Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuumaelektrijaam (0)

1 Hindamata
Punktid
Tuumaelektrijaam
Tuumaelektrijaamas on plussid selles et ,
-tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku
-tekib vähe tahkeid jääk aineid
-tuumakütust on maailmas suhteliselt palju
Aga miinused on et ,
-jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid
-õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega
- tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid
-tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka
-kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu
- tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada.
Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi rääkida teiste riikidega ja luua lepinguid et ,eesti saaks võtta teiste riikide elektrit .
Ja arvata on et ,eesti ei ole nii rikkas riik et ,saaks ehitada tuumaelektrijaama.
Tuumaelektrijaam #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristina Pähn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused
3
odt

Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused

Tuumaelektrijaam Sissejuhatus Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral

Füüsika
Tuumaenergeetika
2
docx

Tuumaenergeetika

tuumaenergeetika Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumajaamades kasutatakse kütusena enamasti uraani. See on maakoores võrdlemisi tavaline element, mida leidub praktiliselt kõigi kivimite koostises. Kaevandamisväärses kontsentratsioonis leidub seda elementi aga vähestes kohtades. Tuumade lagunemise käigus vabaneb energia, mida on vaja tuumajaama käigus hoidmiseks. Tuumajaamas reguleeritakse lagunemisprotsessi nii, et ühe tuuma lagunemine tooks kaasa vaid ühe teise tuuma lagunemise. Seda nimetatakse kriitiliseks olekuks. Kui ühe tuuma lagunemine tooks kaasa vähem kui ühe tuuma lagunemise, sumbuks reaktsioon aja jooksul ni

Füüsika
Geograafia-Energiamajandus
4
docx

Geograafia: Energiamajandus

Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus ­ Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aas

Geograafia
Kas Eesti vajab tuumajaama
2
docx

Kas Eesti vajab tuumajaama?

Kas Eesti vajab tuumajaama? Tuumaelektrijaama kasutamise plussid: · Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. · Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaama kasutamise ohud: · Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. · Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. · Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad. · T

Geograafia
Tuumaenergia
5
doc

Tuumaenergia

· Rajamine on väga kallis. Nt. Soome tuumajaam (1600 MW) maksab 3 mld eurot. · Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine, lahendusi töötatakse välja. · Inimfaktorist tulenev avariirisk Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktoriabil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga on maailmas 443 tegutsevat tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venema (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib

Füüsika
Tuumajaamad
9
doc

Tuumajaamad

Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Elekter on praegusel ajal kõige käepärasem ja mitmekülgsem energia vorm ning teadlased ennustavad elektri osatähtsuse suurt kasvu ka tulevikus. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene aatomi- ehk tuumaelektrijaam ehitati 1954.a. NSV Liidus Moskva lähistel Kaluga oblastis Obninskis, maailma esimene tuumakütusel toodetud elekter voolas juhtmestikku 27.juunil 1954.a. Kui Nõukogude tuumaelektrijaam esimest voolu andis ning sellega tuumaenergia rahumeelse rakendamise võimalusi näitas, astuti suure kiiruga esimesed sammud, et ka Ameerikas tuumaelektrijaam ehitada. Juba kolme päeva pärast teatas USA valitsus, et Pennsylvania osariigis püstitatakse katse- tuumaeletrijaam

Füüsika
Tuumaenergia powerpoint
19
pptx

Tuumaenergia powerpoint

tekitades nii ahelreaktsiooni. Click to edit Master text styles ·. Uraani lõhustumisel vabanevat energiat Second level kasutatakse tuumaelektrijaamades ja Third level laevadel ka allveelaevadel. Fourth level Tuumareaktsiooni kasutatakse mõnede Fifth level ainete sünteesimiseks samuti. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam , kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam ­ Obninski tuumaelektrijaam­ alustas Click to edit Master text styl tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Second level 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat

Keemia
Tuumaelektrijaam
9
docx

Tuumaelektrijaam

2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam.......................................................................................

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun