Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Süsteemianalüüs - Esimese loengutöö konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iteratsioon, disain, kirj, kose, distsipliini, süsteemianalüüs, case, tellija, defineerita, produkti, iteratiivne, arhitektuur, tarkvara, detailselt, klassid, zachman, faasid, agiilne, inception, realiseerimine, arenduse, mudelis, diagrammi, planeeri, klassidiagramm, transaktsioon, slaide, süsteemist, zachmani, ärianalüüs, etapis, allsüsteemidM. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS)
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus
• Tulemikeskne (product-centric) vaatepunkt (mis on iga tegevuse tulem). Plaanipõhine tarkvaraprotsess: kõik tegevused on ette planeeritud ja edu kriteeriumiks on plaani järgmine. Koskmudel on tarkvaraarenduse metoodika, milles arendamise etappe kujutatakse nii, et iga etapp on eelmisest allpool ning töö käigus liigutakse kose kombel järjest allapoole. Koskmudelis on järgmised etapid: • nõuete analüüs, • disain, • programmeerimine, • testimine ja hooldamine. Puudused: • Saab kasutada ainult siis, kui nõuded on fikseeritud; • Iga tarkvaraprotsessi etapp peab olema lõpetatud enne kui alustatakse järgmist etappi. Eelised: • Plaanipärane arendus aitab koordineerida arendustööd suurte süsteemide loomisel, kui süsteemi arendatakse erinevates kohtades.
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? +mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad + Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvaliteetse tarkvara atribuudid. eksam 2. Mis on tarkvaratehnika? 3. Üldistatud protsessid tarkvaraarenduses. 4. Tarkvaraprotsesside 2 suuremat liiki. 5. Manifesto for Agile Software Development. 6. Kuidas liigitada nõudeid? eksam 7. Nõude 3 põhiomadust. 8. Nõuete valideerimise tehnikad. 9. Komponentidel põhinev arhitektuur 10.Kihiline arhitektuur eksam 11.Objektorienteeritud arhitektuur 12.Teenusorienteeritud arhitektuur 13.Lihtsa koodi disaini 4 elementi 14.Miks peab nõudeid haldama? 15.Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam 16.Funktsionaalne nõue eksam 17.Mittefunktionaalne nõue eksam 18.Tarkvara elutsükkel 19.Millest koosneb tarkvara? 20.Mis on testimine? 21.Staatiline testimine eksam 22.Dünaamiline testimine eksam 23.Valge kasti testimine 24.Musta kasti testimine 25.Testimise tasemed 26.Re-testmine ja regressioonitestimine 27
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
..................................21 2 1. Elutsükli üldised mudelid Süsteemiarenduse elutsükli mudel on arendusprotsessi üldistatud (abstraktne) kirjeldus. See on protsessi kirjeldus teatud vaatenurgast lähtudes. Protsessimudelite kirjeldustes räägitakse tavaliselt tegevustest nagu andmemudeli kavandamine, kasutajaliidese disain jne, kuid nad võivad sisaldada ka dokumentatsiooni ja rollide kirjeldusi. Protsessimudelites võib kohata kahte põhimõttelist lähenemist. Tugev planeerimine. See vanem lähenemine seisneb tegevuste ja tarkvara põhjalikus planeerimises ja järgnevas kindlalt plaani järgivas arenduses. Arendustegevuse progressi mõõdetakse sama plaani abil. Agiilne ehk paindlik arendus, kus planeerimine toimub osade kaupa (inkrementaalselt)
Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele,
10. Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval. Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid, millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades, kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne. Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses, ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud:
organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana. Probleemist on võimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid süsteemi moodustavate teiste osade või teiste süsteemidega. Süsteemina mõtlemine üritab näidata, et: · keerulistes süsteemides üks väike sündmus võib põhjustada suuri muutusi · süsteemi ühe osa paremaks tegemine võib ebasoodsalt mõjutada süsteemi teisi osi
Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse
1. Valige ÕIGE väide. Relatsioonilistes andmebaasides (Näiteks MS Access) hoitakse andmeid Kaustades Vormides Tabelites Failides Raportites 2. Valige ÕIGE väide. Organisatsiooni eesmärgiks on: oma tegevuse kiire lõpetamine oma töötajate arvu suurendamine oma huvigruppide vajaduste rahuldamine oma huvirühmade vajaduste rahuldamata jätmine oma töötajate arvu vähendamine 3. Valige VALE väide. Iteratiivset ja inkrementaalset arendusmetoodikat iseloomustab: mini-kose metoodika korduv teostamine süsteemi "tükeldamine" väiksemateks osadeks programmeerijate arusaamine, et infosüsteemi nõuded on arenduse alguses täpselt teada 4. Valige ÕIGE väide. IT teenuste käitlemisel (Service Operation) toimub: IT teenustega seotud vajaduste analüüs uute IT teenuste väljamõtlemine IT teenuste kasutamiseks ligipääsude võimaldamine 5. Valige VALE väide. Infosüsteemi arenduse kontseptsioon sisaldab: infosüstee
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse..............................
spetsiaaltarkvara (vt. näiteks www.construx.com/survivalguide/ ) · Üksuse testimine. Seda teeb arendaja lähtekoodi testimise kaudu · Lähtekoodi läbimine interaktiivse siluja abil, teostab tarkvaraarendaja. Oluline eelkõige enne tarkvara integreerimist · Tehniline ülevaatus, läbi viidud põhiliselt kvaliteedikindlustuse töörühma poolt. Teostatakse tehniliste töötulemuste (kasutajaliidese prototüüp, nõuete spetsifitseerimine, arhitektuur, disain jne) kvaliteedi kontrollimiseks. See toimub reeglina ühtse skeemi kohaselt: 1) töö teostaja teavitab selle ülevaatuseks valmisolekust ja edastab vajalikud materjalid; 2) Kontrollijad analüüsivad töö tulemusi; 3) Töö teostajad ja kontrollijad kohtuvad, arutamaks töötulemusi; 4) Ülevaatuse aruande koostamine (sisaldab muuhulgas ka avastatud vigade loendi ja nende kõrvaldamise ajagraafiku); 5) Töö ülevaatusejärgne täiustamine
[Infosüsteemi] Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu. Nende [eesmärkide] täitmisega tegeleb süsteemitöö. Põhimeetodiks süsteemitöö tegemisel on süsteemitehnika (systems engineering). Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija (huvigrupi) vajaduste mõistmise; nende alusel võimaluste väljaselgitamise; nõuete dokumenteerimise; lahenduste sünteesimise; verifitseerimise ja valideerimise ja väljatöötamise võttes arvesse tervikprobleemi alates süsteemi kontseptsiooni/spetsifikatsiooni väljatöötamisest kuni süsteemi eemaldamiseni. · Nõuded IT-spetsialistidele Infosüsteemi valdkonna arengu algusaegadel oli infosüsteemi puudutavate otsuste tegemine
8. Hardware compatibility - platvormide (protsessorite) hulk; 9. Royalty free/Source available - opsüsteemi koodi kättesaadavus ja litsentsitasu; 10. Context switch time - konteksti lülitamise (vahetamise) kiirus ja moodused; 11. Cost - hind, paremad kipuvad kallimad olema; 12. Available alternatives - sobivus teiste opsüsteemidega; 13. Supported network protocols - võrguprotokollide tugi.] Ei tea kas on õige??? RAS Tarkvarasüsteemi disain 46. Millistest faasidest koosneb manussüsteemide arendustsükkel? 1. esimene faas iseseisev arvutisüsteem mikroprotsessoril (tavaliselt ilma operatsioonisüsteemita), mis põhimõtteliselt realiseerib tulevase toote funktsioonid; see faas realiseeritakse rakendust tundvate spetsialistide poolt, kes ei pruugi olla hiilgavad arvutispetsialistid; vaadeldav tulevase toote prototüübina; 2
.......................14 1.1.1.5Pädevusala objektid (business klassid)................................................ 14 1.1.1.6Pädevusala sündmused........................................................................14 1.1.1.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)...............................15 1.1.1.8Pädevusala mudelid..............................................................................15 1.1.1.8.1Business Use Case diagrammid.................................................... 15 1.1.1.8.2Business Use Case `ide kirjeldused .............................................. 18 1.1.1.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm.....................................................20 1.1.1.8.4Klasside definitsioonid ...................................................................21 1.1.1.8.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)..............................
..10 2.2.2.3 Kliendi pädevusala sisesed protsessid........................................................10 2.2.2.4 Kliendi pädevusala objektid.......................................................................10 2.2.2.5 Kliendi pädevusala sündmused..................................................................11 2.2.2.6 Kliendi pädevusalaga seotud subjektid......................................................11 2.2.2.7 Business Use Case diagrammid.................................................................11 2.2.2.8 Business Use Case-de kirjeldused..............................................................14 2.2.2.9 Kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................17 2.2.2.10 Klasside definitsioonid.............................................................................18 2.2.3 Laenutaja pädevusala spetsifikatsioon....................
Test on uuring, katse või proov võimekuse, kasutuskõlblikkuse, standardile või nõuetele vastavuse või vigade kindlakstegemiseks. TESTING e. testimine tähendab kvaliteedikontrolli (tahtlik, efektiivne ja optimaalne vigade otsimine) Testimine põhineb riskianalüüsil. Me ei suuda identifitseerida kõiki riske. Riskianalüüs näitab, kui palju testida ja millele keskenduda. Testimine vähendab riske, mitte ei kõrvalda neid. Analüüs, planeerimine ja disain on olulised. Testi eesmärgid peavad olema määratletud ja arusaadavad, seotud lõppkasutaja vajadustega. Ehk siis – Vastavalt riskianalüüsile koostatakse ka testimiseks acceptance kriteeriumid ja testitakse vastu neid. Testimine vähendab riske. Protsess: - Koosta nimekiri prioriteetsetest riskidest. - Vii läbi testimine, mis käsitleb iga riski. - Riskide kadumise ja uute riskide tekkimise käigus muuda vajadusel testimise tööjaotust, et keskenduda jooksvatele tulemustele
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too
Ta luuakse infosüsteemi detailanalüüsi käigus. Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi projekteerimiseks. Tegemist on ülalt-alla lähendamisega süsteemiarendusele, mille käigus leitakse kõigepealt olulised andmeobjektid ja seosed nende vahel. Seejärel lisatakse andmeobjektidele atribuudid, et näidata milliseid andmeid soovitakse mingi objekti kohta säilitada. Samuti lisatakse piirangud. CASE (Computer Aided/Assisted System/Software Engineering) - CASE vahend on individuaalne toode, mis aitab tarkvara arendajat ühe või rohkema tarkvara arendustsükli etapi jooksul. CASE vahendi kasutamisest tulenev võimalik kasu: -Vähendab kulutusi, eriti seoses tarkvara hooldamisega. -Parandab tarkvara kvaliteeti. -Kiirendab arendusprotsessi. -Suurendab tootlikust. ODBC (Open Database Connectivity) võrgu ja liidesetarkvara Võtmed relatsioonilises mudelis
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Operatsiooniline tõelevastavus/kehtivus. ,,Operational validity: it · Kus -> küsimustik has clear action implications that can be implemented using the causal variables used in the research program. · Kuidas -> eksperiment, case study 4. Innovaatilisus. ,,Innovativeness: it transcends commonsense`` solutions and provides nonobvious insights into practical · Miks -> eksperiment, case study problems.
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: · identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; · kaubad, teenused, ideed; · tasuline, kinni makstud; · informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada; · mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia;
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
vastanduvateks pidada. Kui eesmärgiks pidada sotsiaal- ja kasvatusteadusliku uurimuse kvaliteeti, siis tundub siiski mõistlikum kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevuste rõhutamise asemel rääkida paljudest uurimisstrateegiatest, mis omavahel võrreldes leiame nii sarnaseid kui erinevaid jooni ning enam tähelepanu pöörata erinevate metodoloogiliste etappide kooskõlale: Uurimisprobleem Meetodid (disain) Järeldused. Lugeda Lisa 2. Niglas, K. 2003. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekorrast sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös. -- Kog. Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn. . 1.9 Triangulatsioon 1978.aastal uurija Denzin on välja toonud 4 liiki triangulatsiooni;
annaabi.ee 
