50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rickon Goodman
Õppematerjali autor
SÜSINIK Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4) Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud.
Süsinik Süsiniku ehitus, allotroopia Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Süsiniku valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside
pehme, tumehall, määriv, vastupidav kuumusele, hea soojus- ja elektrijuht. ·Grafeen grafiidi üksik kiht, väga vastupidav ja hea elektrijuht Süsinik · Teemant kristalne (oktaeedriline, kuubline, tetraeedriline), värvuseta, ülitugev, väga suure mur- dumisnäitajaga, ülihea soojusjuht · Karbüün (-CC-CC- või CCC) · Sfäärilised või torukujulised fullereenid (5-7 lülilised tsüklid). Süsiniknanotoru Süsinik · Amorfne süsinik puudub kristalliline struktuur · Süsiniku nanovaht aatomiklastrid; ainuke magnetiliste omadustega süsiniku allotroop · Klaasjas süsinik sarnaneb omadustelt nii klaasile kui süsinikule; suur temp. taluvus ja kõvadus, madal tihedus, elektritaluvus ning hõõrdumine, vastupidav keemilistele rünnakutele, ei lase gaase ega vedelikke läbi Süsinik · Lonsdeiliit tekib väga kõrges rõhus, heksagonaalne, puhtal kujul teemandist 58% kõvem
METALLID JA MITTEMETALLID Metallid Asukoht perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Enamik nüüdisajal tuntud 118 keemilisest elemendist on metallid. Perioodilisuse tabelis asuvad nad vasak- ja keskosas ( tabeli parempoolse osa täidavad mittemetallid). Kui vaadelda perioodilisust süsteemi rühmade kaupa, siis esimene, teine ja kolmas(va. Boor) peaalarühm(A- alarühm) koosnevad ainult metallidest. Kuna peaalarühma (A- alarühm) number näitab ka välimisel elektronkihil olevate elektronide arvu, neis asuvate metallide oksüdatsioniaste ühendites on vastavalt +I, +II ja + III. Kõrvalalarühmades (B- alarühm) asuvate metallide välisel elektronkihihtidel on samuti peamiselt 1-2 elektroni. Siit järeldus- metalliaatomite välisel elektronkihil on peamiselt 1-3 elektroni. Eranditeks on Ge, Sn, Pb- väliskihil 4 elektroni; Sb, Bi- 5 elektroni. Liikumisel perioodis vasakult paremale suureneb tuumalaeng ja viimasel kihil olevate
kõrgel temperatuuril reageerimine vesinikuga: C + 2H_2 – CH_4: hõõguva söe reageerimine veega C + H_2O – CO + H_2 Aktiivsüsi: aktiivsüsi-Hapniku juurdepääsuta puidu kuumutamisel tekkinud süsi, mis on eelnevalt puhastatud veeauruga läbipuhkumisel. Kasutatakse: mürkaaside sidumiseks, seedehäirete ja toidumürgituse puhul. Metaan: lihtsam süsiniku ühend(4kovalentset sidet); maagaasi peamine koostisosa; süsinik on ühendis kõige redutseerunud olekus; omadused: värvuseta, lõhnatu, maitsetu, õhus kergem, vees vähelahustuv gaas. Põlemine:põleb hästi; õhu segus metaan süttib ja plahvatab kergesti. Süsiniku oksiidid: süsihappegaas Co_2 ja Vingugaas Co Süsinikdioksiid: Leidumine: õhus u. 0.03 mahuprotsent; tekib hingamisel, põlemisel, tööstuslikes protsessides. Omadused: värvuseta, lõhnatu, hapuka maitsega gaas, lahustub vees, ei põle. Kasutamine: mitmetes eluvaldkondades nt. Külmutus
Peaaegu kõik metallid reageerivad kontsentreeritud väävelhappega. Seejuures ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi või vaba väävllit, olenevalt metallist ja katsetemperatuurist: 2H2SO4+Cu=CuSO4+2H2O+SO2 Toatemperatuuril ei toimi kontsentreeritud H2SO4 rauasse, seepärast kasutatakse väävelhappe säilitamiseks ja transportimiseks rauast terast. Väävelhape õtab orgaanilistelt ainetelt vee koostiselemendid, süsinik oksüdeerub osaliselt CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid