Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
revolutsioon, põhiseadus, esinduskogu, privileegid, kodanlus, rahandus, majanduskriis, lahkub, deklaratsioon, monarhia, jakobi, maksukoormus, absolutism, sõjad, õukond, koguni, generaalstaadid, rahvuskogu, seisuste, esindusorgan, pannes, bastille, vallutamine, rahvuskaart, kodanikukaitse, trikoloor, lipp, teotöö, võrdõiguslikkus, inimõigusedSuur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad
• Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab kuningat karistada vaid ametist tagandamisega. Aga olukorras, kus revolutsioon oli hädaohtu sattunud, leidis rohkem toetust jakobiinide seisukoht, et kuningal ei saa olla mingeid eriõigusi ja kodanik Louis Capet tuleb riigireetmise eest kohtu alla anda. Kuninga salasepitsusi revolutsiooni vastu tõendas lossist leitud kirjavahetus emigrantidega. Rahvuskonvendis toimunud hääletusel pooldas 361 saadikut surmanuhtlust ja 360 saadikut muid karistusi. Žirondiinide üleskutse armuandmisele ei leidnud toetust. Olukorras, kus emigrandid ja välisriigid tegutsesid aktiivselt
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Mis on Prantsuse revolutsioon? Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega. Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis.
1.Miks algas Suur Prantsuse revolutsioon? Prantsusmaal tekkisid ühiskondlik-,poliitiline-,rahandus – ja majanduskriis, mis tekkitasid pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu?
26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI
– Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22
Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU
Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised.
Rahvuskaardil oli punasinine kokard mütsi ees need olid Pariisi linna värvid. Rahvuskaardi juhiks sai La Fayette. Kuningas paneb need värvid oma valgele kraele ja kujunevad Prantsuse rahvusvärvid. Pariisis on nälg ja tööpuudus, sisepoliitilised võitlused (Neckeri vallandamine) toovad kaasa ülestõusu, 14. juuli vallutab rahvas Bastille, sündmus mida peetakse revolutsiooni alguseks. Kui kuningas seda kuuleb, küsis ta, kas tegu on mässuga ja talle vastati, et ei, see on revolutsioon. Bastille lammutatakse ja tema kohale pannakse silt ,,Siin võib tantsida". ASUTAVA KOGU tegevus 1789. aasta 5. august Asutav Kogu võtab vastu otsuse seisuste eesõiguste likvideerimise kohta. 26. augustil ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Selles oli 17 punkti, millest toome olulisemad. · Inimesed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikelt võrdsena. Ühiskondlikud erinevused võivad rajaneda ainult ühiskasul.
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789
Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet, 3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim Seadusandlik võim kuulub ainult rahva poolt valitud esinduskogule Kehtib alates 1689 aastast “Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid
Prantsuse revolutsioon-kuidas see muutis maailma? Prantsuse revolutsioon muutis paljuski meie ühiskonda, eelkõige Euroopa ühiskonda, valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele. Tol ajal jagunes Prantsuse ühiskond kolmeks: vaimulikeks, aadlikeks ning kolmandaks seisuseks. Riigi kulutuste taandamiseks hakati, siis makse tõstma, kuid otseloomulikult
Prantsuse revolutsioon I revolutsiooni algus ( 1789-1791) *generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789 *Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) à nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad) rõhutati soovi luua uus kord *12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri à seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret. *13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist
kasvanud nii suureks,et riigi Rahvuskoguga 9.juuli Rahvuskogu sissetulekust ei jätkunud võlaprotsendi nim end Asutavaks Koguks sooviti tasumiseks.14. juulil 1789 marssis luua uus kord parlamentaalne suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i monarhia. Asutava Kogu liidriteks said vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted
Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid, kui tegelikeks põhjusteks, mis riiki revolutsioonini juhtisid olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja priiskava eluviisi tõttu. Prantsusmaa elas revolutsiooni ajal kahtlemata üle oma võimete, unustades, et enam ei toimi riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas. Seega hoolimata august Prantsusmaa rahakotis, kulutasid järgnevad kuningad ja tollaegne ühiskond endiselt suuri summasid nii luksuslikuks ,,heaks eluks" kui ka sõdadeks
Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel Revolutsioon puhkeb, kui riigis on kriis, vana kord on end ammendunud kuid rahumeelselt pole toimunud üleminekut uuele korrale ning midagi peab muutuma. Kriise võib olla mitmesuguseid majanduslik, ühiskondlik, poliitiline jne. Üks suurimaid ning tuntumaid revolutsioone ajaloos on Suur Prantsuse Revolutsioon. 18. sajandi lõpuks oli Prantsusmaa jõudnud seisu, kus muutus oli vältimatu. Riigikord oli absolutistlik monarhia, oli seisuslik kord ning kõik maksud oli kolmanda seisuse ehk talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste maksta, samal ajal kui esimene seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga
Prantsusmaa 18. 19. s . Miks puhkes Suur Prantsuse revolutsioon? Nimeta 3 põhjust. Põhjenda nende tähtsust. 1. Vilets majanduslik olukord rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad 2. Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt I ja II seisusel(2%) puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus(98%) nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi
.......8 Tagajärjed....................................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 11 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised ja kaupmehed
Suur Prantsuse revolutsioon Sissejuhatus Suur Prantsuse Revolutsioon ehk Prantsuse Kodanlik Revolutsioon, mida praegusel ajal nimetatakse lihtsalt Prantsuse Revolutsiooniks toimus 17891799 Prantsusmaal. Seda võib pidada üheks Euroopa ajaloo suurimaks sündmuseks. 1789. aastal plahvatas kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa
mail 1789 kogunesid Versailles'sse üle 175 aasta kokku generaalstaadid. Kuid ka nende seas olid suured vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Vas- tuolude pärast lahkusid kolmanda seisuse saadikud generaalstaatide hulgast ning moodustasid Rahvuskogu. See pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Rahvuskoguga ühinesid mõned aadlikud ja vaimulikud, kes koos Rahvuskoguga moodustasid Asutava Kogu. Asutava Kogu. Selle ülesanne oli koostada põhiseadus, mis pidi olema uue riigikorra aluseks. Koos asutava kogu moodustamisega kasvas kogu riigis poliitiline aktiivsus. Ühiskondlikele pingetele andsid hoogu 1787 ja 1788 aasta ikaldused. Peagi moodustati rahvuskaart, mis vallutas 14. juulil 1789. aastal Bastille'i kindluse. See kindlus oli prantsuse kuningavõimu sümbol ja 14. juulist sai hiljem Prantsusmaa rahvuspüha. Selle, 14. juuli, sündmusega algaski revolutsioon.
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja
Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22
Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni(kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks ) -4.07 ameeriklaster iseseisvuspäev Iseseisvussõda: -1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing -1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima -1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine
Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused. Kolmas seisus eraldus ja kuulutas ennast Rahvuskoguks(lihtrahva parlament). Varsti ühinesid nendega ka aadlikud ja vaimulikud ning kuulutasid välja uue parlamendi e Asutava Kogu. Rõhutati soovi kehtestada riigis uus kord ja töötada välja põhiseadus. Tekkisid rahvarahutused kuningavõimu vastu, mida püüti sõjaväega maha suruda. Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav Kogu kaotas aadli privileegid, võõrandas kirikumaid, kaotas kirikukümnise ja võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" 1791 võtsid vastu esimese konstitutsiooni ja kehtestasid võimude lahususe
Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september 1791). Asutava Kogu otsused: kaotatakse seisuslikud eesõigused (põhimõtteliselt kadus feodaalkord), võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", kaotatakse aadli seisus, provintside asemele uued haldusüksused departemangud (kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Nüüd pisut ajas tagasi. 13. juulil 1789 kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus (hullem peksmine ja lakkumine). Veel samal päeval loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart. 14. juulil 1789 vallutati Bastille' kindlusvangla, kuningavõimu viimane tugipunkt on langenud. Moodustatakse kohalikud haldusorganid munitsipaliteedid, millest tähtsam oli Pariisi Kommuun. 21. juunil 1791 üritab Prantsusmaalt põgeneda kuningas Louis XVI, kuid ebaõnnestunult (mõnus koba).
Stuartite restauratsioon on Stuartite perekonna taas võimule tulemine. ,,Õiguste deklaratsioon" määras kindlaks parlamendi ja kuniga võimupiirid. Sellele kirjutas alla William III 1689. Parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja koraldas välispoliitikat. Ministrid kandsid vastutust parlamendi ees. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25) Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti talupoegade olukord, milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon (mis see on?), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament), Rootsi kuninga Gustav II Adolfi tähtsus Eesti ajaloos.
annaabi.ee 
