1000 kcal tunnis; Suusatamine on sobiv ala perespordiks (nt. vanaisa koos lapselapsega aega veetmas); Suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets ja puhas õhk; Vigastuste risk suusatamisel on madal; Suusatada võib ka kõrges vanuses. 1.2 Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmetumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti
- mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel: -hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat -väiksem vigastuste ja kukkumiste oht -hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Soovitused algajale · esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt · esimestes treeningtundides sõita aeglaselt · söömata või haiglasena mitte sõitma minna · enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku.
· Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust. 10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist suusavõistlust peetakse albus juba 9'dat korda. 11. Suusatajate ette valmisusel kasutatavad spordi alad: · Jooksmine · Kepijooks · Rullsuusatamine · Kepikõnd · Jalgrattasport · Jõusaal 12
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik
vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Suusatamise tehnika ja stiilid Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat väiksem vigastuste ja kukkumiste oht hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Klassikaline sõidustiil ja vaba ehk uisustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal või vahelduvsammu, käär või mäkketõususammu
Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja- Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik. Küpros on pikka aega olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks ning seal on näha mitme tsivilisatsiooni ku...
Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vabastiilis 2002 Salt Lake Citys: 7
Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939.
· Kui kepid lund puudutavad, libiseb suusk alles põhja peal · Sooritus on täiesti sümmeetriline ja keha ei pöördu · Puus sirutub enne käetõuget. See tahab kepitõuke tõhususe · Kepitõuge viiakse lõpuni · Kiirem rütm hõllbustab elastusjõu kasutamist Klassikastiili tehnikad seda stiili osatakse varsemast vähem, kuigi see sarnaneb rohkem jooksmisele ja käimisele. Seda peaks õpetama lastele, kes alles alustavad suusatamisega. Ühesammulist paaristõuget on kõige parem harjutada tasandikul ja laugel tõusul. Vahelduvtõuge Kui tõukesuusk taha liigub, tuuakse käsi samal ajal ette. Jalatõuge algab puusast. Tõuge algab puusadest samal ajal kui suusataja alla laskub. Tõuge peab olema õigesti ajastatud ja kiire. · Raskus on enne jalatõuget ühel suusal · Istuv asend, mille korral puus jääb liiga taha ja viib alla, viib jala ja käetõugetest jõu
.....................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l. Järgmisel hooajal kordas ta oma saavutust ning võitis samuti 2 hõbemedalit Juuniorite MM'lt. 1997.
On olemas ka salendavad plaastrid ning erinevad koorivad kreemid ja trimmivad ihupiimad. Kasuks tuleks ka probleemsete kohtade masseerimine. Personaaltreener Tiina-Mai Ott väidab, et hea tahtmise korral on võimalik tselluliidist vabaneda ka elustiili muutes: oluline tähtsus on loomulikult sportimisel ja igasugusel kehalisel tegevusel, seega tasub eelistada jala liikumist ning tegeleda näiteks matkamise, kepikõnni, võimlemise, sportlike mängude, suusatamisega (Ott 2006). 2.3. Toitumine Kiirdieedil pole mõtet, sest äärmuslikud dieedid aeglustavad ainevahetust ja seetõttu kaob ka tselluliit väga aeglaselt, sest keha põletab lihtsalt vähem rasvu. Kõige parem vahend tselluliidist loobumiseks on kofeiin. Doktor James Flemingu väitel kiirendab kohv vereringet ning seega võitleb ka tselluliidi vastu (Fleming 2002). Kosmeetiku Evelin Kivilo arvates on oluline ka toidu madal rasvasisaldus ning liigsete
- mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 4. Vigastused, mis võivad tekkida Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega
Vähiga. 5.Isklik elu : mehele minek ja lapsed vs karjäär Kristina isiklik elu piirdus vaid põhimõtteliselt suusatamise ja treeningutega. Kuid tema ellu ilmus mees nimega Kristjan -Thor Vähi , kellega ta abiellus maagilisel kuupäeval 07.07.07 . Natuke aega hiljem sündis nende perre ka Viktoria Kris . Peale seda otsustas Kristina ,et aitab suusatamisest , kuna tal on pere ja tütar , kes vajab hoolt ja emaarmastust. Nii oligi ja Kristina tegi lõpparve suusatamisega . Nii see aga ei jäänud . Midagi hakkas hinges kripeldama ning Kristina teadis ,et tahab viimast korda naasta tippsporti ning tõestada ,et ta suudab tõusta vaid ühe aastaga tippvormi. Viktoria Kris jäi aga kas vanaema või õe Katrini hoolde , kuid elas emale igal võimalusel kaasa. Aastal 2009 Davosis suutis Kristina tõestada ,et teda pole mõtet veel maha kanda ,sest ta suutis sõita välja kolmanda koha ehk pronksi. Ta tõusis tervisesportlasest vaid ühe aastaga tippsportlaseks.
Paljudele jooksmisel põlve-, puusa- või hüppeliigese valusid tundnud tervisesportlastele on rulluisutamine hea vaheldus oma põhivastupidavuse suurendamiseks. Seoses keharaskuse regulaarse ülekandumisega ühelt jalalt teisele ei lange liigestele liialt suurt koormust, võrreldes näiteks jooksmisega. Seega on spordiala sobiv ka neile, kel nõrgad liigesed või sidemed. Rulluisutamine on hea vaheldus teiste alade harrastajaile. Lihaskoormus on rulluisutamisel pigem sarnane suusatamisega kui jooksmisega, kuid täiendav tugev koormus reielihastele, puusalihastele ja selja alaosa lihastele on jooksjaile omakorda kasulik. Suusatamine-on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem
Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel - hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat - väiksem vigastuste ja kukkumiste oht - hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Soovitused algajale : · esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt · esimestes treeningtundides sõita aeglaselt · söömata või haiglasena mitte sõitma minna · enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku.
ennast vormis. Ka väljaspool siseruume on mitmekülgsed võimalused spordiga tegelemiseks. Kooli käsutuses on kunstmuruga kaetud jalgpallistaadion, samuti spordiväljak, mis on osaliselt kaetud asfaldiga. Seal asub väliskorvpalliväljak ja muruplats, kus saab harrastada näiteks kergejõustikku. Tervisesportlaste jaoks on kooli vahetus läheduses olemas tervisepark, kus saab tegeleda tervisliku liikumisega ja talvel ka suusatamisega. Kokkuvõtteks võib öelda, et Kuressaare Gümnaasiumis on üpris head võimalused erinevate spordialade harrastamiseks. 7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED 3.1. Marek Niit Kindlasti võib lugeda Kuressaare Gümnaasiumi üheks kuulsaimaks vilistlaseks Marek Niitu. Kuigi Marek käis Kuressaare Gümnaasiumis vaid põhikooliaja, võib teda kindlasti vilistlaseks nimetada
- mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Õige sporditehnika Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel - hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat - väiksem vigastuste ja kukkumiste oht - hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 - 2006) Kui Nagano taliolümpial Eesti suusasporti märgati, siis aasta hiljem Ramsaus toimunud MM- il jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Sinna, mis veel mõni aasta varem oli olnud pelgalt unistus
afroameeriklastel ja aasialastel. Oma osa on ka pärilikkusel, nt. liigne sidekoe lõtvus, liigne painduvus. Haigestumist soodustavad pikaaajaline jalgadel käimine või seismine, ülekaalulisus, vähene füüsiline koormus. 1.3 Kuidas on võimalik vältida veenilaiendite tekkimist? Veenilaiendite vältimiseks on mitmeid võimalusi. Tuleb piisavalt liikuda : jalutada, sõita jalgrattaga, teha kepikõndi, ujuda. Talvel soovitav oleks tegeleda murdmaa suusatamisega. Vähemalt kord päevas teha harjutusi säärelihastele: tõusta varvastele ja kandadele. Samuti tuleks võimalikult sageli asetada jalad kõrgemale. Pikemat aega ühel kohal seistes tuleks teha paigalsamme ja vahetada asendit. Hea oleks vältida pigistavaid sokke ja rõivaid. Ei tohiks kanda paindumatu tallaga jalatseid ega kõrgeid kontsi. Veenilaiendite teket aitab vältida ka kerge jalgade massaaz hüppeliigese piirkonnast põlve suunas
kasutada Nicholas Carr'i metafoori, mis võrdleb sukeldumist ja vee peal suusatamist. Sukeldumine on kui raamatu lugemine tegevus toimub vaikuses, vaateväli on piiratud, tegevus viiakse läbi aeglase tempoga koos mõningaste juhistega. Tulemus on see, et tähelepanu peab olema suunatud kitsalt ühele kindlale objektile või tegevusele ja saadav informatsioon seeditakse sügavalt läbi. Interneti puhul on tegemist vastupidise olukorraga. Võrreldes interneti kasutamist vee peal suusatamisega, kus suusataja lihtsalt libiseb kiirelt mööda vett, ümbritsetud mitmete tähelepanu hajutavate faktoritega, kus ta pole võimeline keskenduma ühelegi kindlale objektile või nähtusele (Ibid). Taylor (2012) toetub uuringule, mis on näidanud, et puhast teksti loetakse kiiremini ning seeditakse efektiivsemalt kui teksti, mis sisaldab hüperlinke ja on ümbritsetud reklaamkuulutustega. Need, kes lugesid esitlust paberkandjal, leidsid esitluse rohkem
Hetkel kuulub ta Otepää suusaklubisse, ent on olnud liige ka Tartu suusaklubis. Eestis on ta saanud 22 kulda ja 5 hõbedat. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal sai Kristina oma suusatamise eest tunnustada lausa presidendilt endalt Arnold Rüütel kinnitas tema rinnale Valgetähe I klassi teenetemärgi. KRISTINA JA SUUSATAMINE Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu. Enne Kristina Smiguni Juuniorite MM'i debüüti oli ta võitnud mitmeid Eesti Meistrivõistluste tiitleid. 1995. aastal võitis Juuniorte MM'l kaks hõbedat. Samal aastal saavutas ta ka häid tulemusi täiskasvanute MM'il Thunder Bay's. Kõigi jaoks tuli üllatusena 5. koht 5km klassikalises stiilis. 1996. aastal kaitses ta edukalt oma hõbemedaleid ning võitis oma kolmanda ja neljanda hõbemedali Juuniorite MM'l
vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid
2010 aasta kergejõustiklane. (Gerd Kanter, 2012) 4.4.4. Isiklikku Pikkus:196 cm Kaal: 125-128 kg Kätesiruulatus: 207 cm (Gerd Kanter, 2012) 4.5. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja ja kahekordne olümpiavõitja. Talle anti 2006 aastal Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt aunimetus Sportstar. Autasu anti üle ROK-i peakontoris. Seda ülekannet edastas telekanal eurosport. Nüüd elab ta Otepääl. Ta on suusatamisega tegelenud kogu elu. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Smigun 21. septembril 2009, et soovib karjääri jätkata. Pärast 2010 Vancouveri olümpia hõbemedalivõitu otsustas ta karjääri lõpetada ja pühendada aja oma tütrele. Praeguseks on tal kaks last, üks tütar ja üks poeg. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)21 Joonis 12. Kristin Smigun-Vähi (vancouver.eok.ee/361551) 4.5.1. Sporlikud saavutused
(kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel - hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat - väiksem vigastuste ja kukkumiste oht - hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Soovitused algajale : · esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt · esimestes treeningtundides sõita aeglaselt · söömata või haiglasena mitte sõitma minna · enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku.
Jootraha arvestatakse hinna sisse, kuid seda võib ka lisada. Ebaviisakaks peetakse pakutud kohvist või külmast joogist keeldumist. Õhtuti saab käia kõrtsides ja ööklubides. Väga hea võimalus saare avastamiseks on jalgrattasõit. Saarel on kaks golfirada, Küprose rikkumata alad on ideaalsed matkamiseks. Randades saab purjetada, sukelduda, kalastada, veesuuskadel sõita ja ujuda. Peaaegu igas linnas on tenniseväljak, talvel saab tegelda ka suusatamisega. Üldandmed Riigi ametlik nimi: Kipraik Dimokratia/Kibris Cumhuriyeti (Küprose Vabariik) Riigihümn: "mnos eis tin Eleftherían" ( ; "Hümn vabadusele" Riigikeeled: kreeka ja türgi keel Pealinn: Nikosia Pindlala: 9251 km² (sellest 3355 km² on Põhja Küprose Türgi Vabariigi võimu all) Ulatus: läänest ikka 240km, põhjast lõunasse 100km Rahvusloom: Küprose mägilammas Rahvuslill: Roos Naaberriigid: Küpros on saareriik
suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre, põlveliigese, selja nimmepiirkonna või puusaliigese vaevusteni. Ülekaalu korral asendada jooksmine kõnni ,kepikõnni, rattasõidu, ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal(kg) : pikkusruuduga. Alakaal < 18,5Normaal 18,5-25 Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40.Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm. Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M-
aastani oli Indrek Lillsoo Kehra koolis kehalise kasvatuse õpetaja. 2008. aastal autasustati Indrek Lillsood Eesti Kultuurkapitali Harjumaa spordipreemiaga. Praegu on ta HC Kehra noortetreener ning ViaCon/Kehra ja HC Kehra esindusmeeskonna treener.25 2.6 Olev Eensalu Olev Eensalu sündis 23. veebruaril 1982. aastal Tallinnas. Spordiga hakkas ta tegelema tänu isale, kes oli mitmekordne Tallinna noortemeister võrkpallis. Kooli ajal viljeles Olev Eensalu korv-, võrk-, käsipalli ja tegeles suusatamisega. Ta on olnud neljakordne meister Harjumaa koolidevahelistel käsipallivõistlustel ning Harjumaa koolinoorte kahekordne hõbemedalist suusatamises. Olev Eensalu treeneriteks spordis on olnud Olav Eensalu, Jüri Lepp, Evi Lauer, Urmo Sitsi ja Tõnis Turmann. Olev Eensalu on õppinud Kehra Keskkoolis, Tallinna Majanduskoolis ja Tallinna Ülikoolis ning töötanud Kehra paberivabrikus Horizon Pulp & Paper, OÜ Koduaknas ja Kehra koolis kehalise kasvatuse õpetajana. 2000
ebamugavusi just ümberistumiste tõttu. Kui aga kasutada sõiduvahendiks laeva, kuluks selleks arvatavasti aega ligi mitu päeva. Turismi iseloomustus · Kas Tsiili on tuntud turismimaa? Tsiili on tuntud turismimaa,mis meelitab ligi turiste oma omapäraste väljavaadete poolest. Tsiili pakub turistidele väga atraktiivseid puhkuseveetmise võimalusi, alustades päevitamisest rannikualal, lõpetades suusatamisega mägedes. Samuti on sealne loodus imeilus ning pakub seega võimalusi vaatamisväärsustega tutvumiseks. · Millised on turismi arengueeldused selles riigis? Tsiili on üks maailma omapärasemaid riike just oma looduse ja mitmekesisuse poolest. Tsiilis oleks võimalus võõrustada veel väga erinevaid turismiliike, näiteks suusaturism ja juba niigi levinud puhkuseturism. Kuna riik on juba keskajast tuntud
Sobiva spordiala valimine: Kõndimine sobib ülekaalulistele, eakamatele ja halvema tervisega inimestele. Energiakulu tavalise kõnniga on 3 - 8 kcal/tunnis. Jooks koormab südame-veresoonkonda ja sobib noorematele ning heas vormis inimestele. Energiakulu olenevalt jooksutempost on 8 - 20 kcal/tunnis. Suusatamine on sobiv kõikidele inimestele, samuti ülekaalulistele, kuid tuleb arvestada selle luures suurt energiakulu. Jalgrattasõit on energiakulult võrdne suusatamisega ja sobib kõikidele inimestele, kuid siinjuures peab arvestama suurt traumade ohtu. Ujumine on sobiv kõikidele inimestele. Energiakulu on niisama suur kui jooksmise puhul, kuid ujumine ei koorma nii palju südame-veresoonkonda ning hingamiselundeid. Tantsimise koormus on võrdne jooksmisega. Tennise puhul langeb suur koormus just jalgadele. Tennis suurendab üldist treenitust. Võimlemine parandab koordinatsiooni ja liigeste liikuvust, kuid üldist treenitust suurendab vähe. 2.2
Rotaatorite on häiritud. Eristatakse rotaatorite manseti venitust, osalist või täielikku rebendit. manseti sündroom Vigastusi esineb nii noores kui ka vanemas eas, viimastel enamasti pärast pikka on spordis kõige pausi taas spordiga alustades tennisega, jalgpalliga, käsipalliga, odaviskega, sagedasem õlalii- gese vigastus suusatamisega jm. Õlaliigese piirkonna valudest moodustavad ligi 75% just rotaatorite manseti vigas- tused, enamasti esineb vigastus õlanuki all. See on seotud asjaoluga, et regulaar- selt kätt õlaliigesest tõstes ja langetades (näiteks ujumisel) surutakse käe tõstmisel õlanukialune limapaun ühe liigesesideme ja õlavarreluu pea vahele.Tulemuseks
annaabi.ee 
