põlevkivi jm. Fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid Maal 0,5–500 miljonit aastat tagasi. - Tuumakütus – materjalid, mis eraldavad energiat raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel (tuumaenergia) ja samuti kergete aatomituumade (deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia). - Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium. . 9. Taastuvate energiaallikate liigitus. Taastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikese kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldav inimese elueaga: - Päikeseenergia [otsene ja kaudne (OTEC)],
käigus päikeseenergia muundub teisteks energialiikideks. Enamikel juhtudel peetakse taastuvateks energiaressursssideks tuuleenergiat, hüdroenergiat ja laineenergiat, aga samuti ka biomassi energiat (puitu, põhku) ja otsest päikesekiirgust, mille kasutusvõimalused on mitmesugused: kasutamine (vee) kuumutusprotsessis, kasutamine elektrienergia tootmiseks spetsiaalsete muundurite, näit. fotoelektriliste muundurite vahendusel. Paljudel juhtudel on taastuvate energiaallikate all võetud ka olmeprügi (jäätmed), mille energia võib leida kasutamist kas vahetu põletamise teel või gaasistamise teel spetsiaalses, kaetud prügihoidlates. Olmeprügi tekkimine on seotud inimtegevusega ja selle seos päikeseenergiaga kui põhilise primaarenergia kandjaga on kaudne. Taastuvate energiaressursside energiaks loetakse ka energiat, mida kannab merevesi veetaseme tõustes ja langedes (tõusu/mõõna energia). Veetaseme tõusu ja mõõna tekitajateks on
Aastaks 2040 prognoositakse, et energa tarbimine tõuseb poole võrra Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Iga aasta põletatakse 5 miljardit tonni kivisütt ja 3,2 tonni naftat Orgaanilist kütust jätkuks 150-200 aastaks Naftat jätkub umbes 56-ks ja maagasi 60-ks aastaks Iga-aastaselt eraldub 20-30 miljardit tonni vingugaasi LAHENDUSED Taastuvad energiaallikad: Tuuleenergia Päikeseenergia Maapõueenergia Bioenergia Euroopas on võetud suund taastuvate energiaallikate eeliskasutamisele ja fossiilsete kütuste osatähtsuse märgatavale vähendamisele. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kasv
Viimase 20 aastat loodislik gaasi tootmise püsivalt kasvab ilma langema 2.Milliseid energiavarasid riik ekspordib?Impordib? Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est.)), autobensiin, diesel, masuut Impordib: autobensiin, diisel, masuut 3.Milline on riigi energiatootmise struktuur?(millistest energiavaradest toodetakse elektrit).Lisa diagramm. Fossil kütest(naftast, gaasist) Production from oil gas Kui suur on taastuvate energiavarade osatähtsus? 0% 4.Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse selles riigis elektrit?Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Gaas turbine elektrijaamad (11 elektrijaami) Maaõli ja gaasi soojuselektrijaamad (7 elekrijaami) See näitab, et riik on arenenud, ja on olemas infrastruktuur et kindlustada riik elektriga. Kokku on 18 elektrijaami, see tähendab et riigis puudub monopoolia 5.Leia elektrienergia toodang 1 inimese kohta aastas ja võrdle seda
aerosoolid Metsatustumine ehk deforestatsioon · Alepõllundus, küttepuude hankimine ja teedeehitus (40 50%); · Intensiivne põllumajandus (1020%); · Karjatamine (10%); · Istandused (5-10%); · Metsatulekahjud (115%); · Ehitus. Taastumatute loodusvarade hävimine · Hoolimatu tarbimine; Taastumatute loodusvarade varud ei täiene küllalt kiiresti · Taastuvate loodusvarade vähene rakendamine. Probleemide leevendane · Pereplaneerimine · Abieluea tõstmine · Laste arvu piiramine · Taastuvate loodusvarade laiem kasutuselevõtt · Ülerahvastumisega juba kaasnenud tagajärgedega tegelemine Videod 1.) Ülerahvastumine on müüt? (lühiklipp) Overpopulation is a myth? 2.) How Many People Can Live on Planet Earth? - docfilm How Many People Can Live on Planet Earth? Kasutatud kirjandus 1
Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit
Taastuvad energiad on looduses päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, lainetus jne. 1. Kõige suuremad katsumused energiamajanduse muutumises Tõeliseks proovikiviks võib muutuda tasakaalu hoidmine arengumaade energiavajaduse rahuldamise ja kliima soojenemise peatamise vahel. Peamine takistus peitub transpordi sektoris. Kui elektriautod saaksid valdavaks siis oleks probleemi lihtsam lahendada kuid selle komistuskiviks on preagu akutehnoloogia. Tootmistehnoloogia areng on muutnud taastuvate energiate kasutamise soodsaks ning seetõttu ka kasutamise tõhusamaks. Juba pakuvad need energiad ka konkurentsi fossiilkütustele. Arendatakse ka energia salvestamise võimalusi sest taastuvad energiad peaksid ka tagama energia siis kui päike ei pasta või tuult ei ole. Samuti ka otsitakse suurte energiahulkade pikaajaliseks ladustamiseks võimalusi. Katsetatakse ka erinevate taastuvate energiate kombineerimist et tagada püsiv elekter. Taastuvate energiate
Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate hulka. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA Rohelise Energia ostjad tarbivad tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning toetavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Järelikult vesi ja tuul on taastuvad energiaallikad (taastuv energiaallikas - energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul; siia arvatakse ka vee- ja tuuleenergia). Järgnevates punktides annan ülevaate taastuvate energiaallikate kasutamisest
kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tuule, vee, lainetuse ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on
Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng. 2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Loodusvarade säästva kasutamise juhis. *Kõik *Looduslike koosluste säilitam *Elamiskõlbuliku loodusvarad on piiratud *Taastuvate loodusvarade keskkonna säilitam *Taastuvate loodusvarade kaitse kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende *Maastike kaitse ja hooldus *Jäätmete käitlus uuenemise kiirusest *Eelistatum on võimalikult 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendam erinevate varade üheaegne kasutamine *Otstarbekas on *Jätkusuuteline areng *Säästev energeetika
Tuumaenergia 1 Tuumaenegria plussid Tuumaenergia on CO2 vaba Jäätmetekogused on väiksed Kütuse kulu on väike Tagab suures hulgas elektrit inimestele 2 Tuumaenergia miinused Tuumajaama rajamine on kallis ning aeganõudev Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad 3 Minu arvamus Minu arust pole tuumaenergia hea kuna see on vananenud tehnoloogia , ning tuumajaama riknemise tulemusel on liiga halvad tagajärjed.Ma arvan ,et inimene mõtleb edasi ning leiutab parema viisi kuidas energiat toota mis oleks loodussõbralikum , ning toodaks palju energiat.
kogumiseks ja kasutamiseks eeldab investeeringuid ning seadmestiku kõrge hind võrreldes fossiilse energeetikaga (süsi, gaas ja vedelkütus) on takistanud selle laiemat kasutamist. . Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Eesmärk aastaks 2010: üks viiendik elektrienergiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest Eesti ei saa praegu minna üle vaid rohelise energia tootmisele, sest probleemiks on taastuvate energiaallikate saadavus ja selle energia hind. Vara hommikul ja hilja õhtul, kui päike on madalal, peavad kiired läbima atmosfääris tunduvalt pikema teekonna, sellisel juhul on ka langemisnurk atmosfääri suhtes teravam ja suurem osa peegeldub tagasi. Päikesepaistelistel päevadel on päikeseenergia maksimum keskpäeva paiku. Skeemid Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse
hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Kui tuumaelektrijaamades peaks juhtuma õnnetusi, siis on suur oht, et radioaktiivselt võivad reostuda väga suured alad. Nii juhtus näiteks Tsernobõlis. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu.
Sellest ilmneb, et konservatiivid lähtuvad keskkonnaprobleemidega tegeledes peamiselt majanduslikest faktoreist, jättes tähelepanuta pikemas perspektiivis palju olulisema loodusliku tasakaalu küsimuse. Siiski ei pruugi rohelise mõtteviisi alaväärtustamine alati majanduslikult kasulik olla. Praegu toob fossiilsete kütuste tootmine naftaparunitele hiigelkasumeid, ent varude lõppemise korral võib see valusalt kätte maksta. Stabiilsuse huvides tuleks rohkem tähelepanu pöörata taastuvate energiaallikate kasutusviisidele, mida rohelised on kaua propageerinud. Tuule- ja veeenergiale üleminek vähendaks keskkonnasaastet, mis oleks ühtviisi kasulik nii ökoloogilisest kui ka majanduslikust vaatepunktist. Kvootide müügiga saaks kallimale tehnoloogiale tehtud kulutused kinni maksta. Samuti poleks enam vaja karta energiaallikate otsalõppemist. Paljud innovatiivsed riigid on juba asunud neid loodussäästlikke plaane ellu
2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine võib muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu · Tuumajäätmetest saadakse materjali tuumarelvade valmistamiseks Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised · Ei eralda kasvuhoonegaase · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe
Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi rääkida teiste riikidega ja luua lepinguid et ,eesti saaks võtta teiste riikide elektrit . Ja arvata on et ,eesti ei ole nii rikkas riik et ,saaks ehitada tuumaelektrijaama.
hetkeolukorda vaatluse momendil. Keskkonnaseisundi prognoos on püüe ette ennustada keskkonna olukorda tulevikus lähtudes seire tulemustest. Ökoloogiline ekspertiis on spetsialistide uurimistöö põhjal antav hinnang kavandavate muutuste mõjust keskkonnale. Vabatahtlike keskkonnakaitsjate organisatsioonid maailmas ja mujal: 1. Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN). Looduskaitsealase tegevuse koordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästev kasvatamine. 2. Maailma Looduse Fond. Hankida raha IUCN-I projektidele ja ohustatud liikide päästmiseks ning looduskaitsealade asustamiseks arengumaades. 3. Greenpeace. Eesmärk kaitsta loodust ja rahu maailmas. 4. Rooma klubi. Rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu- ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusressursside küsimusest ja inimkonna tulevikust. 5. Worldwatch Institute. Andmete kogumine maakera keskkonnaseisundi kohta. Eestis:
initsiatiiv, · Euroopa elektrivõrgu initsiatiiv ja · tuumaenergia initsiatiiv. Euroopa energiatehnoloogia... ...strateegilise kava alusel on seatud väljakutseteks arendada jätkusuutlikke teise põlvkonna biokütuste, CO2 kogumise, transpordi ja ladustamise tehnoloogiaid ning kahekordistada suurimate tuuleturbiinide tootmisvõimsust, tutvustada suuremahulise fotogalvaanilise energia ja kontsentreeritud päikeseenergia lahendusi, luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk (taastuvate ja hajutatud tootmise integreerimiseks), tuua turule tõhusamad seadmed (soojuspumbad, kütuseelemendid) ja säilitada konkurentsivõime tuumatehnoloogia vallas, leides lahendused jäätmekäitlusele. Aga Eestis suunad? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel on toodud : Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning arengukavade rakendusplaanid Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon :
Eestit ja kogu maailma on ees ootamas tõsine katastroof taastumate energiaallikate, nagu seda on näiteks nafta ja põlevkivi, varud on otsakorral ja lõppu ennustatakse juba üsna pea lähenevat. Eestis on peamiseks energiaallikaks põlevkivi, mida kaevanatakse kõige ulatuslikumalt Ida- Virumaal. Meie põlevkivivarusid hinnatakse väga väikesteks ja on inimesi, kes usuvad, et juba aastaks 2017 on põlevkivi otsakorral. Spetsialistid vaatavad lootusrikkalt taastuvate energiaallikate poole, kuid sellega on kahjuks pisut hiljaks jäädud. Eesti pole riik, kus meil oleks palju valikuid taastuvate energiaallikate kasutusele võtuks. Näiteks populaarse päikeseenergia kasutuselevõtt oleks Eesti tingimustes välistatud, sest meie riigis pole piisavalt päikesevalgust. Järgmine taastuv energiaallikas oleks tuuleenergia ja tõsi, esimesed tuulegeneraatorid on Eestis juba olemas ning töötavad, aga arvutuste kohaselt ei suuda ainult
tootmisprotsessi kaasatud lisaks tootmisettevõtetele ka põllumehed. Ka tarbijale antakse võimalus osaleda looduskeskkonna säästmisel. Arengukavades toimub majanduse arengu suunamine keskkonda säästvas suunas. Taastuvenergia arengukavades on see suunamine reguleeritud läbi toetustesüsteemi mis motiveerib kõiki osapooli lähtuma oma majandustegevuses keskkonna säästmisest. Kuigi biokütuse kasutus on Eestis veel madal, on tõusnud taastuvate energiallikate kasutamine kogu energiatarbimises. Biokütus on vabastatud aktsiisist ning seetõttu on tema hind konkurentsivõimelisem. Energeetiliste kultuuride eritoetuse eesmärgiks on: süsinikdioksiidi asendamise läbi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest; võtta kasutusele tootmisest kõrvale jäetud maad tehniliste kultuuride kasvatamiseks (Eesti säästva arengu riiklik strateegia. 2005)
vaatlusandmete töötlemist Eesmärgid Saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine Abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine Saasteainete kauglevi jälgimine Rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine Bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine Taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. Vajalikkus Sotsiaalmajandusliku arengu Asustuspoliitikat Omandiõiguse kitsendused Piiratakse liikumisvabadust. Seire liigid Meteoroloogiline seire Veekogude Eluskoosluse Metsa Kiirgus Mulla Bioindikatsioon Bioindikatsioon Seirejaamad Looduskaitse 2,8 % Maast ehk 4,25miljonit km2 Eestis kaitse all 12% Meil neli rahvusparki Lahemaa, Soomaa,
Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt üks tähtsamaid energiaallikaid. Suurema osa energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid, nt USA(35%). Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse loodustsäästvalt: Hüdroenergia Tuuleenergia Ookeanide soojusenergia Orgaanilises aines sisalduv keemiline energia (puit) Maa siseenergia Biogaas ja mass Päikeseenergia Taastuvate energiaressursside saadavus, levik, varieerumine ja intensiivsus on suhteliselt erinev, sõltuvana antud ala ilmastikust ja muudest iseärasustest. Taastuvenergia on omaks võetud Euroopa maadest näiteks Skandinaaviamaades, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Hispaanias jne. Taastumatud energiad Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida loodus ei suuda taastoota või selleks läheb aega miljoneid aastaid: Nafta Süsi Uraan Maagaas Turvas http://kokkuhoid
SOOJUSTAMINE Parema soojapidavuse tagamiseks võib palkmaja katta väljast või seest vooderdusega. Puidu soojusjuhtivus on ca 12 korda väiksem, kui betoonil. Puitmaterjal ei tekita iialgi külmasildasid. Puit toimib sisekliima regulaatorina, salvestades endasse liigse õhuniiskuse ja vabastades selle vajadusel taas kuiva õhku. Selle kõige pärast ongi palkmajas alati meeldiv sisekliima ja nande omadustega tuleb arvestada palkseinte soojustamisel. Palkmaja head omadused säilivad hästi, kui kasutada soojustamisel sarnaste omadustega orgaanilisi materjale või kivivilla. Sobiva materjali valimiseks tuleb paika panna kogu seina konstruktsioon. VIIMISTLEMINE Seinte tasandamine ja pahteldamine on mahukas ning kulukas töö. Seinte esmase tasandamise all mõeldakse plokk-, kivi- ja betoonseinte esmast tasandamist, mille tulemusena saavutatakse piisavalt sile pind peenemate viimistlussegude pinnale...
tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku.Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Samas on tuumaenergeetikal ka miinuseid: Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Olen selle poolt,et eestisse võiks rajada tuumaelektrijaama näiteks Põhja-Eesti pankrannikul,kuna seal saaks paljanduvat diktüoneemakilta kasutada uraani tootmiseks , kuid liiga väikse kontsentratsiooni tõttu poleks see mõistlik.
ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks. Kuna hetkel on maailmas enimkasutusel fosiilsetel kütustel põhinevad energiaallikad, siis otsitakse alternatiive taastuvate energiaallikate hulgast, mille keskkonnamõju oleks väiksem. Talitlusühikuid on 2: 1MJ elektrienergiat 1MJ soojusenergiat Uurimisel kasutati CML 2 Baseline 2000 Andmebaasid: ecoinvent v2.0 GEMIS 4.5 Puidu jagunemine: Mikro 70%FR 30%SR Väike 70%FR 30%SR Keskm. 90%FR 10%SR Keskkonnamõjude jagumenine erivevates skaalades soojus- ja elektri energia vahel MIC skaalal 69% elektri-, 31%soojusenergiale SML skaalal 72%elektri-, 28% soojusenergiale
1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike. Nii kasutab praegune industriaalühiskond üha rohkem mittetaastuvaid kütuseid. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine
(3) Energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamiseks tarbijatele. 2. Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? A)Taastuv ressurss, mis leiab nii kasutamist kui ka tsüklilist moodustumist. B)Taastumatu-kasutatakse kui ei moodustu ehk valekasutuse korral saab otsa kunagi, ressurss ei taastu. C)Ammenduvad loodusvarad on niisugused, mis võivad lihtsalt otsa saada. Osade, nn taastuvate loodusvarade arukas käsutamine võimaldab neid uuendada, taastada ja uuesti käsutusele võtta. D)Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 3. Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) Taastuvate energiaallikate kasutamine on võimalik, kuid väga kallis
· Riik sõltub suuresti gaasist (peaaegu 50 protsenti energianõudlusest). · Riik on ka üks maailma 30 suurimast elektritootjast ning 2007. aasta statistika kohaselt on Argentina suuruselt neljas elektritootja Lõuna-Ameerikas. · Fossiilkütustega soojuselektrijaamad (kokku 26) toodavad suuremat osa riigi elektrienergia nõudlusest (üle 50%). · Hüdroenergia toodab umbes nelikümmend protsenti ja ülejäänu on tuumaenergia. Taastuvate energiaallikate kasutamine on endiselt madal. Maagaas · Argentina omab suuri maagaasivarusid. · Argentina on olnud Ladina-Ameerika suurim gaasi eksportija. Tootmine on viimastel aastatel vähenenud ja Mehhiko on ületanud Argentina, suurima Lõuna- Ameerika gaasitootjana. · Argentina on siiski üks maailma 20 suurimast maagaasitootjast. 2007. aasta statistika kohaselt oli toodang umbes 51 miljardit kuupmeetrit. · Tarbimine oli tootmisele suhteliselt lähedal, kusjuures
hiiglaslikuks loodusressursside raiskajaks. · Tekitab palju CO2. · Vähendab metsi. . Faktid · Puit paberitoorainena kasut. 95% juhtudel. · Paberit tuntakse ligikaugu 2000 aastat. · Paberi leiutasid hiinalsed. · Puitu tarbitakse ka ehitus, energia, mööblitööstuses. · Vastutusrikas suhtumine metsadesse> toodang. · Hädavajalik jätkusuutlike metsade olemasolu> stabiilne tooraine · Mida suurem nõudlus, seda rohkem pöörab paberitööstus tähelepanu taastuvate metsade olemasolule. · Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitööstuses kangaste tootmisel. · Üks säästvamaid tooteid. · Paberikiudu saab kasut. 6x uue paberi valmistamiseks. · Taaskasutamine aitab säästa energiat, vett, maavarasid. · Tootmisel tekitab vähe CO2.
Vähivarude taastamise ja suurendamise abinõudeks on jõevähi asustamine ning vajadusel ka veekogude korrastamistööd. 3. Metoodika 3.1 Seireprogrammi eesmärk Jõevähi seire eesmärgiks on saada pidevat informatsiooni vähipopulatsioonide seisundi kohta erinevates Eesti piirkondades. Jõevähi seire põhineb vähimõrdadega katsepüükidel. Iga vähi juures hinnatakse järgmisi näitajad: sugu, pikkus, kaal, sõrgade puudumine, taastuvate sõrgade esinemine, vigastuste esinemine, haiguste ja parasiitide esinemine. Tulemuste põhjal antakse hinnang vähipopulatsiooni seisundile, püügi võimalikule mõjule, haiguste ja välisparasiitide esinemisele ning vähivaenlaste mõjule. Jõevähi seiret viib läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, vastutavaks isikuks on Margo Hurt. 3.2 Seiretööde metoodika Jõevähi seiretööd põhinesid katsepüükidel, milleks kasutati vähimõrdasid. Saagis esinenud
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun- rohekaspruun. · Süttib hõlpsasti. · Tekkis 450 miljonit aastat
Euroopa ökoloogiline jalajälg on 2,2 korda suurem Maakera looduse taastumisvõimest. See selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest uurimistööst, mis avaldatakse Euroopa Liidu tippkohtumisega seoses EL-i jätkusuutliku arengu kiirendamiseks. WWF-i Soome haru tahab aruande abil edendada ka jätkusuutlikku arengut Soomes. Aruande sissejuhatuse on allkirjastanud Euroopa Komisjoni esimees Jose Manuel Barroso. "Ökoloogiline jalajälg" tähendab inimese tarbitud taastuvate loodusvarade määra suhtes nende taastumisvõimega. EL-s elab seitse protsenti maailma elanikkonnast, kuid see rahvamass tarbib 17 protsenti maailma loodusvaradest. EL-i ökoloogiline jalajälg on 1961. aastast peale kasvanud 70 protsenti. EL-i riikidest jätavad suurima ökoloogilise jalajälje Rootsi, Soome, Eesti, Taani, Iirimaa ja Prantsusmaa. Keskmise soomlase ökoloogiline jalajälg on 7,0 hektarit ehk 3,7 korda suurem keskmisest ökoloogilisest jalajäljest. Soomlaste
seetõttu ei ole meil veel päikese jõul vilkuvad liiklusmärgid reaalsus. Päikeseenergia toob suuremat kasu troopilisema kliimaga aladele, kus suurema osa aastast paistab päike. Nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning muud taastumatud loodusvarad saavad kunagi tahes-tahtmata otsa. Rääkimata nende põlemisel õhku paiskuvatest kahjulikest ainetest nagu CO2 ning nende tõttu tekkivast võimalikust ülemaailmsest kliimasoojenemisest. Seetõttu on taastuvate loodusvarade kasutamine ka tuleviku hoidmise suhtes eluliselt tähtis. Samal põhimõttel töötavad ka maa soojuspumbad. Need töötavad nii, et maas asetsevatest plastiktorudest lastakse vesi läbi ning kuna meil on maapinna pealmine osa tavaliselt soojem kui õhk, torudest läbivoolav vesi soojeneb. Eesti kortermajades on samuti kasutusel üks säästlik võte, mis soojusenergia kokkuhoidmisega kulusid vähendab. Selle nimi on soojustagastusega ventilatsioon.
Kõrgtehnoloogia põhineb väga palju tööstustel, mis omakorda tarbivad loodusressursse, samamoodi nagu seda teevad meie igapäevased sõiduvahendid ning elektritootmine. Seega võib õelda, et nüüdisühiskonnal on loodusressurssidest väga suur sõltuvus ja nende arutu tarbimine viiks taastumatute loodusvarade kindlale hävingule ning võiks sellega kaasa tuua hävitava tagasilöögi moodsa ühiskonna arengule. Selle vastu annab lootust taastuvate energialiikide ja loodusressursside kasutuselevõtt koos kõrgtehnoloogia abiga, mis aitab vähendada meie sõltuvust taastumatutest energialiikidest. Loomulikult võib nüüdisühiskonna edasist arengut mingis piirkonnas mõjutada hävitavalt ka poliitika ning võimul oleva valitsuse tegevus või tegevusetus. Riikides, kus valitseb tsensuur, puudub vaba sõnaõigus, piiratakse ajakirjandust ja käitutakse inimõiguste vastaselt võib ühiskonna areng pidurduda või hoopis seiskuda
kokkupõrge/mõju impact gobaalne soojenemine global warming kliimamuutused climate hange kasvuhooneefekt the green house effect osooniaugud the hole in the ozone layer happevihm acid rain metsaraie deforestation rahavastikukadu depopulation reostus pollution sudu smog biolagunev biodegradable looduskaitse conservation prügimägi dumping ground kekskkonnasõbralik eco-friendly prügila landfill ümbertöötlemine recycling taastuvate renewable korduvkasutatav reusable ära visatud throwaway seeme- seed eduvalem the seeds of success rahulolematus the seeds of discontent revolutsiooni alge the seeds of revolution juur - root tagasi juurte juurde going back to your roots probleemi alguses the root of problem traditisoon the roots of traditsion juurduma putting down roots/take root kindlalt juurdunud firmly rooted sügavalt juurdunud deeply rooted tavakodanik the grass roots vars - stem
Biokütused Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga
looduslikud kahjud Vähendab sõltuvust ühest energiaallikast - Jääkide lagunemiseks kulub sadu tuhandeid põlevkivist aastaid Vähedab sõltuvust Venemaa energiasüsteemist Sealt oleks võimalik saada materjali tuumarelvade valmistamiseks (hüpoteetiliselt) Tekkib vähem süsihappegaasi kui põlevkivi Tuumakütus ei kuulu taastuvate energiaallikate põletamisel alla Tuumajaam tagaks pikas perspektiivis Eestile Jäätmed on vaja kuhugi panna, me ei saa alati ühe odavamatest elektrihindadest kindlad olla, et need midagi halba ei tee. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud Minu arvates võiks teha tuumareaktori Eestisse, sest nö. ,,paberi peal" näeb see hea välja. Ka
· Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. · Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad. · Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. · Tuumajaamde reaktoride jahutamisel kulub tohutus koguses vett, mis tõstab vee temperatuuri. Vesi pumbatakse jõkke/järve ja sellega kaasneb ka veekogu temperatuuri tõus. See võib omakorda kaasa tuua veeloomadele miitesobivaid elutingimusi. Soojem vesi soodustab taimede kasvu, mis viib veekogu kinnikasvamiseni Minu arvamus:
tase või majanduskasvu määr, sooline võrdsus, elatustase, haridus, tööpuudus, suremus, säästev eluviis, alkolism, narkomaania, tervishoid. Keskkonnavaldkond jaguneb Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Saastumise vähendamine. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Majandusvaldkond jaguneb Säästev energeetika (kahjuliku keskkonnamõju vähendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt). Keskkonnatehnoloogia (reoveepuhastus,prügilate rajamine). Säästev tööstus (tootmistegevus, kus on arvestatud tehnoloogilisi ja keskkonnakaitse kriteeriume, töötervishoiu ja -ohutuse tagamine). Eesti säästva arengu probleemid Eestit ohustab väike inimressurs(inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi) halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust, samuti madal iive, elanikkonna vananemine ja suremus.
a) ............................................................................................................. b) ............................................................................................................. c) ............................................................................................................. d) ............................................................................................................. 26.Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad 4p a) ............................................................................................................. b) ............................................................................................................. c) ............................................................................................................. d) .................................
meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate looduvarade bilanssi. 3.Meetod lähtub mitmest lihtsustavast eeldusest, mistõttu alahinnatakse inimeste mõju keskkonnale. Ökojalajälje standard Californias asuv Global Footprint Network on peamine jalajälje meetodit arendav asutus maailmas. Nemad on loonud ökoloogilise jalajälje standardi, mis annab arvepidamise üldpõhipõtted ja arvutusjuhised. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Eesti
keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000 aastal 11 %. Puidu kasutamisel on esikohal Pärnu- ja Tartumaa, järgnevad Harju-, Viljandi- ja Lääne-Virumaa. Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia
energiamajanduses? Milliseid muutuseid maailmamajanduses tõi endaga kaasa söe kasutuselevõtt? Millist aega me nimetame söeajastuks? • Kuidas on aja jooksul muutunud söe osatähtsus energiamajanduses? Miks on sellised muutused toimunud? Kui suure osa kasutatavast energiast annavad fossiilsed kütused? • Nimeta taastuvaid ja taastumatuid energialiike. Mille alusel see jaotus on tehtud? • Mis takistab taastuvate energialiikide suuremat kasutamist? • Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Milliseid energiavarasid me impordime? • Milliseid alternatiivseid energiaallikaid täna Eestis kasutatakse? • Milline on erinevate energiaressursside osatähtsus maailma energiamajanduses täna? • Millal algas energiamajanduses naftaajastu? • Kuidas mõjutas elektri kasutuselevõtt 19/20 saj. vahetusel maailma energiamajandust?
ÕPIK LK 45-46 VASTUSED 1.Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. ÕIGE 2.Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine. ÕIGE 3.Põlevkivi kuulub taastuvate loodusvarade hulka. VÄÄR Põlevkivi on fossiilne kütus ning see kuulub taastumatute loodusvarade hulka 4.Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb soodustada taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. VÄÄR Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb hoida ära uute taimede- ja loomadeliikide sattumist uutesse looduslikesse keskkondadesse, sest muidu muutub toiduahel, mis võib omakorda hoopis kaotada taime- ja loomaliike. 5
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi p...
1992 ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng. Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Loodusvarade säästva kasutamise juhis. Kõik loodusvarad on piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke
energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta
soojus) • MUUD KAOD 12% (torustikes ja generaatoris) Kaasaegsete elektrijamade kasutegur Fossiilkütustel töötavad elektrijaamad – kuni 40% Tuumaelektrijaamad – kuni 30-32% Hüdroelektrijaamad – 60-70% Tuuleelektrijaamad – 50% Päikese elektrijaamad – 13-30% Geotermaalsed elektrijaaamad – 22% TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvate energiaallikate osakaal maailma elektrienergiatootmises Euroopa 7% Aasia 6% Ameerika 12% Aafrika 6% Okeaania 10% Maailm 8% Taastuvad energiaallikad Mis põhjustab kasutada taastuvaid energiaallikaid? Fossiilsete kütuste varude ammendatavus Keskkonnasaaste ja inimeste tervise halvenemine CO2 kontsentratsiooni kasv atmosfääris Uued aktsendid majandussektoris Fossiilkütuste hinnatõus
Keskkonnaseire seadus: (1) Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. (2) Keskkonnaseire eesmärgid on: 1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; 3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; 7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus:
annaabi.ee 
