Mõtlemine · Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel, kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi · Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess · Mõtlemise liigid ( ei ole kts) Kaemuslik- motoorne mõtlemine Kaemuslik- kujundite mõtlemine Abstraktne mõtlemine Mõtlemisoperatsioonid · on võtted, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab · mõtlemisoperatsioonid on analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine · Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks ( nt keele õppimisel jagatakse lause sõnadeks, silpideks, häälikuteks) Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju, mis praktikas osadeks jagatavad ei ole ( nt psüühilised nähtused)
aeglasem. Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet Protseduuriline mälu: selheksõpitud tegevused(jalgrattasõit, kirjutamine). Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse(rohi on roheline, vesi jäätub temperatuuril 0°C). Episoodiline mälu: info on seotud inimese endaga(mida ma tegin eile ja kellega kohtusin üleeile). Kanadas elav eestlane, maailmakuulus mälu-uurija Endel Tulving 2-3 mäluhäiret Amneesia, joobe-mälulünk, vaegmälu Oska nimetada mõtlemisoperatsioonid ja vormid Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine. Mõtlemisvormid: mõiste, otsustus, järeldus. Mõistete olulised tunnused Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne. Tool: mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne Võimete kolm tasandit Andekus, talent ja geniaalsus Kirjelda loovisikut Loovisik on ideederikas, originaalne, keskendumisvõimeline, leidlik, püüdlik, ettevõtlik,
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ...
.......................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine............................................................................................................. 6 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid................................................................................... 9 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid...............................................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid ......................................................................................................10 Mõiste ............................................................................................................................
alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine -- esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused. Otsustus on millegi jaatamine või eitamine Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine. Inimesed ei mõtle kõik ühtemoodi, mõtlejaid saab jagada eri liikidesse. Jagamine võib toimuda mitmeti. Liigitades mõtlemist protsessi kulgemise järgi, saab eristada diskursiivset ehk arutlevat mõtlemist ning piltlikku mõtlemist. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
4) Maailmajuhtiv mälu-uurija Endel Tulving. 32) Püsimälu 3 liiki, nende sisu ja näited Protseduuriline mälu selgeksõpitud tegevused ja liigutused Näiteks jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine Semantiline mälu faktide ja teadmiste talletamine Näiteks A on tähestiku esimene täht Episoodiline mälu info iseendast ja endaga juhtunust , võimaldab mäletada oma elusündmusi. Näiteks mida tegid eile jne. 33) Mõtlemisoperatsioonid, mida tähendavad 1) Analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks 2) Süntees osade või omaduste mõtteline ühendamine ühtseks tervikuks 3) Võrdlemine erinevuste ja sarnasuste leidmine 4) Abstraheerimine eraldatakse esemest või nähtusest olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama 5) Üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed nende üldiste ja oluliste omaduste alusel 34) Mõtlemisvormid, mida tähendavad
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
MÕTLEMINE: mõtlemine – objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel mõtlemine võimaldab tunnetada eemalolevat - otstarbekohaseks käitumises on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole intuitsioon – rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine PROBLEEM: probleemsituatsioon – mõtlemisprotsessi käivitumise alus (olukord, kus vajadust ei saa rahuldada) vaimse mudeli teooria (Philip Johnson-Laird) – vaimne mudel on mõtlemisprotsesside abil arutlemist eeldava probleemi eeldustes sisalduva informatsiooni representatsioon hästi defineeritud probleem – täpselt määratletud lähtesituatsioon, eesmärgiks olev olukord ja lubatud lahenduskäigud ja muud reeglid
5. Abstraheerimine eraldab mingid olulised tunnused esemest, mida järgnevalt hakatakse iseseisvalt kasutama (nt kõik metallid on head elektrijuhid). Abstraheerimine on seotud võrdlemise ja üldistamisega, olles enamasti abstraktne (kasutatav alles keskastme õpilaste juures). Lisame siinjuures, et J. Piaget tuli järeldusele, et alles 11.-12. eluaastast hakkab laps tegema vahet põhjuse ja tagajärje vahel, varem ei lase seda lihtsalt lapse küpsus. Näeme, et lapse mõtlemisoperatsioonid toetuvad ümbritseva maailma (looduse) tundma õppimisele, mida on saatnud vanemate sõnalised selgitused. Nii kujunevad mõisted, mille abil mõeldakse. Peep Leppiku sõnul on mõtlemisel kaks ilmingut: 1. Mõiste kujunemine ja omandamine. Mõisteks peetakse esemete, olendite või sündmuste sümbolistlikku üldistatud kujutust, mille aluseks vähemalt üks sõltumatu tunnus. Mõiste omandamine on protsess, mille tulemusena subjekt (laps)
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
aste. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole – st. eemalolevalt. Selle võimaluse annabki meile mõtlemine. Keel on märgisüsteem, mille vahendusel mõtlemine toimub. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemisnähtuste liigitamine Väljakujunenud terminoloogias on võimalik eristada mõisteid nagu: mõtlemisoperatsioonid, mõtlemisvormid ning mõtlemisliigid. Mõtlemisoperatsioonid on: - analüüs - võrdlemine - süntees - üldistamine - abstraheerimine Mõtlemisvormid aga on - mõiste, mis omakorda liigitatakse o üksikuteks o üldisteks o konkreetseteks o abstraktseteks - järeldust, mida jaotatakse:
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psüh...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
SÕR paradoks, kuidas on nii et muidu tubli nutikas laps on mingi spetsiifilise infoga hädas. 32 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Mõtlemise probleemid – kipuvad olema erinevad mõtlemisoperatsioonid – mida reaalselt asjadega teha saab – kõik see on probleemne ja ilmneb et on probleemne matemaatikaga seoses. Igapäeva situatsioonides suudavad järeldusi teha ja asju võrrelda. Ei suudeta oma mõtlemisoperatsioone kasutada matemaatika kontekstis. Eriti probleemne on see siis, kui asi läheb abstraktseks. On näha juba eeloskuste tasemel. Eelkõige läheb raskeks siis, kui tulevad sümbolid mängu. Just siis veavad mõtlemisoperatsioonid lapsi alt. Matemaatika psühholoogiline sisu.
loomine, järeldamine – probleemid võivad ilmneda ainult matemaatilises kontekstis. Igapäeva situatsioonides suudavad järeldusi teha ja asju võrrelda. Ei suudeta oma mõtlemisoperatsioone kasutada matemaatika kontekstis. Eriti on probleemiks, kui asi läheb abstraktseks. Eelkõige läheb raskeks siis, kui tulevad sümbolid mängu. Just siis veavad mõtlemisoperatsioonid lapsi alt. Matemaatika psühholoogiline sisu. Arvutamine kui reaalse maailma ja selle muutuste tõlkimine arvude ja matemaatiliste manipulatsioonide keelde. Psühholoogiliselt on ka see tõlkimine. Mõnede laste psüühika jaoks on see väga raske. Häire puudutab baasilisi arvutamistegevusi: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Probleem peab avalduma siis, kui lapsed hakkavad neid tehteid õppima. Siia ei kuulu probleemid, mis tekivad
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Mõtlemisnähtuste liigitamine. Sarnaselt mälupsühholoogia teemaga on ka mõtlemise teema raames võimalik välja tuua palju erinevaid liigitusi ja alajaotusi. Väljakuj termonioloogias leiame järgmised mõisted: 1. Mõtlemisoperatsioonid 1.1. Analüüs 1.2. Võrdlemine 1.3. Süntees 1.4. Üldistamine 1.5. Absraheerimine 2. Mõtlemisvormid 2.1. Mõiste Üksik Üldine Konkreetne Abstraktne 2.2. Järeldus Tõene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
