mõju. Oluline erinevus on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib fantaasia aga loob uut Mõtlemine · Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel, kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi · Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess · Mõtlemise liigid ( ei ole kts) Kaemuslik- motoorne mõtlemine Kaemuslik- kujundite mõtlemine Abstraktne mõtlemine Mõtlemisoperatsioonid · on võtted, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab · mõtlemisoperatsioonid on analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine · Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks ( nt keele õppimisel jagatakse lause sõnadeks, silpideks, häälikuteks) Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju, mis praktikas osadeks jagatavad ei ole ( nt psüühilised
aeglasem. Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet Protseduuriline mälu: selheksõpitud tegevused(jalgrattasõit, kirjutamine). Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse(rohi on roheline, vesi jäätub temperatuuril 0°C). Episoodiline mälu: info on seotud inimese endaga(mida ma tegin eile ja kellega kohtusin üleeile). Kanadas elav eestlane, maailmakuulus mälu-uurija Endel Tulving 2-3 mäluhäiret Amneesia, joobe-mälulünk, vaegmälu Oska nimetada mõtlemisoperatsioonid ja vormid Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine. Mõtlemisvormid: mõiste, otsustus, järeldus. Mõistete olulised tunnused Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne. Tool: mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne Võimete kolm tasandit Andekus, talent ja geniaalsus Kirjelda loovisikut Loovisik on ideederikas, originaalne, keskendumisvõimeline, leidlik, püüdlik, ettevõtlik,
kujund sarnaneb originaaliga. *mõisted mingite ühiste ja oluliste omadustega objekt, tähistatakse sõnaga, sõna on märk, mis tähistab objekti, konkreetseid asju aga ka abstraktseid nähtusi. Mõtlemise iseloom: *üldistav mõtlemine ühendab sarnaseid nähtusi ja esemeid, mõeldakse kõne ja sõnade abil. *otsiv, juurdlev. *kaudne võimaldab tegeleda ja juurelda asjade ja nähtuste üle, mida me otseslt ei taju. *mõtlemine võimaldab liikuda ajas edasi-tagasi. Mõtlemisoperatsioonid: *analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. *süntees osade mõtteline ühendamine tervikuks. *võrdlemine erinevuste ja sarnasuste leidmine. *Abstraheerimine eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. *üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel, nt kõik metallid juhivad elektrit. Mõtlemisvormid:
.......................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine............................................................................................................. 6 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid................................................................................... 9 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid...............................................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid ......................................................................................................10 Mõiste ...........................................................................................................................
alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine -- esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused. Otsustus on millegi jaatamine või eitamine Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine. Inimesed ei mõtle kõik ühtemoodi, mõtlejaid saab jagada eri liikidesse. Jagamine võib toimuda mitmeti. Liigitades mõtlemist protsessi kulgemise järgi, saab eristada diskursiivset ehk arutlevat mõtlemist ning piltlikku mõtlemist. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info
29.Semantiline( faktid ja teadmised maailmas toimuva kohta,)n. Prantsusmaa pealinn on Pariis 30. Episoodiline mälu (ruumiline-ajaline) isiklikud kogetud mälestused, meenutused n. Milliseid paiku ma Pariisis pildistasin-(info on seotud inimese õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. 24.Mõtlemisoperatsioonid- Analüüs-mingi eseme v nähtuse(terviku) mõtteline jaotamine osadeks süntees- osades v omaduste ühendamine tervikuks Võrdlemine-erinevuste ja sarnasuste leidmine Abstraheerimine-eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama n. Metallidest elektrijuhtivus Üldistamine- ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende ühiste ja oluliste tunnuste alusel n. Kõik metallid juhivad elektrit 25.Mõtlemisvormid( kirjelda) Mõiste- mõistel on sisu ja maht
4) Maailmajuhtiv mälu-uurija Endel Tulving. 32) Püsimälu 3 liiki, nende sisu ja näited Protseduuriline mälu selgeksõpitud tegevused ja liigutused Näiteks jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine Semantiline mälu faktide ja teadmiste talletamine Näiteks A on tähestiku esimene täht Episoodiline mälu info iseendast ja endaga juhtunust , võimaldab mäletada oma elusündmusi. Näiteks mida tegid eile jne. 33) Mõtlemisoperatsioonid, mida tähendavad 1) Analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks 2) Süntees osade või omaduste mõtteline ühendamine ühtseks tervikuks 3) Võrdlemine erinevuste ja sarnasuste leidmine 4) Abstraheerimine eraldatakse esemest või nähtusest olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama 5) Üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed nende üldiste ja oluliste omaduste alusel 34) Mõtlemisvormid, mida tähendavad
abstraktseid nähtusi (nt armastus, vabadus). Mõtlemise iseloom · otsiv, juurdlev iseloom · üldistav iseloom ühendab, grupeerib sarnaseid nähtusi ja esemeid : mõeldakse sõnade abil, sõnaga üldistab (nt mõiste ,,raamat"). · kaudne iseloom võimaldab tegeleda ja juurelda asjade üle, mida otseselt ei taju. · Mõtlemine võimaldab liikuda ajas edasi-tagasi (kuidas elati pronksajal, kuidas mõjub kasvuhooneefekt tulevikus) Mõtlemisoperatsioonid · analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline osadeks jaotamine. · süntees osade või omaduste mõtteline ühendamine üheks tervikuks. · võrdlemine sarnasuste ja erinevuste leidmine. · abstraheerimine eraldatakse esemest mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama. · üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Mõtlemisvormid : mõiste, otsustus, järeldus
MÕTLEMINE: mõtlemine – objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel mõtlemine võimaldab tunnetada eemalolevat - otstarbekohaseks käitumises on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole intuitsioon – rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine PROBLEEM: probleemsituatsioon – mõtlemisprotsessi käivitumise alus (olukord, kus vajadust ei saa rahuldada) vaimse mudeli teooria (Philip Johnson-Laird) – vaimne mudel on mõtlemisprotsesside abil arutlemist eeldava probleemi eeldustes sisalduva informatsiooni representatsioon hästi defineeritud probleem – täpselt määratletud lähtesituatsioon, eesmärgiks olev olukord ja lubatud lahenduskäigud ja muud reeglid
5. Abstraheerimine eraldab mingid olulised tunnused esemest, mida järgnevalt hakatakse iseseisvalt kasutama (nt kõik metallid on head elektrijuhid). Abstraheerimine on seotud võrdlemise ja üldistamisega, olles enamasti abstraktne (kasutatav alles keskastme õpilaste juures). Lisame siinjuures, et J. Piaget tuli järeldusele, et alles 11.-12. eluaastast hakkab laps tegema vahet põhjuse ja tagajärje vahel, varem ei lase seda lihtsalt lapse küpsus. Näeme, et lapse mõtlemisoperatsioonid toetuvad ümbritseva maailma (looduse) tundma õppimisele, mida on saatnud vanemate sõnalised selgitused. Nii kujunevad mõisted, mille abil mõeldakse. Peep Leppiku sõnul on mõtlemisel kaks ilmingut: 1. Mõiste kujunemine ja omandamine. Mõisteks peetakse esemete, olendite või sündmuste sümbolistlikku üldistatud kujutust, mille aluseks vähemalt üks sõltumatu tunnus. Mõiste omandamine on protsess, mille tulemusena subjekt (laps)
Mentaalne rotatsioon vaimne pööramine ( peab mõttes objekti pöörama ruumiliselt) TEEMA 10 MÕTLEMINE Mõtlemine - objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Üks vaimse tegevuse põhimooduseid. Toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Tunnetuse kõrgem,ideaalne aste. Rajatud aistinguile,tajudele, kujutlustele. Otsustus Süllogism- eristatakse subjekti mille kohta midagi väidetakse , predikaati mida väidetakse. Mõtlemisoperatsioonid: Analüüs Süntees Võrdlemine Üldistamine Abstraheerimine Mõtlemisvormid - mõiste (üksik,üldine,konkreetne,abstraktne), järeldus (tõene ,väär), otsustus ( induktiivne,deduktiivne, tõene, vale) Induktsioon - ntx inimene,kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse,et luik on valge lind. Piisab ootamatult musta luige kohtamisest,et see teadmine kõrvale heita. Seega liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele.
aste. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole – st. eemalolevalt. Selle võimaluse annabki meile mõtlemine. Keel on märgisüsteem, mille vahendusel mõtlemine toimub. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemisnähtuste liigitamine Väljakujunenud terminoloogias on võimalik eristada mõisteid nagu: mõtlemisoperatsioonid, mõtlemisvormid ning mõtlemisliigid. Mõtlemisoperatsioonid on: - analüüs - võrdlemine - süntees - üldistamine - abstraheerimine Mõtlemisvormid aga on - mõiste, mis omakorda liigitatakse o üksikuteks o üldisteks o konkreetseteks o abstraktseteks - järeldust, mida jaotatakse:
Kõike seda on võimalik koguda eelnevate põlvede materiaalse ja vaimse kultuuri tundmaõppimise kaudu, mis käib kasvatuse, suhtlemise, koolishariduse kaudu. Mida rikkalikum on sotsiaalkultuuriline taust ja mida paremini on see omaks võetud, seda rikkalikum on ka mõtlemine. Seejuures on mõtlemine kultuuriliselt determineeritud, st sõltub kultuuriareaali eripärast ja selles valdavast haridussüsteemist. Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine. Mõtlemisvormidena käsiletakse: mõistet, mis omakorda liigitatakse üldiseks, üksikuks, konkreetseks, abstraktseks; järeldused, mis jaotatakse tõeseks ja vääraks; otsustust, mis võib olla: - induktiivne – liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (nt üks inimene, keda kohtame, hingab; järelikult hingavad kõik).
Otsustus Süllogism eristatakse subjekti ja predikaati. Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski 39 sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada". ,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tõene, väär. Induktsioon induktiivse mõtlemise puhul liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (kõik inimesed, keda olen kohanud hingavad, järelikult on see
o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Otsustus Süllogism eristatakse subjekti ja predikaati. Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel 22 magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada". ,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tõene, väär. Induktsioon induktiivse mõtlemise puhul liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile
SÕR paradoks, kuidas on nii et muidu tubli nutikas laps on mingi spetsiifilise infoga hädas. 32 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Mõtlemise probleemid – kipuvad olema erinevad mõtlemisoperatsioonid – mida reaalselt asjadega teha saab – kõik see on probleemne ja ilmneb et on probleemne matemaatikaga seoses. Igapäeva situatsioonides suudavad järeldusi teha ja asju võrrelda. Ei suudeta oma mõtlemisoperatsioone kasutada matemaatika kontekstis. Eriti probleemne on see siis, kui asi läheb abstraktseks. On näha juba eeloskuste tasemel. Eelkõige läheb raskeks siis, kui tulevad sümbolid mängu. Just siis veavad mõtlemisoperatsioonid lapsi alt. Matemaatika psühholoogiline sisu.
loomine, järeldamine – probleemid võivad ilmneda ainult matemaatilises kontekstis. Igapäeva situatsioonides suudavad järeldusi teha ja asju võrrelda. Ei suudeta oma mõtlemisoperatsioone kasutada matemaatika kontekstis. Eriti on probleemiks, kui asi läheb abstraktseks. Eelkõige läheb raskeks siis, kui tulevad sümbolid mängu. Just siis veavad mõtlemisoperatsioonid lapsi alt. Matemaatika psühholoogiline sisu. Arvutamine kui reaalse maailma ja selle muutuste tõlkimine arvude ja matemaatiliste manipulatsioonide keelde. Psühholoogiliselt on ka see tõlkimine. Mõnede laste psüühika jaoks on see väga raske. Häire puudutab baasilisi arvutamistegevusi: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Probleem peab avalduma siis, kui lapsed hakkavad neid tehteid õppima. Siia ei kuulu probleemid, mis tekivad
Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. 36 Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel:
Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine 31 - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär;
7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Mõtlemisnähtuste liigitamine. Sarnaselt mälupsühholoogia teemaga on ka mõtlemise teema raames võimalik välja tuua palju erinevaid liigitusi ja alajaotusi. Väljakuj termonioloogias leiame järgmised mõisted: 1. Mõtlemisoperatsioonid 1.1. Analüüs 1.2. Võrdlemine 1.3. Süntees 1.4. Üldistamine 1.5. Absraheerimine 2. Mõtlemisvormid 2.1. Mõiste Üksik Üldine Konkreetne Abstraktne 2.2. Järeldus Tõene
annaabi.ee 
