Harilik tontsuru Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väikseate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos). Tontsuru on Eestis haruldane rändliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise
Surulased Evelyn Landing 2016 Taksonoomia • Klass: Putukad • Alamklass: Välislõugsed • Selts: Liblikalised (Lepidoptera) • Sugukond: surulased • Eestis on registreeritud 18 liiki surusid • nendest 6 ei suuda siin talvituda ja lendavad siia harva sisse. • Suurim siin registreeritud Tontsuru (Acherontia atropos) surulastest on tontsuru, kes siin ei talvitu, kuid on Eesti suurim liblikas siruulatusega kuni 12 cm • Kokku kuulub maailmas surulaste sugukonda umbes 1200 liiki • Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, • väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. • Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. • Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud
liikidel kuni 35cm. Allikas: http://media-2.web.britannica.com/eb-media/01/150201-004-21075C01.jpg Kehavärvus · Eestiivad tuhmid, hallikad, rohekad või pruunikad. · Tagatiivad värvirohked. · Kaitsevärvus Eestiibade kiri ja värvus on puukoorega sarnased. Allikas: http://nationalmothweek.org/wp-content/uploads/2015/01/unnamed-11-1024x718.jpg Toitumine ja lendamine · Enamus surulasi toitub nektarirohketel õitel. · Tontsuru lendab tihti mesipuudesse ja imeb sealt mett. · Suurem osa surulasi lendab hämaruses. Mõned päeval. · Liblikad peavad enne lendu ennast üles soojendama: · https:// www.youtube.com/watch?v=UnzDV4Jj_k4 Elutsükkel Allikas: http://www.buzzle.com/images/animal-kingdom/moths/hummingbird-hawk-moth.jpg Kohastumused · Kaitsevärvus (Sulandumine pinnaga, Ähvardusvärvid) · Häälitsus: https://www.youtube.com/watch?v=ITh0TgJ8a6Y · Liigutused
Referaat Surulased Evelyn Landing Tartu 2016 Sissejuhatus Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väiksemate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos), kelle siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud imilondi õieni, imevad niiviisi nektarit. Siiski leidub surulaste
7. a) nõgeseliblikas b) niidutäpik c) luhatäpik 8. a) niidu-võiliblikas b) lapsuliblikas kollakas aasasilmik 9. a) naeriliblikas b) põualiblikas c) koiduliblikas 10. a) naeriliblikas b) sinepiliblikas c) suur- kapsaliblikas 11. a) leinaliblikas b) suur- mosaiikliblikas c) väike-kiirgliblikas 12. a) väike-täpikpunnpea b) kollatähn- kuldpunnpea c) luhatäpik 13. a) niidu- võrkliblikas b) kase- siilaktiib c) punatiib 14. a) harilik lottsuru b) tontsuru c) sirelisuru 15. a) admiral b) ohakaliblikas c) nõgeseliblikas 16. a) põualiblikas b) kapsaliblikas c) sinepiliblikas 17. a) purpurkaruslane b) harilik päevakoer c) kase-sirptiib 18. a) punatiib b) aasa-verikireslane c) väike-pärlmuttertähnik 19. a) päevapaabusilm b) admiral c) pääsusaba 20. a) vaksik b) leinaliblikas c) harilik tumesilmik 21. a) admiral b) koerliblikas c) rüütelöölane 22. a) sõõrsilmik b) päevapaabusilm c) kirju aasasilmik
Suguline dimorfism sage. Sugukonna nimi tuleneb tihedast kookonist nuku ümber. Eestis 16 liiki. Sugukond Sphingidae – surulased Keskmise suurusega või suured valdavalt öösel lendavad liblikad. Iseloomulik on sihvakas keha, enamasti saledad tiivad, jämedad tundlad ning sarvestunud oga röövikute tagakeha tipul Sugukonna eestikeelne nimi tuleneb toitumisviisist. Eestist on leitud 17 liiki surusid. Surulaste hulka kuulub ka suurim liblikas, keda Eestist on võimalik püüda – tontsuru, kelle siruulatus on kuni 13 cm. Ta on meil väga haruldane rändliblikas. Sirelisuru. Sugukond Geometridae – vaksiklased Tavaliselt väikesed kuni keskmise suurusega, saleda keha, laiade õrnade tiibade ja hea varjevärvusega liblikad. Sugukonda iseloomustab ebajalgade kadumine röövikutel. Väga suur sugukond, Eestist on leitud 301 liiki. Sugukond Noctuidae – öölased Suurim liblikarühm maailmas. Eestist on praeguse seisuga leitud umbes 430 liiki öölasi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
