1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Hakati rääkima klassiühiskonnas(ülem,keskja alamklass),kus kuuluvuse määras varanduslik seisund.Ülemklassiks loeti endiselt aadlike.Aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest.Alamklassi kuulusid need,kes elatusid füüsilisest tööstnn proletariaat
Lisaks sellele peab ka olemasoleva lapse iseloomu ja vajadusi arvestama. Esimese kolme aasta jooksul vajab laps jagamatult oma ema armastust ja tähelepanu. Seega soovitatav laste vanusevahe on üle kolme aasta. Lapse planeerimisel tuleb arvesse võtta ka vanemate elustiili. Esiteks, kui vanemad tahavad, et neil sünniks terve laps, siis peavad nad suitsetamisest ja ka alkoholi tarbimisest eemale hoidma, vähemalt raseduse ajal, kuid on soovitav ka enne rasedust. On tehtud kindlaks, et suurpered on teistest palju õnnelikumad ning õnnelikumad on vanemad, kus on vähemalt neli last xd Samas peret planeerides peab naine mõtlema, mitu last ta jõuab üksi üles kasvatada
Heaoluühiskond kas jätkusuutlik? Me elame ühiskonnas kus inimesed eeldavad, et riik peab meid toetama. See on välja kujunenud mitmete aastate jooksul ning seda nimetatakse heaoluühiskonnaks. Praegu on ühiskond jätkusuutlik. Valitsus üritab inimeste elu paremaks muuta, aidata erinevatel positsioonidel inimesi heale järjele. Peale selle saavad Euroopa Liidu toiduabi suurpered ja vähekindlustatud pered. Aga seda kõike võivad muuta üldised sündmused mis maailmas toimuvad. Näiteks erinevad kriisid ja sõjad. Heaoluühiskond püsib sellepärast, et riik teeb kõik selle heaks. Makstakse lastetoetuseid, emapalk, kui töötukassast end arvele võtta makstakse ka ja palju erinevaid toetuseid. Sellel kõigele on kaasa aidanud riigi kõrge arengutase ja riik saab areneda, siis kui inimeste arv teeninduses on suur
ühe korra nädalas keeti oa- ja hernesuppi, mida söödi terve nädala jooksul. Ida-eesti toit Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi oma kalasaagist, aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Seega ka rukkijahust pudru tegemine on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus oli rohkem naisperet ning nad ei olnud hõivatud talupidamisega. Mesi oli ainuke magustusaine, kuid see oli luksuskaup ja käis jõukatelegi üle jõu. Õunapuid kasvatati mitmeski mõisas, 18. sajandil Eestis aretati esimesed oma õunasordid. Eestlaste joogid • Joogiks tarvitati hapupiima. • Mõdu on kääritatu, peamine jook kuni hakkati õlut valmistama.
3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, vähe rikkaid, kesklassi teke, vaeseid vähem, palju vaeseid omanikud rikkad spetsialistid
Tööstuspööre e tööstusrevolutsioon manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765 aastal konstrueeritud aurumasin. Tööstuspööre sai alguse Inglismaalt 1760ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: 1) Ühiskonnastruktuur linnastumine, töölisklassi osakaalu kasv, sekundaartööstus 2) Majandus/tootmine 3) Inimeste igapäevaelu, sh sidetransport suurpered asendusid väikeperedega, 4) Moraal/vaimuelu Saksamaa ühendamine (lk 120-121,123,125,128-131) 1814-15 Viini kongressi otsustega loodi 39st riigist Saksa Liit - oli nõrgalt seotud saksa riikide kogum, kus domineerisid Preisimaa ja Austria. 1 eesmärk oli, et saksa riigid teeksid koostööd, suunaga Prantsusmaa vastu. 2 eesmärk loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. Aga lootused ei vastanud
nüüd poodi ja ostab naabrimehele uue auto, vaid ma leian, et inimesed võiksid märgata enda ümber rohkem abivajajaid ja neid võimalusel aitama. Paljud mõtlevad küll, et miks nad peaksid teisi aitama oma vabast tahtest, kuid me keegi ei tea, millal meil teiste abi vaja läheb, sellepärast inimesed, tehke heategusid. Eestis on ka selliseid inimesi ja asutusi, kes vajaksid oma igapäevaseks toimetulekuks meie abi. Olgu need siis suurpered, haiglad, lastekodud või loomade varjupaigad, kes ei keeldu iialgi abist. Kui me kõik eestlased teeksime päevas kasvõi ühe heateo, oleks meil kõigil õhtul kergem uinuda teadmisega, et me saime olla kellelegi kasulikud ja meist oli abi. Kindlasti parandaks see ka inimestevahelisi suhteid ja maandaks igapäevaseid pingeid. Ma siiralt loodan, et eestlased muudavad oma ellusuhtumist ja hakkavad rohkem tähelepanu pöörama heategude tegemisele
sotsiaalne jaotus muutus: maa- ja 3. töö- ja puhkeaja eraldumine linnaelanike suhte arv 4. muutus 4. vajadus lõbustusasutuste järgi tööhõive-inimesed hakkasid tööl 5. vajadus füüsilise koormuse järgi käima kindlal kellaajal 5. muutub leibkonna mudel-kaovad ära suurpered 2. Postindustriaal ühiskond 1. teeninduse osatähtsuse kasv 2. 1. tsentraliseeritus teaduse ja tehnoloogia osakasv 2. massitootmine majanduses 3. inseneride hulga 3. massitarbimine suurenemine tööjõu hulgas 4. 5. massikultuur keskklassi tekkimine osa 6. globaliseerumine ühiskonnast, kellel on kõrge
jaotus, muutus maa ja lisaks tööle ka füüsilist linnaelanike arv linnaelanike koormust. kasuks. 4)Linnastumine 5) Tööhõive muutus 6) muutub leibkonna mudel (inimesed kes majandavad koos), kaovad ära suurpered. 2) Postindustriaalühiskond 1) teeninduse sfääri osatähtsuse 1) väga tugev tsentraliseeritus kasv 2) teaduse ja tehnoloogia 2) massitootmine, osakasv majanduses 3) massitarbimine, massimeedia, inseneride hulga suurenemine massikultuur. On alguse saanud tööjõu hulgas 4) kesklassi globaliseerumine.
Osa inimesi on minu arvates arrogandid, kes armastavad omada vaid ühte sõpra või sõbrannat. Ülejäänud osa kulutavad elukaaslasele, lapsele, karjäärile. Ühest küljest on hea, kui saab kindel olla ainukesele hingekaaslasele. Teisest küljest lisavad sõbrad elule vürtsi. Paratamatult põhjustavad ka nemad meile probleeme, mille üle juurdleme ning oma abi pakkuda tahame. Tihtipeale põhjustavad murekoldeid ka suurpered, toimetulekud, elatusrahaga väljatulemine jne. Kirjandit kirjutades väidan, et meil pole tarvis muretseda ei enda ega teiste pärast. Aga samas vaevan oma pead iga päev perekonna ja sõprade pärast. Tihti mõtlen ja loodan ning ootan, et vend tuleks Afganistanist juba kiiremini tagasi. Ma mõistan, et need on tema valikud ning eesmärgid, et elus edasi pürgida. Ent samas arutlen endamisi, et miks ta peab seal olema, kui see pole tema sõda
, sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonnad ei ela koos) 4. Majandusliku jõukuse jagunemine (ühed võidavad, teised kaotavad) Poliitilised teooriad kapitalismi arengust. Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks. Tekkis poliitökonoomia- majandusteaduse osa, mis käsitleb majanduse arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna arengu astmetest. Rajajad Adam Smith ja David Ricardo (inglise teadlased)- uurisid turumajandussuhteid. Väitsid: 1
muinasajal. Siiski ei väljunud uurimised kuigivõrd senise metodoloogia raamidest. Muistset asustust käsitleti üldises ja abstraktses võtmes, ranges vastavuses muististe levikuga. . Nii mõnigi tekkinud küsimus oli "ametliku arheoloogia" poolt ära vastatud, n-ö ette antud. Näiteks "teati", et pronksi- ja vanemal rauaajal elati isajärgse sugukondliku korra tingimustes ja tavaliselt patriarhaalsete suurperedena, seejärel need suurpered lagunesid väikeperedeks ning tekkisid territoriaalsed kogukonnad. Palju andis juurde senisest tihedam koostöö loodusteadustega ,nagu näiteks paleoökoloogidega. Mitmes arheoloogidele huvipakkuvas asustuspiirkonnas koostatud 4 õietolmudiagrammid andsid oluliselt uut informatsiooni asustuse kujunemise, viljelusmajanduse arengu ja keskkonnale avaldatud inimmõju dünaamika kohta. Selgus tõsiasi, et inimesed on
15. Sotsiaalse kindlustuse osad. tervisekindlustus, töötuskindlustus, pension. 16. Eesti pensionisüsteem. 3 sammast: 1.sammas- riiklik pension- põhineb ümberjagamisel , tänased töötegijad pma sotsmaksust praeguste pensionääride pensioni. jaguneb: vanaduspension- ennetähtaegne- kuni 3 a enne, vähendadtakse iga kuu eest 0.4 % võrra. Edasilükatud- iga kuu eest suurendatakse 0.9%. Soodustingimustel- kellel on kodus kasvatada puudega lapsi, suurpered, need kes on osalenud tsernobõli koristustöödel. Töövõimetus pension. 40-100%, vaadatske ka staazi. Toitjakaotus pension Rahvapension- alates 63. a. kellel puudub vastav staaz, määr on 128,45 e. Eripension- politseinikud, prokuröörid, kohtunikud, riigikontrollöör, õiguskonatsler , kaitseväelased, päästeteenistujad, ametnikud. 2. sammas: pensioni suurus põhineb eelfinantseerimisel- töötav inimene kogub ise 2% brutopalgast+4% riigilt
vastandlike huvide tõttu). Tööstus(industriaal)ühiskonna arengu käigus muutused: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades: põllumajanduses väheneb pidevalt tänaseni; tööstuslikus tootmises kasvab kuni 20.sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20. saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult 2) linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65% 3) leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad 4) majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised 5) valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel b) postindustriaalühiskond - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
o Suhteline – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse o Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) o Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikmete kohta. o Vaesuse määr/vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas o Vaesus tänapäeval: töötud, vanurid, haiged, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus o Sotsiaalne tõrjutus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda Ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused Tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus-ja pettumustunde süvenemist,
Resp.amet Peremees Vabrikant, pankur, Ärimees, spetsialist ITmees jurist Riigivorm Monarhia jms. Diktatuur, demokraatia Ühendatud Valitsus välised org. Nt. Green Peace, NGOd Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond Valitsuse roll Kaitsta rahvast Ühishüvis, maj. reg, Sotsiaalkindlustus Avalik haldus infrastruktuuri tagamine Tähtsaim kapital Maa Tööjõud, tooraine Knowhow Info, aeg
uskumusi/suhtumisi, tekkisid uued riigid, lagunesid riigid I maailmasõja eelne maailm -IMPERIALISM - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas -KOLONIALISM - poliitiliselt arenenud maad hõivavad vähem arenenud maid -DOMINIOON - suveräänne liikmesriik -19.sajandil on Inglismaa maailma suurvõim, võimutses merel, suurim koloniaalriik -Linnastumine -Algab massiline väljarändamine euroopast -Muutub peremudel (suurpered muutuvad väikesteks), rahvastik ühtlustub (kirjakeel muutub ühiseks, dialektid muutuvad väiksemaks) -Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga (proletariaat ehk tööliskond kes teeb füüsilist tööd, varatu palgatööliste klass) - sotsiaalne mobiilsus suureneb -Töölisliikumise teke -Sotsiaalpoliitika kehtestamine; nt Inglismaal keelatakse naiste töötamine kaevandustes, kehtestakase 10h tööpäev, Preisimaal keelatakse alla 12a
tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (riigiti erinev) Vaesuse määr/vaesusrisk vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Suurem tõenäosus tänapäeval vaeseks osutuda: töötud, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Sotsiaalse tõrjutuse protsessid, mille tõttu indiviidid ei saa täielikult ühiskonnas osaleda, tekitab ühiskondliku osalemise vähenemise Majanduslik tõrjutus mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne ja kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine
Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel. Linnadesse koondus üha enam inimesi - 19.sajandi lõpiks Inglismaal 70%, Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast. Muutus linnade välisilme - rajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. III 1.2. uue leibkonnamudeli teke. Kui agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered. Kus elas koos mitu põlvkonda, siis asendusid need nüüd väikeperedega. III 1.3. seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Kui tööstuspöörde-eelset ühiskonda iseloomustasid seisuslikud eesõigused, siis nüüd need kadusid või kaotati. Hakati rääkima klassiühiskonnast (ülem-, kesk- ja alamklass), kus klassikuuluvuse määras varanduslik seisund. Ülemklassiks loeti endiselt aadlikke, kuid aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass
31 • eskimod arktilises tundras, • aborigeenid Austraalia kõrbetes ning • Aafrika ja Amazonase basseinide läbitungimatuis metsades. Iseloomulikud jooned • Iseloomulik on liikuv eluviis, enamasti regulaarne vastavalt aasta-ajale. • Elatakse koos väikeste gruppidena — 10-50 inimest, rohkem ei oleks võimalik ära toita. Tavaliselt kas suurpered või mitu liitunud peret. • Kütid-korilased on võrdsete ühiskond — puudub tugevama võimuga pealik, ek- sisteerivad autoriteedid (vanemad inimesed või head kütid), otsuseid tehakse ko- gu grupi poolt enamuse tahte kohaselt. • Puudub kirjutatud seadusandlus — kõige hullem karistus on grupist välja saat- mine. • Puudub eraomand. • Mehed kütivad-kalastavad, naised korjavad söögitaimi ja teevad ”koduseid” ma- japidamistöid.
kulud Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr / vaesusrisk - vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas VAESUSE SELETUSED - Vaesuse tänapäevane ‘nägu’ (suurem tõenäosus osutuda vaeseks): töötud, ebakindel tööturupositsioon, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Erinevad seletusvõimalused: Individuaalne vastutus, ‘õpitud abitus’ Vaesus kui struktuurselt (taas)toodetud nähtus Individuaalsete ja süsteemsete tegurite vastasmõju SOTSIAALNE MOBIILSUS - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel Vertikaalne mobiilsus: liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev Horisontaalne mobiilsus: liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal
Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutsid: o tööhõive majanduse põhivaldkondades: põllumajanduses väheneb pidevalt tänaseni; tööstuslikus tootmises kasvab kuni 20.sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20. saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult o linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65% o leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad o majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised o ühiskonna kihistumises o riigi ülesanded o valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel Postindustriaalne ühiskond e
• Kooselu rühmad/leibkonnad moodustasid vendade ja õdede pered. • Lihtpere moodustas- mees, naine, lapsed • Laienenud pere- peale lihtpere kuulub mõni sugulane. • Liitpere- mitu sugulasperekonda elab koos. • Kuhu peale peremehe kuuluvad ka poegade pered. • Kuni 19.sajandi keskpaigani, millal toimus linnastumine/industrialiseerumine olid Eestis põhiliselt liitpered ehk siis suurpered. • Liitperedes nimetati liikmeid pererahvaks. • Taluperedesse kuulusid ka sulased aga neid ei nimetatud pererahvaks. • Perede suurusel olid kindlald põhjused: • pere kui tootmis üksus, talupidamisega saadi perele vajalikud toiduained, toorained riiete ja jalanõude jaoks. Millest saadi raha ja müüdi, kuna raha oli vaja selleks, et tuli renti maksta ning naiste ehete jaoks läks palju raha.
lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on puhkus e massiline tarbimine loomus, mees- käsikäes kujunemine kasutamine o Olulin konnatöö, o Käsitöö ja , ühiskonna , hannatud e info kiire tead-miste
isiklikud huvid grupi või kollektiivi huvidele. Individualismi puhul isiklike ja grupi eesmärkide vastavust oluliseks ei peeta, esmatähtsaks arvatakse isiklike eesmärkide saavutamist. Individualistlikes kultuurides on perekonna vormiks tuumpere. Perekonnad koosnevad vaid vanematest ning õdedest ja vendadest. Vanemate eesmärgiks on kasvatada lapsed iseseisvateks inimesteks - isiksusteks, kellel on tugev mina-identiteet. Kollektivistlikes kultuurides on perekonna vormiks suurpered, kuhu kuuluvad lapsed, vanemad, teised sugulased. Kuna lapsed on harva üksinda, õpivad nad arvestama teiste pereliikmetega ning lapsed hakkavad end nägema osana rühmast: tekib meie identiteet. Käitumine sõltub normidest või hoiakutest: Kollektivistlikes kultuurides juhivad sotsiaalset käitumist normid ja kohustused, individualistlikes kultuurides aga hoiakud, isiklikud vajadused ning vastastikused kokkulepped
Vanemate eesmärgiks on kasvatada lapsed iseseisvateks inimesteks - isiksusteks, kellel on tugev mina-identiteet. Individualistlikud kultuurid rõhutavad üksikisiku ja tema omaste huve, rõhutades individuaalseid õigusi, personaalset vabadust, privaatsust, eneseteostust, isiklikku initsiatiivi ja sõltumatust, iseseisvust ja algatusvõimet. Lastel tekib mina identiteet ning nad ei sõltu hingeliselt kellestki ega millestki (Pajupuu, 2001). Kollektivistlikes kultuurides on perekonna vormiks suurpered, kuhu kuuluvad lapsed, vanemad, teised sugulased. Kuna lapsed on harva üksinda, õpivad nad arvestama teiste pereliikmetega ning lapsed hakkavad end nägema osana rühmast: tekib meie identiteet. Eesmärgiks on sõltuvussuhte kasvatamine, lapsed on rühma liikmed, kelle arvamus ei tohi minna rühma omaga vastuollu. Perekond pakub turvalisust ja kannab vastutust oma liikmete eest. Kollektivistlikud ühiskonnad rõhutavad lojaalsust
Ohtlikuimad nakkushaigused ja vaktsineerimine. katk, tsüüfilis, rõuged, tüsenteeria, tüüfus. 18.saj rõugete pookimine, vaktsineerimine lehma rõugetega. Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa erinevad abielumudelid. Läänes: kõrge abiellumis iga(naine 20-25, mees 25-30). Hoida sündimust madalal- mehelt nõuti kindlat sissetulekut, naiselt kaasavara, max 4-6 last. Vanematel sõnaõigus abielusidemte loomisesl suur. Tuumikpered. Idas: noores eas(naised 16, poisid 19), suurpered, rohkem lapsi, kogukondlikkus Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu. Katolik: abielu üks sakrament, samas mitteabiellumine pole taunitav.(Rooma kat vaimulikud ei tohi abiellida). Lahutusi ei luba Prot: mees on vastutav pool, vanapoiste üle tehti nalja, seksuaalsus on kohustuslik- askees taunitav. Teist korda abielluda ei tohi. Ilmastiku muutumine varauusajal, selle mõju demograafilistele protsessidele. 17.saj Eur dem. kasv pidurdus
Traditsioonid on tugevamad ungarlaste seas, kes elavad väljaspool riigi piire. Pere ja ühiskond Maahõivamisaegsete ungarlaste enamik - lihtrahvas - koosnes põlluharijatest ja karjakasvatajatest. Eraldi seisuse moodustasid sõjamehed ja hõimujuhtide saatjaskond. Ühiskonna kõige väiksem üksus oli (väike)perekond. Keskkihis oli säilinud kolme-nelja sugupõlve hõlmav nn suurpere. 5-20 veresugulasest koosnevad suurpered moodustas sugukonna, mitu ühinenud sugukonda aga hõimu. Kuningas Istváni valitsemisajal jagunes ühiskond väga paljudeks kihtideks. Kõrgeimaks seisuseks olid endised hõimupealikud ja ülikud. Järgmise seisuse moodustasid kirikuvaimulikud ja kuninga teenistuses olevad rüütlid. Kuninga valduste rahvas, kiriku- ja ilmalike valduste elanikud võisid olla vabad kodanikud või orjad. István I ja tema järeltulijate valitsemist iseloomustas etniline tolerants
annaabi.ee 
