3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid. fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus. Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist arvutustes kajastuvat faktorit)? Kivi survetugevusest, mördi survetugevusest, armatuuri olemasolust. Millest sõltub müüritise nihketugevus (kaks faktorit)? Sõltub materjalide omavahelisest hõõrdejõust ja koormusest, mis kihte omavahel kokku surub. fvk = fvk0 + 0,4d ; fvk 0,065, kuid mitte vähem kui fvko, Kestsängitusega müüritis. Millest sõltub survetugevus? Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil.
Väheste aukudega tellise On vastupidavad hapetele. survetugevus on kõrgem kui Külmakindlus on suur. Kõik välistingimustes kasutatavad täiskivil. Keskmine survetugevus 35 MPa (20...75 tellised peavad taluma vähemalt 25 külmatsüklit visuaalsete MPa). Tellised liigitatakse kahjustusteta. survetugevusest lähtuvalt Akustilised omadused. Suure tiheduse tõtttu omab tellissein klassidesse head helipidavust. Mida raskem tellis, seda paremini takistab Paindetugevus on ca 20-25% heli levikut. Tellismüüritises tähelepanu vuukidele. survetugevusest Elastsusmoodul ca 16000 MPa
Kütttekollete materjalid · Kuidas mõõdetakse keha survetugevust? proovikeha peale surudes kuni selle purunemiseni · Kuidas mõõdetakse keha tõmbetugevust? Vardakujulise keha puruks tõmbamise jõud N/mm2 · Kuidas mõõdetakse keha paindetugevust? Murtakse pooleks talakujuline proovikeha · Millised materjalid on haprad? Haprad on materjalid mille paindetugevus (ja ka tõmbetugevus) on tunduvalt väiksem nende survetugevusest(kivimaterjalid malm klaas) · Mis on materjalide elastsus? Materjalide omadus koormise mõjul deformeeruda pragunemiseta ja pärast koormuse eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju · Mis on materjalide plastsus? Omadus deformeeruda ilma pragunemistea ja peale koormuse eemaldamist säilida · Milliseid materjalide omadusi on tarvilik arvestada kontserdisaalide projekteerimisel? Akustilisi omadusi-helineelavus ja helipeegelduvus
7. Betooni tugevust mõjutavad: (survetugevus), vesitsementtegur; tugevust vähendab dünaamiline koormus, läbikülmumine ja ülessulamine; tugevust suurendab niiske keskkond 8.Vesitsementtegur-> vee mass suhe tsemendi massi (masside suhe) 9.Elastne deformatsioon- deformatsioonid, mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist 10.Roomamine betooni omadus järel deformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel = nihkumine 11. Betooni tõmbe tugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem -> kasut eelkõige survele töötavates konstruktsioonides ( nt surve järgi on klass C 25/30) 12.Puidu paindetugevus u 60 N/mm2 ? (70-100 ) 13. Puidu kuivamisel muutub kõige rohkem tangensiaalsuunaline mõõde
Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist faktorit)? Kivi survetugevus, mördi survetugevus, armatuuri olemasolu. Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil. Müüritise normatiivne ja arvutuslik survetugevus - Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. (M on müüritise materjali osavarutegur, fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist) Müüritise normatiivne survetugevus : Põhimördi kasutamisel fk = Kfb0,65fm0,25 (k väärtus sõltub kivi tugevusgrupist) Kergmördi kasutamisel fk = Kfb0,65 , eeldusel, et fb ei ole suurem kui 15 N/mm2 ja müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki. Materjali osavarutegur M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja teostuskategooriast Müüritise purunemine survel
1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betooni koostise arvutuslik määramine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest. Käesolevas töös rakendatakse absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe ehk tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m 3 betoonisegu kohta. 1.3.2. Betoonisegu valmstamine
jääkmoone jääb tühiseks. Haprad materjalid malm, karastunud teras, graniit. Habras materjal jääb nii tõmbel kui ka survel ligilähedaselt elastseks kuni purunemisseisundini. Seda käitumist lähendab piisavalt Hooke’i keha. Purustava pinge absoluutväärtust nim tugevuspiiriks. Tugevuspiiri tõmbel nim ka materjali tõmbetugevuseks, tugevuspiiri survel survetugevuseks. Haprale materjalile on iseloomulik, et tõmbetugevus on oluliselt väiksem survetugevusest. b. Kõiki materjale, mis purunevad olulise moone tekkimise järel, haaratakse sitke materjali mõistega. Neist plastseteks loetakse materjali, millel purunemishetkeks moodustub märgatav jääkmoone. Nt madalsüsinikteras, vask, alumiinium. Plastse materjali käitumise lähendamisel on levinud 2 mudelit. Ideaalselt elastoplastse materjali mudel, Prandtli keha, kirjeldab madalsüsinikteraste omadusi. Materjal käitub väikeste pingete korral nii tõmbel
3. manööverdamata laiu vertikaalseintega kraave 26. Kasutusvaldkonna järgi liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid: 3. melioratiivsed-transee 4. karjääri 27. Milliste skeemide järgi koostatakse pneumoratasrulli tööorganid? Rida-asetus, malekorras 28. Milline peab olema tihendusmasina tööorgani kontaktsurve tihendavale materjalile, et toimuks tihendamine? Peab olema väiksem materjali survetugevusest 29. Olemasolevate ehitiste vahetus läheduses vaivundamendi rajamiseks sobivaim on 3. puurmasin kohtvaiade rajamiseks 30. Nimetage perioodilise tööprotsessiga kivipurustid. Lõugpurusti 31. Milline peab olema purustuspindade vaheline haardenurk, et purustamine toimuks? <=2 32. Suurima läbipaistvusega on: 4. võrksõelad 33. Betoonisegisti täitemaht on: 3. kuivkomponentide maht 34
Klassikaliseks meetodiks on saanud terasvarraste paigaldamine betooni, kuid see nõuab palju lisa tööd ja on väga ajakulukas. Selleks töödeldi välja kiudbetoon, kus betooni sisse on pandud muude materjalide kiude. 1. KIUDBETOONI AJALUGU Betoon on olnud üks levinumaid ehitusmaterjale maailmas. Survetugevus on betooni tähtsaim omadus, sest ehituses kasutataksegi betooni just survejõu vastuvõtmiseks. Kuid betooni tõmbetugevus on survetugevusest kordades väikse. Selleks, et seda tasakaalustada, lisatakse betoonile juurde kiude, mis on suure tõmbetugevusega nagu teras ja sünteetilised kiud. [1] Enimlevinud on terassarruste kastutamine, kui järjest enam kasutatakse sarrustena teras- või sünteetilise kiude. Egiptlased olid ühed esimesed, kes hakkasid ehitussegudele juurde lisama looduslike kiude, nagu õled või loomakarvad, et armeerida hapraid saviplokke. [1] 20
vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030 fcm ≥ fck + 1,48σ, kus valem nr 1 fcm – nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2 fck – betooni normtugevus, N/mm2 σ – betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang, N/mm2. 2. Koostise arvutamine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest ja rakendatakse käesolevas töös absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe s.o. tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m3 betoonisegu kohta. 2.1. Vesi-tsementteguri arvutus Lähtudes Bolomey valemist määratakse maksimaalne vesi-tsementtegur, mis antud
Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 5 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1.4. MUUD EHITUSMATERJALIDE OMADUSED Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Ehitusmaterjale võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid jne.
täpsuse seiskohalt. Nende peamiseks puuduseks on piiratud mõõtepiirkond, sest nad sobivad vaid suhteliselt väikeste rõhkude mõõtmiseks. Mehaaniliste manomeetrite eelisteks on nende töökindlus, väikesed gabariidid, võimalus mõõta suuri rõhkusid ja paigutada manomeeter seadmel mugavalt jälgitavasse kohta. 9.Millest sõltub ja kuidas survestatud toru paksus? See sõltub toru materjalist ja tema paksusest, toru materjali lubatud tõmbepingest, survetugevusest. 10.Millest on sõltuv hüdrosilindrit saadava jõu ja liikumiskiiruse suurus? Vähendates piiramatult väiksema silindri pindala ja suurendades samal ajal piiramatult suurema silindri pindala võiksime saada väga suuri võimendusi. Kuid meil on tegemist lihtmehhanismiga st, võites jõus kaotame sama palju teepikkuses. 11.Hüdrofiltrites kasutatavad filtermaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja Mahtfiltri mõiste? Enamlevinumateks filtermaterjalideks on: -roostevaba terasvõrk
Puuliik kg/m3 pikikiudu tangentsiaalsuund radiaalsuund mänd 590 77 13 7 kuusk 450 57 7 6 Erinevate puude tugevuspiir on erinev 40-55 MPa. Keskmiselt 50 MPa 12% niiskussisaldusel. Toakuival puidul on 2-2,5 korda suurem kui värskelt raiutud puidul. Puidu survetugevus ristikiudu on väiksem keskmiselt 5...10 korda survetugevusest pikikiudu. Piirides 4-15 MPa. Puidu tõmbetugevus. Riketeta puidu tõmbetugevus on, võrreldes teiste tugevuse liikidega, kõige suurem pikikiudu. Vigadeta männi- ja kuusepuidu pikikiudu tõmbetugevus on, võrreldes nende survetugevusega, peaaegu topelt suurem. Ristikiudu on see aga ainult murdosa pikisuuna tugevustest. Tõmbetugevust mõjutab eriti puidu kaldkiulisus, seega ka oksad, mille ümber esineb alati tugevat kaldkiulisust.
JÄIK SEGU VÄHEPLASTNE PLASTNE VALUBETOON POLÜMEERBETOONID: Lisatakse polümeeri ,muudab betooni voolavamaks. TTP hoone seest ja väljast polümeerbetoonist. Olemus: sile, valge, käega katsudes pehme. RASKEBETOON: Omadused: Tugevus 28 päeva. Tõmbetugevus survetugevusest 815 korda väiksem. Mahumass 20002500 kg/m3. Poorsus 315 %. Vee imavus 28 %. Tulepüsivus tules ei kahjustu, aga tugevus langeb. BETOONI TRANSPORT: Keerlevates segistites, et ei toimuks tardumist. Mitte üle 1 tunni autosõitu. PAIGALDAMINE, HOOLDAMINE: Raketiste tegemine, valatakse betoon raketistesse, tihendatakse, vibreeritakse, silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest. Kvaliteet oleneb hooldusest
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad
väikese kontaktpinna (esineb pinnakahjustuste oht) ning Saint-Venant'i printsiip ei kehti. Tugevustingimus muljumisel: Koormamisel kontaktipinnal tekkiva C [ ]C muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget kus: []C lubatav muljumispinge (sõltub materjalide survetugevusest ja varutegurist), [Pa]. 4.4.1. Liigendi sõrm. Näide 4.4.1.1. Sõrme tugevusarvutus lõikele Sõrmliigend (Joon. 4.10) ühendab sharniirselt viit lüli, mis kõik töötavad tõmbele: · liigendi sõrm töötab lõikele ning peab rahuldadma tugevustingimust: [ ] ; · koormus F jaguneb nelja (m = 4) lõikepinna vahel võrdselt: Q = F / m ;
väikese kontaktpinna (esineb pinnakahjustuste oht) ning Saint-Venant'i printsiip ei kehti. Tugevustingimus muljumisel: Koormamisel kontaktipinnal tekkiva C [ ]C muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget kus: []C lubatav muljumispinge (sõltub materjalide survetugevusest ja varutegurist), [Pa]. 4.4.1. Liigendi sõrm. Näide 4.4.1.1. Sõrme tugevusarvutus lõikele Sõrmliigend (Joon. 4.10) ühendab sharniirselt viit lüli, mis kõik töötavad tõmbele: · liigendi sõrm töötab lõikele ning peab rahuldadma tugevustingimust: [ ] ; · koormus F jaguneb nelja (m = 4) lõikepinna vahel võrdselt: Q = F / m ;
peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale). 2 Looduskivid 1. tardkivimid tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1-30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt
ja peenteralise täitematerjaliga betoon Tiheduse järgi: tavaline (2100-2600 kg/m3); kerge (<2100 kg/m3); raske (>2600kg/m3) Kivistumistingimuste järgi: normaalkivinemisega, aurutatud betoon, autoklaavbetoon Klassid ja margid Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi Mark selle näitaja keskmise suuruse järgi Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8..15 korda vöiksem. Seega kasutatakse betooni peamisekt survele töötavates konstruktsioonides Betooni margid Külmakindluse mark F(F10/500) arv näitab külmumis-sulamistsüklite arvu Veetiheduse mark W(W2/12) arv näitab vee rõhku atm Tugevuse kasvu soodustab niisek keskkond. Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeglustuda 1,5 korda Termiline töötlemine Kivistumise kiirendamiseks kasutatakse betooni a) eelsoojendatud täitematerjali ja vett
Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline savi, mört või püsiv vask, aluminium plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2
Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jms. 7. PLASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium). 8. HAPRUS materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (kivimaterjalid, malm jms) 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2
väike, siis ei vajagi betoon erilist hooldust. Järelhooldusega alustatakse võimalikult kohe pärast betooni tihendamist ja viimistlemist. Kui on vaja vältida vabadel pindadel plastsest mahukahanemisest põhjustatud pragunemist, tuleb ajutuse hooldusega alustada juba enne viimistlemist.. Hooldeperioodi kestus sõltub betooni omaduste arengust pinnatsoonis. Betooni hooldeperioodi minimaalne pikkus sõltub kivistumiskiirusest, pinna temperatuurist ja ettenähtud survetugevusest hooldeperioodi lõpuks, mis on esitatud tabelis 4. Hooldeainete kasutamine töövuukidel, töödeldavatel pindadel või pindadel, mis peavad teiste materjalidega nakkuma, on lubatud ainult juhul, kui need enne järgmist tööoperatsiooni täielikult eemaldatakse või on tõestatud nende kahjutus. Pindadel, mille viimistlusele esitatakse erinõudeid, tohib hooldeaineid kasutada ainult siis, kui see on projektdokumen- tatsioonis lubatud. Tabel 4
peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest. 3. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga. Nõutav külmakindlus sõltub materjali
pinnale ei kogune, vaid vooalb ära • Kemikaalilised töötlused- immutaktakse kivimeid ainetega, mis sulgevad veega kokku puutudes kivi poorid. Graniit ehk raudkivi- koosneb räni, vilgukivi ja põldpao kristallidest. Tihedus 2,55-2,7 g/cm3. Väike veeimavus ( 0,5-0,8%) tagab külmakindluse. Ehitusmaterjalsed tardkivimid- suur soojajuhtivus, ei sobi köetavate hoonete seinamaterjaliks, habras tõmbetugevus (1/40 survetugevusest),hea töötlemisvõimalusega, kuid väga pikaajaline töö. Settekivimid- liiv0,14-5 mm, kruus >5mm, eesti liivad on peaagu puhtad kvartsliivad. Nõuded settekivimitele: • Liivasid peensusmooduliga alla 1 ei kasutata • Savikaid osiseid ja tolmu mitte üle 3% • Kruusa või killutiku tera max suurus 70mm • Kruusas ja killustikus hinnatakse omavahelist sobivust, plaatiate ja teravate kivide protsenti, kulumiskindlust jne
Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. (kumm) Plastsus materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Nad on hästi vormitavad (savi, pahtelsegu) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nemetamisväärsete eeelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Kiirgustihedus materjali võimet neelata raduoaktiivset kiirgust, kiirguse neelavus on seda suurem mida suurem on tihedus. Aukustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskust - on puidus alati
2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe-
mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks.,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. 3.ERIMALMID On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust. 10.EHITUSTERASED Metallidest ehit.mat
Kuidas mõjutavad survetugevust puidurikked ja niiskuse suurenemine? Survetugevus on ristikiudu 5-6 korda väiksem kui pikikiudu. Puidurikked (kaldkiulisus, oksakohad) ei oma survetugevuse määramisel suurt mõju. Niiskuse suurenedes survetugevus väheneb. Näiteks niiskuse suurenedes 3 korda (nt 12% kasvab 30%-ni) väheneb puidu survetugevus ca 2 korda. 33. Mis on puidu paindetugevus? Joonistage skeem paindepingete jaotusest puittalas. Paindetugevus on kombinatsioon tõmbe- ja survetugevusest (ka nihketugevusest). Selle väärtus riketeta puiduproovis jääb arvuliselt tõmbe- ja survetugevuse väärtuste vahele. 34. Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest? Millised deformatsioonid leiavad puittalas aset tsüklilise koormuse eemaldamisel? • Kui katsekehade koormamise aega suurendada, siis väheneb puidu tugevus pidevalt, lähenedes asümptootiliselt teatud piirväärtusele, mida nimetatakse puidu
Kasutatakse liikide eemaldamiseks, mille maha saagimisel tekivad kännu ümber tülikad juurevõsud (haab,hall lepp,pappel). Maha langenud puul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- vahepealsel ajal võivad tekkida putukkahjustused. Virnades kuivatamine- Kõrge temperatuuri mõju- kõrgel temp. kuivatamisega muutuvad puidu mehaanilised omadused kehvemaks võrreldes tava temp. kuivatatud puiduga. 80...100°C juures 16 ööpäeva absoluutselt kuiv puit kaotab survetugevusest pikkikiudu 5-10%, löögisitkust 15-30%. Kõige rohkem on seda täheldatud tammel, vähem männil. Vähenemine toimub esimese 2...4 päeva jooksul. Mehaanilised omadused puidul vähenevad sõltuvalt temp., kestvusest, niiskusest. Löögisitkus madalal niiskussisaldusega väheneb kõrgetel temperatuuridel, aga suure niiskussisalduse korral suureneb. Samuti tehnoloogiliste protsesside korral, kui
Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Tähtsamad graniiti iseloomustavad omadused järgmised: · suur survetugevus (120...300 N/mm2), · väike tõmbetugevus (1/40 ... 1/60 survetugevusest), · suur tihedus(2500...2800 kg/m3), · väike veeimavus (0,5...0,8 % mahust), · suur külmakindlus (üle 200 tsükli), · suur soojajuhtivus (soojaerijuhtivus 3,1...3,6 W/m0C), · suur kõvadus (Mohsi skaala järgi 6...7), · suur kulumiskindlus, · hästi poleeritav, · väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel;
siledus; - kivi veeimavus; - vertikaalsete vuukide täitmise aste; - seotise liik; - töö kvaliteet. 4.1. MÜÜRITISE TUGEVUS. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. Müüritise arvutuslik nihke- (lõike)tugevus fvd = fvk / M. Müüritise arvutuslik paindetugevus fxd = fxk / M. M on müüritise materjali osavarutegur (tabel 1, lk. ) fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist. Müüritise normatiivne survetugevus. Põhimördi kasutamisel fk = Kfb0,65fm0,25 , kus K väärtus sõltub kivi tugevusgrupist (tabel 2, lk. ) ja võetakse järgnevalt: - 0,48 esimese tugevusgrupi kividele, kui müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki; - 0,44 2a tugevusgrupi kividele, kui müüri paksus on võrdne kivi laiuse või
ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid.Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.Erimalmid(ferrosulamid) on väga
..100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Koefitsendi k suurus sõltib proovikeha mõõtudest ja on 10cm kuubi puhul 0,95; 15cm puhul 1,0 ja 15cm puhul 1,05. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Seepärast kasutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett
2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe-
Seepärast betooni tugevusklass survetugevuse järgi. Survetugevust kontrollitakse proovi teel, kas silindrilise v. kuubi kujuliselt. Kuubi külje ja silindri diameetri mõõdud 10, 15 v. 20 cm. Silindri kõrgus 1,5 diameetrit. Proovikehade suurus killustiku järgi. Proovikehade survetugevus määratakse peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (temp. +20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks: · Tsemendimargist; · Vesi-tsementtegurist. Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon. Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon. Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust:
annaabi.ee 
