Kuid talle oli rahvas siiski kõige tähtsam, sest katku põhjustaja, Laiose tapja, pidi saadetama linnast teiste heaolu pärast välja või ära likvideerima.. 3. Kas Oidipus on oma rolle täites aktiivne või passiivne saatuse mängukann või otsustusvõimeline inimene? Tooge põhjenduseks sobivaid näiteid. Aktiivne, aga kas just saatuse mängukann, kuid otsustusvõimeline ka mitte. Ta tegi kõik, et leida Laiose tapja. Ta oli aktiivne , sest saatis nõunik Kreoni taevajumala juurde, et küsida kuidas riiki päästa. Aga samas ise enda suhtes ta otsustusvõimeline polnud, ta ei tahtnud anda endale teada , et tema ongi Laiose mõrvar. 4. Mida traagilist on erinevate tegelaskujude saatuses? Oidipus -heitis oma emaga ühte -tappis oma isa -polnud enam Teeba linna kuningas -torkas omal silmad välja -saadeti maapakku Iokaste -poos ennast üles Laios -tema poeg mõrvas ta 5
Vana-Egiptus Iidne egiptus: · paikneb niiluse kesk- ja almamjooksul · jaguneb alam- ja ülemegiptuseks · ainuvalitsejaks vaarao (suur maja) · vaaraod samastati jumalatega · egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka kuulus pistrik, kuna tihedaimini samastati vaaraosid taevajumala Horosega kes oli pistrikukujuline · pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja Osiris peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse Ra poeg · Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline · lubatud oli sugulaste vaheline abielu · väga viljakas maa · soodsad tingimused · liiguti ringi, et leid toitu · valmistati pilliroogudest hütte · laialt levinud oli kalastus
· Argonaudid- olid Kreeka maadeavastajad. Tõid Klochisest Kreekasse kuldvillaku. · Artemis- Apolloni kaksikõde, jahijumalanna. · Athena- Kreeka kunstide ja sõjajumalanna. Sündis oma isa Zeusi peast. · Atlas- Oli titaan keda kreeklased pidasid taevavõlvi ülevalhoidjaks. Atlas- ,,see kes kannab" · Kentaurid- olendid, kellel on inimese pea, käed ja rind, kuid hobuse jalad ja alakeha. · Kerberos- kolme peaga koer, kreeka allmaailma valvur · Kronos- taevajumala ja maaema poeg, Zeusi isa · Demeter-Kreeka taimede-ja viljakusjumalanna · Dionysos-Kreeka viljakuse, veini ja naudingute jumal · Eos- tiivuline Kreeka koidujumalanna · Fuuriad- Kreeka kättemaksujumalannad · Gaia- maa, kes sündis Kaosest · Hiiglased- kreeka mütoloogias inim ese keha ja maotaolise sabaga · Hades- Kreeka allilma, surnute kuningriigi jumal · Hektor- Trooja kangelane · Helena- Leda ja Zeusi tütar, Trooja sõja põhjustaja
silmaga, ei märganud vana-aja vaatlejad seda planeedi hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu. Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Ta nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai oma nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. Uraanist sai esimene teleskoobi abil avastatud planeet. Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuuniga, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (−224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – vesinik ja heelium
Sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud kasutati kuju, mis hiljem kaeti asfaldiga. Sumeri usund Jumalaid nimetatakse üldnimega dingir. Jumalad olid nähtamatud, inimesekujulised ja üliinimlikud ning surematud olendid. Ürgmeri NAMMU sünnitas taevajumala AN ja maajumalanna KI Jumalad AN- taevajumal, peaks olema kõrgeim jumal ENLIL- õhujumal ja taimede jumal NERGAL- sõjajumal ENKI- ,,Maa isand" ka maaaluse mageveeookani isand NINHURSAG- ,,Kõrge valitsejanna". On kõigi elusolendite ema INANNA- taeva jumalanna, ka armastuse- ja viljakusjumalanna INANNA- taevajumalanna Kultus Inimene loodi jumalaid teenima Keskuseks oli tempel Templid rajati jumalate eluasemena
Fifth level URAAN Koosneb suures osas veest ja jääst Neli korda suurem ümbermõõt kui Maal 11 õhukest tumedat rõngast (koosnevad meeletu kiirusega ümber planeedi tuhisevatest kuni meetrise läbimõõduga kivimikamakatest) Pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr Atmosfäär (vesinik, heelium, metaan, vähesel mööral süsivesinikke), vahevöö (ammoniaak, vesi, metaanjää) ja raudsilikaatne tuum Nimetatud Vana-Kreeka taevajumala Uranose järgi Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Atmosfääri temperatuur PS planeetide hulgas kõige madalam -224 kraadi (C) Tiirlemisperiood 84,323 aastat, pöörlemisperiood 17h 14min Rõngad ja palju kaaslasi Tuule kiirused kuni 250 m/s (900 km/h) Kiirgab 2,61 korda rohke soojusenergiat kui Päikeselt saab URAAN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
lahutas, tuli see sugulastele tagastada. Mehel võis olla mitu naist ja sel juhul oli igal naisel õigus oma kaasavara just oma lastele pärandada. Mehele oli lubatud abieluvälised seksuaalsuhted, naisele seevastu mitte. Tal võis olla vaid sekuaalsuhted oma mehega ja kui juhtus petma, seoti naine koos temaga patustanud mehega kokku ja visati jõkke. Mees võis siiski oma naisele armu anda. Kõige olulisem roll majanduselus kuulus riigivõimudele. 5. Jumal Enlil (semiidi Bel) oli taevajumala Anu poeg. Jumalate kuningas ja inimliku kuningavüimu kaitsja. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Babüloni jumal Marduk. Oli enne tähtsusetu, aga tõusis panteoni etteotsa sellest ajast, kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile. Babüloonias peeti Marduki jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks. Nii omandas ta ka mitmed tavapäraselt Enlilile omistatud
teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 tegi pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ning kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Saksa astronoom Johann Elert Bode pani planeedile nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. 8.slaid Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastas William Herschel 1787. aastal. Seejärel avastas William Lassell 1851. aastal Arieli ja Umbrieli ning Gerard Kuiper 1948. aastal Miranda. Ülejäänud kuud avastati pärast 1985. aastat Voyager 2 möödalennu ajal ja paremate teleskoopide kasutusele võtmisega. 9
Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alamatelt rasket tööd ja jahtis nende naisi ja tütreid. Rahvas palub jumalatelt kaitset, jumalad otsustavadki luua metsmehe Enkidu, kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Gilgame`s aga teab meeste nôrkust ja saadab hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua
mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest ISELOOMUSTUS Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda pärast surma taevajumala Horosega, kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise kõrval ei olnud. Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus, sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega. Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt
Usk oli seotud riigivõimuga e. valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. Valitseja ei olnud maapealne jumal, vaid vahtetalitaja e. ülempreester, seetõttu ei pööratud kuningale nii suurt tähelepanu, usk oli rahvapärasem. Jumalad olid sumeri päritolu ning kandusid edasi semiitide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana inimestest, neid iseloomustas vägevus ja surematus. Tiivulist Assüüria taeva- ja sõjajumalat Ninurtat samastati Babüloonia taevajumala Mardukiga. Marduk oli Babüloonia linna kaitsejumal. Jumalate hierarhia tipus oli kolm meesjumalat (ühiskonna peegelpilt). 1) taevajumal, jumalate is Anu (sumeri keeles An) 2) tuule-, tormi -, vihma- ja piksejumal Enlil (sumeri keeles Bel) oli eelmise poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja. 3) sügavuste jumal (isand) Ea (sumeri keeles Enki). Tähtis osa oli ka taevakehadel: 1) kuujumal Sin; päikesejumal Šamaš.
seega põhiliselt helladi ajastu paikse ja sisenenud osise segunemise tulemus. Sellest järgust pärineb kreeka usundi dihhotoomia algus ,,olümposliku" ja ,,ktoonilise" kult.tuse vastanuvus, millest esimene taevalik ja valguselembelik, teine aga mullane ja allilmalik. Zeus: sugukonnapealik, patriarhaalne peremees, abielus Heraga, kellega ta suguühe soodustab viljakusemaagi. Nime poolest võrdub vana veda taevajumala Djausiga (indoeuroopa Dyeus). Zeus on pilvekoguja, välguheitja ja vihmatooja ja üldiselt räigevõiatu jumalik jõupruukija, kuid samas õigusemõistja, kes kaitseb vande pühadust. Kreeta Zeus oli mäekoopas varsul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust. Zeusi kuju kahestus olümpuslikuks ja
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise surelik ning tahtis ise hoopis surematuks saada. Otsustas minna he targa juurde. Pidi lbima ohtlikuid kohti : Nei vrav, skorpioninimesed, kaheteisttunnine tee. Tark andis talle intsiatsioonikatse. Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine
see epiteet ei esine varasemates tekstides. Pindaros on Aphroditet nimetanud ka hõbejalgseks (άργυρόπες’ ‘Αφροδίτα), kuid see ei aita meid kiivriga pea juures. Oletatavalt olnud Aphrodite tiitel Korintoses ikkagi ουρανία. Platoni järgi oleks πάνδημος kohane epiteet jumalannale, kes tegeleb peamiselt templiprostitutsioonikultusega. Tõenäoliselt oli ta (ja pidigi olema) ουρανία Korintose linna patronessi ja Akrokorintose jumalannana. Talle kui taevajumala tütrele on ουρανία ka täiesti vääriline epiteet. Ülaltoodud epiteetidest kasutati 500. aasta paiku e. Kr. Korintoses ilmselt ainult ouraniat. Korintose müntide teises generatsioonis, kus Aphrodite esineb katmata peaga, leiame tema aspekti armastusjumalannana. Kokkuvõte Näeme, et pole tõenäoline, et korintlased valisid Athena näe kaunistama oma münte. Aphrodite oleks olnud kohane valik. Aphrodite oli linna kaitsejanna; ta oli kindlustatud
murdes(Homerose kreeka keeles).Dateeritud 8.saj eKr.Autorss omistatud laulik Homerosele ''Vanem Edda'' ja ''Noorem Edda'':Kirja pandud 13.sajandil käsikirjad 14.-17.sajandist vana-islandi keeles.''Vanema Edda'' autor teadmata.''Noorema Edda' autor Snorri Sturluson.Eestikeelsed tõlkd teinud Rein Sepp 46. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinamöinen:Väine kui vetevallaga seotud teonüüm;ktoonilisi jõude esindav taevajumala openent,maad loov sukelduv demiurg.Germaanipärase loitsu mõjul.Ülivõimas teadja.Eeposes Väinamöisel saamani roll. Ilmarinen:Ilma kui läänemeresoomlase tenüüm.Germaani traditsiooni mõjul:'taevajumal',müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsioonile levimine läänemere regioonis.Müütiline taevalaotuse sepp, kes sepistab sampo. 47. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta.
"Ilias" Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr · "Odüsseia" Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr · "Noorem Edda" Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose "Kalevala" kangelaste lmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tunntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala- Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga)
jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest.Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda pärast surma taevajumala Horosega, kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise kõrval ei olnud. Uuemate uurimuste järgi oli jumalkuningal ka jumalatest madalam staatus. Eri dünastiate ajal omistati jumalkuningatele erinevat tähtsust: Ramseste ja Ptolemaioste ajal pandi nendele rõhku, seevastu 17. dünastia ja Port-Saidi renessansi ajal olid nad vähetähtsad.Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus (seda juhtus
„Mahābhārata“ - Kujunes tervikuks 4. saj. eKr kuni 4. saj. pKr; tuntakse 15.‐ 16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles „Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes “Kalevipoeg” - Fr. R. Kreutzwald, 1857‐1861 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmarine sepistab sampo) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta.
saj eKr • “Odüsseia” Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr • “Noorem Edda” Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala - Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga)
· Kirja pandud 13. sajandil; käsikirjad 14.-17. sajandist vana-islandi keeles · "Vanema Edda" autor teadmata; "Noorema Edda" autor Snorri Sturluson (1178/9-1241) · Eestikeelsed tõlked teinud Rein Sepp (VE 1970 ja 2008; NE osaliselt 1990) 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen *väinä lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi *väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg Germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda ,,Kalevala" eeposest Väinämöinen Eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja samaani roll Ilmarinen *ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm Germaani traditsiooni mõjul ,,taevajumal" müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline ajajärk, mis lõppes savinõude kasutuselevõtmisega. Algas jääaja lõpul umbes 10000 aastat eKr. ja lõppes umbes 5000 eKr. Sumeri usundi kontrollküsimused 1. Kuidas kutsusid endid sumerid? Mustapealiseks rahvaks. (sag-gi-ga) 5 2. Nimetage sumeri jumalate üldine nimetus. Dingir 3. Kuidas kutsuti Sumeris "ürgmerd?" Nammu. 4. Millised jumalused sündisid ürgmerest? Taevajumala An ja maajumalanna Ki 5. Nimetage kosmilise triaadi jumalused. An, Enlil, Enki ja Ninhursag 6. Nimetage astraalse triaadi jumalused. Nanna, Utu ja Inanna. 7. Kes oli Dumuzi? Nimetage tema Babüloonia analoog. Dumuzi Viimases on nähtud "surevat ja taaselustuvat viljakuse- ja kasvujumalat." Dumuzi tähendab "hea või tõeline poeg." Ta on Inanna armastatu. 8. Kuidas nimetatakse kreeka keeles "püha pulma?" Hieros gamos. 9. Kuidas nimetatakse trepikujulisi templirasjatisi? Tsikuraatideks
46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast. Väinamöinen tähendab rahulikku, sügavat, aeglaselt liikuvat vett on Väina jõe hüdronüüm Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loovsukelduvdemiurg, ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest, eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja šamaani roll. Ilmarine. On läänemeresoomeline või soomeugriline taevajumaluse teonüüm. Tunda on germaani traditsiooni mõju: müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis, kes sepistab Sampo (sammas) 47
„Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes Vanem Edda ja Noorem Edda – 13. Saj eKr vana-islandi keeles, Vanem- autor teadmata, Noorem autor Snorri Sturluson. 42. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm(jumalusnimi); ktoonilisi (alumine, taevale vastanduvsfäär) jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu tea -me teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmari ne sepistab sampo 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat.
Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alamatelt rasket tööd ja jahtis nende naisi ja tütreid. Rahvas palub jumalatelt kaitset, jumalad otsustavadki luua metsmehe Enkidu, kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Gilgame`s aga teab meeste nôrkust ja saadab hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma
Ilmutusraamatu põhjal. Kui Heimdallil oleks põhjust sarve puhuda, oleks see tähendanud jumalate ja hiiglaste vahelise viimase võitluse algust. 28 8.6 Jumal, kes oli teisipäev Põhjala mütoloogia tunnistab veel üht sõjajumalat, Tyr´i, kes on germaani taevajumala Tiwaz´i paheline vorm. Viikingitele eelnenud ajal oli Tyr ainus sõjajumal, keda sai roomlaste Marsiga võrrelda. Viikingite ajaks olid tema ülistajad enamasti alistatud ning muutunud Odini kummardajateks, mis viis eksiarvamusele, et Tyr on Odini poeg. Tyr, mis on saksi keeles Tiw, andis inglise keeles nime teisipäev. 8.7 Freya Freya oli armastuse ja sugude jumalanna, kes rändas vankriga, mida vedasid kassid. Ta oli abielus jumalaga, keda
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline ajajärk, mis lõppes savinõude kasutuselevõtmisega. Algas jääaja lõpul umbes 10000 aastat eKr. ja lõppes umbes 5000 7 eKr. Sumeri usundi kontrollküsimused 1. Kuidas kutsusid endid sumerid? Mustapealiseks rahvaks. (sag-gi-ga) 2. Nimetage sumeri jumalate üldine nimetus. Dingir 3. Kuidas kutsuti Sumeris "ürgmerd?" Nammu. 4. Millised jumalused sündisid ürgmerest? Taevajumala An ja maajumalanna Ki 5. Nimetage kosmilise triaadi jumalused. An, Enlil, Enki ja Ninhursag 6. Nimetage astraalse triaadi jumalused. Nanna, Utu ja Inanna. 7. Kes oli Dumuzi? Nimetage tema Babüloonia analoog. Dumuzi Viimases on nähtud "surevat ja taaselustuvat viljakuse- ja kasvujumalat." Dumuzitähendab "hea või tõeline poeg." Ta on Inanna armastatu. 8. Kuidas nimetatakse kreeka keeles "püha pulma?" Hieros gamos. 9. Kuidas nimetatakse trepikujulisi templirasjatisi? Tsikuraatideks. 10
pool tuntud ettekujutust ülijumalast. Milline on selle jumala loomus ja iseloomulikud jooned? Widengreni poolt toodud näited pärinevad enamasti Aafrika rahvastelt: ,,Aafrikas võib sellise usu vormide kohta koostada järgmise tüpoloogia: Taevas (atmosfäär) on jumal. Jumalat peetakse taevaks või päikeseks. Päike on jumal. Kuu on jumal. Mõnd taevanähtust, nt. vikerkaart, austatakse jumalana" jne. ,,Siin kohtame tendentsi, mis sageli esineb aafrika usundeis: lahutada taevajumala mitmesugused manifestatsioonid või omadused ning pidada neid omaette jumalikeks olenditeks." (WIDENGREN 1998:29-30) ,,Vahel aga on taevajumal üks isik, kes ühendab endas oma olemuse kaks vastaspoolust." (ibid) Samas on täheldatav ka tõik, millele juhib tähelepanu Widengren: ,,Ülijumala kujutamine kahesoolisena tahab väljendada veendumust, et ülijumal ühendab endas kõik vastuolud ning seisab neist kõrgemal." (WIDENGREN 1998:31)
Saamimaa osades tuntud, kuid kellest mõne puhul võib leiduda paralleel Siberi rahvaste, näiteks mansi jumaluste seas (saamide Maylmen ehk Varalden Olmai ja manside ,,Maailma Vaatav Mees") on olnud maailmakorralduse eest hoolitsejaks ja jumalate tegevuse ülevaatajaks, keda on peetud põhjagermaani- ning ristiusumõjuliseks hilisemaks tegelaseks, kes aga on endale saanud osa algupärasema Tiermes-taevajumala funktsioonidest. Sarakka, Uksakka, Juksakka juurde kuulub Madderakka. Kõigi nende naisjumaluste peamiseks ülesandeks oli inimeste ja loomade sünni eest hoolitsemine. Usuti, et Radien acce saadab inimese hinge naisjumaluste kätte, kes kasvatavad emaüsas hingele liha ümber. Peale jumalate oli saamidel suur hulk haldjaid, kes hilisemal ajal esinevad enamasti muinasjuttudes ja muistendites või kellega hirmutati vallatuid lapsi
vaenlase k~orva l~oikamist £327 ¢ () ja l¨ abi selle tup- . Ara ¨ v~oeti vaenlase vasak pa paistvast kuuvalgusest , k~orv ning kogutud k~orvade mis t¨ahendab jumalateenis- j¨argi hinnati s~ojalist edu- tuse aega. Taevajumala ni- kust . P¨arast v~oiduga mi oli . Vana-Hiina ela- tagasi p¨o¨ordumist vii- mut¨ uu ¨p oli maa sisse kaeva- di p¨ uhakotta . on tud kujuline s¨ uvend, ku- kallaletungimine ja asjade hu valgus paistis l¨abi keskosas ¨ara v~otmine . Naise oleva augu.
SAGEDUS B . KANJI SHOHO 89 46 327 卜文 ✄ ✂会意 ✁ Koosneb aknast 冏 (窓) ja l¨abi selle tuppa paistvast kuuvalgusest げつ しんめい 月, mis t¨ahendab jumalateenistuse aega. Taevajumala nimi oli 神明. Vana-Hiina あ elamut¨uu¨ p oli maa sisse kaevatud 亞 kujuline s¨uvend, kuhu valgus paistis l¨abi めいどう keskosas oleva augu. Elamu valget osa kutsuti 明堂, religioossed rituaalid soorita- ti just selles kohas. 明 m¨ark on v¨aga sakraalse t¨ahendusega. 源
annaabi.ee 
