mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest. Lahksugulised. PEAJALGSED ------------------------------------ Peajalgsete hulka kuuluvad:kalmaarid, seepiad,kaheksajalad.Vline toes puudub, Osadel seljal 6huke plaatias toes. Jsemed puuduvad=muundunud iminappadega varustatud kompitsateks(paiknevad
Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele?
protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütropoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõis täitub pidevalt 2 juha kaudu. Sel ajal on põie seinalihased lõtvunud, sulgurlihased aga kontraheerunud. Sulgurlihaseid on 2 sisemine, mis on silelihas ja ei allu tahtele, ning välimine tahtele alluv vöötlihas. Kui põis on saavutanud teatud täitumisastme (300-400 ml), tekib seinte venitus. See ärritab põie seinas olevaid retseptoreid ja impulss liigub kesknärvisüsteemi. Selle tagajärjel tekib täis põie tunne ja urineerimisvajadus. Kui kesknärvisüsteemist tuleb vastav korraldus, kontraheeruvad seinalihased, sulgurlihased
-hea vastupidavus pingutustele -lihas lülitub töösse osade kaupa 3)Käävjad lihased -paiknevad jäsemetel -lihase keskmine osa ehk lihasekõht aheneb otste poole, minnes lõpuks üle kõõluseks -lihasekõht võib moodustada kolmandiku kuni poole kogu lihase pikkusest -lihaskiud, mis moodustavad lihasekõhu võivad paikneda kolme moodi- paralleelselt, ühelissulgjalt, kahelissulgjalt lihase pikitelje suhtes -olenevalt paigutusest tulenevad ka lihase mehaanilised omadused 4)Sõõr- ja sulgurlihased -paiknevad ümber avade (Vain, A. 2002). Levinumad skeletilihased Inimorganismis on küll üle 400 skeletilihase. Suurimaks skeletilihaseks on tuharalihas ning organismi väikseimad lihased on silmalihased. Suurimad skeletilihased on: näolihased, kaelalihased, deltalihas, õlavarre kakspealihas, kõhu sirglihas, rätsepalihas, reiesirglihas, sääremarjalihas, kaksiksääremarja lihas, reie kakspealihas, suur tuharalihas, selja lailihas ning trapetslihas. Vöötlihaskiu ehitus:
aminohappeid, valku ega bilirubiini. Uriini tsentrifuugimisel saadud sademe mikroskoopilisel uurimisel on mikroskoobi vaateväljas näha üksikuid vere vormelemente ja epiteelirakke, mida veel patoloogiana ei tõlgendata. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Uriin liigub neerudest kusejuhade kaudu kusepõide (joonis 4) ööpäev läbi. Liikumisele aitab kaasa kusejuhade laineline kokkutõmbumine ehk peristaltika. Täitumise ajal on põie seinalihased ehk detruusorlihased lõtvunud, sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele. Teda innerveerib vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv vaagnanärv (nervus pelvicus). Väline ehk kusiti sulgurlihas on vöötlihaseline ja allub tahtele. Teda innerveerib häbemenärv (nervus pudendus). Nii nagu kõik teised vöötlihased allub kusiti sulgurlihas seljaaju kaudu peaajukoore kontrollile
liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ja vajalike ainete tagasiimendumise. Neerutorukeste lõppu jõudes sisaldab vedelik aineid, millest on vaja vabaneda. Üleliigne vesi koos mittevajalike ainetega moodustab uriini. Uriin liigub mööda kusejuha kusepõide (mahutab kuni 1l), mille seinad on venivatest lihastest.uriin väljub põiest kusiti kaudu. Urineerimisel sulgurlihased lõõgastuvad ja vedelik pääseb välja. Uriini peamised koostisosad on vesi ja kusiaine (valkude ja aminohapete lõhustumisel moodustunud). Uriini hulka reguleerivad hormoonid. Kui veri on liiga tihe, eritub hormoon, mis vähendab uurini hulka ja organismi jääb rohkem vett. Nahas on higinäärmed, mis moodustub veest, mineraalsooladest ja jääkidest koosnev higi. See valgub nahal laiali. Ööpäevas eritub u 05, l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Kopsud
tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi. Nii võib päeva korral mitu korda olla, ilma et järgneks defekatsiooni. Kui venitus küllalt tugev ja inimene tahteliselt on otsustanud, et ta soovib oma pärasoolt tühjendada, siis peaaju koores järgneb vastav käsklus. See käslus jõuab seljaaju ristluupiirkonda ja sealt edasi välisele sulgurlihasele. Kui sisemine lõtvub, siis lõtvub ka välimine. Sulgurlihased lõtvuvad ja pärasool ise on ka lõtv –> sigmasoolest surutakse kogu soolesisaldis päraku kaudu välja. Lastel esialgu dekekatsiooni tahteline kontroll puudub. Defekatsiooni sagedus esimestel elunädalatel 4-5x päevas, veidi hiljem 2-3 korda. Alates 1. Eluaastast 1- 2 x päevas. Last hakatakse potile panema küllaltki varakult (juba 1. Eluaastal), et tal tekiks ka põiekontroll. Laps peaks olema suuteline kontrollima oma põie ja pärasoole tühjendamist teiseks eluaastaks
Leukotsüüte võib uriinis olla mikroskoobi vaateväljas mõni. Kui need on rohkem, siis viitab see põletikule neerudes (nt. neeruvaagna põletik ; neeruvaagen on osa, kuhu on uriin kogunenud). Kusepõie või kuseteede põletiku korral võib uriinis olla rohkesti epiteeli(see kest, mis katab põit seestpoolt, või kuseteid) rakke. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põieseinte lihased on lõdvad, sulgurlihased aga kontraheerunud (kokkutõmbunud). Sulgurlihaseid on kaks 1.sisemine ehk põie sulgurlihas (silelihaseline ja tahtele mittealluv) Sisemist sulgurlihast innerveerib vaagnanärv, mis on vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv. Põie maht on täiskasvanul umbes 300-400 ml, aga kuna põieseinad võivad venida, siis
võib ka ilma patoloogiaks nimetamata olla mõni – 3-4; epiteelrakke ehk põie seinarakke võib mõni olla). Uriiniproovi võetakse tavaliselt hommikul (esimene uriin), kuna siis on uriin kontsentreeritum. Kui uriin on hommikul lahja (alla 1010), siis viitab sellele, et uriini kontsentratsioon on langenud. KUSEPÕIE TÄITUMINE JA TÜHJENEMINE Kusepõis täitub kusejuhade kaudu. Täitumise ajal on põieseinad lõdvad ja sulgurlihased kinni. Kusepõiel on kaks sulgurlihast: sisemine (silelihaseline, tahtele allumatu) ja väline (vöötlihaseline, tahtele alluv). Põie täitumisfaasis on need mõlemad kinni. Kui põie täitumise faasis tekib põieseinte venitus, siis see erutus antakse edasi algul seljaajju ja sealt peaaju koorde. Inimsel tekib täis-põie-tunne. Et põit tühjendada, peab peaaju koorest minema närviimpulss alanevalt seljaaju ristluu piirkonda
Sümpaatilise erutuse korral naha karvapüstitaja lihased kontraheeruvad, karvad tõusevad püsti. Loomadel paistab see reaktsioon eriti välja, nt siilidel tõusevad okkad püsti. Inimestel see nii hästi välja ei paista. Kontraktsiooni vahendab alfa samuti. Silmaava ehk pupill laieneb, tänu pupilli laiendaja lihase kokkutõmbele. Ahendaja ja laiendaja (mõlemad olemas pupillil). Pupilli ahenemine mioos. Seedenäärmete sekretsioon väheneb, elundite motoorika aeglustub. Seedeelundite sulgurlihased (lihased, mis eralduvad seedekulgla üksikuid osi üksteisest) lõõgastuvad. Seedeelunditele on sümpaatilisel NS-l pidurdav f-n. Aeglustab motoorikat ja .. . Südamele on sümpaatilise NS-i erutusel stimuleeriv mõju. Südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete sagedus tõuseb, kokkutõmbed ise tugevnevad ja paraneb erutuvus ja erutuvuse juhtimine südames see võimaldabki kiiremaid ja tugevamaid kokkutõmbeid. Süda reageerib paremini, võtab erutust paremini vastu. Stimuleerivad
kontrolli all, teda innerveerib vaagna närv n. pelvicus. 2. Väline sugurilihas- vöötlihaseline, teda innerveerib häbemenärv n. pudendus, mis lähtub ristluu piirkonnast. Täitumise ja tühjenemise faasid erinevad üksteisest oma mehhanismi poolest. · Täitumise faasis domineerib põie üle vegetatiivne NS toonus, selle mõjul on põie seina lihased ehk detruusorlihased lõdvad, sulgurlihased on kokku tõmbunud, uriin ei pääse välja. Kui põide koguneb täiskasvanul 300-400 ml, tekib põie seinte venitus, sensoorsete närvide kaudu edastatakse venitus seljaajju, sealt edasi peaajju. Inimene tunneb põie täitumist alles siis, kui erutus on peaajju jõudnud. Tekib urineerimis vajadus. · Põis iseeneslikult normaalselt ei tühjene. Seda vaid siis, kui peaaju koorest läheb
Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. Defekatsiooni korral oluline ka kõhupressi ja diafragma koostöö. Diafragma samaaegselt sigma- ja pärakulihastega kontraheerub , kõhupressilihased samuti. Eploclottis sulgub ka (epiclottis kõripealis, mis neelamise ajal sulgeb hingetoru). Defekatsioon (rooja väljutamine) Defekatsiooni sagedus sõltub toitumusharjumustest. Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele. Defekatsioon on reflektoorne protsess, mille tahtele mittealluv keskus asub seljaaju ristluu piirkonnas, tahteline kontroll toimub aga peaaju koore piirkonnas, mööda alanevaid juhteteid. Refleks käivitub siis kui sigmasool (jämesoole lõppu jääv kõver osa) täitub ja 7 tekib venitus (sigmasoole venitus)
Keeda neid väiksel tulel olenevalt suurusest 5-10 minutit, kuni karbid avanevad. Mitteavanenud karbid on riknenud ja need tuleb ära visata. · Keedetud karpe saab kasutada suppides, sega- või kalahautistes või siis eelroana. Austrid · Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. · Neid molluskeid kaitseb kahest tugevast poolmest koosnev lubikoda, mis sõltuvalt liigist väga erineva kuju ja suurusega. Kojapoolmeid ühendavad selgmiselt elastsed sulgurlihased, mis võimaldavad molluskil karbipoolmeid avada ja sulgeda. · Kõige suurema kulinaarse väärtusega on auster karplased. · Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. · Maailmas süüakse väga palju erinevaid austrisorte. 9 · Enamik neist tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest.
mmHg; neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 220mmHg juures Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetsu Neerude hapnikutarve ja vajadus on suur; Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Täitub pidevalt 2 juha kaudu Põie seinalihased on lõtvunud, sulgurlihased (neid on 2: sisemine - silelihas, ei allu tahtele; välimine- vöötlihas, tahtele alluv) kontrageerunud -> põis on saavutanud täitumisastme (300-400ml) -> tekib seinte venitus -> ärritab seal olevaid retseptoreid -> impulss liigub kesknärvisüsteemi -> tekib täis põie tunne ja urineerimisvajadus -> kui KNS tuleb vastav korraldus -> seinalihased kontraheeruvad -> sulgurlihased lõõgastuvad -> tekib urineerimine Mõisted: Diurees - kuseeritus
Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega.
mööda. Parasümpaatilise ns toime efektoritele: 1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. 8
Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega.
Parasümpaatilise ns toime efektoritele: 1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus.
teod. Kõrgematel vormidel esineb purjukvastne e veliger. 4 KLASS VAGELLIMUSED e kõhurennised: Usja kehakujuga limused. Koda puudub. Merevormid. KLASS SOOMUSLIMUSED: Kaheksast eraldi plaadikesest koosneva kojaga limused. Merevormid. KLASS KARBID e liistaklõpusesed: Bilateraalsümmeetrilised. Kahepoolmeline koda (konhioliin, portselan, pärlmutterkiht, kupp, lukusidemed, karbihambad, sulgurlihased, sissevoolusifoon, väljavoolusifoon). Mantliõõs on hästi arenenud, selles asetsevad keha külgedel rippuvad liistaklõpused. Harilikult kiilukujuline jalg. Eristunud pea puudub. Puuduvad ka lõuad ja hõõrel. Esineb magu seedenäärme - maksaga. Süda koosneb vatsakesest ja kahest kojast. Üldjuhul on lahksugulised. Esineb vastne või on otsene areng. Mage- või merevees. Mageveekarbid: järve- ja jõekarp, keras- ja herneskarp (mitme liigiga) ja ebapärlikarp.
teod. Kõrgematel vormidel esineb purjukvastne e veliger. 7.1. Klass Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) Usja kehakujuga limused. Koda puudub. Merevormid. 7.2. Klass Soomuslimused (Polyplacophora) Kaheksast eraldi plaadikesest koosneva kojaga limused. Merevormid. 7.3. Klass Karbid ehk Liistaklõpusesed (Bivalvia) Bilateraalsümmeetrilised. Kahepoolmeline koda (konhioliin, portselan, pärlmutterkiht, kupp, lukusidemed, karbihambad, sulgurlihased, sissevoolusifoon, väljavoolusifoon). Mantliõõs on hästi arenenud, selles asetsevad keha külgedel rippuvad liistaklõpused. Harilikult kiilukujuline jalg. Eristunud pea puudub. Puuduvad ka lõuad ja hõõrel. Esineb magu seedenäärme - maksaga. . Süda koosneb vatsakesest ja kahest kojast. Üldjuhul on lahksugulised. Esineb vastne või on otsene areng. Mage- või merevees. Mageveekarbid: järve- ja jõekarp, keras- ja herneskarp (mitme liigiga) ja ebapärlikarp. Riimveelised:
● Peristaltilised lained algavad u iga 20 sek järel funduse piirkonnast ja tugenevad püüloruse suunas, kus saavutavad tugeva ringlihaskihti tõttu maksimumi. ● Peristaltika viib edasi pindmisi, enim läbiseeditud toiduosi. Lihaskesta kihid: 1. Välimine pikikiht:tuleb söögitorult ja läheb üle peensoolele; nn maopaelad maokõverikel. 2. Vahelmine ringkiht:eelmisest tugevam, mao üleminekul peensooleks, lukutiosas moodustab sulgurlihased. 3. Sisemine põhikiht:enam arenenud lävise ja põhja piirkonnas. 4. Serooskest:katab magu väljastpoolt igast küljest - magu on intraperitoneaalne elund - naaberelunditele üle minnes moodustab serooskest sidemeid e LIGAMENTE. - niiske, sile, veniv, võimaldab mao kuju muutmist libisemist naaberelundite suhtes - läheb kahelestmeliste duplikatuuridena maokõverikelt üle naaberelunditele, moodustades väike- ja suurrasviku.
Söögitoru (oesophagus, 25...35cm) ülemine sfinkter avaneb ja toidukämp liigub edasi peristaltiliste liigutustega. Silelihaste kontraktsioonilaine (peristaltika) liigub lõõgastus ees, kontraktsioon taga piki söögitoru. Seda juhitakse piklikajust. Söögitoru keskkosal on peale elundivälise neuronaalse kontrolli ka endogeenne regulatsioon. Alumisse söögitoru piirkonda jõudes avaneb alumine sfinkter (kõrgrõhutsoon, mis tagab makkupääsu sulgumise) ja kämp liigub edasi makku. Sulgurlihased sulguvad. Söögitoru alumine sfinkter ja mao kardia silelihased takistavad maosisaldise refluksi. Et suurem osa söögitorust asub rindkereõõnes, on seal rõhk atmosfärirõhust 4...6 mmHg madalam, ülemine söögitorusinkter takistab õhu pidevat pääsu söögitorru. Söögitoru kontrollib põhiliselt n. vagus. 7 Seedimine maos Maol on 3 põhifunktsiooni: 1) söödud toidu salvestamine, 2) toidu segamine ja peeneks jahvatamine, 3) õigeaegne tühjenemine,
taimtoiduline, munetilised vastsed parasitoidid, emased pistavad oma munad peremeesputuka kehasse, vahel isegi munasse, üksikuid liike ka magevees. Astlalised kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased, kellel on kujunenud ühiselu suurte peredena. Ainult emased on töölised erinevalt termiitidest.N: meemesilane, vesivamp. 69. Käsijalgsed. Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest (sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid
kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. Näiteid Eestist: harilik sammallane (Plumatella fungosa), limane tutlane (Cristatella mucedo). Käsijalgsed: Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest (sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid. Looted
8. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 9. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 10. Mehe suguelundid – soodustab seemnevedeliku väljutamist e ejakulatsiooni. Samas peenise veresooned ahenevad (takistab erektsiooni). 11. Kusepõis – sümpaatikus domineerib põie täitumisfaasis. Sel ajal on põie seina lihased lõdvad, aga sulgurlihased kokkutõmbunud. Parasümpaatiline NS: Preganglionaarsete neuronite kehad asuvad seljaaju ristluu segmentides ja ajutüves: piklikusajus, sillas ja keskajus (3. 7. 9. 10. peaaju närvis). Kiud on kõik pikad, sest ganglionid (seal, kus asuvad postkanglionaarsed neuronite kehad) asuvad elundite vahetus naabruses. Mediaatoriks on parasümpaatilistes ganglionites atsetüülkoliin ning erutuse ülekandel efektorile samuti
motoorika pidurdub. 3. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 3. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 3. Mehe suguelundid – soodustab seemnevedeliku väljutamist e ejakulatsiooni. Samas peenise veresooned ahenevad (takistab erektsiooni). 3. Kusepõis – sümpaatikus domineerib põie täitumisfaasis. Sel ajal on põie seina lihased lõdvad, aga sulgurlihased kokkutõmbunud Parasümpaatiline NS: Preganglionaarsete neuronite kehad asuvad seljaaju ristluu segmentides ja ajutüves: piklikusajus, sillas ja keskajus (3. 7. 9. 10. peaaju närvis). Kiud on kõik pikad, sest ganglionid (seal, kus asuvad postkanglionaarsed neuronite kehad) asuvad elundite vahetus naabruses. Mediaatoriks on parasümpaatilistes ganglionites atsetüülkoliin ning erutuse ülekandel efektorile samuti atsetüülkoliin
annaabi.ee 
