Pilleriin Tamm PK12-PE SÄÄSTLIK ELEKTRITARBIMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskussoon Tallinn 2013 1 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Säästlik elektritarbimine ..............................................................................4 1.2 Miks on oluline säästa elektrit..............................................................4 1.3 Watson säästliku elektritarbimise abimees...........................................5 1
Ökoloogilised globaalprobleemid Mario Kallaste 12R Keila Kool Osoonikihi vähenemine Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Osoonikihi vähenemine Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on teg...
Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises Kliimamuutustes Sudu Sudu on suitsu ja udu segu Abinõud õhusaastamise vahendamiseks: loodusressursside säästlik kasutamine energia, sh. soojus ja elektrienergia kokkuhoid kasutatava tooraine kokkuhoid säästlik ja kaasaegne tehnoloogia
bussijuhtidele säästliku sõidu koolitus kasutame uuemaid ja tehniliselt korras busse Vabrik: tekitame võimalikult vähe jäätmeid tekkivate jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine kasutame võimalikult kaasagset tehnoloogiat tooraine maksimaalne ärakasutamine (nt. Täiskasvanute riiete väljalõikamisel tekkinud jäätmetest saab toota lasteriideid) optimeeritud kanga ja niidi kulu tutvustame keskkonnapoliitikat kõigile töötajatele energia säästlik tarbimine ühest riidekiust kanga jäägid saadame uuesti tootmisele sega- ja tehiskiust kanga jäägid saadame põletamisele minimaalne toote pakendus transpordil poodidesse pakendite korduvkasutus eelistame sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme omavaid kanga tootjaid pöörame tähelepanu töötajate tööohutusele ja kvalifikatsioonile defektiga kaubale leiame taaskasutuse võimalused jälgime ja täidame Eesti Vabariigi seadusi
Loodusvarad Rakvere Reaalgümnaasium Hilja Järv Mis on loodusvarad? LOODUSVARADEKS NIMETATAKSE KÕIKE LOODUSES LEIDUVAT, MIDA INIMESED OMA HÜVEKS KASUTADA SAAVAD: vesi õhk muld maavarad taimed loomad Loodusvarad jaotuvad: taastuvad loodusvarad taastumatud loodusvarad Otsusta, missugused antud loodusvaradest on taastuvad ja missugused taastumatud? Taastuvad loodusvarad Taimed Loomad Muld Vesi Mets Energiavarud Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed. Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine Arenenud tööstusriigid kulutavad loodusvarasid r...
ressursse. Selle pärast peavad paljud rahvad kannatama, elama vaesuses, viletsuses ning nende keskel tekib palju erinevaid haigusi, mis võivad põhjustada katastroofilist olukorda inimkonnale. Kõige tähtsam on alati alustada sinust enesest. Sa pead teadustama endale, mis on vajalik ja mis mitte. Tuleb paika panna prioriteedid ning tarbimist maht. Pole ju mõtet kulutada magevett kolme inimese eest, kui sa saad olla säästlik ja korralik tarbija ning teha seda normaalses koguses. Pesema minnes ei pea ju ometigi terve sinu seebitamise ajal vesi kraanist jooksma, milleks? Lihtsalt, et sa oled nii harjunud – ei, vaid selle pärast, et sa ei taju probleemi ennem, kui see ei puuduta sind. Kui iga inimene hakkaks mõtlema selle peale, kui palju on maailmas inimesi ning millised on nende elutingimused võrreldes nende endiga saaksid nad ehk aru, et säästlik tarbimine pole mitte
Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: - säästlik metsa majandamine, mis tagab metsade bioloogilise mitmekesisuse, metsade tootlikkuse, metsade uuenemise, metsade elujõulisuse ning potentsiaali nii praegu kui tulevikus. Oluline on, et see kõik aitab täita ökoloogilisi majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone (teisi ökosüsteeme kahjustamata) kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil. - metsade efektiivne majandamine, mis tähendab, et püütakse saada võimalikult palju
heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. NÄIDE: Veeseaduses käsitletakse erinevaid veekogusi erinevate raskusastmetena. Näiteks on eriti tähtsad veekogud kõige kõrgema kaitse all ning vähemat tähelepanu vajavad veekogud käideldakse kergemate kaitse seadustega. Maapõueseadus Käesoleva seaduse eesmärk on tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. NÄIDE: Maapõueseaduses § 12 käsitleb maavarade komisjoni mis on moodustatud keskkonaministeeriumis valitsemisalas ning kes omab ülevaadet riigi maavaradest ja nendega seotud teemadest. Atmosfäriõhuseadus Käesolev seadus sätestab: 1) välisõhu keemilise ja füüsikalise mõjutamise kohta esitatavad nõuded;
väärindatud puitu (ümarpalki). Tutvu Eesti metsa olukorraga https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/varsked-andmed-eesti-metsadest-mida-me-s eal-naeme https://www.envir.ee/et/metsastatistika Milliseid metsi (domineeriv puuliik, vanus) on Eestis kõige rohkem? Peamised puuliigid Eesti metsades on kuusk ja mänd, arukask, harilik haab, sookask Selgita, milline on Eesti metsapoliitika eesmärk ja kuidas see tagatakse? 1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil;
- temperatuurist, niiskusest, mullastikust, toitainetest jt. 25. Kuidas on omavahel seoses kliima , muld, taimkate ja loomastik? Enamus loomi sööb taimi, taimed aga saavad mullast minaraalaineid ning kliima peab olema piisavalt soe ja niiske. Osade loomade elutegevuse juured on ka temperatuur oluline. 26. Miks on rohelised taimed tähtsad? - Need fotosünteesivad ja toodavad orgaanilist ainet (hapnikku). 27. Selgita mõisted: globaalprobleem, säästlik areng, GIS, loodusvöönd, kultuuriregioon, koloonia, emamaa Globaalprobleem probleem, mis puudutab tervet maailma. Säästlik areng On areng keskonnaruumi piires, kus on kõik vajalik olemas ja ei seata ohtu tulevaste põlvkondade arengut. GIS geograafiline infosüsteem, kus mingit ala iseloomustav info looduskeskkonnast ja inimtegevusest on kättesaadav ja töödeldav arvuti teel.
Ikka tuleb vaadata, et oleks järgi raha ka mustadeks päevadeks. Raha säästmise viise on palju. Kõige levinumad raha säästmise viisid on ilmselt kõige odavama toote ostmine, toodete ostmine allahindluste ajal ja raha kõrvale panemine. Paljud kasutavad ka kuponge millega saab erinevaid soodustusi. Põhjuseid, miks inimesed säästavad on palju. Mõni inimene kasvab keskkonnas, kus säästmine on tavaline ja igapäevane nähtus. Selle tagajärjel on ka neil inimestel tavaks olla säästlik. Teisel aga ei jää muud üle kui olla kokkuhoidlik, et end toita või katust peakohal hoida. Muidugi on inimesi kelle kokkuhoiu eesmärk ei ole otseselt raha. Paljud sellised inimesed hoiavad kokku looduse päästmise eesmärgil. Need inimesed säästavad ka märkamatult raha. Näiteks, aastas visatakse ära tonnide viisi toitu. Sellega ka tegelikult raha. Toidu säästmine pole väga keeruline eriti, kui tegemist on oma majapidamisega. Tuleb osta just nii palju, kui vaja ja see ära kasutada
Volkswagen · Euroopa suurim autotootja · Asutati 1937 aastal · Populaarseim mudel on Volkswagen Golf VW Golf´i ja Touran`i kütusekulu võrdlus auto VW Golf VW Touran 70 km/h 5 l/ 100 km 5,9 l/ 100 km maanteel 90 km/h 5,9 l/ 100km 6,5 l/ 100 km 110 km/h 7,4 l/ 100 km 7,3 l/ 100 km rapsiv sõidustiil 9,9 l/ 100 km 10 l/ 100 km linnas säästlik sõidustiil 6,4 l/ 100 km 7,1 l/ 100 km Carl Benz ja August Horch
SÄÄSTEV ARENG JA KESKKONNA POLIITIKA Säästev areng Säästlik areng Jätkusuutlik areng Säästev arendamine Mahemajandus Eesti 21 Eesmärgid Eesti võimalike arenguteede leidmine 21. sajandil Ühiskondliku kokkuleppe alusel riigi arenguprioriteetide seadmine Säästva arengu põhimõtete laiem tutvustamine Säästva arengu komisjon (SAK) Juhtorganid Esimees Peaminister Asetäitjad: keskkonna- ja
turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. 3 Jätkusuutliku arengu tagamine Tänapäeval ei vaidle keegi vastu, et säästlik ehk roheline mõtlemine on just see, mis aitab meil kui rassil püsima jääda. Samas on säästmine paljude jaoks võõras tegevus. Siinkohal ongi esmatähtis asjaga tegeleda riikide kui mitte lausa maailma tasemel. On vaja luua strateegiad ja plaanid, kuidas viia ellu reformid, seadused ja karmimate keskkonnatingimuste täitmine. Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarbimine ja tootmine, mida saaksid muuta nii inimesed ise kui ettevõtted.
müüjale tagasi viia. Eelkõge tuleb lähistuda reeglist, et kauba ja teenuse ostu kohta kehtivad selle riigi seadused, kus seda müüakse. Eestis kehtivad selles osas samasugused reeglid nagu enamikus Euroopa Liidu liikmesriikide Teadlik tarbija teab taasakasutuse võimalusi: vanadest rõivastest uuet tegimine, rõivaste, mööbli, nõude ostmine taaskasutuskauplustest, pakendite ja vanaraua taaskasutus jne. Teadliku tarbimise ossa on ka säästlik tarbimine. Koduses majapidamises saab säästa elektrit,vett,kütet. Liigeldes jalgrattaga või jalgsi käies säästad kütust ja seeläbi keskkonda.
tule. Rohkem puutuvad selliste töödega kokku elektrikud kes otsivad mingeid ühendusi ja juhtmete vigu ja ka lisaseadmete paigaldajad. (signalisatsioonid, kõlarid, püsikiiruse hoidjad, käedvaba süsteemid) Autokere Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Kuigi tänapäevane masin sisaldab põhimõtteliselt ja ideeliselt samu seadmeid, mis 90 a tagune auto (mootor, kere, veermik) on tänapäeval neid kõiki tunduvalt modifitseeritud ja paremaks muudetud. Lisatud on kõikvõimalikke turva ja mugavusseadiseid. Lisaks pööratakse ka suurt rõhku auto disainile ja praktilisusele Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest
koduleheküljel on toodud : Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning arengukavade rakendusplaanid Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon : Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: MISSIOON Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. 1. Pideva energiavarustuse tagamiseks mitmekesistatakse energiaallikate kasutamist, toetades muu hulgas energia tootmisel omamaiseid energiaallikaid. Aastaks 2020 ei ületa ühegi energiaallika osakaal energiabilansis 50%. Samuti on oluline omada mitmeid tugevaid energia tarnekanaleid teistest riikidest, töökindlaid võrke ning hoida mõistlikus ulatuses kütuste ja tootmisvõimsuste reserve. 2
Soojendamiseks vajaminevast energiast Päikeseenergia plussid: 1) Töötavad hääletult. 2) Pole liikuvaid osasid. 3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 3) Fotoelemendid on liialt kallid. SUUREMAD TUULEENERGIA TOOTJAD SAKSAMAA, USA, HISPAANIA Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav resurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Island saab oma elektri ja soojuse
Säästlik tarbimine viib paremasse homsesse 06.04.2015 Maailma moodustavad inimesed, inimesed on tarbijad. Meil on metsad, sood, niidud, jõed, järved, loomad, aga kui neid ühel päeval enam poleks. Mis siis saaks? Igaüks sööb, joob, see kõik on tarbimine. Söögi ja joogi valmistamiseks on vaja saadust loodusest, valminud toode tuleb pakendada. Pakendite tegemiseks kulub jällegi tooraineid, mida leidub looduses. Loodus on üheks tähtsamaks eluallikaks. Maailmas on igasuguseid inimesi, noori, vanu, rikkaid, vaeseid – need moodustavad mitmekesise ühiskonna. Rikaste ja vaeste peamiseks erinevuseks on, et ühed saavad lubada endale rohkem. Kummad tarbivad säästlikumalt? Loomulikult vaesemad, sest nemad ostavad vaid hädavajalikku, rikkad samas ka neid asju, mida tegelikult üldse vaja ei lähegi. Tuleb hakata säästlikumalt tarbima. Maa peal pole ressursse lõpmatuseni. Igal asjal on piir. Ka elu saab Maalt kun...
sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Kõrbestumine on Sahara piirkonnas tõsine probleem ning iga aasta liigub kõrb ligi 30 miili lõuna poole. Lahendused Metsade säästlik majandamine Kasutatava põllumaa viljakuse tõstmine Saagirikkamate kultuurtaimesortide aretamine Maharaiutud metsade asemele uute rajamine Õhusaaste vähendamine Metsa istutamine Avinurme lähedal Kasutatud kirjandus http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#Metsade% http://blogs.tnr.com/tnr/blogs/environmentandenergy/amazon_deforestatio http://www.postimees.ee/030608/esileht/krimi/334829_foto.php maakond.blogspot.com/2008_07_01_archive.html http://www.mil
EESTI MAAÜLIKOOL TARTU TEHNIKAKOLLEDZ Mullastikukaardi analüüs õppeaines "Mullateadus ja maakasutuse ökonoomika" PK.0677 Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: ,, ,, 2011. a ...................... ........nimi.... Juhendaja: ,, ,, 2011. a ...................... Indrek Tamm Tartu 2011 Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740935646 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % D ...
süvendamist. Raske on teadvustada ja ära hoida Ladina-Ameerika arengumaadele vihmametsadega maharaiumisega seotud probleeme, kui see on nende peaaegu et ainus sissetulekuallikas. Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas. MIDA SAAD TEHA SINA? · Õhusaaste vähendamine. · Säästlik energiakasutus. · Jäätmete sorteerimine. · Mõtle säästlikuma transpordi peale. · Säästlik ja optimeeritud veekasutamine. · Kasuta loodussõbralikke pesuvahendeid. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Huvilistele/ohus_on_koike.htm 2. http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#%C3%95hu %20saastamine 3. http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid-presentation 4. http://www
Elektrienergia kulu Fossiilkütuste kasutamine Soojusenergia kadu Kemikaalide kasutamine Lekked (kanalisatsioon; majapidamiskemikaalid) 3. Keskkonnaeesmärgid - Arendada Eesti keskkonnaharidust - Anda edasi TÜ Türi Kolledzi keskkonnaalast kompetentsi - Vahendada Tartu Ülikooli üldist akadeemilist kompetentsi erinevatele sihtgruppidele ja spetsialistidele - Tõsta piirkonna keskkonnateadlikkust ja osaleda avalikus elus - Kontoritarvete säästlik kasutamine - Ladustatavate jäätmete vähendamine - Taaskasutatavate või ümbertöödeldud materjalide kasutamine õppetöös - Tervislike eluviiside propageerimine 4. Keskkonnaülesanded: - Kõrgetasemelise õppetöö ja arendustöö läbiviimine keskkonnakorralduse ja planeerimise alal ning sellel põhinevate ühiskonnale vajalike teenuste osutamine. Selle täitmiseks kolledz: o Koostab õppekavad ja viib nende alusel läbi õppetööd
Vastus: Tekkest peale olevaid niite. Miks tänapäeva looduskaitse pole enam harusldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse? Vastus: Kuna peale haruldaste liikide või mõne muu üksikobjekti asemel püütakse kaitsta liike koos nende elupaikade või siis kogu maastiku haruldase loodusobjekti vahetus ümbruses. Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna- ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes? Vastus: Eesmärkideks on liigilise mitmekesisuse sälimine, loodusressurssise säästlik kasutamine nind sellest saadud hüvede õiglane jaotamine maailma riikide vahel. Too näide Eestis asuvast objektist, mis kuulub UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse. Vastus: Tallinna vanalinn ja Kihnu saar.
vajaduste järgi. On inimesi, kes tarbivad palju selliseid asju, mida neil tegelikult pole vaja, on ka selliseid, kes ei saa endale lubada asju, mida neil oleks tõesti vaja. Arukas tarbija ei tohiks kunagi langeda reklaamitriki ohvriks. Peab nägema mida sa ostad ja kas see ost tasub ikka ära, pole mõtet uskuda kõike mida ka telekas räägitakse. Peab veel ka teadma oma õigusi, vajaduse korral võib ka raha tagasi või uut kaupa nõuda. Minu arust ei ole arukas olla liiga säästlik. Kui on olemas raha ja võimalused, siis tuleks neid kasutada. Muidugi ei ole mõtet kulutada raha asjade peale, mida kindalt vaja ei lähe, kuid elu tuleb elada mugavalt. Minu arvates on mõtekas kulutada raha nende asjade peale, mida igapäevaselt vaja läheb. Pole mõtet osta endale näiteks uusi ja kalleid butsasi, kui sa mängid nendega 1-2 korda aastas. Küll aga võiks olla mugavustega seljakott, jalanõud jne. Jälgida tuleb ka hinna ja
· 2 põhirühma. Kasutatakse: · Ravi-kui ka põllu-majandus otstarbeks. Mineraalvesi: · Ravitoimega põhjavesi. · Eestis leidub põhiliselt: Värskas, Häädemeestel ja Kärdlas. Üldine Kokkuvõte. · Põlevkivi jätkub 100 aastaks, kui kasutatakse 103 PJ/a. · Puit kuni 30 PJ aastas. · Turvas 1 Gt, lubatud kaevandada 31 PJ aastas. · Hüdroenergia kuni 0.5 PJ/a. · Tuul kuni 10 PJ elektrit aastas. · Päike 8 PJ. Säästlik suhtumine loodusvaradesse. Inimesed: · Peavad säästlikult suhtuma loodusvaradesse. · Tuleb õppida, et osata loodusvarasid kokkuhoidlikult kasutada. · Soosida tuleb korduvkasutamist. Loodus- varade kasutamisest tekivad jäätmed. Maailmas. · 2002.a oli esikohal Venemaa 1439kg prügi elaniku kohta aastas. Prügi taaskasutusest on maailmas esikohtadel: · Holland (taaskasutatakse 45%) · Lõuna korea (44%) · Saksamaa (41%)
ainetest nagu CO2 ning nende tõttu tekkivast võimalikust ülemaailmsest kliimasoojenemisest. Seetõttu on taastuvate loodusvarade kasutamine ka tuleviku hoidmise suhtes eluliselt tähtis. Samal põhimõttel töötavad ka maa soojuspumbad. Need töötavad nii, et maas asetsevatest plastiktorudest lastakse vesi läbi ning kuna meil on maapinna pealmine osa tavaliselt soojem kui õhk, torudest läbivoolav vesi soojeneb. Eesti kortermajades on samuti kasutusel üks säästlik võte, mis soojusenergia kokkuhoidmisega kulusid vähendab. Selle nimi on soojustagastusega ventilatsioon. See soojendab korterisse sisenevat õhku korterist väljuva sooja õhu arvelt. Soojust ja elektrit toota on koos kasulikum ning säästlikum. Kombijaamades, kus toodetakse elektrit ja soojusenergiat koos suunatakse elektri tootmisest ülejääv soojus soojusvõrkudesse. Ka see aitab meil soojusenergiat säästlikult kasutada.
Induktsioon Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. Elektromagneetilise induktsiooni avastas Michael Faraday 1831 Induktsiooni pliit ja ahi Induktsioonpliit on väga energia säästlik. Energiasääst üle 50%. Wok-induktsioonpliit- Ökonoomne. Induktsioonahjudel on isepuhastuvad pinnad. Igasugust nõu induktsioonplaadile ei või asetada. Induktsiooni pliit Keraamiline plaat. Nõu peab olema korraliku, sileda ja puhta põhjaga. Tänan tähelepanu eest! Tekst mida juurde rääkida . Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel.
otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide mõjutamisele ja säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkonadele Ühtki toimingut ei tohi lubada enne, kui pole selgitatud selle mõju keskkonnale Tootjaid kohustatakse tasuma KK kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seotud kulud Loodusressursside säästlik kasutamine ja kaitse peavad kuuluma majanduse ja kõigi teiste eluvaldkondade arenguplaanidesse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtete rakendamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse arendamisele Säästev Eesti 21 Määrab kindlaks riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 Püüab omavahel ühindada üleilmsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded, säästvaarengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise
MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. KK-õiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand (3): Rahvusvahelised kokkulepped, konvensioonid, EL õigus, rahvus- vaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted. Siseriiklik tasand (3): PS, raamseadus, valdkondlikud seadused. KKÕ põhiprintsiibid (7): KK säilitamine: eesmärgiks on tagada loodusressursside säästlik kasutamine, looduse säilitamine on eelkõige seotud klassikalise LK ja peamiseks sihiks on kindlustada elu tagavate ökosüsteemide areng ning säilitamine, säilitada BM ja tagada liikide ja ökosüsteemide sääslik kasutamine.Loomastiku puhul tähendab see optimaalse arvukuse tagamist ja sel eesmärgil jahti ja kalpüüki reguleerivate eeskirjade kohandamist. KK kaitsmine: tuleb arvesse võtta loodusressursside ja muude KK elementide vastastikuseid
Tagajärjed taimed ja loomad ei suuda kohastuda, muutuvad liikide levilad, aeglaselt levivaid liike võib tabada häving, tundra ja taigametsa pindalade vähenemine, kõrbete laienemine, üleujutused, tormid, muud katastroofid, liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Lahendused õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat, taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus, maa
Tagajärjed taimed ja loomad ei suuda kohastuda, muutuvad liikide levilad, aeglaselt levivaid liike võib tabada häving, tundra ja taigametsa pindalade vähenemine, kõrbete laienemine, üleujutused, tormid, muud katastroofid, liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Lahendused õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat, taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus, maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese
Inimesed viskasid prügi kuhu juhtus ning sama tegid ka erinevad asutused. Arvati, et nende teguviis ei too endaga kaasa tagajärgi, vähemalt mitte selliseid tagajärgi, mis nende elu mõjutaks. Nüüdseks on asi paranennud. Igal majal on oma prügikonteiner ning igapäevane olmeprügi jõuab metsaaluse asemel prügimäele. Paljud inimesed tegelevad ka prügi sorteerimisega, mis tähendab, et suur osa nende jäätmetest läheb taaskasutusse ning on loodusele säästlik. Kahjuks on Eestis veel inimesi, kes arvavad samamoodi, nagu 20 aastat tagasi. Nad tassivad oma prügi metsa alla ning teistesse ,,silma alt ära" olevatesse kohtadesse. Arvates, et selline käitumisviis nende elu ei mõjuta. Tegelikult nad eksivad, sest metsa alla jäetud prügi võivad ekslikult süüa loomad või linnud ja nii satuvad inimeste poolt tekitatud jäätmed toiduahelasse. Ja see omakorda võib olla pidevalt sagenevate allergia nähtude põhjuseks.
Dokumendis Säästev Eesti 21 9.Paljudes riikides valitsevat näljahäda aitaks kõige paremini leevendada: c)toitumisharjumuste muutmine. 10.Taastua loodusvara näiteks on: d)vesi. 11.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud: b)happelistel oksiididel. 12.Kasvuhooneefekti süvenemine tuleneb eelkõige sellest, et atmosfääris on tõusnud: a)CO2 kontsentratsioon. 13.Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine on esikohal: d)Eesti looduskaitseseaduses. 14.Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulenevad: b)põlevkivi kaevandamisest ja põletamisest. 15.Natura 2000 loodusaladel kaitstakse peamiselt: a)väärtuslikke ja ohustatud liike. 16.Prügi kogumine eri konteineritesse vastavalt nende töötlemisviisidele on eelkõige kooskõlas: c)Agenda 21 põhimõttega. 17.Mullastiku hävinemise peamisteks globaalseteks protsessideks on erosioon ja kõrbestumine. 18
EBÖ Eesti As Essee Tean, et ettevõte on üsna palju laienenud. Tehases töötab 75-80 inimest vahetustega. Ehitatud on juurde hoone, milesse jääb ladu ja toodete lõppviimistlus. Tooted, mis on defektiga lähevad märgistatud kasti ,millele tehakse täiendavaid parandusi, mis on säästlik ja kasulik, kuid praagid lähevad taaskasutamisse. Millest tuleneb vaid ajaline kahjum. Detailidele tehakse brinelli test kontrollimaks, kas kastis olev kaup vastab nõuetele. Kõike tehakse vastavalt juhendile, kui mõni ese ei vasta soovitud tulemusele siis märgitakse kast kollase sedeliga" Kahtlased" mis viiakse mõeldud alale. Selline tegevus on hea mistõttu ei teki hilisemaid probleeme kaub õigsuses osas. Enamasti juhib kõike, kas meister või kvaliteedijuht.
Mis on säästlik tarbimine? Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarvitamine ja tootmine, mida saame muuta me kõik nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena. Inimesed elavad üle oma võimete ja selline eluviis on meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui palju ja milliseid asju meil tegelikult vaja läheb? Meil on ainult 1 planeet! Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Mida saaksid teha sina? · Eelista kohalikke, hooajalisi ja mahekasvandusest pärit puu- ja köögivilju. · Ära unusta, et enamus ostetud asjadest muutuvad ühel päeval prügiks. · Hoia toitu õig...
Ettevõtes töötab keskmiselt 60 töölist. Püstitatud eesmärkide saavutamisel juhinduvad nad oma tegevustes järgmistest väärtustest: • Olla usaldusväärsed nii oma klientide kui ka kolleegide vastu. • Töös professionaalsed, paindlikud tellija nõudmiste suhtes, arendame järjepidevalt ettevõtet nii tehnoloogiliselt kui ka koolitades personaali. • Alati parimaid lahendusi tagamaks kõrget kvaliteeti. • Keskkonnasõbralik ja säästlik ning innovaatiline mõtteviis. Järva Teed pakub nelja erinevat teenust: • Teehoole • Teede ja platside ehitus • Liikluskorraldus • Tehnikaosakond (remont, keevitus jne). Teede suvine hoole: • Teeäärte ja haljasalade niitmine • Kruusateede hööveldamine • Tolmutõrje kruusateedel • Löökaukude parandus teedel ja parklades • Sildade ja truupide hooldus • Veeviimarite puhastus • Puistematerjalide tootmine ja müük • Sõelutud mulla müük
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koo...
...........................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8
jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Prügi liigid! Prügi võib jagada mitmeti. Üldlevinuim viis prügi liigitada on vastavalt selle sorteerimisele: paber ja papp, plastiktaara, metall, klaas, orgaanika, ohtlik prügi, olmeprügi. Papp & Paber Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu-raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. Plastiktaara Erineva struktuuriga plastikuid kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks. Plastiktaaral on enamasti tähis: kolm noolt ja number, mis annab informatsiooni selle kohta, millise plastikuga on tegemist. Plastik laguneb looduses väga aeglaselt, isegi kuni 500 aastat. Bioblast laguneb looduses üsna lühikese aja jooksul.
Praeguste hinnangute järgi on 40% troopilistest vihmametsadest juba hävinud ning nende lõplikuks kadumiseks läheb veel umbes 30 aastat. Üle poole raiutavast puiduressursist kasutatakse küttena, ülejäänud läheb ehitusmaterjaliks või tööstuspuiduks. Metsakaitset rakendatakse arenenud maades, arengumaades hävitatakse metsa piiramatult. Loodusvarad Eestis Põhjavett kasutatakse raiskavalt, vett on siiski piisavalt. Metsade kasutamine pole kuigi säästlik, kuid piirangud on siiski abiks. Taastumatute varade poolest on Eesti vaene. Tähtsaim on põlevkivi, millest toodetakse elektri ja soojusenergiat. Ulatuslikult on turbavälju, kõige laialdasemalt ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, lubjakivi jms). Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusvara http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/loodusvarad_ri sto.htm www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/Other/Keskkonnakaitse/Ma it%20Sepa%20loengud/3B2005.ppt http://et.wikipedia
Näiteks massitoodangus pole võimalik teha kõike käsitsi, seal on vaja masinaid, mis muudaksid toodangu mugavamaks.( Piimakombinaatides, õmblusvabrikutes jne. ) Ilma selleta muutuks tootmine pikaks protsessiks, vähem nõutavaks ja konkurentsi võimetuks. Tänu tehnoloogia arengule saame eksportida tooteid välismaalne, selleks et riigieelarve suureneks. Tänu sellele areneb riigi majandus. Pole vajadust ühe või teise toote vastu, kõik soovitav on kättesaadav. Säästlik ja efektiivne tootmine suurendab kasum marginali ilma hinnatõusuta. Sisemiste resursside arvelt tuleb kasum. Kaasaegsed või tänapäevased lahendused on suunatud ühele ja samale eesmärgile, milleks on hinna ja kvaliteedi õige suhe. Resursside efektiivne kasutamine on üks suuremaid plusse tootmisel. Loodusvaradest rääkides on väga tähtis kasutada mõistlikult looduse poolt antud varasid, sest neid ei teki juurde, aga vajadus nende järgi ei vähene
"Ametlik" toetav personal Nt: ametnikud, Treenerid, kohtunikud, võistluste korraldajad. "Mitteametlik" toetav personal Nt: perekonnad, sõbrad, tuttavad Meedia Nt: reporterid, ajakirjanikud, saadete tegijad Sporditurismi mõjud Otsene majanduslik mõju mis peegeldub rahas Ettevõtted Nt:liikme ja sisseastumismaksud, jaekaubandus, toit ja joogid, isiklike ja rendiautode kasutamine jne. Valitsus Nt:tollid, maksud, hotellid jne. Keskkonnamõjud :looduse ja keskkonnaressursside säästlik majandamine Nt:matkajad, suusatajad või mägiratturid mõjutavad looduskeskkonda, kus nende tegevus toimub. Tervisemõjud: parandab tervist või kasvatab riske Pildid: Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tänan kuulamast !
Kuidas soojusenergiat säästlikult kasutada ? Tänapäeval muutub üha olulisemaks säästlik energiamajandus, mugavus ja loodusvarade ning keskkonna säilitamine. Selle jaoks, et kodu oleks soe, samas odavalt köetud, on olemas palju erinevaid, kuid kalleid võimalusi. Need nõuavad küll esialgu suuri investeeringuid, aga hiljem tasuvad ennast ära ja muutuvad väga loodus- ning rahasõbralikuks. Esmalt tuleks kontrollida, kas maja on korralikult soojustatud. Juhul, kui on soojust lekkivaid kohti tuleks need renoveerida. See võib aga päris kulukas olla. Võimalik on
· Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa? Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes hoonetes, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesi soojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb. Samuti on suvine soe tarbevesi väga säästlikult soojaks köetud ning dussiruumide ja muude sanruumide põrandad meeldivalt soojad. Õhk-vesi soojuspump annab sama hea säästu ka nendes hoonetes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk - vesi soojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest isu täis saanud
Tema võiks hoida inimesi nende kodumaal ning näidata inimestele, millised on kodumaal elamise plussid ning, et nad on siin alati oodatud ja vajatud. Eestis on oluliseks ka eluslooduse säilitamine ja hoidmine. Probleemne on just metsade maha võtmine, põllumaade asendamine elurajoonide ning äripiirkondadega. Kuigi rohelust on meie ümber veel suhteliselt palju, ei saa pidada seda iseenesest mõistetavaks ning selle säilimise eest tuleb seista. Korraldada tuleks looduse säästlik kasutamine, looduse tasakaalu säilitamine. Tagada tuleks ühiskonna ja looduse vaheliste suhete tasakaalustatud areng, mere- ja maismaaökosüsteemide, loodusvarade, erilise teadusliku või esteetilise väärtusega territooriumide, loodusmälestiste, haruldaste ja hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide kaitse. Looduse kaitsmise põhieesmärgiks on inimesele elukõlbliku looduskeskkonna tagamine, eluslooduse liigirikkuse ning loodusvarade säilitamine. Abikäe võiks ulatada
mastaabis väga väike. ` Kuigi 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud, on Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis. KODUS - eelista puu-, päikese- vm taastuvenergial põhinevat kütet, linnas on suhteliselt säästlik gaasiküte - toatemperatuuri langetamine 1°C võrra hoiab küttekulu kokku 6% - vähenda soojakadusid akende toppimise ja seinte soojustamisega - kasuta vett säästlikult, eriti sooja vett - kasuta säästulampe, mehaanilisi ja energiasäästlikke kodumasinaid -anna oma tarbetud riided jm asjad teistele, kes võivad neid vajada -sorteeri oma prügi ja komposteeri toidujäätmeid - eelista lähemal asuvaid igapäevateenuseid - eelista ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist
bussiga. Rattaga saab kiiresti liigelda ja ei ole ka kallis. Keha pesemiseks valiksin vahendid, mille hind olels mõistlik ja põhiline oleks see, et rahuldaks minu hügieenilised vajadused. Kui reaalselt mõelda endale, siis ütleks, et ma olen pigem ikka tark tarbija. Ma olen pärit üsna kokkuhoidlikust perekonnast ja olen harjunud poes otsima kõige mõistlikumaid lahendusi. Kodus ma ei larista resurssidega ja üritan olla säästlik. Ei saa öelda, et ma ei tee otsuseid mida tark tarbija ei teeks. Vahest mul tuleb tuju kulutada, siis ma kahjuks ka seda teen. Korraks tuleb hea tuju, aga pärast kahetsen. Niisiis, luksuslik mina ei hoiaks kokku. Hinnasildi vaatamine ei oleks oluline. Tark mina, aga üritaks leida kõige mõistlikumad lahendused ja enne millegi soetamist uuriks ka teisi võimalusi.
sellest kohe huvitatud. See võib alguses küll kulukam olla, kuid usun, et aastate jooksul saan mina ja ka teised inimesed selle kasulikkusest aru. Minu ja ka teiste heaolu kasv ohustab elusloodust ja selle võimet taastoota ressursse ning pakkuda elusolenditele kvaliteetset elukeskkonda. Inimesed peaksid kokku hoidma loodusvaradelt ja kasutama taastuvaid allikaid rohkem (näiteks tuuleenergia). Samuti aitaks ökoloogilisele jätkusuutlikkusele kaasa mõõdukad tarbimised ja säästlik mõtteviis ja sh ka tegutsemine. Minu ökoloogiline jalajälg pole väga suur, kuid alati saab paremini ning tänu selle arvutamisele sain ma teadlikumaks enda kulutustest kui varem. Nüüdsest proovin kasutada elektrit, vett ning ka transporti säästlikumalt ja üritan suunata enda, sõprade ja ka pereliikmete mõtlemist rohkem säästlikkuse poole. Usun, et ka iga väiksem püüe ökoloogilse jalajälje vähendamisele toob õnnetunde ja rahumeele.
Kõikidel eelnevalt mainitud aladel korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. TUNTUMAD EESTLASED Triatloni tuntumad eestlased on Marko Albert olümpiadistantsil ning Ain-Alar Juhanson täispikal triatloni distantsil. UJUMINE Triatloni võistlused algavad ujumisest. Triatlonivõistlejad kasutavad tavaujujatest erinevat tehnikat. Ujumisel tuleb hingamist ajastada käte ja jalgade liigutustega. Kui puudub hea tehnika, on ka raske selles läbi ajada. Kindel ja säästlik ujumine on hädavajalikud. Kui ujumine kuulub nõrgimate alade hulka, siis on parem ujumistreenerite juures tunde võtta. Et omada head vabaujumise tehnikat, on tark enne oma esimest võistlust harjutada samuti ka avavees ujumist. Võistlusel ujujad võivad ujuda selles tehnikas, mida rohkem eelistavad. JALGRATTASÕIT Triatloni rattasõiduks jaoks on vaja parima voolujoonega ja väga kergekaalulist ratast. Samas on ka võimalik mugandada ratast lenkstangi pikendusega. Võistluse vahemaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
