PAUL KERES referaat 5.B klass juhendaja: Külli retpap PAUL KERES Paul keres sündis 7. jaanuar 1916 Narvas, ja suri 5. juuni 1975 Helsingis. Paul keres oli Eesti maletaja.Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Paul Keres Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Paul Kerese portree oli viie kroonisel rahatähel
Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.Inimeste kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344).
Paul Keres Eero Puusepp 9.A Elulugu Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Sündis(7. jaanuar 1916 Narva) Suri 5. juuni 1975 Helsingi) 1948. aasta HaagMoskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandatneljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik
Paul Keres(7.jaanuar Narva - 5.juuni 1975 Helsingi) Paul Keres oli eesti maadleja. Ta sndis Narvas, kis koolis Prnus ja ppis 1937-1947 Tartu likoolis matemaatikat.Oli alates 1936. aastast lipilasselts Liivika liige. Juba noorukina vitis ta thtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning plvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri vidu eest maailmameistri mati iguse Aleksandr Alehhiniga (mati ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakmneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri prast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20- st. Turniiri vitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille vitja sai MM-tiitlimatile, oli Keres 1950.
maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi. Näited:Chartres'i katedraali vitraazaknad ja Pariisi kuningliku kabeli Sainte Chapelle vitraazaknad. · Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid
salaplaane. Nende peidetud jõustruktuuride vandenõus kujundab toimuvat ja määrab suuresti meie tulevikku. Michael Bradley räägib oma raamatus sellistest salaühingutest nagu vabamüürlased, mida peetakse kõige vanemaks loodud salaorganisatsiooniks. Kuuldavasti kuulus ja Mozart vabamüürlaste hulka. Räägitakse ka Siioni Abikloostri rühmituseks, mida peetakse vägevate religioosete ja poliitiliste saladuste võrguks. Leonardo da Vinci't peeti Siioni Abikloostri suurmeistriks. Kui ma olin raamatu lugemisega lõpule jõudnud, oli mu esimene mõte, et terve Lääne ajalugu tuleks ümber kirjutada, et saaks aimu, mis saladused ja sündmused olid tegelikult majandus- ja poliitikahierarhia varju peidetud. Selles raamatus on kirjas maailma 21 kõige ohtlikumate ühingute nii mõndagi. Paneb mõtlema, et kuidas mõned neist saavad ohtilkud olla, kui neil on oma veebisait ja nad pajatavad üllalt oma missioonidest ja kavatsustest , aga tihtipeale on need
valmistamiseks, samuti valmistatakse autoradiaatoreid, mähiseid ja trafosid, mitmesuguseid torusid. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528) Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree". Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil.
Dionysosepühal. Sel ajal komöödia kujuneski pilkeliseks ja mõnitavaks zanriks, kus ei puudunud ka vaba keelepruuk, ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Olulisel kohal komöödias oli sõnasõda peategelaste vahel ja ka parabaas, mis tähendab, et väljutakse lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Seal hulgas muutus kõik, koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44st komöödiast on meieni jõudnud vaid 11. Tema peamiselt pilkas neid, kes taotlesid sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest, samuti ka filosoofe ja kirjamehi, kelles ta nägi traditsiooniliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Vana-atika komöödiale järgnes nn keskmine komöödia, kuid sellest on säilinud väga vähe, üksnes fragmente. Iseloomulik oli koori rolli taandumine, koor
Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid harmooniliste ja terviklikena. Maalikunstilt oodati nüüd lisks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära. Just 16. saj. pandi alus järgnevate sajandite klassikalisele iluideaalile. Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli Leonardo da Vinci(1452-1519) “Mona Lisa“ “Püha õhtusöömaaeg“ Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal Renesanss Prantsusmaal Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all. Õukonna kunstnike hulka kuulus
tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid. Brunelleschi arhitekt ja skulptor. Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel, Firenze Leidlaste Kodu. Chiberti skulptor. Kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed nn ,,Paradiisi väravad", mis läigivad nagu oleks kullast(28 reljeefi). Reljeefidel on kujutatud piiblistseene. Donatello skulptor. Püstitas esimese uusaegse ratsamonumendi ,,Gatamelata" Padovas Veneetsia palgasõdurite pealikule; skulptuur ,,Taavet"(noor Taavet, kes Jumala abiga võitis võimsa sõjamehe Koljati). 15. saj
Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunneteülevoolavat kujutamist. Millised kunstnikud iseloomustavad manerismi? Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Omamoodi koomikat tekitab erootiliste tunnete lihtsameelne kujutamine. Näiteks saksa maalikunstnik, Friedrich Targa õuemaalija Lucas Cranach Vanem harrastas viimistletud stiili ja oli mõjutatud aristokraatlikust maitsest. Manerismi suurmeistriks võib aga pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Näide : "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis". Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Nimelt kogus Giorgio Vasari (1511- 1574) lugusid ja andmeid renessansskunsti suurkujudest ning andis need 1550. aastal välja
.......................5 3. VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................................6 1. PAUL KERES 1.1. Elukäik Ta sündis Narvas, kuid veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus. Ta lõpetas 1934.a. Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. 1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres
kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine
vasemaakidest. Rakendused: Vasktraat elektrijuhtmetena, sh. Trafo-jt mähistena. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal(pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud mahutid õlle pruulimiseks ja viski destileerimiseks). Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471-1528).Vaskplaate kasut ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates,kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Eesti kunstis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti(1898-1954). Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser , mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol- kristallveeline vasksulfaat), põllumajanduses taimede seenehaiguste tõrjeks.
Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika.
Mõned aastad tagasi kohtusin ma noore Ottomar Ladvaga. Tekkis lootus, et meil on tulemas kolmas tippmaletaja. Arvasin, et suudaksin teda sellel teekonnal aidata. Mul oli kogemus Sandipan Chandaga. India suurmeistriga, kellega ma hakkasin tegelema küllaltki varakult. Ottomaril olid silmanähtavalt samasugused eeldused. Ladva on tänaseks 18 aastane ning pole veel suurmeister. Mis siis juhtus? Aastaid tagasi ei oleks selline võimalus mulle pähegi tulnud. Tänapäeval saadakse suurmeistriks tunduvalt varem. Kas pole olnud piisavalt raha või on viga kuskil mujal. Raha puudusel pole ma ametlikult Ottomariga juba ammu seotud. Sellel sügisel, aga tänu Eesti Male Toetusühingu initsiatiivile ja HMN toetusele õnnestus meil koostöö Ottomariga taastada. Eesmärgiks osalemine Berliinis välk ja kiirmale maailmameistrivõistlustel. Ottomar on suur välkmale huviline ja võttes talle näiteks kõne läbi skype-i võib kuulda kõne taustal, et mäng käib
jumal masinast. Tema tuntuimad tragöödiad: ,,Medeia", ,,Elektra", ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad". Komöödia- Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Proosa [6.sajand eKr] Ajalooproosa tekkis vajadusest kirjas jäädvustada üha suurenevat teadmiste hulka kaugemate maade ja rahvaste elust ning ka omaenese minevikust. Ajaloo isa- HERODOTOS. Ta pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo, kuid alustas peale kaugelt, muistsest Trooja sõjast, 2
tuntuim kõrgtemperatuurne ülijuht[1]. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel. Vaske kasutatakse laialt atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina. Vasest valmistati vanasti ehteid, kirveid, nuge ning seda kasutati mitmete sulamite saamiseks nagu näiteks pronksi või arseenpronksi või millest tehti kujusid, tööriistu ja palju muud.Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528) Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree". Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil.
Võetakse kasutusele kunstnike nimetus. 14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San Lorenzo kiriku puulaega basiilika. Ta hakkas välja töötama tsentraalperspektiivi. Oli veendunud selles, et aehitektuuris pidi kasutama õigeid proportsioone. Ta oli esimene, kes hakkas pilti kujutama läbi akna, ta maalid muutusid ruumilisemaks. Firenze tähtsamad
kujunditega. Austrias ei olnud nii kõrgetasemelist romantilise luule stiili kui Saksamaal. Viini lauludes oli tähtsal kohal uudsete võtetega klaverisaade, kohati oli vokaal isegi teisejärguline võrreldes klaveripartiiga. Hakati kasutama eel- ja vahemänge. Schuberti-eelsed kõrgetasemelised soololaulud olid Beethovenil: 1816.a.kirjutas ta tsükli "An die Ferne Geliebte" ("Kaugele armastatule" meditsiiniüliõpilase A. Jetteles´ sõnadele). Romantilise lied´i suurmeistriks oli Franz Schubert (austria), kelle soololauludes peegeldus poeetiline ajastuvaim. Schubert lõi enamus oma soololaule 1840.aastail. Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase
asesekretär. Viis majanduse, panganduse ja tööstuse parandamiseks läbi õigusaktid nimega Uus Kurss, alustas üleriiklikke töötalguid, toetas vaeseid peresid, andis riiklikke laene olulistele firmadele. Oli ametiühingute vastane. Valiti neli korda presidendiks.) 33.Harry Truman, ametis 1945-1953, demokraat (sõjamees, töötas ellenevalt vaimulikel ametitel. Aastal 1940 valiti Missouri vabamüürlaste suurlooži suurmeistriks. Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi, Truman ise kirjutas selle kohta hiljem: "Ma teadsin, mida ma tegin, kui ma sõja peatasin... Ma ei tunne kahetsust ja samas olukorras teeksin sedasama jälle." ) 34.Dwight David Eisenhower, ametis 1953-1961, vabariiklane (sõjaväelane, poliitik, NATO esimene ülemjuhataja. Jättis paljud oma poliitilistest otsustest asepresidendile, Richard Nixonile. Tegi strateegilisi otsuseid pooldades ning ähvardades erinevaid riike.
keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks olid need filosoofid ja kirjamehed, kelles Aristophanes nägi traditsiooniliste eetiliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Pidevalt tögas
omakorda lihttööjõu ülekülluse Milanos, Torinos ja teistes suurlinnades. Igal aastal lahkusid mitmed tuhanded itaallased riigid, et otsida õnne Ameerikas. Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus ei olnud eriti suur. Kuningas Vittorio Emanuele III valitsusele jäi ainult võimalus näida suurriigina (bella e grande figura). Itaalia poliitilist süsteemi ei hoidnud aga üleval mitte demokraatia, vaid transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mille suurmeistriks oli Giovanni Giolitti. Ühtne Itaalia, mille nimel olid võidelnud Giuseppe Mazzini, Giuseppe Garibaldi ja Noor-Itaalia liikmed, tekitas selle kodanikes pettumust tunduvalt suuremal mööral kui ühendatud Saksamaa sakslastes. Pettumus haaras enamikku itaallasi, esile tõusis sotsialistlik partei, mille eredaim kuju oli vasakpoolne ajalehe Avanti töötaja Benito Mussolini, Itaalia fasistide tulevane juht ehk duce.
· Renessansi periodiseering: 1) 14.sajand- trecento ehk eelrenessanss 2) 15.sajand- quattrocento ehk vararenessanss 3) 16.sajand- cinquecento ehk kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.sajandil · Tähtsaimaks lunstikeskuseks oli Firenze. · Skulptoritel, maalijatel ja arhitektidel oli sajandi alguse võidu tõttu palju tööd · Filippo Brunelleschi oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Oli mitmekülgne looja. Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Ta oli tõenäoliselt esimene, kes käsitles pildi pinda aknana, mis asetseb
, Miitel, M., Smirnov, G., 2016). Rahavahetaja Chan Wah Shuni teine õpilane Ng Chung So oli väga andekas ning omandades kõik teadmised. Ta assisteeris Chan Wah Shun'i kuni tema surmani. Rahavahetaja Chan Wah Shun'i viimane õpilane oli 13-aastane Yip, kelle ta jättis oma assistendi Ng Chung So õpetada (Lehiste, K., Miitel, M., Smirnov, G., 2016). Kui Yip oli 56-aastaselt edundas WT süsteemi arengusse ja nii jõudis see oma kuldsesse aega. Lõpuks ta sai vaidlustamata WT suurmeistriks (Grandmaster of Wing Tsun) ja tema nimi oli tuntuim inimestele, kes võitluskunstidega tegelevad, kui eelnevatel eelkäijatel. Tema kuulsus oli raskelt teenitud tänu tema õpilastele (Lehiste, K., Miitel, M., Smirnov, G., 2016). Üks Yip Man'i õpilastest oli Leung Ting. Kui Leung Ting oli omandanud võitluskunsti, loos ta hiljem oma võitluskunsti süsteemi. Seda stiili oli lihtsam õppida ning see on struktueeritum
oli portreemaal, väga levinud olid maalitud altarid. Sündisid mitmed graafika tehnikad. Madalmaade kunsti saavutused arhitektuuris ja skulptuuris pole nii suured kui maalikunstis. Peatähelepanu oli tahvelmaalil ja kasutati kogu 15. sajandi jooksul õlivärve, mille erksus ja mahlakus võimaldas edasi anda ülipeeni detaile. Madalmaades jõuti realismi teel isegi kiiremini edasi, näiteks õhuperspektiivi kasutamises oldi itaallastest osavamad. Madalmaade 15. sajandi kunsti esimeseks suurmeistriks oli JAN van EYCK (1390- 1441), kes koos venna Hubertiga maalis Genti altari. Tema värvide kalliskivitaolist sära ja nagu seesmist hõõguvust on peetud järellaimamatuks. Ruumikujutuses ei jäänud van Eyck maha itaallastest "Rolingi madonna Kantsler" taustaks on pildi sügavusse suunduv linnavaade, mille kõiki üksikasju on võimalik ainult luubiga näha. ROGIER van der WEYDEN(1400-1464) suurteos on "Kristuse ristilt võtmine". KÕRGRENESSANSS 16
Armastas energilisi ja musti jooni. Elu lõpuperioodil kasutas tihti sinist, rohelist ja kollast, mida elustavad mustad jooned. 7. KINEETILINE JA OPKUNST tunnis viibides, materjal õpetajalt, muidu iseseisvalt. TAUST Väljend "kineetiline kunst" tuleneb kreekakeelsest sõnast kinetikos, mis tähendab liikumist. Kineetilised kunstiteosed saavad olla nii tõeliselt mingi jõu abil liikuma pandud skulptuurid kui ka näiteks vaid tuuletõmbuse käes liikuvad mobiilid. Viimaste suurmeistriks sai Ameerika kunstnik Alexander Calder (18981976), kes ka Pariisis õppis ja töötas. Väljend opkunst tuleneb ingliskeelsetest sõnadest optical art, mis tähendab optilist kunsti. Tegemist on 1950. aastate keskpaigas abstraktsest kunstist arenenud maalisuunaga, mis on üles ehitatud ennekõike nägemistaju eripärale. Neil maalidel tekib geomeetriliste vormistruktuuride puhul liikumis ja virvendusefekt see loob sideme opkunsti ja kineetilise kunsti vahele
mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). RENESSANSS
· Jean- Francois- Therese Chalgrin(1739-1811)- Sai kuulsaks Arc de Triomphe tegemisega. Alustas Napoleoni ülesandel 1806. aastal, aga valmis alles 30 aastat hiljem. 50m kõrgune, 20m paksune, triumfikaare all 1919. aastal pandi igavene tuli. Vigon- Napoleon I korraldusel hakati ehitama Madeleine kirikut(Napoleoni sõdalaste mälestuskirik), valmis 1842. · Saksamaa: Saksamaa oli endiselt killustatud riik. Võimas Preisimaa esiletõus. · Suurmeistriks oli Schinkel(1781-1841)- Uus vahtkonnahoone Unter der lindeni. Berliini teatrihoone hävis teises maailmasõjas. · Von Klenze(1784-1864)- Münchenis vana pinakoteek e maalidekogu. · Venemaa: Peterburi väljaehitamine jätkus. Esialgu tegutsesid välismaalastest arhitektid. Varaklassitsismi Venemaal kutsutakse Katariina II stiiliks. (Esimene ülikool 1755) · Jean-Baptiste Vallin De La Mothe(1729-1800)- Väike ermitaaz. Peterburi kunstide akadeemia
Edu saatis ka Aadu 13 Sikku ka Nõukogude Liidu meistrivõitlustel. Hõbemedal tuli 1981. aastal, kaks pronksi järgmistel mõõduvõtmistel. Ka rahvusvahelisel areenil, sotsialismaade karikavõistlustel tulid saku mehe auhinna kappi hõbemedal 1981 ja järgmisel aastal tuli talle esikoht ja ka meistritiitel. 1978. aastal sai Aadu Sikk meistersportlaseks, viis aastat hiljem aga suurmeistriks. Võitude saavutamisel on igati abiks olnud Rudolf Krestinov, oma terasratsu eest on hoolt kandnud aga võidusõitja ise. Andres Krestinov Vaieldamatult üks parimaid sõitjaid aastatel 1980-1990. Nii nagu võistluskaaslasel ja sõbral Aadu Sikul, algas ka tema teekond suurde sporti Saku Motoklubi teenelise treeneri Rudolf Krestinovi juhendamisel. Esimene suurvõit tuli Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt noorte klassis 1981. aastal
16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismi suurmeistriks võib pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594). Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Skulptori ja kullassepana, aga ka seiklejana sai tuntuks Benvenuto Cellini (1500-1571). Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Saksamaale ei toonud renessanss sellist vabanemistunnet kui Itaaliasse. Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis
Suur erinevus valitses õukondliku ja rahvaliku graafika vahel. Esimeses armastati kõike seda, mida maalikunstiski kiindumus pikantsete stseenide vastu viis mõnikord avaliku erootika ja isegi pornograafiani. Graafikud omandasid virtuoossuse uhkete tualettide, interjööride ja ka maastiku täpseks edasiandmiseks must- valge tehnikas. Rahvalik graafika kujutas maastikke ja zanristseene, mis olid sageli moraliseerivad, didaktilised ja aadellikku elulaadi kritiseerivad. Sellise graafika suurmeistriks oli inglane WILLIAM HOGARTH (1697-1764). Hogarth oli satiirik ka maalijana. Ta esitas oma ühiskonnakriitikat sarjades, mida oli võimalik lugeda nagu õpetlikku jutustust. Tema kuulsaim sari on ,,Moodne abielu", mis tahab näidata, et vaid kasuahnuse ajel, ilma armastuseta sõlmitud abielu viib hukatusse. ROKOKOO kunstnikud (õp. materjal ,,barokk 2" lõpp) Itaalia rokokoo 1 Giovanni Battista Tiepolo 1696-1770 2 Canaletto1697-1768 3 Francesco Guardi 1712-1793
ümberasumise lõunast põhja, mis tekitas omakorda lihttööjõu ülekülluse Milanos, Torinos ja teistes suurlinnades. Igal aastal lahkusid mitmed tuhanded itaallased riigid, et otsida õnne Ameerikas.Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus ei olnud eriti suur. Kuningas Vittorio Emanuele III valitsusele jäi ainult võimalus näida suurriigina (bella e grande figura). Itaalia poliitilist süsteemi ei hoidnud aga üleval mitte demokraatia, vaid transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mille suurmeistriks oli Giovanni Giolitti. Ühtne Itaalia, mille nimel olid võidelnud Giuseppe Mazzini, Giuseppe Garibaldi ja Noor-Itaalia liikmed, tekitas selle kodanikes pettumust tunduvalt suuremal mööral kui ühendatud Saksamaa sakslastes. Pettumus haaras enamikku itaallasi, esile tõusis sotsialistlik partei, mille eredaim kuju oli vasakpoolne ajalehe Avanti töötaja Benito Mussolini, Itaalia fasistide tulevane juht ehk duce. SÕJALISED LIIDUD ENNE WW1. rahvusvah suhted 20.saj algul. Suuriikide blokkide
Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad. Sellest kujuneski pilkeline ning mõnitav zanr, kus kasutati vaba keelepruuki (kõnes sisaldus nii roppusi kui erootilisi nalju). Eelkõige oli tegemist poliitilise satiiriga. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda e agoon. Komöödia oli mõneti revolutsiooniline: väljuti lavalisest tinglikkusest. Näiteks vahel võttis koor maskid eest ning räägiti otsesõnu, mida autor palus neil kuulutada. Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta. Hiljem kujunes sellest püsiv lavatagune. Kolmas teatriruumi osa oli theatron e vaatamispaik. Hiljem omandas see termin kogu teatriruumi tähistuse.
veelmanerismi üleminekut barokiks, kus dekoor hakkas valitsema arhitektuurse vormi üle. Liikuvuse ja arhitektuurse vormi domineerimine sai iseloomulikuks ka teistele G. della Porta ehitistele: Villa Aldobrandini kõrgub terrassi kohal, kust avaneb mõjus vaade teda ümbritsevale pargile ( eh. u. 1600 ). Hoone ees asuv väljak on lahendatud amfiteatrina, mida ümbritseb arvukate nisside, pilastrite ja hermidega kaunistatud müür. G. della Porta kõrval on varabaroki teiseks suurmeistriks D. Fontana ( 1543-1607 ), kes andislisaks villadele rea klassitsistlike sugemetega barokseid tänavaansambleid; tema on ka Rooma tänavate läbimurrete autoreid, mille peamiseks ideeks oli palverändurite keskuste efektne omavaheline ühendamine. Nendest läbimurretest on tuntuim Strada Felice tänav, mis ühendab omavahel Santa -Trinita dei Monte kiriku ja varakristliku Santa Maria Maggiore basiilika. D.Fonata