Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste. Selles raamatus ei tugine käitumistaastuse programm meditsiinilisele mudelinle, vaid pigem hariduslikule mudelile. Esimese osa nimi on ,,Käitumisraskustega laste mõjutamine". Õpetajad on ilmtingimata laste elus tähtsatakse isikuteks ning mõjutajateks. Nende ülesanne on tähele panna, kui mõnel lapsel on probleeme ning nad üksi nendega hakkama ei saa. Üks võimalus probleemide lahendamiseks on luua õpilasele käitumistaastuse kava.
Ma mõistan mõlemat, nii autoriteedi ja Neil võivad esineda ka emotsionaal- või käitumisraskused (EKR) või käitumishäired nagu kontrolli kaotamise tunnet, mida mõned õpetajad võivad tunda, kui ka võimalikku kiusatust tähelepanupuudulikkuse või tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPH/ kergelt „käsi väänata“ – vähemalt verbaalselt! TPHH) või autismi spektrihäire (ASH). Kuidas toimiksite teie sellise tühise pingistväljumise puhul (sest see on tühine kordarikkuv käitumine)? Häirivam on siin „teisene käitumine“; hoiak, maneer ja sõnad, mida õpilane õpetaja Täpsustus küsimusele vastates kasutas (alates lk 17).
annaabi.ee 
