X klass EESTI PÕLLUMAJANDUS REFERAAT KIVIÕLI 2009/1010 SISSEJUHATUS: Eesti põllumajandus on oma arengus läbinud palju murrangulisi muutusi. Tänu saksa suurmaaomanike poolt sissetoodud, arendatud ning kohalikele oludele kohandatud euroopalikule maaviljeluskultuurile oli Eesti põllumajandus juba Vene impeeriumis erandlikult kõrgel arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja rohkete väiketalude rajamisest Vabadussõja järel toimunud maareformi käigus, kuulus põllumajandus ka Eesti esimesel iseseisvusperioodil (19181940) kõrgelt arenenud majandusharude hulka, mis eksportis Euroopa turgudele kõrgekvaliteedilist toodangut. Eesti põllumajandus suutis toibuda ka endise Nõukogude Liidu poolt okupeerimisele järgnenud stalinlikust sundkollektiviseerimisest, talueliidi deporteerimisest Siberisse ja motivatsiooni vähendavast
1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombi...
19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid juhtima vallavalitsus ja vallavolikogu, suured muutused toimusid ka kohaliku elu juhtimisel ja korraldamisel, Halliste territoriaalne üldpind (272 ruutkilomeetrit) jäi samaks. Peale suurmajandite kiirkorras lammutamist kahanes elanike arv märgatavalt kõikjal maapiirkondades, seda ka Hallistes. Üheksakümnendate alguses oli Hallistes kokku 4 kooli,
põllumajanduse toibumisele kollektiviseerimisjärgsest laosest. Aastate jooksul paranes kolhooside-sovhooside juhtivkaadri ja põllumajandusspetsialistide ametialane ettevalmistus, tänu Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomisele ja põllumajandustehnikumide võrgu laiendamisele. 1960. aastatel II poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970 .aastad olid suurmajandite ja farmide loomise ajaks. Väiksemate majandite liitmine tõi kohati kaasa mõningase majandusnäitajate paranemise korralike majanduskeskuste väljaehitamise ning maaelanike olme- ja elutingimuste paranemist. Selle gigantomaania negatiivseteks tagajärgedeks olid:ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse- ja põllumajanduse ekstentsiivarengu võimalused
elu- ja töötamistingimused ; dubleeritud haridussüsteem. Põllumajanduse areng:1950:põllumaj saaduste müüginormide alandamine, tõsteti varumishindu, vähendati abimajapidamiselt võetavaid makse, kolhoosnikele maksti osaliselt rahastoibumine. 1960: põllumaj spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi kindla põllumaj saaduse tootmisele, maisikasvatus. 1970: suurmajandite ja farmide loomise aeg, mõningad maj näitajad paranesid, olme-, elutingim paranemine, stagnatsioon. Tööstuse ekstensiivne arendamine: palju vöörtööjõudu toodi sisse, kasumaj taastus, sisemised arenguvõimalused ammendusid. Sots probleemid 1980 a teisel poolel-sotsiaalne pessimism, klassivõitlus, dubleeritud haridussüsteem, sisserändajate ja põlisasukate vahelised pinged.
2) Vaevaline taastumine a. teraviljasaak ja piimatootmine oli 1950.aasta viimase kolmveerandi tasemel b. sõjaeelse taseme saavutas lihatootmine c. halvalt mõjusid N. Hruštšovi “eksperimendid”- külviseemne jaroviseerimine, maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesti jms 3) Ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine a. tööstuslikule alusele viidi üle linnu-, piima- ja seakasvatus 4) 1970. aastad olid suurmajandite ja -farmide loomise ajaks a. üha enam andis endast tundma gigantomania b. ülepingutamine laostas ajalooliselt väljakujunenud asustuspildi c. kurnas viljakad maad d. halvendas keskkonna olukorda VI Industrialiseerimise laienemine 1)Põlevkivitööstused a. anti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt täielikult kütte-energeetiline suund b. kaevandati üha enam väärtulsikku põlevkivi c
tsensuuri vähendamine nõukogude süsteemiga kohanemine suhete tihenemine läänega rohkem õigusi inimestel rehabiliteerimine majanduse paranemine piirati julgeoleku võimu Stagnatsioon 1970ndad L.Breznev 1970. aastatel muutus NSV Liidu ametlikuks rahvuspoliitikas keskseks tees, mille järgi kõik Nõukogudemaal elavad rahvad sulavad üheks nõukogude rahvaks. Eesti NSVs tähendas see venestamist 1970-Vabadusraadio alustab eestikeelsete saadete edastamist 1970. aastad olid Eesti NSVs suurmajandite ja farmide loomise ajaks. Neg: ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad, halvendas keskkonna olukorda Taastus järk-järgult tsentraliseeritud käsumajandus varimajanduse tekkimine 1972 juuli- Viiakse läbi esimesed Eesti päevad Trontos 1972. aastal koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandumi ÜRO Peaassambleele Nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, Nõukogude vägede väljaviimist. 1974
investeeris ka tööstuspiirkondadest kaugemal asuvale agraarsele sisemaale, millega sündisid praegused probleemsed ühetööstusasulad Põhja- ja Lääne-Eesti kohalike loodus- ja tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse (Kallaste, Mustvee, Puurmani, Rõngu jt) toimus kohaliku tööjõuvaru kasutamist silmas pidades, osa kohalike loodusvarude kasutamiseks (Viivikonna, Aseri, Oru, Tootsi jt). Ühtlasi tingis sotsialistlike suurmajandite järkjärguline kokkuliitmine ja asustuse kontsentreerimisele suunatud ehitus- ja investeerimispoliitika maaproletariaadi koondumise majandikeskustesse ja suurfarmiasulatesse. 1970. aastate keskpaigaks kiire linnastumine vaibus ja kujunes välja põhijoontes tänini püsiv asustuse struktuur ja teedevõrk. Nõukogude perioodil kujunenud asustust iseloomustasid järgmised iseärasused: · Linlaste osakaal 70%.
Mullastiku kaart koostati Maa-ameti tellimusel vahemikus juuli 1997-märts 2001. Kaardi digitaliseeris OÜ E.O.Map Lõuna ja kaardid koostas OÜ "Agrimento". Kaardi koostamise Maa-Ameti poolseks kureerijaks oli kinnisvara hindamise osakond. Digitaalkaart koostati Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati aluskaardina kasutatavaile rasterkujul olevaile katastrikaardi lehtedele (mõõtudega 50*50 cm). Kaardi koostamisel olid aluseks omaaegsete suurmajandite ja metskondade mullastiku kaardid. Varem 1: 5000 mõõtkavas koostatud kaardid vähendati ja generaliseeriti 1:10 000 mõõtkavale (http://www.maaamet.ee...). 9 Kaitseväekaart Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart aga praktiliselt asendamatu abivahend. Kaitsevägi kasutab maismaategevuses põhiliselt spetsiaalseid kaitseväekaarte,
mille alged ulatusid ürgkogukondlikku aega. Eesti Vabariik (19181940). 1920ndal aastal likvideeriti maareformi tulemusena mõisate suurmaavaldus. Tekisid uued talud (väikesed). Põllumajandussaadustega kaeti siseturg ja veeti välja. Põhiliseks eksportartikliks loomad. Liigniiskete alade kuivendamine, algas rohumaade kraavitamine (karjamaad). Teise maailmasõja järgne periood. Üksiktalude kaotamine Suurmajandite loomine. Esimene kolhoos Eesti NSVs moodustati Kallemäelt pisut üle kilomeetri Kuressaare pool Sakla külas 1947 aastal. Ulatuslik maaparandus. Eesti maaparandus loodussõbralikum kogu Nõukogude Liidus. Perioodi lõpuks kuivendatud 84% kuivendust vajavast põllumajanduslikust maast. Põllumajanduslike maade kontsentreerumine. Ääremaade tekkimine.Metsasus 47% 22. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilisajalooline,
Eestimaa on saja aastaga muutunud märksa metsasemaks, samal ajal on vähenenud põllumajandusliku maa ja looduslik rohumaade osatähtsus (küllalt unikaalne nähtus Euroopas). Märgatav on põllumajandusliku maa osa järsk vähenemine 50ndate ja 60ndate aastate algul ning looduslike rohumaade osakaalu vähenemine 60ndate keskel. Samal ajal suurenes kiiresti metsamaade pindala. Oma osa on etendanud maareformid, küüditamised, linnastumine, aga ka maaparandus ja suurmajandite teke. Maaparandustööde intensiivne tegemine algas suures mahus 1950ndatel ning saavutas oma maksimumi 70-ndatel aastatel. Sellelt kümnendilt pärineb näiteks 42 % kõigist kuivendussüsteemidest. Millised on maa-asulate põhitüübid Eestis (6 põhitüüpi)? Millised Eesti maa-asustuse kujunemise põhi- ja alaetapid peale II Maailmasõda? Millised on maa-asustuse kujunemise põhijooned Eestis peale II Maailmasõda kuni
c ehitusettevõtete suured materjalivarud 110 Eesti energeetika mahu vähenemist tingis enim a energiasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtt b energiatarbijate mugavuste vähenemine c kogu majanduse toomismahtude vähenemine 111 Statistikaameti andmetel moodustas Eesti tööstuse 1994. aasta toodang 1989. aasta toodangust a alla poole b kaks kolmandikku c kolm neljandikku 112 Tegelikult oli suurmajandite likvideerimine sundotsus, sest a see oli Rahvusvahelise Valuutafondi eeltingimus laenude saamiseks b see oli Maailmapanga eeltingimus laenude saamiseks c suur osa kolhooside ja sovhooside varast erastati juba 1990-1991 113 Riigi seisukohast vaadatuna on Eesti põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b tööhõive ja sotsiaalprobleemid ääremaadel c raskused toiduainetööstuse toorainega varustamisel
c ehitusettevõtete suured materjalivarud 110 Eesti energeetika mahu vähenemist tingis enim a energiasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtt b energiatarbijate mugavuste vähenemine c kogu majanduse toomismahtude vähenemine 111 Statistikaameti andmetel moodustas Eesti tööstuse 1994. aasta toodang 1989. aasta toodangust a alla poole b kaks kolmandikku c kolm neljandikku 112 Tegelikult oli suurmajandite likvideerimine sundotsus, sest a see oli Rahvusvahelise Valuutafondi eeltingimus laenude saamiseks b see oli Maailmapanga eeltingimus laenude saamiseks c suur osa kolhooside ja sovhooside varast erastati juba 1990-1991 113 Riigi seisukohast vaadatuna on Eesti põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b tööhõive ja sotsiaalprobleemid ääremaadel c raskused toiduainetööstuse toorainega varustamisel
otstarbekamale kasutamisele. Lisaks suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel. Kõigi nende muutuste mõjul hakkasid Eesti NSV kolhoosid 1950.-ndate lõpul otsesest viletsusest välja rabelema. 1960.-ndate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Lisaks hakati väiksemaid kolhoose ja sovhoose omavahel ühendama. 1970.-ndad olid Eesti NSV-s suurmajandite ja farmide loomise ajaks, millega kaasnesid ulatuslikud keskkonnaprobleemid: ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda; sisuliselt oli tegu röövmajandusega. 1950.-ndatel oli võõra tööjõu sissevool sõjajärgsete aastatega võrreldes tagasihoidlikum, kuid järgmisel kümnendil kasvas migratsioon jälle tunduvalt. Eesti NSV tööstuse ekstensiivse arengu otseseks tulemuseks oli tööliste kõrge osakaal
põllumajanduse toibumisele. 1951. aastal loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Põllumajandus taastus vaevaliselt. Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N. Hrustsovi eksperimendid, nt maisi sundkasvatamine, kartulipanek ruutpesiti jne. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid Eesti 9 NSV-s suurmajandite ja farmide loomise aeg. Maaelanike olme- ja elutingimused paranesid tunduvalt. Vaatamata osalisele edukusele, said kolhoosnikud põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi
Ellujäämise strateegiad: isiklik aiamaa 1950. aastate ja 1960. aastate ümberkorraldused Kolhooside üleminek rahapalgale 1950. aastate teisel poolel (lõppes 1964. aastaks) MTJ-de likvideerimine 1958. aastal Nõrkade kolhooside muutmine sovhoosideks Kokkuostuhindade suurendamine 1962. ja 1965. aastal Kolhooside “abimajandid” (kalatööstus, karusnahad, suveniirid, veinid) Suurmajandite tekkimine 1970. aastate lõpul Vaimuelu Teemad Haridus (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, teadus) Kirjandus Kujutav kunst Muusika Teater ja film Ajakirjandus Hariduselu tunnusjooned Kahe haridussüsteemi olemasolu (eestikeelne, venekeelne) Suund massi(kõrg)haridusele Kutseõpetuse madal prestiiž Teaduse ja kõrghariduse lahutamine institutsionaalselt
küsitavad juhtimisoskused ja peremehetunde kadumine. Olukord paranes peale NLKP XX kongressi, mil tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, tugevdati kolhoose kaadriga ja abistati materiaalselt. Kolhoosid ,,Õiguse Võit" ja ,,Külvaja" suutsid oma esimeeste Alfred Kadastiku ja Kalju Pukka juhtimisel tõusta Eestimaa tunnustatud majanditeks (Järva-Jaani kolhoos. Koost. K. Arusalu. Kirjastus, 1995 , lk 4, 6 lõik). 1970. aasta algul võeti suund suurmajandite loomisele. 26. veebruaril 1971 ühinesid ,,Külvaja", ,,Bolsevik" ja ,,Ühendus". Ühinenud suurmajandi nimeks sai ,,Ühendus", Esimeheks valiti Kalju Pukka. Algas keeruline ja vastuoluline areng, kus ilmnesid mitmed negatiivsed nähtused juhitavuse vähenemine, juhtimiskulude suurenemine, väikeste kolhooside vahepeal väljakujunenud ühe pere tunde kadumine. 1975. aasta oli ,,Ühenduse" kolhoosi viimane tegevusaasta. Stagnatsiooniperioodile omane gigantomaania pani ta 4
Viljandi oli minu nooruses südamelähedane kena koolilinn. Usun, et ta peab tagasi võitma oma kunagise maine nii puhkuse- kui ka turismilinnana. Tööstusettevõtted peaksid saama iseseisvaks ja alluma maavolikogule. Mulgimaa tingimustes ei saa linna ja maad teineteisele vastandada, vaid nad peavad üksteist täiendama ning koos tegutsema. Mida arvad Tarvastu kolhoosi saatusest? Ta on suurmajand ja mitmed temasarnased on juba lagunenud. Suurmajandite jagunemine väiksemateks on loomulik protsess. Väiksemas majandis on võimalus säästlikumalt ressursse kasutada. Varem või hiljem seisab ees ka Tarvastu vähenemine. Juba eelmistel aastatel oleme püüdnud iga osakonda välja ehitada ja kujundada, et tulevikus võiksid nendest tekkida iseseisvad majandid või ka osaühistud. Arvan, et talude taasloomine võib aega võtta ühe inimpõlve, kuid väikemajandid suudame taastada 3-5 aastaga
Masinapark müüdi majanditele, mis aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Nimetatud õigused panid aluse põllumajanduse toibumisele. Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N. Hrustsovi eksperimendid, nt maisi sundkasvatamine, kartulipanek ruutpesiti jne. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid Eesti NSV-s suurmajandite ja farmide loomise aeg. Maaelanike olme- ja elutingimused paranesid tunduvalt. Vaatamata osalisele edukusele, said kolhoosnikud põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole
10. Turvast kasutatakse nii põllumajanduses kui ka teistes majandusharudes laialdaselt. Turba peamised kasutusalad on kütte-, alus- ja aiandusturbana. Vähem kasutatakse teda komposti valmistamiseks, istikupottide ja isoleerplaatide tootmiseks, multšina hüdrokülvil ja murumattide kasvatamisel. Turvas on leidnud ka mõningat kasutamist keemiatööstuses turbakoksi, söödapärmi ja vaha tootmisel. Taasiseseisvumisega on turba kasutamine kohapeal suurmajandite ja aiandite likvideerimisega vähenenud poole võrra. Uuesti seoses kütusekriisiga (hinnatõus ja rahapuudus, sest vedelkütuste osatähtsus soojamajanduses oli suur) tuli päevakorda turvas, kui kohalik ja suhteliselt odavam kütus. Linnad ehitasid katlamaju ümber turba kasutamiseks. Võeti suuri laene soojamajanduse arendamiseks (Tartus). Arengukavades nähti turba osatähtsuse kasvu energeetika bilansis. Masinaehitusfirmades konstrueeriti ja ehitati uusi tükkturba tootmise masinaid
*Aastate jooksul paranes veel kolhooside juhtivkaadri ja põllumajandusspetsialistide ametialane ettevalmistus. Sellele aitas kaasa Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomine 1951. aastal ning põllumajandustehnikumide võrgu laiendamine. *Põllumajanduse taastumine oli siiski vaevaline. *60ndate teisel poolel algas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele, eesotsas linnu-, piima- ja seakasvatusega. *70ndad olid ENSVs suurmajandite ja farmide loomisajaks, aga pikapeale andsid tunda negatiivsed tagajärjed: ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asutuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda. *50ndatel jätkus ENSV tööstuse hoogne arendamine suurriiklikest vajadustest lähtuvalt. *Põlevkivitööstuse kõrval pöörati tähelepanu masinaehitusele, metallitöötlemisele, tekstiilitööstusele ja kalapüügile. *Põlevkivitööstusele anti täielikult kütte-energeetiline suund
Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus. Eestis ja Lätis tegutsesid metsavennad väiksemate salkadena ja sageli üksikult.
Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus. Eestis ja Lätis tegutsesid metsavennad väiksemate salkadena ja sageli üksikult.
Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise – metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus. Eestis ja Lätis tegutsesid metsavennad väiksemate salkadena ja sageli üksikult.
Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus. Eestis ja Lätis tegutsesid metsavennad väiksemate salkadena ja sageli üksikult.
põllumajandusjuhtide kohad kompetentsemate ja töökamate inimestega. Kolhooside majanduslik olukord paranes ja sissetulekud tõusid. Põllumajanduse taastumine siiski vaevaline. Halvalt mõjusid Hruštšovi eksperimendid: külviseemne jaroviseerimine, maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesiti jne. Al 1960. aastate II poolest ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läsid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid suurmajandite ja -farmide loomise ajaks. 1950. aastatel jätkus ENSV tööstuse hoogne arendamine suurriiklikest vajadustest lähtuvalt. Suur tähelepanu põlevkivitööstusel, masinaehitusel, metallitöötlemisel, tekstiilitöötlusel ja kalapüügi arendamisel. PÕlevikivtööstusele anti kütteenergeetiline suund. Üha rohkem kaevandati põlevkivi, mis läks elektri ja gaasi tootmiseks. Käiku lasti 2 uut elektrijaama (Balti ja Eesti). Üle poole toodetud energiast läks riigist
Eeltoodud ümberkorraldused suurendasid mõnevõrra talurahva iseotsustamisõigust ja panid aluse põllumajanduse toibumisele kollektiviseerimisjärgsest laosest. Loodi 1951. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Halvasti mõjusid N. Hrustsovi eksperimendid maisikasvatamisega ja kartuli panek ruutpesiti. 1960. aastatel hakkasid põllumajandused spetsialiseeruma, osad tegelesid viljakasvatamisega, teised karjaga või linnukasvatusega. 1970. aastad olid Eesti NSV-s suurmajandite ja -farmide loomise ajaks. Põlevkivitööstuse kõrval pöörati jätkuvalt suuremat tähelepanu masinaehituse, metallitöötlemise, tekstiilitöötluse ja kalapüügi arendamisele. Põlevkivitööstusele anti täielikult kütteenergeetiline suund. Loodi kaks uut elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam). 1950. aastate lõpust hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Eesti NSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku ja remondibaasi
majanduslik tsentraliseerimine. Väikesed kolhoosid asusid enamasti suguvõsade põlistel aladel ning seal tegeldi lisaks põhjapõdrakasvatusele teatud määral ka piimakarjakasvatuse ja põlluharimisega ning kalapüügiga. Enamasti suudeti oma elanikke kohalike toiduainetega varustada, mitte lootma jäädes lõuna poolt sisseveetavatele toiduainetele. Enamasti oli külas ka väike kool, pood ja velskripunkt. Suurmajandite moodustamisega kaotasid koolasaamid senisegi vähese majandusliku iseseisvuse. Kolhooside tsentraliseerimine päädis monopolistliku hiigelsovhoosi ,,Tundra" moodustamisega, kuhu 1970.-1980. aastateks koondati enamjagu poolsaare põhjapõtradest ja karjamaadest. Teiseks tsentraliseerimise eesmärgiks oli tühjendada rannikualad seoses sõjaväebaaside rajamisega. Soome ja Norra piiri äärsed alad on tänaseni paljude kilomeetrite kaupa peaaegu inimtühjad, kui mitte arvestada sõjaväge ja
annaabi.ee 
