Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789)
Soosaadikud kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda ja Zirondiinidesindasid jõukama kodanike huve. Jakobiinide diktatuur 1793.juuli 1794. · 14.juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid asusid mõrva eest kätte maksma. · Puhkeb piiramatu terror.Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata oma poliitilisi vastaseid. · Hukati 50 000 inimest, kellest enamus oli lihtrahvas. · 27.juulil 1794 Robespierre( Prantsuse revolutsiooni juht) ja tema lähikondlased arreteeriti ja hukati. Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796-1799 · 1795 võeti vastu uus põhiseadus, taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli esimene vabariiklik seadus mis hakkas reaalselt kehtima.
Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH (keiser, kuningas, tsaar), mistõttu sellist poliitilist reziimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Konstitutsioon puudus. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Prantsusmaal oli kogu elanikkond jaotatud kolme seisusesse: preestrid, aadlikud ja KOLMAS SEISUS e. lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele. Vaene talumees pidi
muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja kutsusid kokku oma poolehoidjad, et kätte maksta. Iseloomusta revolutsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi! Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess)
4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsamad aktid: kaotati sisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi maksustamine ja pääs riigiametitesse, talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis, kirikumaade müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia,
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte.
lõhenemine(jakobiinideks ja zirondiinideks)->Louis XVI hukkamine->jakobiinide diktatuur->uus põhiseadus->Marat'i tapmine->jakobiinide kukutamine->rojalistide mäss->kehtima hakkas kolmas põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium.->riigipööre Pariisis- >konsulaadi kehtestamine ja napoleoni võimuletulek. Tähtsus: Vana feodaalsüsteemi kukutamine Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja) Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng) Meetrisüsteem Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas Valgustusideede levik maailmas Terror ja ägivald Mõjud olustikule:
3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20
Suur Prantsuse revolutsioon Sissejuhatus Suur Prantsuse Revolutsioon ehk Prantsuse Kodanlik Revolutsioon, mida praegusel ajal nimetatakse lihtsalt Prantsuse Revolutsiooniks toimus 17891799 Prantsusmaal. Seda võib pidada üheks Euroopa ajaloo suurimaks sündmuseks. 1789. aastal plahvatas kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib
Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma. Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused. Kolmas seisus eraldus ja kuulutas ennast Rahvuskoguks(lihtrahva parlament). Varsti ühinesid nendega ka aadlikud ja vaimulikud ning kuulutasid välja uue parlamendi e Asutava Kogu
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale
olid sunnitud Prantsusmaale makse maksma.Alistatud rahvaste seas tekkis Prantsusmaavastane hoiak,mis süvendas,põhjustas rahvuslikku liikumist ja vabadusvõitlusi. Sõjaliselt ei suutnus Prantsusmaa Inglismaad vallutada. Tuli teha seda majanduslikult e. kontinentaalblokaad Prantsusmaal ja temast sõltuvatel aladel oli keelatud pidada kaubavahetust Inglismaaga. Tuli hakata tootma kaupa euroopamaades,manufaktuuride asutamine.Inglismaal oi aga olnud tööstuslik revolutsioon ja kaup oli seal parem. Hakkasid tegutsema salakaubavedajad.Rahaväärtuse langemine. ---Napoleoni isiklik elu: Lühikest kasvu, kartis kasse, väga hea mälu, naistevihkaja (kuigi tal oli palju armukesi), pidi abielluma Desiree-ga, jättis ta maha ja siis abiellus ta Jean Marque Bernadottega (oli olnud ka Rootsi kuningas).Napoleon abiellus endise aadlitaami Josephinega (10 aastat vanem ja 2 last), Napoleon tahtis poega, lahutas Josephinest. Teiseks abikaasaks tahtis Aleksandri õde,see keeldus
Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas mitu Aastat järjest viljaikaldus.XVI,kristlasena vahetas rahandusministreid,lõpuks Neckeri võttis, Kes maksustas kõik seisused. Kuningas kutsus kolme seisuse esindajate kogu- generalstadid
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja
Rahvuskaardil oli punasinine kokard mütsi ees need olid Pariisi linna värvid. Rahvuskaardi juhiks sai La Fayette. Kuningas paneb need värvid oma valgele kraele ja kujunevad Prantsuse rahvusvärvid. Pariisis on nälg ja tööpuudus, sisepoliitilised võitlused (Neckeri vallandamine) toovad kaasa ülestõusu, 14. juuli vallutab rahvas Bastille, sündmus mida peetakse revolutsiooni alguseks. Kui kuningas seda kuuleb, küsis ta, kas tegu on mässuga ja talle vastati, et ei, see on revolutsioon. Bastille lammutatakse ja tema kohale pannakse silt ,,Siin võib tantsida". ASUTAVA KOGU tegevus 1789. aasta 5. august Asutav Kogu võtab vastu otsuse seisuste eesõiguste likvideerimise kohta. 26. augustil ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Selles oli 17 punkti, millest toome olulisemad. · Inimesed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikelt võrdsena. Ühiskondlikud erinevused võivad rajaneda ainult ühiskasul.
17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused. 9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu Täidesaatev kuningas, määras ministrid, veto õigus Sõltumatu kohtuvõim Seadusandlik Kogu parempoolsed ja zirondiinid vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid
absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes võimul Riigivorm Olulisemad reformid, d seadused 1789- Generaalstaadid, suurkodanlu Absoluutne Hakati tegelema 1792 rahvus kogu, Asutav s monarhia kasvas agraarseadusandlusega kogu(põhiseadus), üle , kaotati feodaalide seadusandlik kogu. Konstitutsioonilin isiklikud eesõigused, e monarhia kirikumaade võõrandamise seadus,
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. aasta 14. juulil algas Bastille´ vallutamisega Suur Prantsuse revolutsioon, kestes kuni 1799 aastani .Revolutsiooni peamisteks põhjusteks olid rahulolematus valitseva korra- absolutismiga, kriis majanduses, mis oli tingitud vananenud majanduspoliitikast ning toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Mis on Prantsuse revolutsioon? Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega. Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis.
kasvanud nii suureks,et riigi Rahvuskoguga 9.juuli Rahvuskogu sissetulekust ei jätkunud võlaprotsendi nim end Asutavaks Koguks sooviti tasumiseks.14. juulil 1789 marssis luua uus kord parlamentaalne suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i monarhia. Asutava Kogu liidriteks said vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted
moodustasid Asutava Kogu. Asutava Kogu. Selle ülesanne oli koostada põhiseadus, mis pidi olema uue riigikorra aluseks. Koos asutava kogu moodustamisega kasvas kogu riigis poliitiline aktiivsus. Ühiskondlikele pingetele andsid hoogu 1787 ja 1788 aasta ikaldused. Peagi moodustati rahvuskaart, mis vallutas 14. juulil 1789. aastal Bastille'i kindluse. See kindlus oli prantsuse kuningavõimu sümbol ja 14. juulist sai hiljem Prantsusmaa rahvuspüha. Selle, 14. juuli, sündmusega algaski revolutsioon. Monarhiavastased ideed hakkasid levima üle Prantsusmaa ning kuningat sunniti kinnitama Asutava Kogu õigust anda välja seadusi ja lasta kodanikukaitsel tegutseda. Kaotati seisuslikud eesõigused ning talupojad vabastati teotööst. Vähe sellest, et seisuslikud eesõigused kaotati, hävitati varsti ka aadliseisus. See võrdsustas ühiskonda veelgi. Asutav Kogu võttis vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis koostati Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul
1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte.Jakobiinide rühmituse
Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september 1791). Asutava Kogu otsused: kaotatakse seisuslikud eesõigused (põhimõtteliselt kadus feodaalkord), võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", kaotatakse aadli seisus, provintside asemele uued haldusüksused departemangud (kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Nüüd pisut ajas tagasi. 13. juulil 1789 kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus (hullem peksmine ja lakkumine). Veel samal päeval loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart. 14. juulil 1789 vallutati Bastille' kindlusvangla, kuningavõimu viimane tugipunkt on langenud. Moodustatakse kohalikud haldusorganid munitsipaliteedid, millest tähtsam oli Pariisi Kommuun. 21. juunil 1791 üritab Prantsusmaalt põgeneda kuningas Louis XVI, kuid ebaõnnestunult (mõnus koba).
1798 võeti vastu dokument ,, inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon " Võeti vastu esimene põhiseadus, millega kehtestati piiratud monarhia, võim jagati seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. 1792 vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti ja vangistati. Kuningas Louis XVI st sai kodanik Louis Capet. SAADIKUT 745 jakobiinid soo monarhia pooldajad 136 435 264 15. peatükk 1792 kuulutati välja prantsuse vabariik. Jakopiinid nõudsid kuninga hukkamist. 21.jaanuaril 1793 algas kohtu pidamine ja kuningas hukati. Kuninga hukkamine viidi täide Pariisi keskväljakul. Võimule said jakopiinid. Nende juht oli Probespierre. DIKTATUUR üksikisiku või väikese poliitilise grupi piiramatu võim
1. õigused 2. varaline kihistumine · Keskaegsed tsunftid · Ei oldud rahul kuninga olemasoluga 1. aadlikud tahtsid rohkem võimu 2. talupojad polnud rahul tõusvate maksudega 3. rikkad kodanikud olid vaimustunud valgustusest 17.06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07
hukkamist tekkis vastuseis Robespierre vastu, millega seoses ka tema hukati ning diktatuur hävis. Peale seda sündmust hakkas olukord riigis rahunema võeti vastu uus põhiseadus, milles sätestati, et Prantsusmaa on ja jääb vabariigiks ning seadusandlik võim jääb samuti Seadusandlikule Korpusele, kuid täidesaatev võim läheb Direktooriumile. Rahvas ei olnud Direktooriumiga küll rahul, kuid võimult ei suutnud nad seda ka kukutada. Selle tagajärjel hakkas rahva seas tekkima jälle monarhia pooldajaid ning pöörduti isegi teiste Euroopa riikide poolde palvega, et monarhia taastada. Selle tegevuse võttis aga oma kätte Napoleon Bonaparte, kes viis läbi riigipöörde, kus tema väed hõivasid Direktooriumi hoone ja kus sunniti võtma vastu otsus Direktooriumi laialisaatmise kohta. Selle riigipöördega lõpes Prantsuse revolutsioon. See on maailma ajaloo üks vägivaldseim ja ohvriterohkeim ülestõus, kuid mille käigus suudeti ometi muuta paljugi.
sõjakohustuse kehtestamine,koalitsioon lagunes,1798 tungis Napoleon egiptusesse kus ta ohustas Inglismaa valdusi Indias.Uus koalitsioon(Inglismaa,venemaa,austria ja türgi) 7.Muudatused igapäeva elus? uus ajaarvamine revolutsioonikalendri kasutamine,meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt,uuendused moes,kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina",moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine. 8.Revolutsiooni tagajärjed? feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus, suur vägivald ja terror. valgustusideede levik 9.Napoleoni ümberkorraldused?1804 napoeleoni ,,tsiviilkoodeks"-eraomaandi puutumatus-kiriku lahutamine riigist ja inimeste võrdõiguslikkus seadese ees.Nap... sõlmis Rooma p. Konkordaadi. Enamik prantslaste usk katolik. 10.Kontinetaalblokaad?Napoleon kasutas majandulikku abinõud inglaste vallutamiseks, Prants... liitlased ja sõltlasriikidel keelati inglismaaga kaubelda. 11
Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik Jakobiinid võimul · 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud