maksma sotsiaalmaksu üle kohustatud kohustatud ühekuulise tähtajaga või määramata maksma sotsiaalmaksuga maksma sotsiaalmaksuga Sotsiaalmaks ajaks sõlmitud töölepingu alusel maksustatavatelt summadelt maksustatavatelt summadelt töötav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu, välja arvatud sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, maksma sotsiaalmaksu tööandja. juhul, kui tasu saav isik on kui tasu saav isik on kantud kantud äriregistrisse äriregistrisse füüsilisest isikust
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 1 200 eurot kuus, siis mitu eurot erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta on liitunud mõne kohustusliku kogumispensioni (teise samba) pensionifondiga või mitte? Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 144 € k pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast). Andmed Brutopalk 1200 eur Tulumaksu määr 21% Tulumaksuvaba miinimum 144 € kuus Pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur
b) Tulumaks(TM): ilma pensionita Tulumaks = TM = (Bt MV Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Töötuskindlustus) × TMmäär TM=(10000-2250-280)*21%=7470*21%=1568,7 kr Neto(Nt): Neto = Nt = Bt TM Tk (Bruto Tulumaks Tootuskindlustus) Nt=10000-1568,7-280=8151,3 kr ilma pensionita 8151,3-7993,3=158 kr Vastus: 158 kr võrra suureneb kui töötajale loobub pensionisambasse. Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus, pensionikindlustusmakse (1% või 2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2,8% brutopalgast). Ülesanne 3 Kasutades eelmises ülesandes toodud maksumäärasid, leidke brutotöötasu suurus, kui netopalk on 15514 krooni kuus. Lisaks arvutage välja ettevõtte täiendavad kulutused sotsiaalmaksu (33% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (1,4% brutopalgast) peale kuus. Netopalk: 15514 kr Maksuvaba(MV): 2250 kr Tulumaks(TM): 21%
üle 2 tunni vihma, pikenes lepingu tähtaeg lepingu punkti alusel. · Leping ei näinud ette hoone karbile veepidavuse tagamist sademete ajal. · Kostjal ei ole alust vähendada lepingu hinda tööseisakute päevade osas. · Kostjale esitati arve summas 423 820, mille kostja pidi tasuma 8 tööpäeva jooksul. · Reaalselt tasus kostja 118 710 krooni, tasumata on 305 110 krooni. · Lepingu punkti järgi pidi kostja maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,5% päevas (kokku viivis 152 555 kr) · Kostja arvates ei vastanud hageja töö lepingule ega ehitusnormidele. Katuselt oli toimunud mitmed läbijooksud, mille tulemusena tekkis kahju. · Hageja esindaja on allkirjastanud töökoosoleku protokolli, milles tunnistab vastutust tekkinud kahju eest ja akti, milles on kirjas kahjusumma ja lepingu järgi tehtud töödeks loetud tööd. · Hageja ei taotlenud tähtaja pikendamist vastavalt lepingu punktile.
Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Kommertspanga ülesanded on: - raha hoiustamine - laenude andmine - maksete teostamine - investeerimisteenused - loob juurde raha kontode näol - valuutavahetus - finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga. Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum. Klientide usaldusväärsuse ja maksevõime hindamine on siin kõige olulisem. Teine suurem risk on seotud võimalusega jätta rahuldamata hoiustajate nõudmised. Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika ja hoiustajad võtavad raha pangast välja.
sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kogumispensioni makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu, ehk teiste sõnadega kõik Eestis tegutsevad tööandjad. Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks.
tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; 2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras 69. Milline on töötuskindlustusmakse määr ja kuidas seda arvutatakse? §41 Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. 70. Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda? §42 Tööandja on kohustatud: 1) arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktis 1 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus
*Sotsiaalmaks 33% * millest pensionikindlustus 20% * millest tervisekindlustus 13% *Käibemaks 20% *Töötuskindlustusmakse määr alates 1.jaanuarist 2013.a. * millest töötaja ehk kindlustatu 2% * millest tööandja 1% *Töötuskindlustusseaduse $-s 40 nimetatud summadelt *Kohustuslik pensionikindlustusmakse 2% Palga arvutamine *Miinimumpalk (brutopalk) 320 *Tulumaksuvaba miinimum 144.00 *Sotsiaalmaksumäär 33% *Sotsiaalmaksu miinimumi arvutamisel on aluseks töötasu alammäär 290 *Tulumaksumäär 21% *Töötuskindlustusmakse määr töötajale 2% *Töötuskindlustusmakse määr tööandjale 1% *Kogumispensionimakse määr töötajale 2% Brutopalk palk koos maksudega, palk mis on kirjas töölepingus.
näol Panga funktsioonid: Klientide raha Laenu andmine ja inves- hoiustamine teerimine kui kasumi saamise allikad Ülekannete teostamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga MAKSEVÕIME TULUSUS 100% Reservi määr PANGA SOOVITUD SULARAHARESERVI MÄÄR (r)
minimaalse sotsiaalmaksuga maksustatava summa kuumäär on 2009 aastal4350 krooni. 32.Missugustele ettevõttete kululiikidele on kehtestatud seadusega maksupiirangud ja milliseid ? · kingitused · annetused · ametiühingu sisseastumis ja liikmemaksud · sponsorabid nendele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mis on vabariigi valitsuse poolt kehtestatud nimekirjades, kusjuures piirimääraks on 3% sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt st kogusummas arvestatud palkadel ettevõttes. Arvestus toimub aasta algusest. Aastalõpu tuludeklaratsiooniga tehakse ümberarvestused. Piirimäärad on antud ka vastuvõtukuludele. Need on 2% ettevõttes arvestatud perioodi jooksul palkade kogusummast, kusjuures sellele perioodile lisandub ka igakuuliselt aasta alguses 500 krooni. Kusjuures arvestust peetakse jällegi aasta algusest ja aasta lõpukuu deklaratsiooniga tehakse ümberarvestused. 33
kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas; 5) füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse alusel makstud tasudelt; 6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult; 7) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt. Sotsiaalmaksu makstakse ülalnimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kehtestatud kuumääralt (278,02 eurot), välja arvatud erandid-näiteks isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni, töötajad korralise puhkuse ajaks jne. Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Deklareeritakse ja tasutakse nii nagu ka kinnipeetud tulumaksu väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; (TkindlS § 40 lg 1 p 1) - TkindlS § 3 lg 2 p-s 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. (TkindlS § 40 lg 1 p 2) 69. Milline on töötuskindlustusmakse määr ja kuidas seda arvutatakse? Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti TkindlS §-s 40 nimetatud summadelt. (TkindlS § 41 lg 1) Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti TkindlS §-s 40 nimetatud summadelt. (TkindlS § 41 lg 2) Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks, tehes põhjendatud juhul ettepaneku muuta kehtestatud tulevaste kalendriaastate määrasid
tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; 2) töötuskindlustusseaduses nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. 69. Milline on töötuskindlustusmakse määr ja kuidas seda arvutatakse? Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti töötuskindlustusseaduses nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti töötuskindlustuseaduses nimetatud summadelt. 2017 aasta töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Nende
kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötukindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötukindlusmakseks on 2008. aastal 0.6% palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks 0.3% palgafondilt. [7] 10 Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 1. juulist 2009. a on 1%, tööandja uus määr on 0,5% järgnevalt nimetatud summadelt: Töötuskindlustusmakset makstakse: 1) kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; 2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. [7] Näide 4: Tööandja töötuskindlustusmaksu arvestamine. Septermbrikuus teeb tööandja töötuskindlustusmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku
kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; - Eesti maksebilansi (statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga) koostamine oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; - muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded. Panga kasum Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi kui ise hoiustajatele maksab. Majandusliku tulususe seisukohast on pank huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest. Kusjuures eesmärgiks pole mitte laenu andmine iseenesest, vaid laenu andmine klientidele, kes on võimelised laenu koos intressidega tagasi maksma. Laene liigitatakse erinevate parameetrite järgi. Otstarbe järgi võib eristada: Tarbimislaen - mõeldud auto ostmiseks, remondiks, igasuguse vara soetamiseks.
sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kogumispensioni makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu, ehk teiste sõnadega kõik Eestis tegutsevad tööandjad. Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt
maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas; FI töövõtu-, käsundus- vm teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu; erisoodustused, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluv tulumaks; töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised, muudelt nimetamata, seaduse vm õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SM makstakse summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal. SM määr 33%: jaotub laekunud sotsiaalmaksu kannab EMTA 15 tööpäeva jooksul üle järgmiselt: 20% või 16% riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 4% väärtpaberite keskregistri pidajale; 13% riikliku ravikindlustuse vahenditesse; al 2007 sm määr 13% töötuskindlustushüvitistelt. SOTSIAALMAKSU ARVESTAMINE, TASUMINE: Maksustamisperiood: Kalendriaasta: FIE vorm E maksustamiseperioodile järgneva aasta 31
Tulumaks arvutatakse täiskroonides ja mitte harvem kui üks kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt. Töötuskindlustus- arvutatakse brutopalgast 0,6%, täis kroonides, üks kord kuus pensionikindlustus- arvestatakse brutopalgast 2%, täis kroonidest, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt Maksud palkadelt: sotsiaalmaks- sotsiaalmaksu maksvad juriidilised isikud, FIE-d, tööandjad üksikisikutele väljamakstavatelt summadelt, mille alla kuuluvad palgaga võrdsustatud tasudelt 33%, brutopalgalt. töövõtja töötuskindlustus- arvestatakse brutopalgast 0,3%, täiskroonides, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt lausendamine- palga arvestamisel 3 etappi Perioodikulu kanne-viimasel kuupäeval: D: palgakulu (brutopalk) D: sotsiaalmaksu kulu 33% brutost D: töötuskindluskulu 0,3% D: puhkusetasude kulu K: võlad töövõtjatele
aastas; 5) füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse alusel makstud tasudelt 6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. 7) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt. Sotsiaalmaksu makstakse ülalnimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kehtestatud kuumääralt (4350 kroonilt), välja arvatud isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni, ning * sätestatud juhtudel. Riikliku pensioni saaja on isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või
vastavat tasu. Säästuhoiuse puhul laekub kliendilt regulaarselt raha kontole juurde ja pank maksab kogunevalt summalt kliendile intresse. On ka kombineeritud hoiuseid, kus klient saab nautida nii nõude- kui ka säästuhoiuse hüvesid. Laenamine tähendab hoiustajate raha suunamist neile, kes soovivad seda hetkel kasutada. Laenuintressid on üks pankade oluline tuluallikas. Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi kui ise hoiustajatele maksab. Majandusliku tulususe seisukohast on pank huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest. Kusjuures eesmärgiks pole mitte laenu andmine iseenesest, vaid laenu andmine klientidele, kes on võimelised laenu koos intressidega tagasi maksma. Laene liigitatakse erinevate parameetrite järgi, otstarbe järgi võib eristada näiteks tarbimis-, eluaseme-, hüpoteek-, arveldus- ja õppelaenud. Ülesanne 25
Tulumaks arvutatakse täiskroonides ja mitte harvem kui üks kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt. · Töötuskindlustus- arvutatakse brutopalgast 0,6%, täis kroonides, üks kord kuus · pensionikindlustus- arvestatakse brutopalgast 2%, täis kroonidest, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt Maksud palkadelt: · sotsiaalmaks- sotsiaalmaksu maksvad juriidilised isikud, FIE-d, tööandjad üksikisikutele väljamakstavatelt summadelt, mille alla kuuluvad palgaga võrdsustatud tasudelt 33%, brutopalgalt. · töövõtja töötuskindlustus- arvestatakse brutopalgast 0,3%, täiskroonides, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt · lausendamine- palga arvestamisel 3 etappi Perioodikulu kanne-viimasel kuupäeval: D: palgakulu (brutopalk) D: sotsiaalmaksu kulu 33% brutost D: töötuskindluskulu 0,3% D: puhkusetasude kulu K: võlad töövõtjatele
Langusperioodil ta ostab valitsuse võlakirju avatud turgudelt, see suurendab rahapakkumist. Inflatsiooniperioodil ta müüb valitsuse võlakirju, et vähendada rahapakkumist ja seeläbi kogukulutusi. 2. KOMMERTSPANK s.o. eraisikute ja ettevõtete pank, kes võtavad avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja annavad laene ning tema majanduslikuks eesmärgiks on kasum. Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat protsenti kui hoiustajale maksab. Täites oma kaht põhilist funktsiooni RAHA HOIUSTAMINE JA LAENU ANDMINE peab pank leidma optimaalse tasakaalu väljalaenatava ressursi ja pangas hoitava reservi vahel. Üleliigset laenamist takistataksegi kohustusliku reservinõudega, mida hoitakse sularahana reservis ja sellega suurendatakse hoiustajate usaldust pangasüsteemi suhtes. Lisaks neile kahele funktsioonile teostab kommertspank ka MAKSETE SOORITAMIST.
tegemine Euroopa Keskpangast saadud juhiste alusel. EP tuludest ja kuludest mõni sõna: tulude hulka kuuluvad intressid, mida teenitakse välismaale paigutatud valuuta reservidest, eelkõige krooni kattevara pealt. Teenitakse intresse teistesse pankadesse antud hoiustelt ja laenudelt. Raha emiteerimisest teenib tulu. Ka tehingutest valuuta väärtpaberitega ja tagatistega. Loetelu ei ole ammendav. Kulud: EP hoiustatud summadelt makstavad intressid kommertspankade poolt paigutatud vahendid, välistehingutega seotud kulud konverteerimisega seotud tulud, välislaenude intressid, rahatähtede ja müntide valmistamine ja käibelelaskmine, haldus- ja majanduslikud kulud, põhivara amortisatsioon. Aastaaruande kinnitamine: EP nõukogu määrab audiitorid ja nende ülesandeks on majandusaata aruande auditeerimine. Riigikogu võib eraldi otsustada, kui tahab täiendavalt EP tegevust kontrollida
seda, et lühiajaliste pakkumiste intressimäär hakkab langema ning pikaajalised vastupidi tõusevad. Tulukõver muutub sellises situatsioonis järsemaks. Kui normaalse inflatsiooni tingimustes hakkavad intressimäärad langema, siis sisuliselt toimima vastupidine turusituatsioon. Laenuvõtjad eelistavad sellises situatsioonis lühiajalisi laene pikaajalistele, kuna loodavad maksta pikaajalistelt summadelt tulevikus väiksemat intressi, seetõttu pikajaliste laenud nõudlus väheneb ning kasvab lühiajaliste nõudlus, seega on laenuandjate nõudluse pakkumine tasakaalust väljas mis omakorda tektiab lühiajaliste intressimäärade kasvuni ja pikaajaliste languseni. Tulukõver ei ole mitte alati ülespoole kaarduv, vaid võib kaarduda ka allapoole ning sellise juhul on tegemist pöördtulukõveraga, sellises situatsioonis on lühiajalised intressimäärad kõrgemad võrreldes pikaajalistega
töölepingu lõpetamisel ette- nähtud hüvituselt vms); 2. töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt ja viiviselt (nt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega ettenähtud hüvituselt); 3. tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt; 4. sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt. Töötuskindlustusmakset peab arvestama, kinni pidama ning Maksu- ja Tolliametile üle kandma tööandja. Kui tööandja peab töötuskindlustusmakset kinni töötaja, kes pole kindlustatu, palgalt, ei anna see isikule kindlustuskaitset ega õigust töötuskindlustushüvitisele. Samuti ei suurenda töötaja õigusi see, kui tööandja on töötuskindlustusmakse kinni pidanud summalt, millelt tegelikult ei pea töötuskindlustusmakset maksma (nt koondamishüvitiselt). Sellisel juhul võib
annaabi.ee 
