vastanduvate foneemidega /r/ ja /l/, mis eristavad sõnade tähendusi ja on omavahel paralleelses jaotumises (saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis). Samas on võimalik, et üks foneem hääldub ühes häälikuümbruses ühtmoodi, teises teistmoodi. Sel juhul on tegemist täiendava jaotumisega. Näiteks hääldub foneem /n/ tavaliselt hääldatud ninahäälikuna hambasompudel [n] (nt naba, kanda, kanad). Foneemi /k/ kõrval muutub aga /n/ pehmel suulael hääldatud ninahäälikuks [ ] (nt panka, kanga, ving). Häälda võrdlevalt sõnapaare kinda - kinga, kanda - kanga. Kuna muus häälikuümbruses ega positsioonis [ ] ei esine, siis ei ole ta ka omaette foneem, vaid on foneemi /n/ üks allofoon. Lisaks minimaalpaarianalüüsile kasutatakse fonoloogias nn fonoloogiliste reeglite kirjutamist (# - sõna alguses, lõpus; V_V - vokaalide vahel, C_C - konsonantide vahel). Järgnevalt reeglite kirjutamise kohta mõned näited:
Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglionis Kliiniline pilt Inkubatsiooniperiood 923 päeva Kehatemp , peavalu, oksendamine Sügelus Lööve algab juustega kaetud pea ja näonahalt Levib edasi kehale ja jäsemete proksimaalsetele osadele Vabaks jäävad peopesad ja jalatallad Võib kaasneda kojuktiviit Lööve võib paikneda suulael ja põse limaskestal paraneb armistuseta Kratsimise tõttu võib lisanduda bakterinfektsioon ja jäävad armid Lööbimine Puhanguline, 24 päevaste intervallidega Polümorfism Punetavad laigud ja paapulid, mille tipus on 13 mm läbimõõduga õhukeseseinalised, seroosse sisuga villikesed Mõne päeva jooksul muutub villikeste sisu häguseks, kuivab ja moodustab kooriku, Koorikud irduvad 23 nädala pärast Diagnostika Põhineb anamneesil ja kliinilisel leiul
2) Õhurõhkude muutumise tekitamise viiside järgi: - Pulmonaalne – kopsuõhuvoolu abil - Velaarne – pehme suulae õhuvoolu abil - Glotaalne – kõriõhuvoolu abil (õhk liigub välja või sisse) IPA mittepulmonaalsed konsonandid Velaarne ehk pehmesuulae õhuvool: - Imihäälikud ehk avulsiivid Moodustatakse 2 oraalset sulgu: üks huultel, hammastel, hambasompudel, hambasompude tagusel alal või kõval suulael. Teine alati pehmel suulael. Pärast esimese sulu vallandumist vallandub teine ning õhk imetakse hõrenduse tekkides suhu (velaarne) Glotaalne ehk kõriõhuvool: - Helilised implosiivid ehk injektiivid Moodustatakse samaaegselt glotaalne ja oraalne sulg. Suus moodustatakse sulg: huultel, hammastel või hambasompudel, kõval või pehmel suulael, kurgunibul. Glotaalne õhuvool. Implosiivid on helilised. Sulu vallandamise ajal kõri tõmmatakse järsult allapoole, õhk hõreneb ja õhk voolab sissepoole
Hispaania keeles on üks tremulant /r/, mis hääldub hambasompudes ja üks häälik, mis kuulub tap or flap ehk riiv- ja hõõrdhäälikute klassi ning selleks on /ɾ/, selle häälduskoht on sama, mis eelmisel. Viimane on näiteks sõnas ´peɾo pero ‘aga’, kus /r/ ei ole nii intensiivselt hääldatud nagu näiteks sõnas pero ´perro ‘koer’. Keeles on neli frikatiivi: /f/ (labiodentaal), /θ/ (dentaal), /s/ (alveolaar) ja /x/ (velaar). /x/ hääldatakse pehmel suulael ning sõnades, milles on /j/, hääldub see hoopis /h/-ks, näiteks sõnas xa´ron jarr´on ‘vaas’. /θ/ hääldust kasutatakse siis, kui sõnas on häälik /z/ nagu näiteks sõnas ´θona zona ‘tsoon, piirkond’. Hispaania keelest võib leida kaks lateraalset poolvkaali. Esimene neist on alveolaarne lateraal /l/ ja teine palataalne /ʎ/, mida kasutatakse sõnades, kus on kõrvuti kaks /j/-i. Sõnades nagu a´ʎi all´i ‘seal’ hääldub /ll/ pigem /j/-ks ning seda tähistab /ʎ/.
Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 15. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Häälikud, mille peamine moodustuskoht on nibu, on nibuhäälikud e. uvulaarid. Pehmesuulaehäälikud velaarid. Kõvasuulaehäälikud palataalid. Somphäälikud (tekivad hambasompude juures) alveolaarid. Hammashäälikud dentaalid. Keelehäälik lingvaal (keele külgedel moodustuvad lateraalid). pehmel suulael - velaarid kurgunibul uvulaarid kõval suulael palataalid hambasompudel alveolaarid hammastel dentaalid huultel labiaalid keelehäälikud e lingvaalid Ülesandeks on moodustada häälikuid nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel
häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult. · Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? · Neeluõõs (pharynx) · Ninaõõs (cavum nasi) · Suuõõs (cavum oris) 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? · pehmel suulael velaarid · kurgunibul uvulaarid · kõval suulael palataalid · hambasompudel alveolaarid · hammastel dentaalid · huultel labiaalid · keelehäälikud lingvaalid 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keel (lingua): · Keeletipp (apex linguae) apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) dorsaalid · Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad:
vastu pikkõhrede servi, tekib kahin. Helitud häälikud: häälekurrud üksteisest kaugel (sulge ja avanemisi ei saa tekkida) v. häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult. Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. Artikulatsioonielundid e. ülemine kõneallikas: - neeluõõs (pharynx) - ninaõõs (cavum nasi) - suuõõs (cavum oris). Suuõõne osa häälikute moodustamisel: - pehmel suulael velaarid - kurgunibul uvulaarid - kõval suulael palataalid - hambasompudel alveolaarid - hammastel dentaalid - huultel labiaalid - keelehäälikud lingvaalid. Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa:
läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Ehk eristumine: üks silp või häälik muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik
· Ulatus: osaline, täielik 29. Mis on vokaalharmoonia? Näited. Vokaalharmoonia on progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis on eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel).
närvilõpmetega. Osa kulmukarvu kannavad kaitseülesannet iga puudutav ese paneb kassil silmad pilkuma. Veel kasutavad kassid omavahelises suhtlemises haistmist ja maitsmismeelt. Kaslase keel on hästi vajalik tööriist ning ta nina on äärmiselt tundlik. Õhukesed keerdunud luuplaadikesed suunavad ninasse sattunud lõhnad edasi 10 lõhnaretseptorite poole. Erinevalt teistest loomadest on kaslastel suulael eriline piirkond lõhnade, eriti teistest liigikaaslastest leviva lõhna ,,maitsmiseks". Kasukahooldus Lõvi pikk ja kare keel kujutab endast suurepärast kammi. See eemaldab lahtised karvad ning silub ja korrastab kasuka. Kaslased puhastavad hoolikalt oma nägu, kasukat ja käppi. Nad peavad olema korralikult soetud ning kulutavad palju aega oma kasuka korrastamisele. Harjamisel allaneelatud karvad oksendavad nad karvatompudena välja. http://www.elu24.ee/?id=8266
mis võtavad informatsiooni vastu; · II peaajunärv ehk nägemisnärv, mis on juhtivaks osaks; · Tsentraalne osa suuraju poolkerade kuklasagara koores, kuhu informatsioon kokku tuleb. 131. Haistmisanalüsaator: (Joonis 16) paikneb ninaööne ülemises osas u 4 cm 2`l ja sisaldab u 60 miljonit haistmisrakku. 132. Maitsmisanalüsaator: (Joonis 16) Paikneb keelel ja pehmel suulael. 133. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid: (Joonis 17) nahal on kaks kihti - pindmine ja süva. Marrasknahk (epidermis) on kattekude. Selle pealmist, sarvestunud kihti nimetatakse sarvkihiks. Sarvkihi rakud on surnud, nad eralduvad kõõmana. Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest
Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk - palga, palgi; sulg - sulu, sule; kann - kannu, kanni; jutt - juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti: hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama; e- tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi
päevadel. Rasedusega seoses võib bronhiaalastma kas taanduda või ägeneda. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastikuga ning külmetustega. ALLERGILINE NOHU Sagedane allergiline haigus, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused. Haigus avaldub ninas kiheluse, aevastamise, vesise eritise või limaskesta tursena (,,nina kinni"). Nohuga võib kaasneda silmade ärritus - pisaravool, laugude turse, kipitus silmades, suulael, kurgus, peavalu. Allergilise nohu korral esineb sageli ninapolüüpe. Sagedasemad allergeenid on õietolmud, elamutolmu lestad, loomakarvad, seeneosed, ka keemilised ained (kosmeetikavahendid, ravimid) ning bakterid ja viirused. Allergiline nohu võib esineda koos teiste allergiliste haigustega, eriti sageli koos bronhiaalastmaga. ALLERGILINE NAHAPÕLETIK EHK DERMATIIT JA EKSEEM Atoopiline dermatiit on kõige sagedasem allergiahaigus varases lapseeas toiduallergia
Rasedusega seoses võib bronhiaalastma kas taanduda või ägeneda. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastikuga ning külmetustega.(1) Allergiline nohu Sagedane allergiline haigus, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused. Haigus avaldub ninas kiheluse, aevastamise, vesise eritise 11 või limaskesta tursena (,,nina kinni"). Nohuga võib kaasneda silmade ärritus - pisaravool, laugude turse, kipitus silmades, suulael, kurgus, peavalu. Allergilise nohu korral esineb sageli ninapolüüpe. Sagedasemad allergeenid on õietolmud, elamutolmu lestad, loomakarvad, seeneosed, ka keemilised ained (kosmeetikavahendid, ravimid) ning bakterid ja viirused. Allergiline nohu võib esineda koos teiste allergiliste haigustega, eriti sageli koos bronhiaalastmaga.(1) Kas allergia on pärilik? Järglaste tervis oleneb teatud määral vanemate tervislikust seisundist, nii ka allergia korral
piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal. Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse. Süljenäärmed suured ja väikesed. Väikesed on suulael, põskedel. Suuri on 3 paari. Alalõua süljenääre, keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre. Ööpäevas u 1,5 l sülge. Sülje kogus sõltub toidukordade arvust, toidu konsistentsist (kuivale toidule eritub rohkem), hape. Alfaamülaas alustab süsivesikute lõhestamist disahhariidideni. Aga peab arvestama, et tema toime avaldub kõige paremini neutraalse pH lähedal, kui pH langeb alla 5, sis alfaamülaas üldse enam ei toimu. Sülg niisutab suu limaskesta
reageerivad õhus olevate molekulidega, mida nimetatakse lõhnaaineks. Haistepäsmakesed - kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Nagu haistmismeelega, on maitsmismeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keelmilise reaktsiooni ( niiskus). Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda. Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e
kujunemisel (nt *jalka > jalg, *viisi > viis) ja algselt pikemate kui 2-silbil. lühikese ja ka pika esisilbiga sõnade kujunemisel (nt *matala > madal, *laulussa > laulus), kuna sõna lõpus muutub hääldus lõdvemaks. 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk palga, palgi; sulg sulu, sule; kann kannu, kanni; jutt juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama e-tüvedes, nt sõl´m, sõl´g reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a
asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt. Lõhnaretseptorite geneetiline teooria-lõhnaainete vastuvõtmine on seotud rakupina retseptori ehituse erinevusega. Inimesel on 347 lõhnaretseptorit, mille kombinatsioonide arv on lõputu. Haistmistaju intensiivus sõltub nii keemilisest struktuurist kui ka tema konsentratsioonist. Maitsepungade ehitus- Maitsepungade paiknevus-keele pealispinnal keelenäsadel. Esineb ka suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Keskkõrva ehitus- Keskkõrva funktsioon-trummikile võnkumised antakse edasi sisekõrva. Teo ja spiraalelundi ehitus- Teo ja spiraalelundi funktsioon-võnked kantakse edasi sisekõrvas oleva vedeliku abil. Teokanali membraanil paiknevate kuulmisretseptorrakkude mehaanilise ärrituse ja peaaju vastavate osade koostöö tagavad kuulmisvõime. Kuulmise resonantsioteooria-Trummikile võnkumised antakse edasi läbi ovaalakna esikuastriku
kaitsefunktsioon: tänu süljes sisalduvatele bakteritsiidsetele ainetele; ka hambakaariese profülaktika maitsemine: keelel 4 tüüpi maitseretseptoreid, sellele lisaks suu limaskestal ka termo- ja puuteretseptorid rääkimisel suu limaskesta niisutamine Mälumisel tahke toit purustatakse selles tegevuses osalevad üla- ja alalõualuu koos hammastega, vöötlihaseline mälumismuskulatuur, keel ja põsed, suupõhi ja suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed seinasisesed süljenäärmed: gll
hingerahu, mida kreeklased kutsuvad a)oxlhsi/an, või naudingu. Nendest esimese saaks kuidagimoodi veel vastu võtta. Saab ju vaim sel puhul vabana kõigest koormavast jälgida kõiksust ja miski ei kalluta teda kõrvale looduse vaatlemiselt. Too teine, nauding, on karilooma hüve. Mõistuslikule lisame ebamõistusliku, aulisele mitteaulise! Selle jaoks 205 annab elule väärtuse keha kõditamine; (7) miks siis kõhklete ütlemast, et inimesel on hea, kui ta suulael on hea? Ja säärase, kelle jaoks ülim hüve seisneb lõhnades, värvides ja helides, arvad sina, ma ei ütlegi meeste, vaid inimeste hulka? Kasigu ta sellest kauneimate ja jumalaist järgmiste olendite hulgast, ühinegu söödast rõõmu tundva mõistuseta loomaga! (8) Hinge mõistuseta osal on kaks osa: üks vahva, auahne, taltsutamatu, kirgedes paiknev, teine madal, lõtv, naudinguile andunud; tolle ohjeldamatu, kuid parema, igatahes vahvama ja meheväärsema nad
Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1-5 maitsekarikat, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule. Lehtnäsad paiknead keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad (igaühes umbes 200 maitsekarikat) asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsekarikaid esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsmiskarikaid umbes mõni tuhat. Tipus olevad mikrohatud moodustavad vastuvõtva välja: Moodustavad sünapsi sensoorsete närvidega oma põhimikul: Tugirakud; Basaalsed rakud. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonkanalite läbilaskvuse ja membraanipotentsiaali muutus. kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse
lisaks sellele veel aine difusiooni kiirusest, sensori rakkude füsioloogilisest seisundist ja aine lahustuvusest. · Mõned inimesed suudavad eristada enam kui 10000 erinevat lõhna. ·Lõhnataju suure individuaalsuse tõttu ei ole siiani ühtset nn primaarsete lõhnade klassifikatsiooni. MAITSEMEEL Maitse-e maitsmissensorid asuvad kõige rohkem keele pealsipinnal keelensäadel. Maitsepungi esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsepungi umbes mõni tuhat. · Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. · Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub rakupinna retseptoriga. Selletagajärjel tekib ioonikanalite läbilaskvuse ja membraani potentsiaali muutus, sensorpotentsiaal. · Kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse, siis vallanduvad aktsiooni potentsiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude.
erutus kandub juhteteede kaudu maitsmiskeskusesse ajukoores. Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1...5 maitsepunga, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule. Lehtnäsad paiknevad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad (igaühes umbes 200 maitsepunga) asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsepungi esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonikanalite läbilaskvuse ja membraanipotensiaali muutus. Kui sensoripotensiaal saavutab lävitugevuse, siis vallanduvad aktsioonipotensiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. Kelle
Maitse- ehk maitsmissensorid asuvad kelle pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse- ehk maitsmiskarikaid. Seennäsasid on 100-200, asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1-5 maitsekarikat, mis reageerivad magusale, soolasele ja hapule. Lehtnäsad asuvad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad asuvad keelepäral (e tagumisel osal). Igaühes umbes 200 maitsekarikat. Maitsekarikaid esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsmiskarikaid umbes mõni tuhat. Maitsmisretseptorid on suuõõnes pidevalt kasutuses, seetõttu nad asenduvad üsna kiiresti, inimesel keskmiselt kord kümne päeva jooksul. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonkanalite läbilaskvuse ja membraanipotentsiaali muutus. Kui
annaabi.ee 
