oodatud. Tema sealviibimine ei sobinud krahvi kõrgest seisusest külalistele ja krahv oli sunnitud paluma Wertherit et ta lahkuks peolt. Selle vahejuhtumi tõttu lahkus Werther oma ametikohalt. 5. Miks tundis Werther ühe sulasega kohe alguses hingesugulust, mis teda sulasega ühendas. See sulane töötas ühe lesknaise juures ja oli sellesse naisesse väga kiindunud. Naine aga ei vastanud sulase tunnetele ja sulasele tundus olukord väga masendav. Werther oli ise väga kiindunud Lottesse aga Lottel oli peigmees ja ta ei saanud neiuga luua suhet. Werther tundis, et nad on sulasega samasugustes olukordades ja ta mõistis sulast hästi. 6. Kirjelda kaht kuritegu või kuriteo katset, mida see sulane teose jooksul tegi, miks ta nii käitus ja mismoodi mõlemad kuriteod lahenesid ja mis sai sulasest.
HENRIK VISNAPUU (1889-1951) Marindra Soikka 9.A ELULUGU Sündis Viljandimaal sulase pojana. Õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Õppis Taru ülikoolis klassikalist filosoofiat. Töötas vabakirjanikuna Tartus, oli rühmituse Siuru üks asutajaliikmeid, abiellus Hilda Elfriede Franzdorfiga (Ing). 1934. aastal asus Tallinnasse. Töötas dramaturgina, ajalehes Uus Eesti, kultuurinõunikuna ja ajakirja Varamu toimetajana. 1944
Ühe sündmuse lahti kirjutus(2.3) Mulle jäi kõige enam see sündmus meelde, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamatta teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaad oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta aga midagi Jaanile öelda.
A. KIVIRÄHK ,,REHEPAPP" 12. klass 1. Miks lasid valvurid rehepapi alati läbi, kui too tuli öösel mõisa aiast punaseid sõstraid korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja
2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari Tähtsamad tegelased: Peategelane rehepapp Sander · Oli kõige kavalam ja elukogenum külas · Meeldis väga piipu popsutada · Aitas alati kõiki abivajajaid kubjas Hans · Armastas meeletult mõisapreilit Liina · Armastas hullumoodi Hansu Räägu Rein · Oli Liina isa · Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses · Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees · Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida sulane Jaan · Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud · Üsna juhm tüüp · Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte toapoiss Ints · Mõisa toapoiss · Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele nõid Miina · Tema juurde mindi siis ,kui Rehepapilt abi ei saadud · Segas kõiksugu imerohtusid kokku Muna Ott
oli jälle linnupesade kallal käinud. “Üks malakas teise järel lendas tükkideks. Iga natukese aja pärast hüüdis Andres Indrekule: “Lõika uus!” ning uuega tuli ka nagu uus hoog kätte. Mitmel korral jäi koer uimaseks maha, aga natukese aja pärast toibus ta uuesti ning siis jätkati materdamist.” Andres pannakse tööd tegema Andres olid tugev poiss ja tööd ta ei kartnud. Kui noor Andres 14 sai, siis otsustas ta isa ilma sulaseta läbi ajada ja ta sulase tööd tegema panna. Vastupidiselt Marile arvas Andres, et ta poeg on selleks tööks juba piisavalt vana. Andres uskus, et poeg on selle töö jaoks piisavalt tugev ja töökas. “Ega ta mõni peru sälg ole, keda ei või enneaegu aiste vahele panna,” vastas Andres. Noor andres muutus iga aastaga aina tugevamaks ja ta tegi tööd mitme sulase eest- see on ka põhjus miks ta nii uhke oli. Rammukatsumine Noorel Andresel oli julgust isegi isaga minna rammu katsuma. Tol korral tegi isa
kuna tööpäevad olidi pikad ning rasked ja töötingimused polnud head. Kuid sellest kategooriasat lahkus ka palju inimesi. Mõned leidsid tööd saeveskites või mõnes muus väikeettevõttes. Kui sulane ja teenijatüdruk abiellusid, hankisid nad endale mõnikord popsikoha, harvem suudeti hakata pidama väikest rendikohta. Kui talupere poeg või tütar abiellus teenijaga, oli see häbiasi. Näiteks kui peretütrel oli valida vabrikutöölise või sulase vahel, ei tohtinud ta valida sulast. ''Sulase'' ja ''teenija'' asemel kasutati nimetusi ''poiss'' ja '' tüdruk''. Neid hüüti talu nime järgi, näiteks kui talu nimi oli Kiira, siis sulast hüüti Kiira poiss. Teenijaid palgati kevadeti. Külades elavaid inimesi, keda arvati, et lähevad taludesse teenima, kutsuti peremehe poolt mõnikord külla kus tehti neile ettepanek töötamiseks. Kui kaup sobis, löödi käed kokku
Lks ta siis kuulsa targa juurde, kes soovitas tal kolmel neljapeva htul ristteele must jnes kotis minna ja vilistada, et vana peremees vlja tuleks. Kuna kitsil peremehel musta jnest polnud, vttis ta musta kassi. Tegi siis nii nagu ksti ja vana peremees ilmuski vlja, aga tles, et kitsi peremees jrgmisel neljapeval tagasi tuleks. Nii peremees tegigi. Sellel neljapeval lepiti kokku, et jrgmisel neljapeval tuleb kitsi peremees oma jnesega ja vana peremees oma sulase ja tdrukuga. Nii tehtigi. Slmisid siis lepingu kaks korda seitsme aasta peale ja kitsi peremees pidi andma lepingu testuseks kolm veretilka. Seda tehti ja nii lkski. Sulase nimi oli Puulane ja tdruku nimi oli Tohtlane, kes sa ei tahtnud, aga neid tuli seks vette panna. Lks siis kaks korda seitse aastat mda ja peremees lks hel hommikul sulast ja tdrukut vaatama, kelle asemel ta leidis hoopis puuknnu ja kasetohtu. Kui ta redelist hakkas alla ronima, kgistas vana peremees ta ra,
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (18901951) Elulugu · Sündis Viljandimaal sulase pojana · Õppis erinevates LõunaEesti koolides · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind
KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust
Siin raamatus saadetakse Vanapagan maa peale, et tema tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Jürka, kes oli siis Põrgupõhja uus Vanapagan, oli väga töökas mees, kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja möödudes võttis elu teise pöörde. Jürka avastas, et ta naine Lisete petab teda sulasega. Selle teadmisega oli Jürkal raske leppida ja ta põletas sulase ühes oma küüniga. Piibli kümnes käsus on kirjas, et ei tohi tappa! See oli Jürka esimene suur-suur rikkumine õndsaks saamisel. Peagi ahvatles Vanapaganat ennast võõras naine Juula, kellega ta salaja kohtus ja hiljem lapsedki sai. Abielu rikkumine oli teine suur patt Piibli 10 käsu järgi. Jürka töötas Antsu juures, et tasuda talle võlgu, kuid vanade võlgade asemele tekkisid aina uued ja lõpuks tundus nagu ei saaks Jürka Antsu orjusest enam kunagi vabaks
hiljem puhkas mäenõlval kännu peal mille ümber oli piisavalt haljast rohtu hobusele. Kaupmees lasi ühel sügisööl talumehe teele augu kaevata ja käskis sinna sisse teravad odad panna. Kui talumees õhtul hämaras ratsutama läks, ei märganud ta seda auku ja ratsutas otse sinna sisse. Hobune kukkus kuid talumehel oli õnne ja ta pääses vaid mõne kriimuga. Nähes oma õnnetust istus mees veidi oma hobuse kõrval ja leinas ,siis kutsus sulase ja nad kaevasid selle sama kännu kõrvale augu ja matsid hobuse sinna. Sellest ajast peale kutsutaksegi seda mäge Valgehobuse mäeks. Mis aga juhtus hiljem talumehe ja kaupmehega ei ole meil kahjuks teada.
Ta oli vaatamata oma haprusele väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõtlema, kuidas oli ta teda tööga kurnanud. Samuti oli ka Mariga Vargamäe Andrese teise naisega. Enne kui Mari sulase Jussiga saunas elas, oli ta alati elurõõmus, kuid perenaise suur koormus tegi teda õnnetuks. Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus oli pühapäeviti koos peremehe Andresega kirikusse sõitmine, kus ta sai endale korralikud riided selga panna. Mari tuju tegi alati lõbusaks Juss, kelle kiusamine tegi talle palju nalja. Ka pakkus
keedeti lõkke kohal vees (mitte ainult ärasöömise üllal eesmärgil), praeti tulises õlis, kinnitati raudklambritega tulisele raudplaadile (ning keerati teda selle peal, et küpsemine oleks ikka ühtlane). Ümber kepi keerutamine Äärmiselt lihtne ja valus piinamisviis Peamiselt pikajuustelistele naistele ,aga ka pikaks kasvanud juuste ja habemega meestele. Timukas keeras kepi ümber juuste Tõmbas aina lähemale, lõpuks vajas kahe sulase abi Tagajärjeks skalbi lahtirebimine koos juustega. Aitäh kuulamast !
haigetele ettenähtud toitu kilekottidesse topivad, et seda õhtupimeduses koju tassida (Raud 2008: 112). ,,Kari näljaseid!" porises kiltri lesk, vaadates matuseliste säravaid silmi, kui nood vorstirõngastest unistades jumalateenistust kuulasid ja hauda kinni ajasid (Kivirähk 2006: 47). Sel ööl ta sealt enam koju minna ei julgenud, jõi end täis ja magas kuudis koos kõrtsmiku koeraga, kes tundis sulase kuuel lehma hõngu ning lakkus teda nagu suurt supikonti, mille küljes veel küllaga liha (Kivirähk 2006: 55). Hommikul polnud tuisk ikka veel vaibunud ning rehepapp mässis end tugevasti kasuka sisse, enne kui söandas nina välja lumemöllu kätte torgata (Kivirähk 2006: 151). ,,On tõestatud," kõneles ta, ,,et asjad ei saa olla teisiti: kuna kõik on tehtud teatavaks otstarbeks, siis on on see otstarve tingimata ka kõige parem. Pandagu hästi tähele: ninad
-,,Elame siin nagu kärbsed sitahunnikul," -,,Töö on töö, leib on leib, ei põlga üht ega teist./.../" -,,Ori oled siin, ori seal, orjaks oled jumalast loodud ja määratud." -,,Ehk mis naine see on, kes ei jaksa iseoma mehe peksugi välja kannatada! Aga kuis ta siis lapsi ilmale kannab? On see vähem valus?" Nalja pakkunud kohti: -,,Nii see oligi: Pearu laskis püksid maha ja istus kaevuraketele, nagu tahaks ta siin oma loomulikke tarbeid õiendada." -Sulase Mardi, Pearu ja tammi lugu oli tõesti tapvalt naljakas... -Lehma soost päästmine. Tekkinud mõtteid: -Naine on kui märter, kes kannatab, et lapsed ei peaks kannatama... -Lapsed joovad viina?!?! lk 30 -Pearu kui talu peremees tundub väga diktaatorliku ja kõikvõimsana, kelle ees kõik pere inimesed peavad lömitama ning pidevalt üritama teda mitte vihastada. -Iganenud arusaamised elust. Näiteks füüsiline tugevus ja jõud näitab, kes ,,kõvem" mees on.
Toots läks Kiirega sauna geograafia tunni ajal. 13) Mida ütles toots selle kohta kes võttis saunas kiire riided ? et mingi harjuklane käis sealt mööda ja pärast äkki too võttis endale ja nüüd läks kõrtsi. 14) Mida rääkis vipper tootsile kooliskäimise kohta ? Vipper rääkis seda , et ise saab ka õppida ja raamatuid lugeda . 15) Mida arvas arno surnuaias teele ja imeliku kokkusaamise puhul ? 16) Kelle käest sai arno saia ostmiseks raha ? Sulase Mardi käest. 17) Mõistatus: mis sängis pole lutikaid ? Kalevipoja voodis. 18) Miks arno ei tahtnud enam õppida ?, sellepärast et teele imelikuga ringi käis ja see viis arno mõtted mujale. 19) Mida pidi toots kevadel pärast kooli lõppu tegema ? Toots pidi karjamaale minema. 20) Kuidas lõppeb lahing kirikumõisa poiste ja tootsi klassivendade vahel ? Toootsi klassivennad võidavad.
Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga huvitav, sest see oli enamjaolt arusaadav ja lihtne, teema oli huvitekitav. Tegelaste kostüümid olid väga toredad. Inimeste kostüümid meenutasid Eesti rahvariideid, mis sobisid etenduse teemaga. Kõikide tegelaste kostüümid sobisid nendega hästi. Kuradi ja
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Juhendaja:Anne Rand Rehepapp 1 Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross
Helina Saar 10.b 18.05.2015 Novell „Suveöö armastus“ Tegevus toimub kahe tegelase vahel: teenijatüdruku Maali ja sulase Kusta vahel. Kusta läks keset ööd Maali juurde, et Maali teda heinte peale kaissu võtaks. Kusta seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli kergesti kättesaadav tüdruk ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud Kustat ikka sisse ning
Mis teeb selle raamatu tegelased eriliseks? Põrgupõhja uus vanapagan-Jürka oli vägagi töökas inimene, kes tahtis ilmtingimata õndsaks saada. Teose algusest jäi mulje, et Jürka elu on väga hea ja parimas korras. Elas oma talus koos loomade ja oma naisega kus ta armastas ka tööd teha. Peale seda kui Jürka naine Lisete teda pettis sulasega, läks Jürka elu ainult allamäge. Riskides mitte õndsaks saada, pani Jürka sulase koos oma küüniga põlema. Võib öelda, et Jürka kohtumine teose väga salapärase ja mõistatusliku tegelase Kaval-Antsuga oli päris halb. Jürka oli kõigeks nõus, et õndsaks saada, mis tegi Jürkast väga kerge uskliku ja kergelt mõjutatava inimese, keda oli Kaval-Antsul väga kerge ära kasutada enda kasu püüdlikult. Mille tulemusel ka Kaval-Ants Jürka elu pea peale keeraski. Jürka aina uskus ja aitas
pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poole vaadata. Leeni möödus oma nuukudest, keda ta magamas nägi. Ta kõndis nurmedele. Kuna ta teadis Kusta ja Marie saladust, tundis ta nende pärast häbi. Marie ja Kusta naeravad Leeni üle, sest too on tegelikult mehelemineku eas, kuid mängib sellegipoolest veel nukkudega
saadik) 16. juuliks on ta vürsti juurest igavuse tõttu lahkunud vahepeal käis ta ka oma sünnikohas aegu meenutamas. 29 juulil kirjutab ta Wilhelmile, et Albert pole Lottele ikka see õige. 21. august-jõuab Werther talumajja tagasi ja mõtleb isegi, et mis juhtuks kui Albert sureks. 4. sept- kohtab ta selle sulasega, kellest raamatu algul rääkis. Naine hakkas juba järele andma, kui lese vend, kes sulast juba enne vihkas, sulase majast seepeale minema kihutas. Ta kartis, et abielu juhul kaotab ta päranduse. 12. sept- astus Werther üle pika aja Lotte tuppa. Werther meenutas, mõtles armastusest. Diskussioon lennust ja vana kirikuõpetajaga räägitust. NB! Kogu teose vältel loeb Ossiani ja Homerost. 8.nov- ikka kaebab ebaõnne üle. 8. nov tähtsustab religiooni ja ei saa aru miks jumal ta heast ilma jättis, tollel ööl ütles Lotte lahkuvale Wertherile: jumalaga kallis Werther. 30
katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop tahtis Vahurit piitsaga nüpeldama hakata, kuid karu tuli äkki nähtavale ja siis oli piiskop see, kes palus orja. Ta pakkus Vahurile maid, et see karu ära tapaks. Piiskop oli sõnapidaja mees ja lasi Vahuri vabaks ja kinkis talle tüki metsa Lodijärve lossi maade serval. Sinna ehitas Vahur endale maja. Põldu ta ei harinud, vaid elatus jahisaagist. Ta lunastas lossihärra käest hundinahkade eest ilusa tüdruku naiseks ja naisevenna sulaseks
päris kohe hallitriibulise kassi kohta Lisete süles ja ütles, et see olla tema oma. Lisete rääkis aga, et see pole see kassipoeg, see on hoopis teine ja see tuli ise emaga talu õuele ja ema läks ära ja jättis kassipoja maha. Ämm oli äärmiselt umbusklik ja lubas oma kaardimoori käest kõik üle küsida ning lahkus. Kevadise tööhoo kasvades kasvas ka Jürks töökoormus Antsu juures. Seepärast pidi ta palkama Põrgupõhjale sulase, kuna ta ise praktiliselt kodus aega ei veetnudki. Seetõttu ei teadnudki Jürka Põrgupõhja toimetustest rohkem, kui ta Antsu käest kuulis ja sellepärast ta ühel ööl koju läkski. Katsus kodu ust, see oli lukus. Ta murdis ukse maha ja nägi sulast aknast välja ronimas. Tahtis talle järele joosta, kuid aknaava oli tema jaoks liiga väike. Siis läks suure vihaga Lisete käest aru pärima, kuid Lisete vastas, et tema ei kuulnud midagi ja aken oli lahti, et jahedam magada oleks
saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rahvalikke naljamänge kui tõsise sisuga ideedraamasid. · "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab.
ent millest mõlemad oleksid pidanud kasu saama. Juba siis ütles saunamees Andresele, et Pearuga ,,kahasse kaevamine" tuleb kallim, kui töö iseseisvalt ära teha, ent Andres ei kuulanud saunameest. Probleemid ilmnesid juba koostöö alguses- Pearu lasi vee kraavidesse ilma Andrese juuresolekuta ning peagi ujutas Pearu üle Andrese maad selleks mitmeid kordi tamme ehitades. Pearu ja Andrese sulase Matu vahelise niiöelda tammikakluse käigus lasi Pearu Matu koera maha. Selle tõttu käisid Pearu ja Andres ka esimest korda kohtis ning ehkki liiga oli tehtud Andresele ja tema sulasele Matule, tuli Pearu mõningaid krutskeid kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Liisi tüli isaga Andrese jaoks oli vastuvõetamatu, et tema pere lapsed võiksid Oru omadea suhelda
Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil
Peremehena ta erines oma isast, ta oli rõõmsameelsem, energilisem ja leebem, aga ka vabamate elukommetega. Naiseks oli ta võtnud Roosi (mitte kõige rikkam tüdruk külas ja kehva mainega seetõttu), neil oli poeg Edgar. Jällegi oli keskseks teemaks viljavõtt ja aurukatel. Sõnelemised, rivaalitsemised ja ütlemised naabrite vahel. Nagu harjumuseks oli saanud, toimus peaaegu iga viljakorjamis aeg midagi traagilist. Teises tantsus oli selleks sulase Eedi käe kaotus aurukatlasse. Samal päeval tuli ka võlanõudija tallu, kuna Taavet oli kunagi vennal külas käies ja linna peal lõbutsedes sõbrunenud ühe mehega, kellele oli ta nõus laenu käendajaks hakkama. Muidugi tõmmati ta lohku ja ta pidi ise maksma, kuna tal polnud seda maksta, korraldati oksjon. III tants. Selleks ajaks oli Taavet kaotanud oma naise, ta oli kurb ja nukker. Koduabiliseks ja teenijaks võttis ta ühe külatüdruku Miili, kes aitas tal toimetada
c) Patu mõiste kõik osad. Lunastuse motiiv. Mari-Andrese suhe on patt. d) Vargamäe on nagu neetud maa. e) Jalutu terveks tegemise motiiv. I osa. Võitlus maaga. 19. sajandi viimane veerand. Andres, Pearu, Krõõt, Mari. Algab sellega, et Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele ja alustavad seal pikka tööd, mida jagub ka tulevastele põlvedele. Töö tapab Krõõda ja elu Andresega talus jätkab sulase naine Mari. Neil on palju lapsi, kellega tekib mitmeid probleeme haigused, lastevembud, suureks saamine ja abiellumine. Andres ise kempleb pidevalt naabertalu peremehe Pearuga, kes sisimas on tegelikult hea mees aga väga kangekaelne ja tahab pidevalt võidelda, see muudab elu Vargamäel veelgi raskemaks. Kõik päevad mööduvad tööd tehes kuid vahel harva on ka mõned peod. Peetakse lugu piiblist, kuid haridusele paneb rõhku ainult noorem poeg Indrek,
Lõpuks, kui Ants tahab Jürkat Põrgupõhjalt üldse ära ajada saab Jürka vihaseks ja paneb kõigele tule otsa ja saab ka ise surma. Näited lk 178, 180,169. Põrgupõhja eest tuli maksta hingehinda. 2. Jürka perekond Perekond: Lisete läheb põrgusse tagasi. Naine Juula- Lapsed: Kaksikud (Noor Jürka ja Joosu), Kusta, Maia, Riia 1. Jürka algul elab koos oma naise Lisetega, neil pole lapsi. Nad võtavad endale kassi.Nad saavad omavahel hästi läbi.Kui Jürka võtab endale sulase, siis saab Jürka koos Juulaga lapsed ja tema esimene naine Lisete sureb viha kätte ära. 2. Jürka ja Juula saavad omavahel hästi läbi. Lastega saadakse hästi läbi välja arvatud Maiaga, kes läheb Antsu juures ülbeks ja ei austa enda peret enam. 3. Oluliseks peetakse seda, et perekond saaks õndsaks. 4. Lisete lähevad Jürkal suhted halvemaks ja Jürkal on ükskõik, mis tast saab. 5
Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud . Lahingus ta kohtub maavürst Sigurdiga kes surmassuus andis Meelisele risti ja Meelis lubas selle Astridile viia. Meelis sai lahingus haava ja läks ühe eraku juurde ja oli seal mitu kuud ,siis läks ta sealt karupüüdjatega ära .Ta läheb oma isa surmapaika leholasse (1220 a.) .Seal teepeal sai ta sulase Ivoga kokku .Ja Leholas ei ole enam kedagi keda Meelis teaks .Nad otsustasid minna Ivoga Pihkvasse abiväge tooma et võidelda Eestimaa eest.1222 Eestimaa viimast korda VABA .Tarbatu lahing hakkab ja seal võitlevad koos Vjatsko ja Meelis ,paljud teisedki .Vjatsko saab suure haava,kukub pikali ja sureb ,otse tema kõrvale kukub Meelis ja ka tema hukub.Kõik hukuvad selles lahingus (1208-1227)
kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kuid kilter tuleb samal moel kätte maksma. Rein saab temast jagu ja surmab kiltri
Viimase lapse sünnitamisel ta sureb. Andres Vanem oli nukker, kui tulid tütred polnud kellelegi talu pärandada, ent poisi sünd teeb ta rõõmsaks seegi hetkeline, kuna Krõõt sureb ja esimest korda elus Andres kahetseb midagi. Peale Krõõda surma ilmub uus perenaine Mari. Eelmise eluajal oli ta algul lihtsalt tüdruk abiks olnud, siis abiellunud kõverajalgse sulase Jussiga ja siis temaga koos sauna kolinud, lausa kaks last tüdruk ja poiss, saanud. Mari armastab Andrest, sama kehtib ka vastupidi, ja pealegi oli Krõõda viimase soov see, et Marist saaks Vargamäe perenaine. Ent Mari on abielus ja tal on juba mees. Juss läheb armukadedaks, kui Mari viibib kaua peremehe kodus ettekäändel, et on vaja kadunud perenaise lapsi hoida Andres Noorem oli ju nii pisike.
Tegelased · Rehepapp Sander Külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Ta on tasakaalukas, usaldusväärne, hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll. · Kubjas Hans- Armastas meeletult mõisapreilit. · Räägu Rein- Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses, vihkasmõisasakse. · Koera Kaarel- Sulase Jaani väga range peremees. Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida. · Sulane Jaan- Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud. Üsna juhm tüüp. Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte. · Toapoiss Ints- Mõisa toapoiss. Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele. · Nõid Miina- Tema juurde mindi siis, kui Rehepapilt abi ei saadud. Segas kõiksugu imerohtusid kokku.
lapsed, tundis Mari, et laste surm on talle karistuseks Jussi surma eest ning kahetses, et ta Andrese ja Krõõda lapsi justkui rohkem hoidis. Andresega abielludes pidi naine taluma külarahva mõnitusi ja meelepaha, mis talle väga hinge läksid. Marile põhjustas suurt hingevalu Andrese endassetõmbumine, mis omakorda oli põhjustatud Mari endasse sulgumisest Jussi surma pärast. Andrese aastatega süvenenud äkilisus põhjustas naisele hulgaliselt kannatusi. Ka Juss oli õnnetu. Sulase kannatuse ja südamevalu põhjustasid tüdruku otsused, mis olid mehele vastumeelsed. Poiss, kes oli kurb oma kõverate jalgade pärast, tundis end veelgi enam rusutuna, kui Mari teda enne kosimist narris. Juss ei suutnud leppida teadmisega, et tema naine käib peremehega kirikus, kuid oma kaasale ütleb ta ei. Kuna Mari eelistas Jussi juurde sauna naasmise asemel peremehe majapidamisse jääda, keeldudes majapidamist omapead jätmast, tundis Juss, et
Kui Anna oleks palunud teda peremeheks tulla enne Villu õnnetut kivilõhkamist Kivimäel , oleks Villu ehk läinudki, kuid nüüd ei saanud ta oma uhkuse vastu ja võttis endalt elu. Nii kange oli ta, et ei andnud oma uhkusele alla ja nii nõrk oli ta, et ei suutnud oma uhkust alla neelata. Teisalt oli Villul Eevi ja tema poeg Villu. Tundus, et Villul oleks Eeviga palju lihtsam olnud, kuid Eevil oleks olnud raske Villuga, sest tol ajal ei peetud sulase ja taluperemehe liitu miskiks.Eevi oli sellepärast alalhoidev ja ei esitanud Villule nõudmisi. Villu oli ka ise nõrk, et ei võtnud Eevit ära ja lasi tal saunas elada, et ei hakanud vastu ja ei kandnud oma poja eest hoolt.Siiski Villu teadis, et ta ei saa jätta Eevit Anna pärast. Seegi oli üks põhjusi, miks ta ei saanud Kõrbojale minna. Villu enesetappu võib vaadata kui lihtsat väljapääsu keerulisest olukorrast, meeleheidet. Seepärast leian, et ta oli nõrk
Katk Rein Rääk Liina Rääk Surm / Liiva Lumest Kratt Annus Põhiline konflikt oli Sulase Jaani ja külarahva vahel. Kõik pidasid Jaani viimaseks luuseriks. Teine konflikt oli Kiltri ja Räägu Reinu vahel Kolmas konflikt oli külarahva ja mõisarahva vahel, keda külarahvas armutult lüpsis, see oli ka üks külarahva ühine ettevõtmine Ühistööna võideldi katku vastu ja tüssati vanapaganat Rehepapi ja nõia ühistöö oli kokku viia kohalik paarike Ints aitas Hantsul mõisapreilit vaatamas käia
Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus
ajal ellu, tegemata siiski suuri sigadusi. Kaine talupojatarkus ja praktiline meel. Isegi muinasjuttudes peab tema arust see õige õpetlik iva sees olema, muidu hakkavad..."lapsed äkki sinke jõkke pilduma ja muid lollusi tegema. Kus selle kahju ots!" Pensionipõlve võiks küll Rehepapina pidada. Raamat on tore ja naljakas. Väga sügavalt ei ole mõtet kaevata, asjad hüppavad kohe ninna kinni ja kellele ei hüppa, võib sulase Jaaniga punti lüüa, peremeest peksta ja seepi süüa. Varmo Rjabinin 12s
neid ei tohtinud kinkida maast lahus. · 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus 3. Talurahva omavalitsuse korraldus 19. sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond · Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad. · Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud vabadus. · Ilmapassita ei tohtinud kuskile minna.
Lühiülevaade teosest ,,Kevade" Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja v...
inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase
John Locke “Teine trakaat valitsemisest. Essee tsviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest, eesmärgist.” paragrahv 1-14: poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle. Niisiis, poliitiliseks võimus pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatiseks, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seatuste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramise ülekohtu eest- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. et mõista pol
erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase.
raamatusse. Ja nii nad saidki endale uue krati, kes teeb nende eest ära kõik asjad. Probleeme lahendati muidu nii, et kutsuti rehepapp ja tema juba teadis oma kavalusega mida peale hakata. Näiteks ükskord ta põletas katku ära nii, et lõi läbi katku käe noa otse piiblisse ja viskas katku ahju. 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus Mulle jäi kõige enam meelde see sündmus, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamata teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaat oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt, mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta Jaanile ka midagi öelda. Sulane
pärisraha, mis kõliseb või karbiseb, ei armastanud; oli sihuke vaga ja vaikne. ,,Kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla." ,,Kui murrab sinu, las murrab ka minu ja kassipoja." Kase vanaperenaine kõik, mis maailmas läks viltu või tema tahtmise vastu, pidi olema minia süü läbi sündinud. Kase ema: ,,Mis inimene külvab, seda peab ta ka lõikama." III lk 29-37 Jürka kauples sulase, kes läks tema enda põllulappi tosima, ise jäi Antsu orjama. Lisete pettis Jürkat sulasega. Jürka pani heinaküüni põlema, sulane põles sisse. Kaval-Antsult sai Jürka endale koju Juula. Pärast seda toimus Jürkas imelik muutus. Jürka ja Juula tegid öösel koos nalja. Lisete saab aru, et Juula on rase, tuleb välja, et Jürka on isa. Lisete sureb viha kätte läks voodisse, ütles, et ootab surma, lamas seal ilma söögi-joogita kuni suremiseni.
Kogu see kuivenduskraavi rajamise idee panigi alguse kahe talu vahelisele nääklemisele. See idee ei saanud Andrese peremeheks olemise ajal kuidagi teoks. Alles siis, kui ohjad võttis enda kätte Andrese poeg Indrek, muutus olukord paremaks. Indrek suutis koos oma abiväega töö käivitada. Ta viis oma isa soo juurde, et näidata talle, kuidas töö on arenenud. Tagasiteel väljendas Andres oma rahulolu öeldes:,,Ah kui hea. Tahaks ühs jumalamehega öelda: Issand, nüüd lased sa oma sulase rahus minna, sest mu silmad on su õnnistust näind." Pärast seda heitis Indreku isa puhkama, kuid ei ärganud enam kunagi. Andrese abielu maaga oli lõppenud õnnelikult. Andrese kolm abielu olid kõik omamoodi erinevad. Kõige pealiskaudsem suhe oli Andresel vahest Mariga, kuid kõige sügavamad tunded olid Mäe peremehel Krõõda ning oma maa vastu. Erinevus nende kahe viimase vahel seisnes selles, et ta unustas, kuidas näidata
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera
annaabi.ee 
