Süsinik Asetus perioodilisussüsteemis Süsinik asub IVA rühmas Süsiniku aatomnumber on 6(aatomituumas on 6 prootonit) Elektrone on samuti kuus ning need asuvad kahel elektronkihil Süsinik asub teises perioodis Süsinik looduses Süsinikku leidub liht- ja liitainena Lihtainena esineb ta näiteks teemandi ja grafiidina Looduses esineb arvukalt süsinikuühendeid Õhus leidub süsinikku süsinikdioksiidina Kuulub organismide koostisse. Sealseid süsinikuühendeid nim. orgaanilisteks ühenditeks Süsinik lihtaine ja liitainena. Allotroopia Lihtainena esineb süsinik vaid teemandi ja grafiidina Teemant- särav ja hinnaline vääriskivi. Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused
erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates rakuhingamise käigus. See protsess varustab organisme neile elutegevuseks vajaliku energiaga. Selle protsessi tulemusena eraldub CO2 tagasi atmosfääri. 1 Süsinikdioksiid satub atmosfääri organismide hingamise või orgaanilise aine põlemise tulemusena.
orgaanilisi ja vastupidi. Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Miks siiski omaette teadusharu? süsinikuühendeid on põhimõtteliselt lõpmatult palju; süsinikuühenditel on sarnane koostis (peamiselt C, H, O, N aga samuti halogeene, P, Si, metalle jt. elemente), sarnane keemiline side ja sarnased omadused; süsinikuühenditel põhineb elutegevus; erakordselt suur roll ühiskonna arengus. Süsinikuühendeid võib olla palju kuna C aatomid võivad ühinedes olla omavahel seotud, moodustades lineaarseid või hargnenud ahelaid või tsükleid.
MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID MULLAVESI MULLAÕHK ORGAANILINE OSA HUUMUS MULLA KOOSTIS MULD ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE TAGAB TAIMEDELE KINNITUSPINNA JA TOITAINED 1. MINERAALNE OSA ...
seotud kovalentse üksiksidemega. Süsinikahel - üksteisega vahetult seotud süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Tsükkel - kinnine süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Süsivesinike omadused: *vett tõrjuvad;*lahustuvad orgaanilistes lahustites;*bensiin, tärpentiin;*agregaatolek toatemp.'l * C1kuniC4- gaasid, C5kuniC15- vedelikud, alates C16+ - tahked (parafiin);* põlemine . 2C2H6 + 7O2 -> 4CO2 + 6H2O. Naftasaadused: bensiin,diislikütus, petrooleum, majapidamisgaas. Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid (4põhjust) -*Süsinikul on palju erinevaid oksüdatsiooniastmeid (-4 kuni +4); *Sidemete rohkus; * Erinevad ahelakujud (lineaarne,hargnenud, tsükkel);* Süsinik võib olla seotud paljude teiste elementidega.
Milline on süsivesinike agregaatolek toatemperatuuril? Viis naftasaadust: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Mitu sidet on tavaliselt süsiniku, hapniku, lämmastiku ja vesiniku aatomil? Süsinik: 4 sidet (4 üksiksidet, 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet, 2 kaksiksidet, 1 üksik- ja 1 kolmiksideme. Hapnik: 2 sidet ( 2 üksiksidet, 1 kaksikside). Lämmastik: 3 sidet (3 üksiksidet, 1 kaksik- ja 1 üksikside, 1 kolmikside). Vesinik: 1 side Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel. Moodustab sidemeid mitmesuguste teiste aatomitega, ka süsiniku aatomitega. Süsiniku aatomid võivad olla mitmesugustes olekutes. Etanool: C2H5OH Vänge lõhnaga, läbipaistev, lahustub vees hästi, alkohoolsete jookide tootmiseks, ravimite tootmiseks, ilutööstuses. Etaanhape: CHCOOH ehk äädikhape. Hapuka maitse ja lõhnaga söövitav vedelik, mis seguneb veega. Lahja
Süsinikahel kui süsinikud on järjest seotud. Tsükkel keemiliste elementide ahel, mille otsad on omavahel seotud, kinnine ahel. Polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. 2. Milline võib olla süsinikuahela kuju molekulis? Võib olla sirge, siksakiline, võib olla hargnenud, võis olla tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. 3. Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Kuna nad moodustavad üksteisega väga pikki ja püsivaid ahelaid. 4. Mitut sidet on tavaliselt süsiniku aatomil (ja lämmastiku, hapniku, vesiniku aatomil) ja teha joonised süsiniku võimalike olekute kohta molekulis. Süsinikul on 4 sidet. Lämmastikul on 3 sidet. Hapnikul on 2 sidet. Vesinikul on 2 sidet. 5. Nimeta neli nafta saadusi. Bensiin, parafiin, diislikütus, petroolium. 6
Süsinik ( C ) kuulub IVA rühma ja asub 2. perioodis. Ta on suhteliselt väheaktiivne mittemetall. Süsiniku aatomid keemilistes reaktsioonides ei liida ega loovuta elektrone vaid annavad põhiliselt vähepolaarse kovalentse sidemega ühendeid. Süsiniku oksüdatsiooni aste võib olla -IV kuni IV. Süsiniku aatomid annavad omavahel suhteliselt püsivaid kovalentseid sidemeid. Kuna erinevate kombinatsioonide arv on tohutu, on süsinikuühendeid oluliselt rohkem kui kõiki teisi ühendeid kokku. Süsinikuühendid on eluslooduse aluseks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Kuigi süsinik ei kuulu levinumate elementide hulka maakoores ( ta moodustab u. 0,1 % maakoore massist) on ta eluslooduse põhiline koostiselement. Süsinik võib moodustada mitmeid erineva ehitusega allotroopseid teisendeid.Tuntumad nendest on teemant ja grafiit. Teemant on korrapärase ehitusega ja ta on kõige kõvem lihtaine. Teemantnuge,-puure jt.
läbi välimise rakuseina. Mükoriisade teke Mükoriisade teke ulatub tagasi Vanaaegkonda Ordoviitsiumi, kui esimesed taimed hakkasid maismaad asustama. Kokku said autotroofne (taim) ja heterotroofne organism (seen), kes elustiililt täiendavad teineteist. Algsetel taimedel polnud juuri, millega mineraalaineid ammutada, ja seentel polnud maa peal midagi lagundada, et kasvuks vajalikke süsinikuühendeid saada. Osa nüüdistaimi ja valdav enamik mükoriisaseeni pole võimelised teineteiseta oma elutsüklit läbima. Hiljem on mõned seente ja taimede evolutsiooniharud kohastunud elama omaette või on kooselu arenenud hoopis parasitismiks. Selliseid lahknemisi on mõlema partneri puhul ette tulnud hulganisti
aatomid võivad omavahel ühineda ja moodustada pikki ahelaid. Tänapäeval tuntakse üle kuue miljoni ühendi, millest vaid kuuendik on anorgaanilised, ülejäänud on aga orgaanilised ühendid. Iga päev sünteesitakse maailmas kuni tuhat uut ühendit, neist enamik kuulub orgaaniliste ühendite hulka. Kõik see on võimalik tänu orgaaniliste ühendite sünteesimisele ja vitalismi mõju lõpule. Orgaanilist keemiat nimetatakse süsinikuühendite keemiaks. Ainult lihtsamaid süsinikuühendeid(CO, CO2, karbonaadid) loetakse anorgaanilisteks ja käsitletakse anorgaanilises keemias. Orgaaniliste ühendite koostisesse kuulub süsiniku kõrval vaid väike arv teisi elemente: vesinik, hapnik ja lämmastik, harvemini väävel, fosfor, halogeenid ja metallid. Orgaanilised ained esinevad igapäevases elus enamasti materjalidena, mis on mitme aine segud. Seega on oluliselt tähtis tundma õppida erinevate orgaaniliste ainete ehitust, omadusi ja reaktsioone
Grafiidis on vabu elektrone ja seetõttu ta juhib elektrit. Õhus on peamine süsiniku ühend süsinikdioksiid. Võib ühendites omada mitmesuguseid oksüdatsiooniastmeid vahemikus –IV kuni IV Võib käituda kõrgemal temperatuuril redutseerijana, kui reageerib metallide oksiididega Võib käituda kõrgemal temperatuuril oksüdeerijana , kui reageerib vesinikuga. Süsinikuühendite paljusus Erinevaid süsinikuühendeid on väga palju, kuna: 1) süsinikul võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid oksüdatsiooni astmeid 2) Süsiniku aatomid võivad ühendites olla mitmesugustes olekutes, mis erinevad sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside…) 3) süsiniku aatomid võivad ühineda teiste elementide aatomitega 4) muutes aatomite järjestust, saame uued ühendid Metaan CH4 Metaanis süsiniku oksüdatsiooni aste on-IV. Metaani molekul on ruumiline. (tetraeedriline)
Poola (Katowice) Tsehhi (Ostrava) Lõuna-Aafrika Vabariik (Transvaal ) Kivisöe eeliseks on tema lai levik, ohutus transpordil, ladustamisel ja kasutamisel. Kivisöe suured varud tagavad tarnekindluse konkurentsivõimeliste ja stabiilsete hindadega. Seepärast loetakse söe kasutamist energia tootmisel majanduslikult kasulikuks. Suurim kivisöe eksportija on Austraalia, kelle arvele langeb ligi kolmandik maailmas turustatavast kivisöest. Kivisüsion kõige enam süsinikuühendeid (süsinikdioksiid CO2) tootev fossiilne kütus. Kivisüsi sisaldab ka väävlit 0.5 kuni 2%. Kaasaaegsed kivisöe kasutamise puhtad tehnoloogiad (clean coal technologies) lubavad kivisöe keskkonnasõbralikku kasutamist. Probleemiks on kujunenud kasvuhoonegaaside (CO2) emissioon. Kui kolmkümmend aastat tagasi paisati õhku 15,7 milj. tonni CO2 siis nüüd juba 24,1 milj. tonni. Selles on OECD riikide osa nimetatud ajaperioodi jooksul vähenenud 65,9 %-lt 52,1 %-le,
Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba, pruunsöe, kivisöe ja antratsiidiga. Need on moodustunud taimede tselluloosi ja ligniini keemiliste muundumiste tagajärjel. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Lisandite hulk on kütustel väga erinev
2.Energia muutus keemilistes reaktsioonides Eksotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia eraldub (keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub). Endotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia neeldub (keemiliste sidemete lõhkumisel energia neeldub). 3.Kütused ja kütteväärtused Kütus kütusena võib kasutada igasuguseid ühendeid, mille koostises on mõni madala OA'ga element, mis võib kergesti oksüdeeruda. Tavaliselt kasutatakse kütusena süsinikuühendeid, sest seda leidub palju. Gaasilised, tahked, vedelad kütused gaasilised ja vedelad kütused ei tekita jääke. Neid saab kergesti transportida. Tahketel kütuste kasutamisel tekivad jäägid. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Mida madalam on süsiniku OA, seda kõrgem on kütteväärtus. 4.Toiteväärtus Toit elusorganismi ,,kütus ja ehitusmaterjal", mis koosneb toitainetest.
Puudused: kättesaadavus keerukas, kõike saab rohkem kätte, saab kasutada võimsamat sütt ei saa kätte, palju tööjõudu nõuab tehnikat põhjavee kadu Puudused: suurest pinnast maastik/taimkate hävib, müra veereostus Fossiilkütused on ühisnimetus põlevatele maavaradele(kivisüsi, maagaas), mis on tekkinud muistse orgaanilise elu jäänuste fossiliseerumisel. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Saamine: Kaevandamine erinevate tehnoloogiatega. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele. Väljavedu tuhandete
Kaks kolmandikku suurematest jõgedest ja järvedest on saastatud, rohkem kui 350 miljonil elanikul pole ligipääsu puhtale veele. Veel 2005. aasta lõpus polnud 661 Hiina linnast 278-s heitvee töötlustehast. Vee- ja õhukvaliteedi langusega ning tervisehädadega maksavad Hiina elanikud lõivu riigi kiire majandusedu eest. Kahjuks ei reosta Hiina ainult oma riigi siseselt. Õhusaaste ei tunne piire. Hiina tehased ja jõujaamad tekitavad rohkem väävel- ja süsinikuühendeid kui terve Euroopa. Kuna tuuled toovad reostust ka Jaapanisse, siis kohalikud kurdavad sageli valusaid silmi ja kurku. MAJANDUS Tänaseks võib suure kindlusega prognoosida Hiina edasist liikumist majanduslikult aina kõrgemale. Siiski ei ole Hiina kasvuperspektiiv pilvitu. Hiina probleemiks on riigi eri osade ebaühtlane areng, nii on suur osa majanduskasvust toimunud Vaikse ookeani rannikulinnades, ennekõike nn erimajandustsoonides, kuhu on koondunud modernne
Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja, Lämmastik- on süninikskeletti täiendab, tugevdad ja mitmekesistav element. Leidub nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites Fosfor- energia vahetuse element, leidub biomolekulides, muutes need reaktsioonivõimeliseks. Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama.
Orgaanilise keemia areng 19.sajandil Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende koostise, ehituse, omaduste, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Orgaanilised ühendid tekivad kas organismide elutegevuse käigus (nt. rasvad, valgud) või on tekkinud organismide elutegevuse jääkidest (nt. nafta, kivisüsi). Orgaanilise keemia, kui eraldi teadusharu tekke põhjuseid on mitmeid. Esiteks on süsinikuühendeid väga palju- tänapäeval tuntud ja valmistatud ainetest on umbes 95% süsinikuühendid. Teiseks põhjuseks on süsinikuühendite koostise ja ehituse eripära, millest tulenevad ka orgaaniliste ainete iseloomulikud omadused (madal sulamis- ja keemistemperatuur, ei juhi eriti soojust ega elektrit, oksüdeeruvad kergesti). Kolmandaks põhjuseks on süsinikuühendite seos kogu elava loodusega- ilma nendeta poleks elu võimalik.
süsinik alles 13. kohal. Eestis on levinumateks süsinikuühenditeks lubjakivi, mille põhiühendiks on kaltsiumkarbonaat CaCO3, ja dolomiit, mis on kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi kaksiksool CaCO3 MgCO3. Kaltsiumkarbonaati sisaldavad kriit, marmor, luud, munakoored, teokarbid, pärlid. Kasvuhooneefekti põhjustav süsinikdioksiid on süsinikuühendite põlemise üks produktidest. Kõik elusorganismid sisaldavad väga erinevaid süsinikuühendeid, mida nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks. Süsiniku allotroopsed teisendid teemant ja grafiit on väga erinevate omadustega. Põhjus on süsiniku aatomite erineval paiknemisel ainete kristallides. Süsiniku keemilised omadused Põleb sõltuvalt hapniku hulgast, tekib kas vingugaas või süsihappegaas. C + O2 = CO2 või 2C + O2 = 2CO. Reageerib metallioksiididega Fe2O + 3C = 2Fe + 3CO. Reageerib vesinikuga C + 2H2 = CH4 (soogaas). Reageerib veeauruga
temperatuuriga aladel, Peamiselt kõrgetel laiustel. Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast KIVISÜSI Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Värvuselt must või hallikasmust Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, kuid esineb ka merelise tekkega kivisütt. Maailma kivisöevarud on moodustunud peamiselt Mesosoikumis. Suurimateks kivisöevarude valdjateks on USA,
maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust. Eesti keemiatööstist iseloomustavad kaks olulist keemiasektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste
Diiselkütust aga ei peeta suureks SO2 saaste tekitajaks. Diiselkütus on peamiselt NOx allikas, tekitades põlemisel kuni viis korda rohkem NOx kui bensiin. Seda seepärast, et diiselmootorite puhul pihustatakse kütus silindritesse hiljem kui bensiini puhul, et kütus rõhu all koheselt süttiks, kuid sellisel viisil ei jõua kütus õhuga seguneda ning põhjustab suuremat heitgaaside hulka. Diiselmootoritest eralduv heitgaas sisaldab endas tavaliselt 30,8% süsinikku, 19,7% orgaanilisi süsinikuühendeid ning 1% väävlit. Lisaks eraldub heitgaasidega ka toksilisi polüaromaatseid süsivesinikke, nt bensopüreeni, millel on mutageenne ja kantserogeenne toime. 2.5 Alkoholil baseeruvad kütused Siia gruppi loetakse peamiselt etanooli, metanooli ja nende ainete bensiini segusid. Need kütused on viimasel ajal saanud rohkem tähelepanu, sest neid peetakse heaks alternatiiviks teistele ohtlikumatele kütustele. Probleemiks on aga alkoholi aurud, mis tekivad aldehüütidest põlemise käigus.
Physiologie“. Mis on mineraal? Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Mineraalide klassifitseerimine, tähtsamad ? Mineraalid jaotatakse kahte suurde rühma: 1. Orgaanilised mineraalid, mis kujutavad endast kõikvõimalikke süsinikuühendeid (v.a karbonaadid ja karbiidid). 2. Anorgaanilised mineraalid (kõik ülejäänud ühendid ja keemilised elemendid): 1) Ehedad elemendid 2) Sulfiidid ehk kalkogeniidid ja nende analoogid 3) Halogeenid 4) Hapnikulised ühendid: oksiidid, hüdroksiidid 5) Oksiidsed soolad ehk hapnkulised soolad: karbonaadid, sulaadid, fosfaadid, silikaadid jne. Mis on kivim, jaotamine, tähtsamad?
tarbimiskohale või salvestatakse soojussalvestis hilisemaks kasutamiseks. Taastuvkütused on metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused. (näiteks küttepuit ja puitbrikett) 5 TAHKEKÜTUSED KIVISÜSI Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara. Kivisüsi on tekkinud taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid tootev kütus. Kivisöe süsinikusisaldus on 89-96%, väävlisisaldus aga 0,5-2,0%. Põhiliseks keskkonnakahjuks fossiilsete kütuste põletamisel on kasvuhoonegaaside heitmed, kuid samas ka kaevandamisega seotud põhjavee taseme alanemine ja reostus. Maastik, mille alt on kivisütt kaevandatud, muutub samuti kasutuskõlbmatuks. Kivisöega kütmisel kasutatakse samuti kas malm- või teraskatlaid. Ahju kivisöega kütta ei
8 U 9 M 1. vedeliku voolamise takistuse (vedeliku "venivuse") näitaja 2. NaNO3 ehk tsiili .................... 3. üks väheseid aroomiaineid, mis on puhas keemiline ühend 4. ............. sool ehk Na2SO4*10H2O 5. keskkond, mille pH = 3, on ................. 6. anorgaaniliste ühendite klass 7. kõige kergem väärisgaas 8. süsiniku allotroop, mis koosneb kerakujulistest molekulidest 9. maavara, mis sisaldab süsinikuühendeid Vastused: 1.viskoossus 2. salpeeter 3. vanill 4. glaubri 5. happeline 6. oksiidid 7. heelium 8. vingugaas 9. teemant Viited http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en %7Cet&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Vanadium http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en %7Cet&u=http://www.lenntech.com/periodic/elemen ts/v.htm http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en %7Cet&u=http://www.umm.edu/altmed/articles/vana dium-000330.htm
Hapnikusisalduse langus praeguselt 21%-lt kuni 16%-ni põhjustaks eeldatavalt imetajate või isegi kogu loomariigi väljasuremist. (Hergi Karik, 1991) Kõdunemine Kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess. Soojushulk, mis siin eraldub, on märksa väiksem kui põlemisel või hingamisel. Mõnikord võib eralduda nii palju soojust, et heinad süttivad iseenesest. 6 Looduses koguneb väga palju süsinikuühendeid, milles süsiniku oksüdatsiooniaste on esialgu umbes samasugune kui elusorganismides (nullilähedane). Siis algabki kõdunemine, mis võib kulgeda kas hapniku juuresolekul või ilma selleta. Kui elusorganism sureb, hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema. Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. Kõige kiiremini lagunevad valgud. Kõdunemise saadusi nimetatakse kõduks. Suur osa kõdust läheb
Agregaatoleku (olekuvormi) järgi tehakse vahet gaasiliste, vedelate ja tahkete isoleer- materjalide vahel. Mõned autorid eristavad veel tahkuvaid isoleermaterjale, mis kasutu- selevõtu ajal on vedelas olekus, seadmete normaaltööl aga tahked. Selliste materjalide hulka kuuluvad näiteks immutuslakid, valukomponendid jne. Keemilisest koosseisust lähtudes eristatakse anorgaanilisi, orgaanilisi ja elementorgaanilisi materjale. Orgaa- nilisteks nimetatakse C-C ja C-H sidemeid sisaldavaid süsinikuühendeid, mille molekulid võivad sisaldada veel hapniku, väävli, lämmastiku, kloori, kroomi ja joodi aatomeid. Elementorgaanilised ühendid sisaldavad peale süsiniku, vesiniku ja eelnimetatud halogeenide aatomite veel mõne muu elemendi, näiteks räni (räniorgaanilised materjalid), fluori (fluororgaanilised materjalid), fosfori (fosfororgaanilised materjalid) jne. Tootmise seisukohast võib eristada looduslikke ja sünteesmaterjale.
OKSÜDATSIOONIASTE- arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline. OKSÜDEERIJA- aine, mille osakesed liidavad elektrone( ise redutseerudes). OKSÜDEERUMINE- elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi o.-a. suurenemine. OKSÜDEERIMINE (oksüdatsioon)- elektronide loovutamine; elemendi o.-a. suureneb oksüdeerumisel. ORGAANILINE KEEMIA- keemiaharu, mis uurib süsinikuühendeid ja nendevahelisi muundumisi. ORGAANILINE ÜHEND- süsinikuühend, mille molekulides on keemilisi sidemeid süsiniku aatomite ning süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, harvemini süsiniku ja halogeeni aatomite vahel. PAARDUNUD ELEKTRON- elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. PEHME VESI- vesi, mis sisaldab vähe või ei sisalda üldse kaltsium- ja magneesiumühendeid. PERIOOD- perioodilisustabeli horisontaalne rida, mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid.
Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 8) Millised leiud on viinud mõned teadlased arusaamani, et elu saabus Maale kosmosest? Mitmetest Maalt leitud meteoriitidest on eraldatud erinevaid orgaanilisi molekule. Tähtsaimaks on 1969ndal aastal Austraaliasse kukkunud Murchoni meteoriit, mille koostisest on eraldatd 92 aminohapet, süsivesinikke ja hapnikku sisaldavaid süsinikuühendeid. 9) Mis on mikrokerad ning milles seisneb nende evolutsiooniline tähtsus ja kes neid kirjeldas? 1960. a. näitas Sidney Fox, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure nn mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. 10) Mis oli esmase elu päriliku info kandjaks F. Cricki poolt esitatud hüpoteesi kohaselt (1968a)? 1986. A. Esitas F
Tärkliserikas toit mineraalne valge vein. 2. Toidu ja veini serveerimistemperatuur. Külm toit on vähem aromaatsem ja maitsekam vein kerge ja õhem, et ei domineeriks toidu üle. Kuum toit on aromaatsem, maitsekam, sageli vürtsikam. Vein peab olema jõulisem, aromaatsem ja alkohoolsem, et ei jääks toidule alla. Külmas veinis võimenduvad happed ja tanniinid, soojemas veinis puuviljasus ja alkohoolsus. 3. Toidu valmistamise meetod. Praadimine. Toit on rasvasem, sisaldab süsinikuühendeid. Vein peab olema happeline, et taandada rasvasust ja puuviljane, et toetada toidu täidlust. Kuna praadimine tekitab toitu süsinikuühendeid, siis eriti hästi sobivad tammevaadis laagerdatud veinid (kuna ka tammevaate põletatakse seestpoolt, siis süsiniku mineraalsus harmoneerub). Ahjus küpsetamine. Toit on kuivem ja mitte nii rasvane. Vein peab olema keskmiselt happeline ja mahlane (puuviljane), kuid mitte täidlane ja mitte tanniinne. Hautamine
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid
Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp
Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp
Aatomite olekud Orgaanilistes ühendites mood aatomid kindla arvu sidemeid. Süsiniku aatomi olekud 1. Süsinik C 4sidet a)moodustab 4 üksiksidet (-) b)moodustab 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet (TP) c)moodustab 2 kaksiksidet d)moodustab 1 üksik- ja 1 kolmiksideme (TP) 2. Lämmastik N 3 sidet a)3 üksiksidet b)1 kaksik- ja 1 üksikside c)1 kolmikside 3. Hapnik O 2 sidet a)2 üksiksidet b)1 kaksikside 4. Vesinik H 1 side Süsinikuühendite paljusus Erinevaid süsinikuühendeid on väga palju, kuna 1)süsinikul võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid oksüdatsiooni astmeid 2)Süsiniku aatomid võivad ühendites olla mitmesugustes olekutes, mis erinevad sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside...) 3)süsiniku aatomid võivad ühineda teiste elementide aatomitega 4)muutes aatomite järjestust, saame uued ühendid Alkoholid (ROH) on ained, mis sisaldavad hüdroksüülrühma (-OH). Metanool e. puupiiritus CH3OH
kemolitotroofsed bakterid. · Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur- ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Ökosüsteemi Cringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest või kui süsinikuühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi. Lämmastikuringe: Limiteerib elu. Enamikele maakera organismidest on atmosfääri lämmastikust toitumine kättesaamatu unistus. Nad ei suuda molekulaarset lämmastikku assimileerida. On olemas sellised bakterid, kes suudavad lämmastikku ringesse tuua, kuid selleks kulub tohutult energiat. Umbes 80% toodetud lämmastikust saab taimedele söödavaks ja siis siseneb see bioloogilisse ringesse
NB! Ühtviisi ohtlik organismile on nii mikroelementide puudus kui ka üleküllus. <----------------------------------------------------------------> Makroelementide üldiseloomustus Süsinik* - Organismide keskne element. Kõik organismid koosnevad orgaanilistest süsinikuühenditest. 1. Annab püsivaid keemilisi sidemeid. 2. Süsinik võib moodustada mitmesuguse kujuga ühendeid(sirged, hargnevad ja tsüklilised) 3. Organismid suudavad süsinikuühendeid ise sünteesida ja lagundada. Organism tarbib : a) anorgaanilisi süsinikuühendeid (taimed vajavad süsihappegaasi fotosünteesiks ja tagab loomadel hingamisfunktsiooni). b) Orgaanilisi süsinikuühendeid (loomad söövad). Vesinik* - Organismis on vesinikul 2 ülesannet : 1) vesinik osaleb vesinik- sidemete(nõrgad sidemed) moodustamisel. (vesiniksidemed on H ja O ja H ja N vahel). VESINIKSIDEMED STABILISEERIVD BIOMOLEKULE.
vastasmõjul..... Oleneb: *Elektrolüüdid *Dehüdrateerivad ained (etanool, siirupid..) *pH *Temperatuur 50. Orgaanilise keemia põhieesmärk. Orgaaniline keemia on süsinkiühendite keemia. Tegelikult pole põhimõttelist erinevust orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite vahel. Kuna süsinkuühendite arv ületab mitmekordselt teiste elementide ühendite arvu, on otstarbekas vaadelda neid eraldi keemiaharu raames. Süsinikuühendeid on sellepärast palju, et süsiniku aatomid võivad ühendites olla omavahel seaotud, moodustades lineaarseid või hargnenud ahelaid või tsükleid(suletud ring). Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesinku aatomitest, kui võivad sisaldada ka heteroaatomeid: hapniku, lämmastiku, halogeene ja teisi elemente. Orgaanilise keemia põhieesmärk on inimkonnale vajalike orgaaniliste ühendite saamine see on süntees või eraldamine looduslikust materjalist ning nende
Sissehingamisel tekib tugev mürgitus, mis võib tappa, kuna CO ühineb veres hemoglobiiniga ning veri kaotab võime varustada organismi hapnikuga. 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 glükoos (org. aine) fotosüntees Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel satub süsinik CO2 näol atmosfääri. Fotosünteesiprotsessil seovad taimed õhust süsinikdioksiidi ja muundavad selle orgaanilisteks aineteks. Taimede vahendusel saavad vajalikke süsinikuühendeid ka inimesed ja loomad. Taim- ja loomorganismide hukkumisel hakkavad toimuma süsinikuühendite lagunemisreaktsioonid, mille tulemusena eraldub atmosfääri süsinikdioksiiidi. Õhu juurdepääsuta võivad taime- ja loomajäänused miljonite aastate vältel muunduda kütuseks (turvas, kivisüsi, nafta). Viimase põletamisel moodustub taas süsinikdioksiid. Kõikide nende protsesside tulemusena on õhu CO2'e sisaldus enam-vähem püsiv: seda eraldub küll paljude protsesside
mulla lämmastikku. Kui C:N suhe orgaanilises aines on alla 35-40:1, siis mikroorganismid saavad sealt piisavalt lämmastikku. Kitsa C:N suhtega materjal omab isegi suuremat potentsiaali denitrifikatsiooni suurendamiseks. Kergestilaguneva orgaanilise C ja kõrge N-sisaldusega sõnnik suurendab oluliselt denitrifikatsioonimäära. Kui mullas on rohkesti kergestilagunevat süsinikurikast materjali võrreldes mineraalse lämmastikuga, siis on stimuleeritud süsinikuühendeid lagundavate mikroorganismide kasv ja mineraalse lämmastiku kasutamine nende poolt biomassi tootmiseks. •Mulla algse või juurdeviidud orgaanilise materjali C:N suhe koos mikroorganismide elutegevust reguleerivate keskkonnatingimustega määrab olulisel määral ära mulla mineraalse lämmastiku koguse, mis on taimedele omastatav. Mineraalmuldade stabiilne orgaanilise aine C:N suhe on 10:1 kuni 12:1. Mulla elusorganismide vastav suhe on 5:1 kuni 8:1.
6 Fotoorganotroofid, fotoheterotroofid (purpursed mitte-S-bakterid, rohelised mitte S-bakterid, halobakterid) Kemolitoautotroofia energia saadakse anorgaaniliste ainete (raud, väävel, ammoniaak, vesinik) oksüdeerimisest, raku C-ühendid sünteesitakse CO2-st. Kemalitoheterotroofsed väävliühendeid oksüdeerivad bakterid paljud bakterid on fakultatiivsed autotroofid, st võivad kasvada autotroofselt, kuid suudavad kasutada ka orgaanilisi süsinikuühendeid. Bakterite hulgas on ka kemolitoheterotroofe, nt Citreicella thiooxidans oksüdeerib redutseeritud väävliühendeid energia saamiseks, assimileerib aga ainult orgaanilisi aineid: orgaanilisi happeid, ah-d ja suhkruid. Alfa-proteobakterite hulgas on veel selliseid kemolitoheterotroofe. Kemoorganoheterotroofia oksüdeerivad energia saamiseks orgaanilisi aineid ja kasutavad neid ka biosünteesil C-allikana. Bakterid saavad orgaanilisi ühendeid oksüdeerida kolmel moel: 1
annaabi.ee 
