22 septemberi hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Organiseeritud vastupanu enam ei avaldatud, sest vimmasedki Saksa väeosad olid lahkumas, Eesti üksustel aga puudus keskne juhtimine ja jõud Punaarmee peatamiseks. 1944 aasta septemberis kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest, nende hulgas rohkesti loovharitlasi. TAASISESEISVUMISKATSE Rahvuslikud jõud kartsid nõrgestada Saksamaa sõjalist potentsiaali, kuna see oleks suurendanud Nõukogude okupatsiooni taastamise ohtu. Seetõttu püüti vältida otsest koostööd Saksa võimudega ning hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Taolist suunda pooldas eriti rahvuslaste vanem põlvkond, kes koondus Jüri Uluotsa ümber. Paljud nooremad inimesed innustusid valida kolmas tee, seostades tulevikku Saksamaa lüüasaamisega ning lootes tugineda
ning lõpetasid pealetungi. Punaarmee kaotused võisid ulatuda kuni 200 000 meheni. Augusti keskel jõudsid punaväelased Lõuna-Eestisse. Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. 22.sept hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine: langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. 1944 septembris kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Taasiseseisvumiskatse. 1944 veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber ning kõik vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18.sept informeeris Saksa väejuhatus eestlasi alanud taandumisest. Samal
Septembri keskel kujunes sakslaste jaoks kriitiline olukord taandumine. 22 sept sisenesid NSVL tangid Tallinna. Samaks õhtuks Punaarmee käes enamus Tallinnast. Seejärel langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. Eestlased võitlesid vastu. Nad küll aeglustasid, kuid suuremat kasu polnud. 26. Sep langes Virtsu. 1944. A Suur põgenemine. Eestist lahkus 80 000. Kohe langes ka Hiiumaa , Muhu. Sõrve ps jäid toppama aga 24 nov langes ka see NSVL kätte. 7) Eesti taasiseseisvumiskatse. Sõjakaotused ja tagajärjed. 1944. veeb moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1937. Aasta põhiseadusele, mille kohaselt pidi peaminister võtma oma õlule presidendi kohustused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed. 1944. A suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui komitee esimeheks sai Otti Tief koondus kogu rahvuslik opositsioon
Saksa sõjavägedes oli ka Eesti inimesi, kuid peamiselt selleks, et võidelda enda riigi eest, mitte sakslaste eest. Lahingute käigus kõige rohkem kahjustusi saanud linn oli Narva, mis pommitati täiesti maha. Saksa okupatsioon Eestis kestis kuni 1944. aastani. 1944. aastal suutsid venemaa armeed uuesti Eesti alad enda kätesse saada ja Eestis jätkus nõukogude okupatsioon. Kuna eestlaste unistuseks oli ikkagist iseseisev Eesti Vabariik, toimus 1944 aasta septembris Eestis taasiseseisvumiskatse. See katse kahjuks luhtus ja iseseivat eestit ei kujunenud välja pikka aega. Eestlased leppisid Nõukogude okupatsiooniga. Kõige põhjal mis toimus Eesti aladel II maailmasõja ajal, võib järeldada, et eestlastel ei olnud erilisi valikuid ega võimalusi. Kõike otsustati nende eest ja nemad pidid sellega leppima või siis vastutama oma erimeelsuste eest. MRP alusel sai Nõukogude Liit oma tahtmise ja Eesti alad olid nende võimuses II maailmasõja lõpuks.
nn. Hirmupoliitika. Pärast küüditamist vastu oktoobri alguseni, Hiiumaa punane pidas mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes vastu 21. oktoobrini. ikka ei mõistnud, neid karistati mingil teisel otsitud ettekäändel. Küüditati eelkõige just rikkamaid majapidamisi, sest need hooned jäid kolhoosidele Taasiseseisvumiskatse kasutada. Kolhoosid ei tasunud ära, sest hinnad olid Riigis valitses üleüldine segadus, teed olid riigi poolt kindlaks määratud, seega tootmine ei koormatud sõjaväelaste ja põgenevate tasunud tihti ära. Tootmisnormid tuli alati täita, tsiviilisikutega, puudus üldine ülevaade toimuvast. selle arvelt ei makstud isegi töötajatele tasu- Punastele astusid vastu vaid üksikud salgad elanikkonna järsk vaesumine.
Põllumeestel kohustusliku müüginormid. 43. algas maade tagastamine vähehaaval. Toidu- ja tarbeainetega varustati ostulubade alusel. *Eesti Rahva Ühisabi- eesmärk abistada kannatanuid. *Hukati 7800 eestlast, juutide ja mustlaste hukkamine *42 august Eesti SS-leegioni asutamine, polnud populaarne, tehti sundvärbamine *30.01 üldmobilisatsioon, rahvast kutsuti vastu seisma punavägedele *suvel ründas Punaarmee Eestit ning lõid sakslased tagasi Taasiseseisvumiskatse Veebr 44 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, suvel Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed; EVR esimeed Otto Tief. Kõik jõudsid ühisele seisukohale, õige momendi ootamine. 18.09 Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse (Tief) ja sõjaväe (Maide). Üritati vabariiki taastada, kuid Saksa nägi seda mässuna. 21.09 teatati oma kavatsustest välismaailmale, samal ajal lahkus enamik valitsusliikmeid Tallinnast. Õhtul
• Põlevkivi kaevandused • Keemiatööstusettevõtted • Arenes masinaehitus, tekstiili-ning paberi-ja tselluloositööstus PÕLLUMAJANDUS • Igal talul kohustuslik müüginorm, võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu • Tõusis koduloomade arv • Enamik tööstus-ja kaubandusettevõtetest kuulutati sõjasaagiks • Tühistati maareform, talunikest said maakasutajad, mitte maaomanikud • Langes elatustase 6. Aasta 1944 Eestis, taasiseseisvumiskatse, sõjakaotused • 1944 jaanuar Punaarmee pealetung • 30. jaanuar üldmobilisatsioon • NSVL korraldas terrorirünnakuid • 1944 suvi Saksa sõjaline olukord ebasoodne • 25.06 hõivas Punaarmee Tartu • 22. sept Tallinn NSVLiidu käes, okupeeriti Tallinn • 1944. sept Suur Põgenemine (80 000) • 1944 veb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee -tihedad sidemed Uluotsaga -uus esimees Otto Tief • 18. sept iseseisvumiskatse
Lahingud 1944 Punaarmee võitis Nordi (saksa üksuse) Peterburi all, Eestis toimus mobiliseering ja koonduti narva jõe juurde, kus suudeti koos saksa üksustega pikalt vastu panna. Märtsis hakkas NSVL pommitama, et murda läbi rindejoon. Suvel suutis Narvast läbi murda NSVL, kuid liin jäi peatuma Sinimägedel, kust läbi murda ei õnnestunud. (juuli). NSVL läks rünnakule kagust ja hõivas Tartu. Soomepoisid tulid eestlastele appi ja löödi emajõeni NSVLi tagasi. Taasiseseisvumiskatse pärast saksa vägede lahkumist. 18. septembril määras Eesti viimane PEAMINISTER J. ULUOTS, vabariigi valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Suur põgenemine: 70 000 eestlast põgenes ära. Kultuuritegelasi, rannikul elavaid ja majanduslikumalt edukamaid, poliitikud. Teise maailmasõja tagajärjed: a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra b)Tagasilöök anti kultuurile, sest emigreerujate hulgas oli palju eelkõige vaimuinimesi
Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud 2 heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek .... Eesti pärast II ms: · Saksa väed olid lahkunud, aga Punaarme polnud veel kohal- taasiseseisvumiskatse · Kõrgeim võim EKP juhil (kes allus aga NRKP juhile)-Karotamm Muutused territooriumis: · Kaotas osa Petseri maakonnast · Kaotas Narva tagused alad · Maakond- rajooniks · Vald- külanõukoguks Vägivallapoliitika: · Eesmärk allutada oma võimule · Arreteeriti ja saadeti vangi- või sunnitöölaagritesse Saksa okupatsiooni aktivistide toetajaid ja ebausaldusväärsed isikud · Umbusaldati balti inimesi · Vaimne vägivald · Massiküüditamine 1949
*Saksa okupatsiooni ajal olid eestlased suhteliselt rahulolevad - osalesid Saksa sõjaväes ja seal peetavates lahingutes, Nõukogude okupatsiooni ajal oldi sellele vastu. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? *Võimalus osaleda Saksa sõjaväes. *Võimalus osaleda Nõukogude sõjaväes. *Põgenede lääneriikidesse. *Sooritada enesetapp. *Varjata end võimude eest metsas. Millal püüdsid eestlased oma iseseisvust taastada? Milline oli tulemus? Taasiseseisvumiskatse toimus 1944. aastal, kuid eestlastel see ei õnnestunud. Miks ei jäänud Eesti iseseisvus püsima? Eestil polnud piisavalt ressursse, et Punaarmeele vastupanu osutada Eesti okupeeriti taas nõukogude võimu poolt. Millised olid II maailmasõja tagajärjed Eestile? Eesti sai II ms rängalt kannatada. *Suurte purustuste ja hävimiste all kannatasid mitmed linnad. *Hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast, *Suurimaks kaotuseks oli eesti rahvastiku vähenemine
hakkas muutuma suvel. Lääneliitlased avasid dessandiga Normandias teise rinde; Punaarmee tungis läbi Valgevene edukalt edasi Poolasse ja Baltimaades olevaid Saksa vägesid ähvardas iga päevaga aina enam äralõikamine oma peajõududest. Eesti kaitsmine oli nüüd suuresti eestlaste endi asi. Juulis jäeti Punaarmee survel Narva maha, kuid vastane peatati uuel, Sinimägede kaitseliinil. Seal peeti maha Eesti ajaloo verisemad lahingud, kuid rinnet läbi murda Punaarmee ei suutnud. TAASISESEISVUMISKATSE Valdkond 1918. a iseseisvumine 1944. a iseseisvumine Eellugu Peale I maailmasõda. Saksa II maailmasõja ajal. NSVL väed armee oli peale tungimas, tungisid peale, Saksa väed lahkusid. Nõukogude armee põgenes. Punaarmee vallutas Tallinna. Tekkis vaba moment. Isikud Eesti Päästekomitee (K. Päts, K. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Konik, J
- Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Lti, Leedu ja Valgevene. 3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar Me. 4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud. 2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) Pllumeestele mrati mginormid. 4) ldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva hisabi - Nukogude okupatsiooni ja sja tttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rhmitus. Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi hte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad judsid oma seisukohtades ksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema plvkonna juhi Jru Uluotsa hea sber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine vlja kuulutada, Uluots mras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21
3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar Mäe. 4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud. 2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) Põllumeestele määrati müüginormid. 4) Üldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva Ühisabi - Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rühmitus. · Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi ühte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad jõudsid oma seisukohtades üksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema põlvkonna juhi Jüru Uluotsa hea sõber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine välja kuulutada, Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20
Järgnes kogu mandriosa okuüeerimine: Viljandi, Pärnu, Paldiski, Haapsalu. Viimasedki Saksa väed olid lahkumas, vastupanu ei osutatud. Eesti sõjamehed korraldasid omal käel viimast vastupanu. Virtsu langes alles 26. septembril, tuhanded eestlased said võimaluse pageda üle mere. 1944. aasta septembris kulmineerus Suur põgenemine (Eestist lahkus 80 000 inimest). Punaarmee vallutas ka Hiiumaa, Muhu ja suurema osa Saaremaast. Sõrves suured lahingud. Taasiseseisvumiskatse Saksa okupatsiooni ajal püüti vältida otsest koostööd Saksa võimudega. Hoiduti kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Taolist suunda pooldas eriti rahvuslaste vanem põlvkond. Koonduti endise pemainistri Jüri Uluotsa ümber. Noorem põlvkond lõi illegaalseid gruppe, millest enamik tegutses iseseisvalt. Grupid levitasid Saksa-vastaseid üleskutseid ja seadsid sihiks omariikluse taastamise. 1944
Alustuseks nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja otsustati paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. Majandusreform Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele-käsumajandus Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel Talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil Eestlased II maailmasõja rinnetel Taasiseseisvumiskatse 1944 a suvel koondusid seni erinevatel seisukohtadel olnud poliitilised rühmitused Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber. Esimeheks oli omariikluseaegne poliitik Otto Tief 18. septembril määras Jüri Uluots presidendi kohusetäitjana ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, mille eesotsa seisis Otto Tief ja koosseisu kuulu 10 ministrit Pika Hermanni torni heisati rahvuslipp, ent rohkemat ei suudetud Sõjakaotused
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
1944.a suvi kujunes Saksamaa jaoks väga raskeks. 25.juulil ületas Punaarmee Narva jõe ja marssisid järgmisel päeval Narva. Saksa väed taandusid Vaivara Sinimägedele, kus kahe nädala vältel toimusid ägedaimad lahingud, mis Eesti pinnal on peetud. Augusti keskel jõudis Punaarmee Lõuna-Eestisse. 25. august hõivas Punaarmee Tartu. 22.september jõudis Tallinna. Eestist lahkus imbes 80 000 inimest, selle tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest. 3.4.1 Taasiseseisvumiskatse Loodeti 1918.a. veebruarisündmuste kordumisele, kus nõukogude väed lahkusid ja saksa väed olid alles tulemas ning sellist võimuvaakumit kasutades kuulutati välja Eesti iseseisvus. 18.septembril 1944.a. nimetas iseseisva Eesti Vabariigi viimane peaminister Jüri Uluots ametisse Otto Toef'i valitsuse ning uus valitsus deklareeris oma erapooletust käivas sõjas. Veel üritati tulutult leida Eesti Vabariigi taastamisele tunnustust rahvusvahelisel tasandil. Uuel
Sinna jäi neid vähe. Algul paigutati nad üldse tööpataljonidesse. Pandi sundtööle tagalas. Metsa langetasid ja ehitasid. Süüa neile väga ei antud. 10 000 suri nälga ja kurnatusse (35 000). Need, kes ellu jäid moodustasid 8. Eesti laskurkorpuse. Isaks tööpataljoni meeste võeti sinna ka Venemaa eestlasi. Mõningad olid vene tagalasse evakueeritud. Osalesid sõjategevuses Eesti pinnal 1944. aastal. Taasiseseisvumiskatse 1944. aastal Jüri Uluots oli EV viimane peaminister, kes täitis ka presidendi kohuseid. Nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse. See kuulutas end sõjas erapooletuks. Püüdis organiseerida Tallinna kaitset. Kuid selle kaitse organiseerimine ei õnnestunud, sest mehi polnud, kes sellega tegelenud oleks. Teine põhjus oli see, et Eestil puudud toetus LääneEuroopa riikidelt. Teised riigid olid 1943. aastal kindlaks määranud, et EestiLätiLeedu jäävad NSVLle.
Kokku tuli umbes 40 000 meest. Märtsi alguseks õnnestus tõrjuda vastane Narvast põhja poole jõe taha. Võitlused Narva alla jätkusid aprilli lõpuni, kuid kumbki pool ei saavutanud edasi. Narva rünnakute ajal sooritas Nõukogude lennuväli terrorit Eesti linnadele. Õhurünnakutes hävisid Tallinn, Tartu ja Narva. Neist viimane sai eriti rängalt kahjustada, hävis pea terve Teise maailmasõja eelne Narva linn. TAASISESEISVUMISKATSE Loodeti 1918.a veebruarisündmuste kordumisele, kus nõukogude väe lahkumise ja saksa vägede tuleku ajal sai välja kuulutatud iseseivus. 18.sept 1944 nimetas Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Uuel valitsusel paraku ei õnnestunud Tallinna oma kontrolli alla võtta, kuna linnas asus veel mingi osa Saksa üksuseid. 22.Sept 1944.a jõudsid Tallinnasse esimesed nõukogude üksused, kelle eest Tiefi valitsus oli sunnitud põgenema Läänemaale
Formeriti ka vabatahtlikest koosnevad ida- ja politseipataljone. Relva-SS raames loodud Eesti leegion ähvardas läbi kukkuda. Pataljon ,,Narva." Jalaväerügement. 22. territoriaalne laskurkorpus, 8. Eesti laskurkorpus. Eesti korpus võitles 1943. jaanuaris Velikije Luki all. See vist vallutati.. Eesti Omavalitsus kuulutas 1944. jaan. Välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Rahvuslikud ringkonnad asusid seda toetama, sest oht oli NSVL. Narva häbitati täielikult. Taasiseseisvumiskatse. 1944. suvel koonduti Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber. Selle esimeheks valiti Otto Tief, loodi kontakt lääneriikidega.18. sept määras Uluots valitsuse Tiefiga eesotsas. Johan Pitka orgunnis relvaüksuse.Relvakokkupuuted, Pika Hermanni torni heisati rahvuslipp, kuid muud midagi ei suudetud. 22. sept Punaarmee Tallinnas. Kuulutati enne sõja lõppu välja veel mobilisatsioon. ENSV 1944. inkorporeeriti Eesti NSVL koosseisu. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Olemasolevatel andmetel küüditati Eestist 1941. a. juunis 10157 inimest. KORDAMISKÜSIMUSED(lk328) 1. Sakslaste sissetung Eestisse. 2. Hävituspataljonide tegevus Eestis. 3. Metsavendade tegevus. 4. Tallinna vallutamine Sakslaste poolt. 5. Saksa okupatsioon Eestis. 6. Eestlased Saksa sõjaväes. 7. Eestlased NSV Liidus. 8. Eesti laskurkorpuse loomine ja selle lahingutegevus. 9. Sõda Eestis 1944. a. 10. Õhurünnakud Eesti linnadele. 11. Lahingud Sinimägedes. 12. Taasiseseisvumiskatse. 13. Eesti sõjakaotused. 1. 1941. a. suvel 22. juunil puhkenud Nõukogude-Saksa sõja algperioodil taandus Punaarmee kiiresti, kahe päevaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti ning ületasid 7.juulil Iklas Eesti piiri, 10. juba Tartu, siis rinne peatus. Sakslaste eesmärgik oli Leningradi vallutada, Eesti jaoks eraldati vaid väikesed jõud. 2. Nõukogude väed moodustasid "põletatud maa taktika" elluviimiseks hävituspataljone, mis purustasid taandumisel tööstushooneid, talusid, raudteid
võimalused!! · Tartut ei suudetud kaitsta. · Halvima vältimiseks otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta · 22.septembriks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Organiseeritud vastupanu enam ei avaldatud. · 1944.aasta septembris kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest, nende hulgas rohkesti loovharitlasi. Taasiseseisvumiskatse · 1944.aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. · Jüri Uluots võttis omale presidendi kohused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed. · 20.septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. · 21. Septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Sõjakaotused · Teise maailmasõja kaotused suured. Rahvastik vähenes ligi veerandi 280 000
kolmandik linna elamupinnast, surma sai üle 900 inimese, sealhulgas nõukogude sõjavange + Tänatakse ka HTG õpilasi põlengute kustutamise eest juuli Sinimägede lahingud 22. sept Tallinn Punaarmee kätte + NL poolel laskurkorpus ja Saksa poolelt ka eestlasi sõjaväes, seega võis juhtuda, et sõdisid vend-venna vastu novembris Saaremaal Sõrve säär langeb Taasiseseisvumiskatse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee + Põrandaalune partei, noorema põlvkonna esindajad, ei pooldanud koostööd ei sakslaste ega venelastega + Pöödruti Jüri Uluotsa juurde 18. sept Jüri Uluots nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse + Rudolf Penno, Johannes Klement, Kaarel Miidak, Hugo Pärtelpoeg, Johannes Pitkov, August Rei, Juhan Kaarlimäe Adrmiral Johan Pitka poisid
jälitamist. Selleks moodustati mehhaniseeritud eelsalk- 14 tanki, suurtükid. Saadi saksa kaitsest läbi tungida ning löödi suure kaotusega nad maha. Korraldati dessant saksa tagalasse, kuid nurjus. Alles 23. novembril Saksa väed andsid käsu evakueerimiseks Sõrve poolsaarelt- 4696 meest. Sõjategevus oli lõppenud Eestis. Võitlus iseseisvuse eest: Eesti rahvuslikud poliitikud ja okupatsioonivõim; kolmas võimalus; soomepoisid; Eesti Vabariigi rahvuskomitee; Otto Tiefi valitsus; taasiseseisvumiskatse: Vaatamata keerulise olukorrale üritasid Eesti rahvuslik juhtkond taastada Eesti iseseisvust. Jüri Uluots nimetas ametisse 18. septembril oma otsusega Vabariigi Valitsuse. Sinna kuulusid: peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief, kohtuminister JOhannes Klesment, välisminsiter August Rei, sõjaminister Johan Holberg, rahaminister Hugo Pärtelpoeg, kaubandus- tööstusminister Rudolf Penn, põllutööminister Kaarel Liidak, teedeminister Johannes
nii rahvale kui ka demokraatlikele lääneriikidele ning alustab põhiseaduslikus korras oma tegevust. Käidi kaks korda koos. Semptembris sai selgeks, et Tallinna kaitsta ei ole võimalik. Tiefi valitsus üritas kaitsta veel Lääne-Eestit. 22. sept oli valitsuse viimane koosolek. Kes sai, see põgenes Rootsi, et eksiilist Eesti iseseisvumist toetada. Läände jõudis vaid üks- Helmut Maandi. 10. okt Tief vahistati, mõisteti vangilaagriss. Taasiseseisvumiskatse. 14. septembril 1944 algas uus Punaarmee üldpealetung Eesti rinnetel ning 16. septembril andis Adolf Hitler lõpuks Wehrmacht'ile loa väed Eestist välja tõmmata. 17. septembril teavitati sellest presidendi kohusetäitjat Uluotsa. 18. septembril oli rahvuslikele juhtidele selge, et tuleb tegutseda äärmiselt kiiresti ning Uluots nimetaski oma oma otsusega ametisse uue Eesti Vabariigi Valitsuse. (eespool) Vastupanu üheks märgiks oli haakristilipu asendamine sinimustvalgega Toompeal Pika
annaabi.ee 
