Süsinik (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Süsinik

Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside

Keemia

4

docx

Süsinik

Süsinik 1. Mitu elektroni on süsiniku aatomi välisel elektronkihil ? Süsiniku aatomi välisel kihil on 4 elektroni . 2. Mitu sidet ta saab moodustada ? Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet . 3. Süsiniku leidumine looduses . Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) .

Keemia

7

docx

Süsinik

Tamsalu Gümnaasium Kristjan Tooming 8a klass Süsinik Referaat Tamsalu 2010 SISUKORD Interneti allikad. Süsiniku Üldised omadused.lehekülg 1 09.11.10 1) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-2-1.htm Süsiniku füüsikalised omadused.lehekülg 2 09.11.10 2) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php?

Keemia

7

pptx

Süsinik

Süsinik (C) Raiko Gutmann Kristiine Salumäe 12.R  Süsinik perioodilisustabelis Süsinik asub IVA rühmas, mittemetallide hulgas Perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 6 Süsiniku aatommass on 12,01115 ja sümbol C (ladinakeelsest sõnast carbo) Tal on 6 prootonit ja 6 elektroni, millest kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja neli teisel  Omadused Aktiivsüsi on väga suure eripinnaga (kuni 2000 m²/g) Süsi on suhteliselt hea elektrijuht Kõrge sulamistemperatuuriga Oksüdatsiooniaste ühendites on IV kuni -IV

Elementide keemia

1

rtf

Süsinik

See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2 Redutseerijaks süsinik C ja Co redutseerivaid omadusi kasutatakse metallurgias metallide tootmiseks.

Keemia

8

pptx

SÜSINIK

SÜSINIK Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4)  Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud.

Keemia

5

doc

SÜSINIK

Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) ­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element ­ maakoores massi järgi 13. kohal. Teda

Keemia

2

docx

Süsinik lihtaine

kõrgel temperatuuril reageerimine vesinikuga: C + 2H_2 – CH_4: hõõguva söe reageerimine veega C + H_2O – CO + H_2 Aktiivsüsi: aktiivsüsi-Hapniku juurdepääsuta puidu kuumutamisel tekkinud süsi, mis on eelnevalt puhastatud veeauruga läbipuhkumisel. Kasutatakse: mürkaaside sidumiseks, seedehäirete ja toidumürgituse puhul. Metaan: lihtsam süsiniku ühend(4kovalentset sidet); maagaasi peamine koostisosa; süsinik on ühendis kõige redutseerunud olekus; omadused: värvuseta, lõhnatu, maitsetu, õhus kergem, vees vähelahustuv gaas. Põlemine:põleb hästi; õhu segus metaan süttib ja plahvatab kergesti. Süsiniku oksiidid: süsihappegaas Co_2 ja Vingugaas Co Süsinikdioksiid: Leidumine: õhus u. 0.03 mahuprotsent; tekib hingamisel, põlemisel, tööstuslikes protsessides. Omadused: värvuseta, lõhnatu, hapuka maitsega gaas, lahustub vees, ei põle. Kasutamine: mitmetes eluvaldkondades nt. Külmutus

Keemia

Kommentaarid (1)