovad veemolekulid nii tihedalt üksteisega kokku, et vee pinnale moodustub elastne kile, mida nimetatakse vee pindpinevuseks • Vesi on ainuke Maal leiduv ühend, mis esineb kolmes olekus: tahkena, vedelikuna ja gaasina b) Vee ülesanded rakkudes ja organismis • Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi • Vesi on hea lahusti • Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides • Vesi transpordib aineid • Vesi tagab raku siserõhu 8. Elu tunnused • Kõik organismid koosnevad rakkudest • Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus • Kõik organismid kasvavad ja arenevad • Kõik organismid paljunevad
Pleksiklaas · Valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid, · Väga hea läbipaistvus, · Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis, õlides, · Kahjustun kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes, · Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis, · Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistmatut lõhnatut värvkatet, · Termoplastne, · Hästi valatav, · Tahkena mehaaniliselt töödeldav, · Keevitatav temperatuuril 140-150ºC, · Kergesti vormitav 125-130ºC juures puit- või metallvormides, · Kasutatakse dielektrikuna ainult madalsagedusseadmetes, elektro- ja raadiotehnikas. Elastomeerid - Looduslik · lähtepolümeer, vulkaniseeritakse ummisegu valmistamisel. · Head mehaanilised omadused, · Suurem vastupidavus nii kulumisele, kui lahustite suhtes, Sünteetiline · Eetrite ja estrite reaktsioonisaadus,
lahusesse viia. Orgaanilistest molekulides 1/3 esineb vähemalt kahes kristalmodifikatsioonis, eriti palju on neid steroididel, barbituraatidel, sulfaniilamiididel, salitsülaatidel. Näiteks atsetüülsalitsüülhappel on 6 kristallvormi, riboflaviinil 2. Vaid üks kristallvorm on termodünaamiliselt stabiilne. Sellel on kõrgeim sulamistäpp, väikseim lahustuvus. Ülejäänud kristallvormid, püüavad nii lahuses kui muus keskkonnas muutuda stabiilseks (ka tahkena säilitamisel muutuvad) Muutumine sõltub keskkonna ja aine enda omadustest. Raviaine imendumine sõltub sellest kas ta on amorfne või mingis kristallvormis. Näiteks novoviotsiini Na ja Ca sool. Selle antibiootikumil on amorfne ja mitu kristalset vormi. Amorfne lahustub soolhappes ja maos 10 x paremini kui kristalsed vormid. Eriti hästi on amorfse või kristalse vormi mõju imendumisele näha suspensioonides ja teistes loksutistes, kus juba on sade või see tekib hiljem.
• Väga hea läbipaistvus • püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. • Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. • Lahustub orgaanilistes lahustes. • Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. 33 • Termoplastne (tardub vormis 50°C - 120°C pleksiklaasiks) • Tahkena mehaaniliselt töödeldav, keevitatav temp. 140-150oC, kergelt vormitav 125-130oC juures Kasutamine: valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. 145. Elastomeerid: kautšuk, looduslik ja sünteetiline, omadused, kasutamine • Looduslik Omadused: *kulumiskindel, head mehaanilised omadused *vastupidav erinevate lahustite suhtes. Kasutamine: kustukummid, kalossid, vihmamantlid Sünteetiline kautšuk- Omadused: • suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus.
139. Pleksiklaas: omadused, kasutamine Omadused: • Hästi valatav • Väga hea läbipaistvus • püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. • Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. • Lahustub orgaanilistes lahustes. • Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. • Termoplastne (tardub vormis 50°C - 120°C pleksiklaasiks) • Tahkena mehaaniliselt töödeldav, keevitatav temp. 140-150*C, kergelt vormitav 125-130*C juures Kasutamine: valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. 140. Elastomeerid: kautšuk, looduslik ja sünteetiline, omadused, kasutamine • Looduslik Omadused: *kulumiskindel, head mehaanilised omadused *vastupidav erinevate lahustite suhtes. Kasutamine: kustukummid, kalossid, vihmamantlid Sünteetiline kautšuk- Omadused: • suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus.
Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha. Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele. 25) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid Boor esineb taimede rakukestas. Soodustab taimede õite formeerumist ja korrastada valkude ja suhkrute sünteesi. B puuduse korral taimedel vähe õisi. Kartulil ja juurviljadel esinevad surnud koed, mis värvuvad mustaks (mugulad seest tühjad). Peedi juurikad seest täidetud pruuni kõva massiga. Kaalikatel klaasjad rakud. Porgandid kasvavad lõhki. Kapsad ei moodusta päid
145. Pleksiklaas: omadused, kasutamine. Omadused: • Hästi valatav • Väga hea läbipaistvus • püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. • Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. • Lahustub orgaanilistes lahustes. • Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. • Termoplastne (tardub vormis 50°C - 120°C pleksiklaasiks) • Tahkena mehaaniliselt töödeldav, keevitatav temp. 140-150*C, kergelt vormitav 125- 130*C juures Kasutamine: valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. 146. Elastomeerid: kautšuk, looduslik ja sünteetiline, omadused, kasutamine. • Looduslik Omadused: *kulumiskindel, head mehaanilised omadused *vastupidav erinevate lahustite suhtes.
kakaovõi, 47% tahke kakaomass). Saadud massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. 10 25 % kakovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisaaineid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Sokolaadi valmistamiseks mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi retseptuurile vastavates kogustes suurtesse nõudesse ning töödeldakse seguriga ühtlaseks,kareda tekstuuriga puruks. Edasi liigub puru valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontsi, kus mass sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt 2, paremate sortide puhul isegi 6 päeva. See ühtlustab segu
side BF3 ja BCl3 kasut.: katalüsaator org. keemias BCl3 ülipuhta B, B2H6 ja org. ühendite saamisel jm. 3.2.2.5. Boraadid Boorhape H3BO3 (ortoboorhape) värvitud, soomusjad kristallid (või pulber); kihiline kristallvõre (kõrgel rõhul muutub) H3BO3 HBO2 B2O3 metaboor- diboortrioksiid hape H3BO3 vesilahuses esineb tegel. 3 hapet HBO2 (metaboorhape) ← tahkena esineb polümeerse molekulina (HBO 2)n H3BO3 (ortoboorhape) ← sooli ei moodusta H2B4O7 (tetraboorhape) Leelise toimel H3BO3-le tekivad tetraboraadid: 4 H3BO3 + 2NaOH → Na2B4O7 + 7 H2O Kui leelist on liias, tekivad metaboraadid: Na2B4O7 + 2NaOH → 4 NaBO2 + H2O Boorhape H3BO3 on nõrk hape; dissotsieerub 3 järgus, kuid II ja III järk väga vähesel määral K1 = 5,8 · 10-10 H3BO3 lahustub vees mitte väga hästi (2,6% 0ºC ja 4,8% 20ºC juures),
annaabi.ee 
