Uudsena tundus mulle et sellise silmapaistva luuletaja luules leidub võõrsõnu: ,,Tuhaks saab valu ja viha ja iha imperatiiv."(lk 86) ning arhailisi sõnu: ,,Uus hoop lõi mul pimeda jõuga harda karika kildudeks käest". (lk 16) Kareva iga luuletus on minu jaoks kui katse, kuidas edasi anda teade ,,kokkupakitud" vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. ,,Hingringi" kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Luulekogus ilutsevad mõningad pilkupüüdvad fraktaaliad.Iga luuletuse kohta on seal erinev ,,pildikene." Kareva luuletuses ,,Müsteerium" on fraktaalpildil hästi palju ringikesi. Need näivad kui erineva suurusega mullikesed, mis on ringis ja muutuvad järjest pisemateks. Ma võrdlen Doris Kareva luulet templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum. Minu arvates on paljudel inimestel Doris Kareva luulest midagi õppida. Kas
võõrsõnu: „Tuhaks saab valu ja viha ja iha imperatiiv.”(lk 86) ning arhailisi sõnu: „Uus hoop lõi mul pimeda jõuga harda karika kildudeks käest”. (lk 16) Kareva iga luuletus on minu jaoks kui katse, kuidas edasi anda teade „kokkupakitud” vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. „Hingringi” kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Luulekogus ilutsevad mõningad pilkupüüdvad fraktaaliad.Iga luuletuse kohta on seal erinev „pildikene.” Kareva luuletuses „Müsteerium” on fraktaalpildil hästi palju ringikesi. Need näivad kui erineva suurusega mullikesed, mis on ringis ja muutuvad järjest pisemateks. Ma võrdlen Doris Kareva luulet templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum. Minu arvates on paljudel inimestel Doris Kareva luulest midagi õppida. Kas
kehade maailm on näivus. Platon on toonud võrdluse koopa võrdpildiga. Seal on inimesed seljaga koopa avause poole ja müüri taga on valguse allikas. See loob inimestest varje koopaseintele ning võime väita, et tajume muutuvas maailmas ainult tegelike pettekujutisi. Tõelisus peitub tema jaoks aga väljaspool koobast, mis on meile pimestav ja me ei suuda seda näha, kui meid selleks ei treenita. Väljaspool koobast asuvad tõelised asjad on samastavad ideedega. Ideed on tabatavad mõtlemise abil, aga me ei saa neid ise tekitada. Ideed on aluseks nähtavatele asjadele, need kopeerivad asju nii palju kui võimalik. Aristoteles vastupidiselt ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis tal on võimalik tunnetada füüsilist maailma
Juba tunnustatud pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus ta 1918. aastal USA-sse ja sealt edasi Prantsusmaale. 1936. aastal naasis ta Nõukogude Liitu, kust tal pärast 1938. aastat enam lahkuda ei lubatud. Saatuse iroonia tahtel suri ta Staliniga ühel päeval. LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks 20. sajandi klaverimuusikas.
kuudel keerab aga enamik lapsi end pea alaspidi, sest nii on kergem sündida. ((http://www.amor.ee/17391 8 Tavaliselt magab loode emaga üheaegselt. Liigutuste aktiivsus suureneb, kui ema on ärritunud või väsinud. Kindlasti tunneb loode valu. Samuti oskab ta naeratada, ohata, luksuda, und näha (ja ilmselt palju muudki, mida me praegu veel ei tea. (http://www.amor.ee/17391 Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid 1 kuu lõpul (loode u 6 mm pikkune). 8. nädalast reageerib puudutustele, 16.nädalast on reaktsioon .puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkonda Lootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas. Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi. 15-nädalasel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit (hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine, ringutamine, haigutamine jm). 17.-24
taastekkimiseni. Asjade olemused ei teki, hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad, püsivalt endapärase määratletusega, mitte-relatiivsed. Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks- jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad. Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu jagatavad. Nad on kehalised ning sellisena nägemisele tabatavad. Asjade olemused on lihtsad – see tähendab filosoofia keeles: ei oma osi (neid võiks selles tähenduses põhjendatumalt kui Demokritose elementaarkehi nimetada “aatomiteks”, jagamatuteks) –, mittekehalised-immateriaalsed ja seetõttu tabatavad vaid mõtlemisele ning meeltele põhimõtteliselt kättesaamatud. Hilisemates dialoogides kõneleb Platon küll ka olemuste lahtiliigendumisest ja järelikult komplekssusest. Kuid
ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse — ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata — algkujud. Kuigi ideed on tabatavad mõtlemise abil ei saa me mõtlemise abil tekitada, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes, nad on olemas inimese mõtetest sõltumata. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses ja on aluseks nähtavatele asjadele, mis on sarnased ideedele, jäljendavad või kopeerivad neid nii palju kui võimalik. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis
nad on parimad polise valitsejad. 3.3. Mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 3 + 1. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Platoni arvates oli tõeliselt olemas vaid see, mis ei tekki ega hävine. Ideed on muutumatud ja nad on igavesed, nad on tabatavad mõtlemisele. Minu arust, idee on toimuvate sündmuste, meie maailma ning asjade tekkimise põhjus. Kõik mis meid ümbritseb tekkis pärast ideede tekkimist. Et esiteks kellelgile tuleb mõte, idee ja ainult siis seda realiseeritakse. Nii et, idee ei ole materiaalne, aga küll materialiseeritav ,,asi" (ideed me ei saa kätega katsuda, silmadega näha, vaid saame seda tunda). 4.2. Kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma
geograafiline (keskus-ääremaa) muster (ja loogika) o Eristumine hõlmab väga palju erinevaid aspekte, sh ka nt põllumajandust (intensiivsem suurte linnade läheduses) see viitab üsna totaalsele eristumisele; o Eristumine on pidevalt kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi; o Eristub üheltpoolt just Tallinna ümbruskond; muude rühmade osas on erisused tabatavad, kuid mitte sedavõrd suured; o Käesolevaks ajaks mõjutab on üle poole maarahvastikust igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid KAITSTUD o Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade
maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi. Ja seejuures elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju. Samas asub ülim tõelisus hoopis väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on meile kui koopas viibijatele pimestav, me ei suuda seda näha, kui meid selleks spetsiaalselt ei treenita. Koopast väljaspool asuvad tõelised asjad on samastatavad ideedega. Ideede haaramiseks on meie tavalised kogemuse hankimise viisid liiga puudulikud ja piiratud. Kuigi ideed on tabatavad mõtlemise abil, ei saa me neid mõtlemise abil tekitada, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes, nad on olemas inimese mõtetest sõltumata. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses ja on aluseks nähtavatele asjadele, mis on sarnased ideedele, jäljendavad või kopeerivad neid nii palju kui võimalik. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis.
nädal– sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Laps kuuleb 4 kuud enne sündi.16. nädalal on loode u 15-17 cm pikk 23. nädalal on loote une ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid. 1 kuulõpul (loode u 6 mm pikkune). Mõne nädala jooksul muutuvad regulaarseteks 8 nädalast reageerib puudutustele, 16.näd- st on reaktsioon puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkondaLootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi 15-näd-sel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit
1990ndatel Eesti taasiseseisvudes); Praeguseks on maakohad vägagi eristunud, sellel on kindel geograafiline (keskus-ääremaa) muster (ja loogika) Eristumine hõlmab väga palju erinevaid aspekte, sh ka nt põllumajandust (intensiivsem suurte linnade läheduses) see viitab üsna totaalsele eristumisele; Eristumine on pidevalt kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi; Eristub üheltpoolt just Tallinna ümbruskond; muude rühmade osas on erisused tabatavad, kuid mitte sedavõrd suured; Käesolevaks ajaks on üle poole maarahvastikust igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid MAAMAJANDUS (L 6). Maamajanduse tüübid 1) Põllumajanduslikud (25%); 2) Ressursi-kesksed (mäetööstus) (7%);
püüe ületada reaalselt tajutavaid dimensioone, üleminek ülemmustrisse. Kareva iga luuletus on kui katse - ta katsetab, kuidas anda teade, pingutus, edasi võimalikult kokkusurutud vormis, aga nii, et sõnadele tuleks sisse maksimaalne vägi. Aeg-ajalt riskib ta niimoodi ka sattumisega tühja fraasitsemise piirile. See, et «HingRingi» kujunduses on kasutatud fraktaalkujundeid, on kooskõlas luuletaja püüdega kombata mõõtmeid, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Fraktaalseid struktuure iseloomustab teatavasti murdarvuline mõõde, mis kenasti kooligeomeetria ühe-, kahe- ja kolmemõõtmeliste kujundite maailma täiendab, on kirjutanud teadlane Jüri Engelbrecht (EPL, 19. mai 1997). Küllap on ka luuletaja mõnes mõttes nagu teadlane, kes väsimatult avardab inimmõtlemise ja -mõistmise piire. Tundub vaid, et luuletajale omane impulsiivne-intuitiivne teerada viib tihtipeale kiiremini kohale kui teadlase ratsionaalne, iga sammu kaalutlev visa minek.
Kuid õnn seisneb hüve valdamises.Seega püüdlevad kõik hinged hüve poole ja teevad kõike hüve nimel. Õpetus objektiivsest otstarbekusest ehk teleoloogia on Platonil tihedalt seotud teoloogiaga,õpetusega jumalatest.Platon ei varja,vaid tõstab ise esile ja rõhutab oma idealismi,"ideede"-teooria seost religiooni ja müstikaga.Jumala olemasolu on hädavajalik just ,,ideede" tunnetamiseks.Meie jaoks on ideed täiesti tabamatud.See-eest on nad täiesti tabatavad jumala mõistusele.Jumalik mõistus eeldab jumaliku elu olemasolu.Jumal pole mitte üksi elusolend-ta on täiuslikult hea.Jumal ongi hüve.Kõike hea eesmärgi poole suunates loob ta maailma omaenese näo järgi,s.t. kõige täiuslikuma elusolendi ,,ideele" vastavalt. Ehkki jumala on tõeline olemine,eeldab ta ennast paratamatult teises olemises,mis ei ole enam tõeline olemine.Teisest küljest aga ebatõeline olemine ehk ,,teisitiolemine",mis on loodud
Kogu tegelikkus on näivuse olemasolu sõltub ideede maailmast, mis on oma ideaalsete kujunditega teda läbi põiminud ja teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatuna muust ja moodustavad muutuvate asjade jäädava olemuse e. Ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida iseloomustab surematu ja preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed = ideede ebatäiuslikud koopiad. Ideed ise = paradeigmata e. algkujud. Kuigi ideed on tabatavad mõtlemise abil, ei saa me mõtlemise abil neid tekitada. Ideed eksisteerivad iseeneses ja on aluseks nähtavatele asjadele, mis on sarnased ja jäljendavad ideid Inimese hing = surematu ja näinud ideede sündimist siis, kui ta oli ideede riigis. Pärast sündimist on hing aheldatud kehaga ja unustanud selle, kus ta on kunagi olnud ja mida ideede riigis näinud. Teadmiste hankimine = amnesis e. meeldetuletamine. Vastandub emristlikule lähenemisele. Hilisemalt 3 kategooriat:
“märkama”, “tähele panema”. Siin käsitatakse mõtlemist tajule sarnase nähtusena: nii nagu taju võtab vastu seda, mis on, ja mitte ei loo tajutavat, nii mõisteti ka mõtlemist teatud tõsiasjade vastuvõtu võimena. Nii nagu ei saa olla nägemise akti ilma nähtava asjata, nii ei saa selle käsituse kohaselt olla noein`i ilma mõteldavata. Ning sarnaselt sellele, nagu tajutavad esemed kujundavad meie tajusid, nii kujundavad kreekaliku käsituse kohaselt ka mõtlemisega tabatavad olemisvormid mõtlemise enda struktuuri. Tajuja märkab mitmekesiselt olevat – ta onta; märkamaks selles mitmekesiselt olevas olevat ennast (ainsuses) – to eon –, on vajalik teistsugune märkamise viis kui seda on meeletaju. Niisuguse teistsuguse “märkamise” võimeks ongi noein, kreekalikult mõistetud mõtlemine. Need kaks mõistet – olev ise ja mõtlemine – kuuluvad kokku. Mõtlemine on avatus oleva enda jaoks.
Kunstiteos on sageli kunstist endast, kunsti teooriast ja ajaloost. Kunstiteosed on enesele-viitavad, nad kommenteerivad iseennast. Mis eristab Duchamp' "Fontääni" tavalisest pissuaarist, on Danto meelest see, et Duchamp' kunstiteos on millegi kohta, "ta tõstatab kunsti enda sees küsimuse kunsti filosoofilisest loomusest" (Danto 1986: 16). Kunstiteosed on millegi kohta ja mõistmata, mille kohta nad on, ei ole nad meile tabatavad kunstiteostena. Oluline on märgata, et "mingi asi on kunstiteos alles läbi interpretatsiooni" (Danto 1986: 44). Danto kunstiteooriat võib nimetada antiesteetiliseks. Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu, vaid ka "ohtlik", kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust (Danto 1986: XIV, 13). Sellise trivialiseerimise Missugused
Ränne Ränd- ja hulgulind. Talvitab lahtistel vetel, peamiselt Kaspia ja Vahemere rannikul, Väike-Aasias, Lääne- Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas Californias. Eestist lahkub novembri lõpul või detsembri alguses, osa jäävad siia. Äralennanud saabuvad märtsi teisel poolel. Rändab salkades, tavaliselt 3...8, vahel ka 30...50 lindu. Ka läbirändaja. Sügisrändel sageli salkadena põldudel. Toitumine Kalad, raiped, konnad, ussid, hiired, veeselgrootud, õhus tabatavad kiilid jt putukad, ka marjad ja idanevad terad, tihti haudenaabrite munad ja nõrgad pojad. Pesitsemine Kaljudel, kividel, väikesaartel, jõeleedetel ja -saartel. Paar püsib kogu elu. Territoorium hõivatakse varakevadel, kaitstakse kogu pesitsusaja kestel. Pesitseb koloniaalselt, kuni 100 paari koos, pesad tihedalt, harva aga pesitseb ka üksikult. Ehitusmaterjaliks vetikad ja kõrred. Pesa asub kõrgemal kohal. Muneb mai alguses enamasti 3 muna, haudumine 25...26 päeva.
äratuntavad. Personaalne mõte või tunne jääbki isiklikuks läbielamiseks kui sellega ei teki ühistel alustel jagatavat tähendust. Sel moel võivad töö loojad jääda ilma potensiaalsest võimalusest olla mõistetud. Tantsudes on hulgaliselt märke muusikaaktsendile loodud jõuline zhest, vaade (fookus), valgus, või ka näiteks paar jalanõusid on märgiks. Asetatuna töö konteksti, võib tähendus tekkida. Mõned märgid töös on kergesti jälgitavad ja kiiresti tabatavad, teised raskemini avastatavad. Töös võib leida mitmel tasandil semiootilist konteksti, kusjuures peame tähele panema, et tähenduse mõiste tantsukunstis on kompleksne: tants ei pea alati tähendma midagi sõnastatavat, et olla tähenduslik. Tunnetus ja emotsioonid on raskesti sõnastatavad, kuid nende äratundmine on sõnastatav see väljendub näiteks tõdemuses: "ma olen seda varem näinud või kogenud (tajunud, tunnetanud)." - ma suhestun sellega.
Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis eksisteerib õiguse ja ühiskonna vahel. Rõhutada tuleb seda eeskätt konstitutsiooniõiguse normide tunnetamise kontekstis, sest nende abstraktsuse aste on võrreldes suure osaga ülejäänust õiguskorrast suurem ning seosed õiguse sotsiaalsete dimensioonidega raskemini tabatavad. Arvesse võttes õiguse tänapäevast käsitust, on kommentaarides püütud põhiseaduse norme sisustades mitte distantseeruda pikka aega mandrieuroopalikus õigusmõtlemises domineerinud õiguspositivismist, kuid samas seda ka mitte üle tähtsustada. Õigus ei saa olla ega olegi paljalt indiviidide või nende ühenduste otsustuste resultaat. Õigus vajab funktsioneerimiseks tegelikkuses toimivat kommunikatsiooni.
meelepärast toitu. Nähtakse linnas rohkem valgel ajal ja selge ilmaga, kuid ka vihmasel ajal näeb sadamates, kus ta saadab laevu. Rändlind, keda jääb meile ka üsna palju talvituma. Äralennanud saabuvad märtsikuu jooksul. Sügisene läbiränne algab septembris ja kestab kogu oktoobri, kuid linde näeb veel ka novembris- detsembris. Toiduks on kalad, raiped, konnad, ussikesed, hiired, veeselgrootud, õhus tabatavad kiilid jt putukad, aga ka marjad ja idanevad terad, tihti haudenaabrite munad ja nõrgad pojad. Asustab Eestis rannaniite ja väikesaari, sisemaa järvedel olevaid väikesaari ning soid ja rabasid. Pesitsusajal on toiduotsinguil niitudel ja põldudel. (Linnumääraja, 2015) Pilt 10. Kalakajakas (Larus canus), (Autor: Uku Paal), 2015 Pilt 9. Kalakajakas (Larus canus),
Primaarsed spermatotsüüdid paiknevad epiteelis spermatogoonide peal 2-3 reas Kujult ümarad, suur tuum ja kohev ehitus ning suuruselt on spermatogeense epiteeli kõige suuremad vormid Lähevad meioosi ja kahe kiirelt teineteisele järgneva jagunemise tulemusel tekivad esmalt sekundaarsed spermatotsüüdid ja seejärel spermatiidid Sekundaarsed spermatotsüüdid on preparaadis raskesti tabatavad: jagunevad spermatiidideks praktiliselt ilma interfaasita – igast primaasest spermatotsüüdist moodustub kaks sekundaarset spermatotsüüti, igast sekundaarsest kaks spermatiidi Spermatiidid on väiksed rakud mis enam ei jagune, vaid muutuvad spermiogeneesi käigus spermatosoidideks Spermatosoidid epiteelis kõige valendikupoolsemad rakud Peale spermatogeense rea rakkude leidub spermatogeenses epiteelis veel tugirakke e sustentotsüüte (Sertoli rakud)
eneseassotsiatsioone. psühhoanalüütilist meetodit publiku peal rakendades saame aru, et publiku assotsiatsioonid on vähemalt sama olulised kui autori omad. freudi lähenemisel oli muidugi alati ravieesmärk. miskilt, idilt, tuli vallutada mina e ego jaoks ruumi tagasi. tema eesmärk oli neid kahte lepitada : «kus oli miski, saan olema mina» (freudi tsitaat). kuigi freud vastandus descartes'i ülimale ratsionalismile, esindas ta ka ise eeldust, et ratsionaalsed komponendid isikus on tabatavad ja olemas. lacan : mina on inimese teadvustamata protsesside illusioon : ja seega lacani järgi mingit mina jaoks territooriumi tagasivallutamist ei saa üldse toimuda. keele olemus : me kasutame keelt osutamaks asjadele, mida me ei saa kätte võtta ja puudutada, inimese maailmas on midagi olulist kaduma läinud, ja selle haaramiseks me kasutame keelt. inimese mina ei ole absoluutsena olemas (mulle tundub, et
Vähekasutajaid (10%) ei iseloomusta ükski konkreetne internetikasutuse praktika ning nende internetikasutus on üldiselt väljakujunemise järgus. Nende seas on rohkem eakaid ning keskharidusega inimesi, samuti rohkem vene keele kõnelejaid. (Eesti Inimarengu Aruanne 2008) Järgnev on minu spekulatsioon sel teemal, kuidas võiks ühele või teisele tüübile läheneda. Aktiivsed, mitmekülgsed internetikasutajad – tegutsevad aktiivselt sotsiaalmeedias ja on hästi tabatavad näiteks suhtlusvõrgustike kaudu, aga ka teiste kanalite kaudu. Meelelahutuse-kesksed aktiivsed kasutajad – neid tasub püüda näiteks Youtube’i klippidega, samuti blogide ja foorumite kaudu. Praktilised, tööalased kasutajad – uudiskiri ja meiliturundus on head viisid selle kasutajani jõudmiseks. Praktilise info kesksed vähekasutajad – bänner internetipangas või mõnes muus praktilisema suunitlusega kanalis võib hästi toimida.
. Uurib seda kuidas laps erineb täiskasvanust . Uurib taju, mälu ja mõtlemist nagu eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia . Rakendub haridussüsteemis Areng - süstemaatiline muutus ja diferentseerumine (eristumine): füüsiline, kognitiivne (tunnetus), sotsiaalne (suhted teistega), emotsionaalne. Kasvamine all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut - Korrapärane edasiminek Embrüo kõige esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid Inimese vaimset arengut saab kirjeldada kahe protsessi – assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Arengus on oluline saavutada tasakaaluseisund – tuleb lahti saada süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest. Areng toimub integreeritud, seotud, tasakaalustatud tunnustussüsteemi poole. Tasakaalutusseisundit tekitavad uudsed ülesanded, mida olemasolev tunnetussüsteem ei võimalda teha. Tasakaaluseisund saavutatakse, kui laps kujundab ümber elu mõiste.
kohakonteksti, vaimu, terviklikkust ja tervislikkust, vaid ka kosmilist harmooniat koos selles avalduvate vastuoludega. Kosmiline paradigma peegeldus küll ka juba keskaja neljakandilistes kloostriaedades, mida interpreteeriti kui paradiisi. Kuid keskaja aiad olid eelkõige väikesed müüridega kammitsetud õued, eemal ilmaliku maailma eest, kus kõikvõimalikud seosed universumiga olid tabatavad üksnes läbi pühadusega ühendatud intellekti. Seevastu renessanssaias sisalduv (kosmiline) kord pole midagi sellist, mida peab dekoreerima läbi abstraktsiooni; seda tuleb mõista läbi inimese loomingu, mis realiseerub läbi füüsiliste märkide, Koostanud: 54Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a helide, lõhnade, tekstuuride
annaabi.ee 
