Kui arvad, et reostus sind ei mõjuta... (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Keskkond ja säästev mõtteviis

osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli vaid tootmine. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed nagu näiteks kliimasoojenemine. Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem moodustatakse rahvusvahelisi organisatsioone, mille tegevusse kaasatakse kõik vabatahtlikud inimesed

Geograafia

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod. Autode müra on põhjustatud mootorist, ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004

Tehnoökoloogia

64

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

prügiveo autos 0,7 ­ 0,8 t/m3 (kompakteeritud) ühtset jäätmetekäitluse mudelit) prügilademes 1,0 ­ 1,5t/m3 (kompakteeritud) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4  Olmejäätmete hulka ja koostist mõjutavad tegurid Tootmisjäätmed Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja Ajafaktor: jäätmete hulk muutub, päevade, põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga nädalate, aastaaegade jne lõikes jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti

Jäätmekäitlus

153

pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

pingutavad juba praegugi piisavalt.  Valdav osa inimestest tunnetab oma vastutust keskkonnaprobleemide tekkes (iseennast peab otseselt või kaudselt keskkonnaprobleemide eest vastutavaks 91% elanikest) ning peab võimalikuks isiklikult nende vältimisse ja lahendamisse panustada (80%). Samas keskkonnaprobleemide mõju tajumine on pisut ähmasem: sellega, et keskkonnaprobleemid mõjutavad lähemas tulevikus oluliselt tema igapäevaelu, nõustub 76% elanikest. Samuti tasub märkida, et kuigi 84% inimestest tunnetab kohustust panustada keskkonnaprobleemide ennetamisse ja lahendamisse, tunnevad sisemist vajadust selleks vähemad – 68%.  Elanikest 35% sõnul on nad viimase 12 kuu jooksul püüdnud kedagi veenda keskkonnasäästlikumalt käituma (2018. aastal 28%). Enamasti on teistele märkusi

Kategoriseerimata

14

odt

Geograafia, kordamine eksamiks

teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Happesademete tekkepõhjused:

Geograafia

30

doc

Üldgeograafia 10.kl

MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke,

Geograafia

32

docx

Keskkonna mõisted

reosaja)  Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteetipuhtust  Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena  Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine)  Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus  Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste  Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks  Lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir

Bioloogia

46

docx

Keskkonnakorraldus vastatud

1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus ­ Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju ­ mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

Keskkonnakorraldus

Kommentaarid (0)