hispaania filoloog, filosoofia õpetaja jne) ületootmisega. Siinpuhul paistab kahjuks ka Eesti oma haridussüsteemiga silma, kui ebavjalike alade ületootja. Küll, aga on läbi viidud kõrgharidusreform ning tulevikus on lootust selle olukorra paranemisele. Infotehnoloogia ja loodusteaduste aladele on suuremat rõhku pandud ning ka riigi poolt sellesse investeeritud. 6 Multinatsionaalsete suurkorporatsioonide tegevus ei ole paljudel puhkudel hea keskkonnale. Firmad on väga tragid ära kasutama seaduseauke, nõrka riigisüsteemi, korrumpeerunud ametnikke selleks, et ei peaks kulutama tootmisel ekstra keskkonnanõuete peale, mis tähendab ettevõttele alati lisakulusid. Kahjuks on siinpuhul eriti ärakasutatavad kolmandad riigid, kus seadusandlus ja riigikord pole nii tugevalt välja kujunenud, nagu ta on seda jõudnud teha arenenud riikides
Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma peal, et enam ei saa teha salakabinettides uusi seaduseid, mis otseselt rahvast mõjutavad, sest kõik tuleb välja. Promotakse liiga palju suurkorporatsioonide kraami, kuna suurkorporatsioonid omavad uudiste toimetusi ja seetõttu on nad erapooletud, kuna "emaettevõtte" kohta halba rääkida ei tohi.
kõikjal kui umbrohi peale tungimas. «Neil on suured marketingieelarved, poliitilised kontaktid ja ressursid, mis annavad neile ebaõiglase majandusliku edumaa kohalike poodide ja teenuste ees,» ütles Simms. «Oht on selles, et kui me ei leia teid, kuidas istutada (peatänavatele) ka kohalikke poode, elame lõpuks kloonlinnades.» Tarbija lõa otsas Briti uurijate sõnul kujutab seesuguse üheülbalisuse levimine selget suurkorporatsioonide võitu: samad poed ja söögikohad, mis pakuvad kõikjal ühtesid ja samasid rõivaid, jalatseid, raamatuid, filme, sööke ja kohvigi (Starbucks), panevad tarbijad tugevalt suuräri lõa otsa, kujundades nende maitset ning levitades lõppkokkuvõttes ühtset «urbanistlikku hallust». Lisaks tarbijate valikuvõimaluste ahenemisele kannatavad ka kohalikud majandused, sest peale palkade, mis kohalikele
Streigid, alkoholiaktsiis ning nende tähtsus Aastat 2017 mäletatakse kui streigi aastat, kuid enim siiski alkoholi maksude tõusu aastat. Mõlemad faktorid on tähtsad inimeste õiguste ja tahete väljendamisel, kaitsmisel, kuid ka piiramisel. Rakvere tapamajas toimunud streik on hea näide tavainimeste võimetusest midagi muuta, enda õiguste eest seista ning suurkorporatsioonide ja riigi vastu välja astuda. Streik toimus madalate palkade ning töötingimuste vastu ning oli lootus see olukord parandada, kuid nii aga ei juhtunud. Streik lõppes sellega, et kutsuti politsei, kolm töötajat vallandati ning läbirääkimisi ega mingit erilist muutust ei toimunud. Praegu õnneks siiski üritatakse läbirääkimisi pidada ning ainult aeg näitab, kas see üritus suutis midagi muuta või oli tulutu ning maksis lihtsalt kolmele töötajale nende töö.
juriidilistele nüanssidele, kuid keegi ei oska öelda, mil viisil peaks kokkulepitust kinnipidamine tegelikult teoks saama. Teiseks tuleb avalikke ja erainvesteeringuid uutesse tehnoloogiatesse juhtida senisest koordineeritumalt. Pea kõigi keskkonnaprobleemide ületamine nõuab tehnoloogilist innovatsiooni, riik ja ettevõtjad peavad oma tööd senisest enam koordineerima, et saavutada koos paremaid tulemusi. Kolmandaks tuleb iga hinna eest üritada piirata suurkorporatsioonide võimalusi lobitööks see on üks suuremaid jätkusuutliku arengu ees seisvaid takistusi. Näiteks Ameerika Ühendriikides on suurkorporatsioonide lobi väga võimas ning sageli katastroofiliste tagajärgedega. Samasuguse näite võib tuua ka energiasektorist, mille survel on mitmed globaalse soojenemise vastased plaanid edasi lükkunud. Neljandaks peavad rikkad riigid tagama, et vahendid jätkusuutliku arengu tagamiseks jõuaks ka vaesemate riikideni. (Sepp, 2010)
kuuluvuse aluse, eliidi inimene erineb tavainimesest, tema Maslow' vajaduste hierarhia on „ülevalt allapoole“, oma loomu poolest on eliidiinimene uuenduslik, eliidil on nooruse vaimuhoiak, ning iga inimene eliidis on väljavalitud. M. Lauristin leiab, et eliit asub sotsiaalse hierarhia tipus ning sinna kuuluvad need, kes on majanduslike võimustruktuuride, eriti suurkorporatsioonide tipus. Kõik autorid on ühisel arvamusel, et eliit on kitsam inimeste kogu, mis valitseb enamuse ehk massi üle. Eriarusaamad tekivad neil selles, kes eliiti kuuluvad ning kes mitte ja samuti omadustes, mis eliidi inimesel olema peavad. 2. „Eliidi“ mõiste on erinevates maades erinev. Mõnel maal on neile tähtis välja näidata oma mõjuvõimu, et saavutada usaldusväärsus
areneda abist sõltumata. Põhitähelepanu on suunatud kohaliku ettevõtluse ja ettevõtjate tekitamisele ning väljastpoolt tulevate erainvesteeringute kaasamisele. Kokkuvõte Viimased aastakümned on maailmas olnud murrangulised teaduse, tehnoloogia ja sotsiaalmajanduslike suhete arengus. Infoühiskonnaks muutumine on oluliselt muutnud ka majanduse struktuuri. Globaliseerumine on liberaalse majanduspoliitika taustal andnud juba ka tõsiseid tagasilööke, mida on põhjustanud suurkorporatsioonide domineerimine ja sotsiaalsete probleemide süvenemine riikide majanduses. Hinnanguliselt 1,3 miljardit inimest on ikka veel sunnitud läbi ajama vähem kui 1 dollariga päevas, mis näitab suurenevat lõhet arengumaade ja rikaste tööstusriikide vahel. Ligi 2/3 maailma kaubandusest arvatakse praegu olevat vaid 500 suurkorporatsiooni käes ja mitmed nendest teenivad rohkem raha kui mõnedki riigid. 1997. aastal oli maailma 5 suurema kompanii summaarsed
kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele. Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet, telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: 1) majanduslik üleilmastumine- tekivad riigiülesed ehk korporatsioonid (põhja-ameerik suurkorporatsioonide rajatud tehased vähemarenenud maadesse) 2) kultuuriline üleil.-kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja -väärtused 3) poliitiline üleil.-tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Neokolonism- nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. nt
Eesmärgi saavutamine nõuab tõsist pingutamist nii riikidelt kui ka ettevõtjailt. Avalik sektor vastutab eelkõige monitoorimise, regulatsiooni, ohutuse ja avalikkuse teavitamise eest. Erasektori ülesandeks on aga luua uusi tehnoloogilisi lahendusi, mistõttu peaks suurem osa teadus- ja arendustööle kuluvast rahast tulema just neilt. Riik ja ettevõtjad peavad oma tööd senisest enam koordineerima, et saavutada koos paremaid tulemusi. Kolmandaks tuleb iga hinna eest üritada piirata suurkorporatsioonide võimalusi lobitööks – see on üks suuremaid jätkusuutliku arengu ees seisvaid takistusi. Näiteks Ameerika Ühendriikides on suurkorporatsioonide lobi väga võimas ning sageli katastroofiliste tagajärgedega. Ka viimaste aastate jooksul kogu maailma räsinud majanduskriisi võib osaliselt suurpankade lobitöö arvele kirjutada, kes said poliitikutelt vaikiva nõusoleku headel aegadel jätkusuutmatute skeemide abil raha teenida. Samasuguse näite võib tuua ka
Mida head ja halba on globaliseerumine teinud Eestiga? Globaliseerumine on maailma eri osade vastatikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Kas globaliseerumine on hea või halb, kas seda saaks vältida või on see vältimatu? Mis peatähtis, millised on selle mõjud olnud Eestile? Globaliseerumine on tegelikkuses juba väga vana nähtus, globaliseerumine riikide tasemel algas juba 15.-ndal sajandil, suurkorporatsioonide näol algas globaliseerumine 18-ndal sajandil ja praegu võime me rääkida juba indiviidi globaliseerumisest ja selle alguseks peetakse 19-ndat sajandit. IMF on aastal 2000 välja toonud järgmised globaliseerumist iseloomustavad aspektid: globaalne kaubandus ja globaalsed arveldused, kapitali vaba liikumine ja globaalne investeerimine, inimeste vaba liikumine ja teabe vaba liikumine. Eestile, kui arenevale riigile on globaliseerumine kapitali, teabe, investeeringute ja tööjõu
hektariline krunt eeslinnas. Kümne suure toa asemel olid neil mõned väiksed. Igal ruumil pidi olema rohkem kui üks funktsioon, nagu ka nendes paikneval mööblil. Esimest korda hakati tootma sisustust, mis rahuldasid moodsa elu vajadusi. Sõna ,,multifunktionaalsus" sai käibefraasiks. 7 Arne Jacobsen: Munakoore tool, 1958 Eriti populaarne suurkorporatsioonide konverentsiruumi sisustuses mugavalt ,,endasse mähkiva" ning samaaegselt mõjuvõimsa välimuse tõttu. George Nelson: Kookospähkli tool, 1957 Omapärane kiilukujuline tool, mille ühest tükist iste, seljatugi saavutasid veenvalt taotletava visuaalse terviku. 8 Poul Henningsen'i PH-5 valgustid ja Verner Panton'i plastikust pinutatavad toolid, 1957
sajandit. Maailma majanduskasv oli pidev ja kõrge, majanduskasv läänes oli ca 5%/a, majanduskasvus ühe inimese kohta oli esirinnas Lääne-Euroopa, mille tingis nii madal alguspunkt pärast sõda, tehnoloogilised uuendused kui ka efektiivne majanduspoliitika, eelkõige kiire lõimumine maailmamajandusse. Domineeris keinsinistlik mõtteviis ehk riigi- ja eraettevõtetest koosnev segamajandus: see pidi kaitsma kodanikke suurkorporatsioonide võimu eest ja pakkuma samas sotsiaalseid tagatisi ning võrdseid võimalusi. Enim domineeris see SB’s ja Skandinaavias, vähem võeti omaks Prantsusmaal, Itaalias ja Jaapanis. Peamiselt kasvas majandus aga inimkapitali arvelt, inimeste vanuseline ja arvuline koosseis oli väga soodne ja tööealist rahvast kõige rohkem, samuti oli kõrge inimteadmiste kvaliteet hariduse, kirjaoskuse ja teaduse arendamise tõttu. Maailma mastaabis
[8] Üheks arvutimaailma eetilise küsimuse tõstatamiseks on häkkerid ja kräkkerid. Väidetavalt eristab neid kahte tüüpi häkkerieetika, kus peetakse kinni moraalsetest ja eetilistest külgedest.[13] Häkkerid murravad kellegi arvutisüsteemi selleks luba omamata ja varastavad andmeid ning korraldavad vandalismiakte. Samas on osad häkkerid, kes lihtsalt uurivad süsteemi põhimõtteid ja uudishimutsevad, ise end nimetades vabaduse kaitsjateks ja suurkorporatsioonide vastu võitlejateks. Nad väidavad, et ei kahjusta midagi ja on ühiskonnale kasulikud turvariskide avastajad. Tekib küsimus, kas mõned sissemurdmised saavad olla eetilised, ning kui saavad, siis kuidas eristada moraalselt sobimatut sissemurdmist. [8] Üks vaidlustatumaid teemasid arvutieetikas on intellektuaalse omandi õigused ja piraatlus. Litsentseerimine ja patenteerimine toob kaasa väikefirmadele raskused ja konkurentsi ja vähendab kättesaadavate programmide hulka
võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega kasvatamisel. Need on tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. Seame endale aastaks 2020 üsna ambitsioonikad eesmärgid: kasvatada Eesti Balti- ja Põhjamaade ning Loode-Venemaa start-up keskuseks ja kujundada Eestist sobivaim riik suurkorporatsioonide arenduskeskuste jaoks Euroopas. Seitsme aasta pärast peab Eesti olema üks maailma parimaid riike ettevõtte loomiseks ja arendamiseks. Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud valdkondadesse, kus on ettevõtete ja teadlaste koostöös kõige suurem potentsiaal lisandväärtuse. Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti
peamiseks põhjuseks, miks me teatris käime. Kokkuvõte Teaduse, tehnoloogia ja sotsiaalmajanduslike suhete areng on endaga kaasa toonud ka majanduse struktuuri muutumise, mis väljendub globaliseerumises, integreerumises ja spetsialiseerumises ning nende tegurite tulemusena on tekkinud ühine turg. Majanduse globaliseerumine kaasab endas aga ka mitmeid valupunkte. Suur osa maailma kaubandusest on valdavalt suurkorporatsioonide käes. Selline olukord muudab väikefirmadel nendega konkureerimise aina keerulisemaks. Suurenenud on ka lõhe arengumaade ja rikaste tööstusriikide vahel. Kaubanduse liberaliseerimine ergutab rikkaid riike rohkem tarbima ja vaeseid rohkem eksportima. Majanduse globaliseerumine puudutab paratamatult ka Eestit. Euroopa Liitu kuulumine on abiks eelkõige just väikeriikidele nagu meie ja tänu sellele liikmestaatusele suudame
aastatest. Sakasmaal 40% aktsiaturust on nn. free float, mida omavad institutsionaalsed investorid ja milledega kaubeldakse börsil. Jaapani süsteemi nimetatakse ka ring-omandussüsteemiks, kus pangad on aktsionärid ettevõtetes ja need omakorda omavad oma emapanga aktsiaid. See on ka põhjus miks Aasia finantskriis mõjutas raskelt Aasia pangandust grupi sisesed ettevõtted läksid pankrotti, mis pani löögi alla nii emapanga laenud kui ka omandatud aktsiad. Pangad meenutasid pigem suurkorporatsioonide holding-firmasid. Jaapanis liigutati rahasid süsteemi siseselt ja ei tehtud eriti tegemist finantsturgude ja börsiga. Jaapanis kontsern rõhutatas gruppi kuuluvate ettevõttete kui terviku väärtuse loomist läbi kvantitatiivse arengu ja kasvu. See lõi juurde uusi töökohti läbi uute investeeringute, mis võimaldas teenida samuti emapangale intressitulu ja komisjonitasusi ja uusi investeeringuid
Feministliku kriitika areng: Naistegelaste analüüs; Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine; Fookus soouuringutel – kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses; Erinevused – kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute esiletõus kirjandusteostes. Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes nende heaks töötavad. Paljud inimesed võtavad antidepressante, mistõttu on nende käitumine ettearvatav. Erinevad ravimid annavad oma sümptomeid ja käitumismalle. Sotsiaalvõrgustikust saab palju informatsiooni inimese kohta. Inimesed kasutavad suhtlemiseks sotsiaalvõrgustikku, mistõttu jääb tema tegevusest märk maha ja on hiljem mõjutatavad nende alusel. Postmodernism on hiliskapitalismi kultuuriloogika, mida iseloomustab lamedus, pinnapealsus, originaalsuse
Maailmapanks,Rahvusvaheline Valuutafond) äriettevütetel (rahvusvahelise firmad) ja mitmesugustel kodanikuühendustel nagu rah-, inimõigus- ja keskkonnakaitseaktivistid ja naisühendused. 3. Relvastatud konfliktide rahumeelne lahendamine 4. Arenguabi vähem arenenud riikidele 5. Pagulasprobleemid kriisikolletest kaugel asuvates riikides b) Eesti ja ÜRO c) Eesti ja NATO 12. Majandus a) Globaliseerumise mõju majandusele, suurkorporatsioonide teke, WTO, Maailmapank Tekib suurkorporatsioonid. b) Majandussüsteemid, nende lühiiseloomustused naturaal ehk tava käsu ehk plaanimajandus- riik otsustab, tööpuudust pole NSVL turumajandus-nõudlus ja pakkumine. Kihistumine, ületootmine, vaesus segamajandus- riik aegaajalt sekkub c) Eesti majandus maailmamajanduse taustal, põhinäitajad tööpuudus, SKP, rkp, inflatsioon, deflatsiooon, majanduskasv Statistikaameti põhinäitajad 13. Inimareng a) Kuidas mõõta riikide arengutaset
Riigid, mille maapõues leidub hinnalisi metallimaake, on välismaailma tugeva surve all nõudlus kulla, hõbeda ja teiste väärismetallide järele aina kasvab ning kaevandavate ühiskondade keskkond degradeerub järjest kiiremas tempos. Maavarade hankimiseks kasutatavad tegevused hävitavad kohalikke kogukondade metsasid, põllumaid ja veekogusid. Loodus- ja tervisekaitse ebapopulaarsuse, finantside nappuse, rahvusvaheliste suurkorporatsioonide ignorantsuse ning nõrga keskvalitsuse tõttu ei ole nendes piirkondades keskkonnakaitsemeetmed laialdaselt kasutuses. Tunnelid, kus kaevandamine on lõpetatud, on suureks ohuks nii inimestele kui loomadele. Sageli jäetakse kaevandatud augud lihtsalt maha ilma neid kinni ajamata. Hüljatud augud põhjustavad õnnetusi ning on sobivaks paigaks malaariasääskede paljunemiseks. See on põhjuseks, miks kullakaevandamise piirkondades on malaaria levinum kui mujal Aafrikas.
Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: Asemele tekib uued kontrollimehhanismid: bürokraatlik riik, firmad, massmeedia, tehnokraatia. Ameerika hirm: väike mees, eriti keskklassi mees, surutuakse suurkorporatsioonide ühelt poolt ja industrialiseerituse ning traditsioonide teiselt poolt kadumise vahele. 50ndate hirm, subliminaalsed sõnumid, rakenduspsühologia reklaamis. Kõik see on teaduslik (J.B. Watson, kuulus biheivoristlik prühholoog läks reklaami tegema) Probleemi püstitus moodsas ühiskonnas ei ole mitte see (mitte ainult), et meil ei peaks olema halba kunsti, vaid see, kas saab olemas olla ühiskonda, mis põhineb ainult formaalsel ratsionaalsusel ja utilitaarsel individualismil
- Õigusraamistiku tugevdamine ja ühtsustamine - Kaudselt ka üksikisikute huvide kaitse - Euroopa prokuratuuri vajalikkus, sest see oleks üks organ, mis spetsialiseeruks sellele ja tänu suunatusele oleks tegevus ka tõhusam - Suurtes summades raha konfiskeeritud – see neile enda operatsioonide rahastamiseks? - Isikute tervise kaitse – illegaalsete uimastite konfiskeerimine? - Isikute usalduse kasv riigi suhtes, kui suurkorporatsioonide pettused avalikustatakse - Kriminaliseerimine on oluline probleem kodanike jaoks – nad tahavad, et nende huvisid kaitstaks - EL õigus kõrvaldab lüngad ja puudused valdkondades, riigid ei suuda ise võidelda piiriüleste pettuste vastu, EL aitab selle kohapealt - Kui liikmesriigil pole piisavalt päevust pettusega teatud juhtudel võidelda/karistust määrata, siis siinkohal aitab EL kriminaliseerimine
Laias laastus võib eristada: · Arenenud tööstusriigid OECD, arenenud tööstusriikide organisatsioon, sellest veelgi väiksem G8 · Arengumaad Riikide arenguerinevused on põhjustatud nende asukohast, suhetest naabritega, religioonist, kultuurist, kommetest, ka kliimast (nt millised tegevusalad on võimalikud). Arengumaade põhiprobleem: neokolonialism arengumaade suur välisvõlg rikastele riikidele riigid suurkorporatsioonide mõju all, samas arengumaad süüdistavad tööstusriike protektsionismis, ebavõrdsete tingimuste loomises rahvusvahelises kaubanduses. Et neilt nõutakse majanduse liberaliseerimist, oma siseturu suhtes säilitatakse kaitsemeetmed. Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseslt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Nt Prantsusmaa endiste kolooniate nagu Kamerun, Elevandiluurannik majandus sõltub täielikult Prantsusmaast.
regulatsioonide. Rahvusvahelistes suhetes pooldavad demokraadid internatsionalismi ja multilateralismi. (Encyclopedia Britannica, 2014a) Joonis 3. Demokraatliku partei vaated liberalismi-konservatismi skaalal Allikas: G. C. Edwards et.al., 2014, p. 262 Partei programmilised seisukohad Majanduspoliitika: Demokraadid võitlevad majanduse tugevdamise eest ning soovivad arendada riigi majanduse infrastruktuuri, toetades ühtlasi kodumaised tööstusi. Nad taotlevad suurkorporatsioonide domineerimist kindlustavate seaduselünkade kaotamist ning pooldavad riigi sekkumist, kui avalikusse huvides on vajalik tööstus- ning ettevõtlussektori reguleerimine. Demokraadid nõuavad nn. Bushi maksukoormuse kärbete, mis kindlustasid jõukate olukorda, lõpetamist ning soovivad sisuliselt rikastelt rohkem raha kätte saada. Lisaks pooldavad nad väga tugevalt puhta energia põhist majandust. (Democrats, 2014a) Kõik need
Vikipeediasse midagi kirjutanud ning kas see info vastab tõele. Korrektsetele faktidele saab e- turundaja alati ise lisada positiivseid fakte, edulugusid ja muud, mis üldmuljet organisatsioonist parandavad. Samas eetilise inimesena tuleks piirduda siiski tõe, tõe ja ainult tõega. Maailmas on olnud ka juhtumeid, kus ühe või teise teema eest võitlevad mittetulundusühingud (näiteks keskkonnaaktivistid või suurkorporatsioonide lobistid) on kirjutanud Wikipediasse hulga enda seisukohti toetavaid artikleid. Miks? Sest teatud ajakirjanike puhul, kes kasutavad info hankimiseks Wikipediat, näeb edasine protsess (väga lihtsustatuna) välja nii: 1) Keegi püüab ajakirjanikku veenda, et X on paha ja et sellest tuleks artikkel kirjutada. 2) Laisemat tüüpi ajakirjanik vaatab info kontrollimiseks, mida kirjutab Wikipedia, ning avastab, et seal on mitu põhjalikku kirjatükki mitmelt kasutajalt, et X on hea.
Bulls _________________________________________________________________ 100 Selles top100 nimekirjas ei olnud ühtegi sporditreenerit ja vaid 4 sportlast. Ka viimased sattusid nimekirja selle tõttu, et nad sõlmisid lepingud mõjuvõimsate massimeedia kanalitega. Isegi ülikõrgelt tasustatud profisportlased ei sattunud sellese nimekirja kuna nad ilmselt ei täitnud otseselt suurkorporatsioonide huve ja ei suurendanud otseselt nende mõju. Nagu tab. 1. Toodud nimekirjast nähtub, on jäme otse meediakompaniide ja rahvusvaheliste firmade (NIKE, General Motors) käes. Näitena võiks tuua Phil Knighti panuse sporti 1996.a.: Phil Knight Nike juhatuse esimees ja peamanager. Nike kontrollib peaaegu 40% spordijalatsite turust. Nike sponsoreerib sporti väga laialdaselt lülitades sellese tooted, mis demonstreerivad inimestele üle kogu maailma seda ideed mida
annaabi.ee 
