Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saudi Araabia, riigi energia majanduse iseloomustus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid energiavarasid leidub selles riigis?
  • Milliseid energiavarasid riik ekspordib?
  • Milline on riigi energiatootmise struktuur?
  • Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse selles riigis elektrit?
SAUDI ARAABIA -RIIGI ENERGIAMAJANDUSE ISELOOMUSTUS
1.Kas Sinu riik on hästi kindlustatud energiavaradega?
Saudi Araabiale kuulub enam 1/5 osa maailma naftavaru. Suurim tootja ja eksportöör naftasaasude.
Milliseid energiavarasid leidub selles riigis?
Nafta , looduslik gaas ,
Võimalusel lisa energiavarade kaart.Millised muutused on toimunud energiavarade tootmises viimase 20 aasta jooksul?Lisa graafikuid!
Viimase 20 aastat nafta tootmise kasvab
Viimase 20 aastat loodislik gaasi tootmise püsivalt kasvab ilma langema
2.Milliseid energiavarasid riik ekspordib? Impordib ?
Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est.)), autobensiin, diesel, masuut
Impordib: autobensiin, diisel, masuut
3.Milline on riigi energiatootmise struktuur?(millistest energiavaradest toodetakse elektrit).Lisa diagramm.
Fossil kütest(naftast, gaasist)
Kui suur on taastuvate energiavarade osatähtsus?
0%
4.Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse selles riigis elektrit?Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset ?
Gaas turbine elektrijaamad (11 elektrijaami)
Maaõli ja gaasi soojuselektrijaamad (7 elekrijaami)
See näitab, et riik on arenenud, ja on olemas infrastruktuur et kindlustada riik elektriga . Kokku on 18 elektrijaami, see tähendab et riigis puudub monopoolia
5.Leia elektrienergia toodang 1 inimese kohta aastas ja võrdle seda näitajat naaberriikidega, maailmaga .
Saudi Arabia – 6,576.34 (kWh per person )
Naaberriikid:
Yemen–187.55 (kWh per person)
Oman – 4,287.82 (kWh per person)
Iraq–1,788.03 (kWh per person)
Jordan –1,736.09 (kWh per person)
United Arab Emirates–13,281.1 (kWh per person)
Maailm:
Asub 34 kohas
6.Mida võiks soovitada selle riigi energiamajanduse paremaks muutmiseks?Millliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada?
Arvan on vaja areneda taastuvate energiavarad et toetada riik elektrieenergiaga . Näiteks kasutada päikeseenergia see on kõige loogiline variant nii riigis nagu Saudi Arabia, sest kasutada nafta ei ole ökonoomselt ja ökoloogoline.
Mõisted:
barrel(bbl)=159 liitrit
petroleum-nafta
crude oil- toornafta
natural gas-maagaas
coal-süsi
electricity- elekter
renewables- taastuvad
production-toodang
consumption-tarbimine
nuclear -tuuma-/aatomi-
peat-turvas
waste -prügi,jäätmed
Vasakule Paremale
Saudi Araabia-riigi energia majanduse iseloomustus #1 Saudi Araabia-riigi energia majanduse iseloomustus #2 Saudi Araabia-riigi energia majanduse iseloomustus #3 Saudi Araabia-riigi energia majanduse iseloomustus #4 Saudi Araabia-riigi energia majanduse iseloomustus #5 Saudi Araabia-riigi energia majanduse iseloomustus #6 Saudi Araabia-riigi energia majanduse iseloomustus #7 Saudi Araabia-riigi energia majanduse iseloomustus #8 Saudi Araabia-riigi energia majanduse iseloomustus #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LeiA Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1

Energia ja keskkond
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus; 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord. 3) Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele.

Tehnoökoloogia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on palju- del armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilo- meetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Logistika arengu kiirendajaks peetakse ka tööstusrevolutsiooni. Üleminekul käsitööndus- likult tootmiselt seeria- ja masstootmisele oli vaja hakata ostma ja ladustama suuri koguseid toot- miseks vajalikke materjale

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on palju- del armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilo- meetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Logistika arengu kiirendajaks peetakse ka tööstusrevolutsiooni. Üleminekul käsitööndus- likult tootmiselt seeria- ja masstootmisele oli vaja hakata ostma ja ladustama suuri koguseid toot- miseks vajalikke materjale

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun