alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks. Vastupidist protsessi, kus mingi nähtus nõrgestab mehhanisme, mis teda taastoodavad, kutsutakse negatiivseks tagasisideks. Just tagasisidega protsessid teevad kliimamuutuste ennustamise keerukaks: neist kujuneb tihedalt seotud nähtuste sasipundar, mida tuleb tõepäraste tulemuste saamiseks tingimata koos uurida - iga üksiku nähtuse lihtsustatud mudel annaks ebausaldusväärse tulemuse. Kärdla Ühisgümnaasium Kasvuhooneefekt Referaat
homogeensed. Seetõttu "on tarvis maha lüüa kuninga pea" , viimane aeg on loobuda võimu klassikalisest juriidilisest teooriast, mida saadab analoogia võimu ja varade, võimu ja rikkuse vahel, aga ka marksistlikust kontseptsioonist tootmissuhetest ja klassikuuluvusest tuleneva võimu kohta. Foucault on öelnud, et võim liigub indiviidide kaudu, mitte ei rakendu nendele. Õieti loob võim indiviidid, kes seda siis edasi kannavad ja pidevalt taastoodavad. "Võim on kõikjal, mitte seepärast, et see hõlmab kõike, vaid et see tuleb kõikjalt.". Foucault käsitluses on "võimumoodustistes käivitunud mehhanismid hoopis midagi muud või igal juhul midagi rohkemat kui repressioon" selle mõiste tavatähenduses. Võim pole üksnes suverääni sätestatud ja otseselt temast lähtuv seadus, mis keelab, piirab ja karistab üleastumise eest, regulatiivses
selles mõttes, et nad aitavad kaasa igapäevaelu hüvede tootmisele ja taastootmisele, kirjutas Christian Fuchs, et pole kahtlust, et kõik inimesed aitavad kaasa teatud tasuta töö jagamisele looduse, teadmiste ja avalike teenuste tootmisele ning taastootmisele, kuid kapitalistide klass on ainus klass ühiskonnas, mis kasutab ja omastab hüvesid - see on ainus klass, mis saab majanduslikku kasu, sest kõik inimesed toodavad ja taastoodavad hüvesid, kuid ainult kapitalistide klass kasutab hüvesid majanduslikult. Christian Fuchsi arvates ei peaks seda klassi käsitlema mitmekülgsuse osana, sest informatsioonilise kapitali kasvuga on hüvede kasutamine muutunud kapitali kogumise keskseks protsessiks. Uus meedia, klass ja ärakasutamine Seoseid uue meedia ja klassi vahel on käsitletud ka varem viisil, mis on viidanud sellele, et madalama sissetulekuga grupid ja inimesed vaesematest riikidest on puudulikema füüsiliste,
Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine on korrastatud, korduv ja seaduspärane, tegutsemise ajalooline kontekst; individuaalne elulugu on seotud ajaloo ja ühiskonnaga.
Eukarüoodid on nt ainuraksed, taimed, seened, loomad. Raku ehituselemendid: raku elu tugineb keemilistele reaktsioonidele kõige rohkem on rakkudes vett (70-90%) mitmesugused madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, anorgaanilised ioonid. makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped) kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke kõik rakud vajavad eluks energiat
Klassiteadvus tekib siis, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistel eeelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vastuseisvatena teiste klasside klassihuvidele. Enamikke kasvatatakse üles arusaamas, et üh.-s pole olemas sots. klasse. 7. Staatuse omandamine: klassi immobiilsus, staatuse omandamise põhimudel (119- 121) Klassi mobiilsus tendents, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast-põlvkonda. Staatuse omandamise põhimudel Isa töökoht, poja haridus ja poja esimene töökoht on kolm muutujat, mis kujundavad poja hilisema töökoha. 8. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Põhilised allikad on
väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana, vaid keskkonnana, kus luuakse kriitilist hulka väärtusharjumusi, mis on demokraatliku ja jätkusuutliku ühiskonna
käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1µm ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks. Vastupidist protsessi, kus mingi nähtus nõrgestab mehhanisme, mis teda taastoodavad, kutsutakse negatiivseks tagasisideks. 5 Just tagasisidega protsessid teevad kliimamuutuste ennustamise keerukaks: neist kujuneb tihedalt seotud nähtuste sasipundar, mida tuleb tõepäraste tulemuste saamiseks tingimata koos uurida - iga üksiku nähtuse lihtsustatud mudel annaks ebausaldusväärse tulemuse. Kasvuhoonegaasid 1860. aastal hakkas esimese inimesena kasvuhoonegaase uurima John Tyndall.
vastavalt sellele toovad tRNA molekulid „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse Informatsiooni-RNA (mRNA) - Toob geneetilise info rakutuumas olevast kromosoomidest tsütoplasmas olevatsse ribosoomidesse (seal toimub valgusüntees) 31. Kirjeldage katset, millega saab tõestada translatsiooni universaalsust. Translatsioon on universaalne protsess, sest valgusünteesi käigus rakud loovad ja taastoodavad valke. 32. Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel? Inimese geeniteraapias on rakendatud rida piiravaid reegleid. USA Rahvusliku Terviseinstituudi (ingl. National Institute of Health e. NIH) nõuded on järgmised: - Sisseviidav geen on isoleeritud ja geneetiliselt hästi iseloomustatud - On olemas usaldusväärne metoodika geeni viimiseks õigetesse rakkudesse ja kudedesse - On tehtud riskianalüüs
vastavalt sellele toovad tRNA molekulid „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse Informatsiooni-RNA (mRNA) - Toob geneetilise info rakutuumas olevast kromosoomidest tsütoplasmas olevatsse ribosoomidesse (seal toimub valgusüntees) 31. Kirjeldage katset, millega saab tõestada translatsiooni universaalsust. Translatsioon on universaalne protsess, sest valgusünteesi käigus rakud loovad ja taastoodavad valke. 32. Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel? Inimese geeniteraapias on rakendatud rida piiravaid reegleid. USA Rahvusliku Terviseinstituudi (ingl. National Institute of Health e. NIH) nõuded on järgmised: - Sisseviidav geen on isoleeritud ja geneetiliselt hästi iseloomustatud - On olemas usaldusväärne metoodika geeni viimiseks õigetesse rakkudesse ja kudedesse - On tehtud riskianalüüs
Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus – saavutatud teenete ja valikute tulemusena. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) - Kihtide taastootmine toimub tänapäeval suuresti läbi hariduse, kihid taastoodavad end ka läbi suurte ühiskondlike transformatsioonide ja murrangute meritokraatia (merit- teene) – riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp’i klassimudel: teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass)
karakterisikuid. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse vahel on põhimõtteline erinevus. Klassiteadvus tekib, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vastuseisvatena teiste klasside klassihuvidele. 8. Staatuse omandamine: klassi immobiilsus, staatuse omandamise põhimudel Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast-põlvkonda. Madalalt sotsiaalselt staatuselt tõusevad ühiskonna koorekihti vaid vähesed, samuti ei lange järglane oma vanemate sotsiaalselt staatuselt palju madalamale. Inimese edukuse määrab kaasaegses ühiskonnas ära peamiselt tema vanematelt päritud sotsiaalne staatus. Staatuse omandamise põhimudel: isa töökoht, poja haridus ja poja esimene töökoht on kolm peamist muutujat, mis poja lõplikku töökohta mõjutavad. Perekonna SES mõjutab
Peale majanduse muutumise võib struktuurne mobiilsus tuleneda ka poliitilistest teguritest (pärast II maailmasõda likvideeriti Eestis omanike klass). Seetõttu on lastel juba objektiivselt raske käia vanemate jälgedes). Struktuurne mobiilsus muudab ühiskonna võrdsemaks, st mingi haru monopoolsus lakkab olemast. Uurimisandmed näitavad, et mitte kõik sotsiaalsed positsioonid pole võrdselt stabiilsed ja ühiskonnas on selliseid gruppe, mis taastoodavad end järglaste kaudu suurema tõenäosusega kui teised grupid. Stardipositsioon on erinev. Vanemad pärandavad erineva sotsiaal-professionaalse positsiooni oma lastele. Kõrgemalt alustanu jõuab kõrgemale suurema tõenäosusega, kui alt alustanu. Sotsiaalse võrdsuse ideaaliks on, et stardil peaksid võimalused olema võrdsed (resultaat ei saa kunagi võrdne olla). See tähendab, et ükskõik, kus laps sünnib ja kes tema vanemad, peaksid kõik saama võrdselt hea hariduse
vastuseisvatena teiste klasside klassihuvidele. Enamik inimesi kasvatatakse arusaamas, et ühiskonnas pole olemas sotsiaalseid klasse. Kõrgklassi kuulujad on ühiskonna ainsateks liikmeteks, kes rõhutavad oma klassikuuluvust ja sellest lähtuvaid hüvesid. 8. Staatuse omandamine: klassi immobiilsus, staatuse omandamise põhimudel (119 121). Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast- põlvkonda. Madalamast klassist kõrgemasse tõusevad vaid vähesed, samuti ei lange järglane vanemate sotsiaalselt staatuselt palju madalamale. Poja haridus Poja hilisem töökoht Isa töökoht Poja esimene töökoht Perekonna SES(sotsioökonoomiline staatus) mõjutab pere rahalist olukorda -> mõjutab lapse haridustee pikkust -> mõjutab lapse esimese töökoha valikut
Bourdieu: keel pole üksnes suhtlemisvahend, vaid ka võimumehhanism. Keel on kultuurilise kapitali osa (nt standardiseeritud, haritud keel vastandina regionaalsetele ja sotsiaalsetele dialektidele nagu nt töölisklassi keel), ning on sellisena aluseks sümboolsele kapitalile ning ka võimuvõitlus toimub sageli keele kaudu ja keele abil. Keel, mida indiviid kasutab, on määratud ja määrab selle indiviidi positsiooni konkreetses väljas/turul. Erinevused keelekasutuses märgistavad ja taastoodavad iga suhtlusakti osalise positsioone, seega peegeldavad ja taastoodavad välja objektiivset struktuuri. Viimasest sõltub omakorda see, kellel on õigus olla kuulatud, kes tohib vahele segada, küsimusi esitada, loengut pidada jne, st sisuliselt sümboolne kapital. Üks ja seesama kapital võib olla samal ajal legitiimne ja mitte, sõltuvalt väljast, kus ta asub. Eriti kultuurilise kapitali legitimeerimine on täiesti suvaline. Võim suvaliselt määrata, mis
võimalusi mõtestab) võimalusi mõtestab) o vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel – struktuur loob nii võimalused kui piirangud, o vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel – struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega o dünaamiline, ajas muutuv o dünaamiline, ajas muutuv 2. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel 5
Bioloogiliseks varaks võib olla ka selline vara, mida raamatupidamiskohustuslane ei oma, vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel (RTJ 7, 2011, §10). Põllumajanduslik tegevus on ettevõtte poolt juhitav protsess, mille käigus toimub bioloogiliste varade muundumine põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks bioloogilisteks varadeks (RTJ 7, 2011, §6). Bioloogiliste varadega toimub pidev bioloogiline transformatsioon, mille tulemusena varad kasvavad, taastoodavad sama bioloogilise klassi esindajaid ning varadest tekib põllumajanduslik toodang (Siling & Lõokene, 2001, lk 33). Põllumajandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks on varadega toimuvate bioloogiliste muutuste juhtimine ja sellest kasu saamine (Siling & Lõokene, 2001, lk 35). Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang (RTJ 7, 2011, §6). Põllumajanduslik toodang tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega (näiteks langetatud
Suur osa igapäevakäitumisest põhineb rutiinsel kogemusel, seda tajutakse enesestmõistetavusena, ometi on see sotsiaalselt (taas)loodud igapäevastes interaktsioonides Sotsiaalne struktuur vs tegutseja III -> Teooria praktikast (P.Bourdieu), strukturatsiooniteooria (A.Giddens) vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega struktuuri mõju avaldub nii indiviidi-väliselt kui internaliseerituse kaudu (kuidas indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab) dünaamiline, ajas muutuv KULTUUR - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega edastatakse järeltulevatele põlvkondadele muutuv sotsiaalses aeg-ruumis
(milline on see protsess?) kui ka funktsiooni (miks seda tehakse?) Tunneb huvi nii esmaste bioloogiliste kui ka sekundaarsete sotsiaalsete vajaduste vastu (sekundaarsed ei ole kuidagi vähem olulised kui esmased) Rõhutab, et kõik vajadused soodustavad kultuuriliste institutsioonid teket abielu, haridus jms on kõik selleks, et rahuldada inimese vajadusi; samas nad ka taastoodavad neid vajadusi Kultuur on integreeritud tervik kultuuri erinevad osad on omavahel seotud funktsioonide kaudu Kultuurilistel vormidel ei ole lihtsad või ainult ühed funktsioonid ükski institutsioon ei ole vaid ühe vajaduse rahuldamiseks Kriitika: Huvipuudus ühiskondade ajaloolise arengu vastu Pole arvesse võtnud radikaalseid muutusi ühiskonnas (nt kolonialismi mõju)
Jõud ei pea olema seotud mingi konkreetse objektiga, võivad lihtsalt meie ümber liikuda. Religiooni tekke hüpoteesid 2 *Psühholoogilise projektsiooni hüpotees(Freud) – religiooni teke põhineb süütundel ja isa-poja suhtel. Mingit sugukonda juhtis üks pealik, kes surus oma poegade tahte alla. Pojad tapsid isa ära, sõid ta ära ja siis tekkis süütunne. Selleks,et süütunnet kompenseerida, nad lõid müüdi, et nende isa oli jumal. Igapäevases elus inimesed taastoodavad psüh. projektsiooni. Laps peab isa kõikvõimsaks. See tunne, mis inimesel on jumala suhtes, see tuleb isa-poja tundest. Mõeldakse välja jumala kuju, keda kõik austavad, nagu lapse ja isa suhtes. *Maagiline hüpotees (Bronislav Malinowski) – religiooni tekkeks tõukeks on hirm ja ebakindlustunne, religiooniga püütakse ebakindlusest üle saada. Oli välitöödel saarel, läks üks hommik randa, elanikud valmistavad ette 2 paati,et minna kalale
69. Tüvirakkudele iseloomulikud omadused (3). 1) Tüvirakud ei ole ise terminaalselt diferentseerunud 2) Nad võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) 3) Säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada. 70. unipoteKirjelda tüvirakkudele iseloomulikku rakujagunemist. Tüvirakud taastoodavad enda sarnaseid rakke ja omavad võimet areneda eri tüüpi diferentseerunud rakkudeks. 71. Tüvirakkude potents ja plastilisus. Mis on tüvirakkude arenguline potentsiaal (potents, ingl k potency)? Kuidas eristatakse tüvirakke rakkude arengulise potentsiaali alusel? Tüviraku arengupotentsiaal ehk potents kirjeldab raku võimet anda diferentseerumisel erinevaid rakutüüpe. arengu käigus moorulast blastotsüst – välimine kiht trofoblast e trofektoderm;
vasutseisvatena teiste klasside klassihuvidele. 8.10. Mis on sotsiaalne stabiilsus? mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. 8.11. Mis on strukturaalne stabiilsus? mobiilsus Ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna. 8.12. Mis on klassi immobiilis? immobiilsus Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast põlvkonda. 8.13. Mis vahe on absoluutsel ja suhtelisel mobiilsusel? Absoluutne sotsiaalne mobiilsus on kui kogu põlvkond liigub ühest staatusest teise. Suhteline mobiilsus näitab teatud staatusgruppide proportsionaalset ehk suhtelist võimalust liikuda hierarhilises struktuuris. Kahe põlvkonna vaheline sotsiaalne erinevus vs sama põlvkonna liikmete vaheline sotsiaalne erinevus. 8.14
– Eri suundi: ajalooline instituts., ratsionaalse valiku instituts., jt – Näited: policy analysis, parlamentarism, valimissüsteemid, jne. • Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism – Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu – Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus – reaalsusi on mitmeid – Uurida, kuidas erinevad grupid/inimesed reaalsust interpreteerivad, seda konstrueerivad ja teatud diskursusi kasutavad ning taastoodavad. – Näited: poliitikute ja sots.teadlaste diskursused Jääkeldri protsessist Praktiline pool – paradigmad I • Biheiviorism: – Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad… tahad oma tulemusi üldistada – Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org. käitumine – Lepik) • Ratsionaalne valik:
1964 ühines Bourdieu the faculty of the École pratique des Hautes Etudes. 1968 sai temast Euroopa Sotsioloogiakeskuse direktor (Centre de Sociologie Européenne), kus ta grupi oma kolleegidega alustas uuenduslike kollektiivsete uurimustega keskendudes eelkõige võimule, selle struktuuridele ning selle seostele kultuuriga. Üks kesksemaid teemasid tema töödes oli uurida, kuidas kultuur ja haridus mõjutavad ja eristavad omavahel sotsiaalseid klasse ning kuidas need taastoodavad erisusi sotsiaalsete klasside vahel. 35 Oma teoses La Reproduction (1970) Bourdieu arutleb, et Prantsuse haridussüsteem taastoodab ühiskonna kultuurilist jagunemist. Ta vihjab vastavusele pedagoogiliste võtete sümboolsele vägivallale ning riigi monopolile legitimeerida füüsiline vägivald. Pierre Bourdieu 1975 Bourdieu asutas ajakirja Actes de la Recherche en Sciences Sociales, mis
teoreetilis-metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on nagu refleksiivne atropoloogiagi pidev pendeldamine subjektivismi ja objektivismi vahel. ,,Praktilised põhjused: teoteooriast" (1977) Habitus. Habitus on mõiste, mille Bourdieu laenas ............................... Selmet maadelda struktuuri ja subjektiivse kogemuse vahekorra üle, keskendub Bourdieu sotsiaalsele praktikale. Just sotsiaalsed praktikad peegeldavad ja taastoodavad nii objektiivseid sotsiaalseid suhteid kui ka subjektiivseid tõlgendusi sotsiaalsest reaalsusest. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 10 Neid sotsiaalseid praktikaid mõtestades saab Bourdieu jaoks keskseks habitus'e idee. Habitus kui ,,praktikate genereerimise ja struktureerimise printsiibid" Habitus on siis see lüli, mis ühendab stuktuuri individuaalsete praktikatega. Samas ei leia me B. teostest habituse ühest defintisiooni. Võib öelda, et
- Uurides taimi leidis, et võivad tekkida uued päritavad tunnused (mutatsioonid) Thomas Morgan ja kromosoomiteooria - Uurides Drosophilat avastas, et kromosoomid on pärilikkuse aluseks Friedrich Miescher ja DNA - Avastas 1869 aine mille nimetas nuclein. Hiljem hakati kutsuma nukleiinhappeks 3. Nimeta elusrakkude üldprintsiipe ● Kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina ● Kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil ● Kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu ● Kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi ● Kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped ● Kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke ● Kõik rakud vajavad eluks energiat
annaabi.ee 
