Loksa Gümnaasium Metallid ja sulamid minu kodus essee Annely Jürimets 9.a klass Loksa 2012 Selles essees käsitlen metalle ja nende sulameid mida leidub minu kodus. Tuntumad ja rohkem kasutatavad metallid ning nende sulamid on: raud, alumiinium, kuld, hõbe, vask, nikkel, tsink jt. Raud (Fe) 26* on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Tuntumad raua sulamid: - terased (Fe+C) - malmid (Fe+C) Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi. Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes, naeltes, masinates, magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit. Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. P...
sulaks. Seejärel tehakse rauast erinevaid sulameid, sest puhtast rauast valmistatud esemed oleks liiga kallid ja ka mitte nii vastupidavad. Proovi ühele rauast valmistatud hobuserauale auku sisse uuristada! Ütlen kohe, et seda sa ei jõua. Vesi aga on sinust tugevam. Kindlasti oled näinud väga vanu rauast esemeid, mis on peaegu auguliseks roostetanud. Roostetamisel toimub raua pinnal keemiline reaktsioon, mille tulemusel õhu käes olev raud kattub roostega. Et rauast või raua sulamitest valmistatud esemeid rooste eest kaitsta, värvitakse need üle või kaetakse mõne teise mitteroostetava metalliga. Nii toimitakse näiteks autode puhul. Mitmed rauast esemed kaetakse aga õlikihiga, ka see kaitseb roostetamise eest. Kas oled kunagi mõelnud, miks on teie toas olevad radiaatorid valmistatud metallist? Metallid juhivad hästi soojust. Raudesemeid on võimalik magnetite abil magnetiseerida.Siis orienteeruvad rauas olevadosakesed kindlasuunaliselt ja raud muutub magnetiks.
Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.
*horisontaalfreespinkiteks ( mittepööratava töölauaga ), *universaalfreespinkideks ( pööratava töölauaga ) *vertikaalfreespinkideks *laia universaalsusega freespinkideks. Vertikaalfreespinkide alusel toodetakse kopeerfreespinke, programmjuhtimisega freespinke jt. Konsoolfreespinkidel saab detaile töödelda silinder-, ots-, sõrm-, ketas-, nurk-, kuju- ja teiste freesidega. Konsoolfreespinke töölaua laiusega 125 ja 160 mm kasutatakse värvilistest metallidest, nende sulamitest ja plastmassist väikeste toorikute töötlemisel ning teras- ja malmtoorikute siluvfreesimisel. Automatiseeritud pingid võimaldavad töödelda toorikuid etteantud tsükli järgi. Konsoolfreespingid nr. 0 töölaua laiusega 200 mm on ette nähtud terasest, malmist, värvilistest metallidest ja nende sulamitest ning plastmassist väikeste toorikute freesimiseks. Kasutatud kirjandus: F.A. Barbasov ,,Freesimistööd" 1979
SISSEJUHATUS Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Sellega algas lennundusajalugu. Esialgu toodeti lennukid puidust ja nüüdseks on materjalid läinud väga kõrgtehnoloogiliseks. Kandevkonstruktsiooni ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall-lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitkonstruktsiooniga lennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-,süsinik-, kevlar- või muude kiudude baasil vormitud komposiidist. 3 1 PUIT-LENNUKID Puidust valmistatakse lennukeid, kuna puit on väga hasti kättesaadav nii hinna kui ka levimise poolest. Puitu on väga lihtne töödelda võrreldes metallide ja komposiitmaterjalidega. Puit säilib
d. 25% lehe paksusest Question 11 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktliite defektideks/kõrvalekalleteks on Select one or more: a. keevispunkti väike läbimõõt b. pritsmed detailide vahel c. pinnapritsmed d. praod e. keevispunkt on jaotunud mõlemale detailile Question 12 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkeevituse masina elektroodid valmistatakse Select one: a. vase sulamitest b. keraamilistest materjalidest c. roostevaba terasest d. alumiiniumi sulamitest Question 13 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Miks jätkatakse survejõu rakendamist pärast keevitusvoolu väljalülitamist? Select one or more: a. et vältida metalli tardumisel esinevast kahanemisest tingitud pragusid b. ühendatavate detailide võimaliku nihkumise vältimiseks c. vajaliku elektroodijälje sügavuse saamiseks Question 14 Correct Mark 1
metall kui vask, tekib tema pinnale kergemini oksiidikiht. See kiht halvendab elektrijuhtivust juhtmete ühenduskohtades. Soovitatav on vältida vask- ja alumiiniumjuhtmete omavahelist ühendamist. Sel juhul oksüdeerub alumiinium kui aktiivsem metall eriti tugevasti. Üleminekuks alumiiniumilt vasele võib kasutada kokkusulatatud ühenduskohti. Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid - teras ja malm. Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest kogutoodangust! Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne. Mis on sulamid ja miks eelistatakse neid sageli puhastele metallidele? Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mõne mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamid on enamasti küllaltki ühtlase koostisega- silmaga vaatlemisel või ka lihtsamate mikroskoopide abil ei ole võimalik nende koostisosi üksteisest eritada. Argielus on tuntuimad sulamid teras ning malm (nende põhikoostisosa on raud),
nikkel, kroom, mangaan, räni, vask ja volfram. Vask Keemiline element vask (Cuprum, Cu), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Punakas-kollaka värvusega metall, tihedus 8920 kg/m3 , hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm). Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina) [15.08.04], mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Messing on vase ja tsingi sylam. Pronks on vase ja inglistina sulam, harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine.
Kui auto osaleb avariis, siis mootor ja käigukast ,,libisevad" auto alla. Kõik paneelid ja talad on valitud nii, et alguses on nad pehmemad ja mida kere poole, seda jäigemaks lähevad. Sellega tagatakse, et avarii energia summutatakse ja sõitjateruum jääb võimalikult puutumata. Autokerede materjalid 1. Autokere põhilised materjalid. raudplekk tsingitud plekk alumiinium Suuremalt osalt kasutatakse autukerede valmistamiseks harilikku musta plekki mida saadakse terasest ja selle sulamitest kuumvaltsimisel. Lõõmutamise teel muudetakse must plekk hästi pehmeks ja painduvaks . Auto kerekonstruktsioonid on valmistatud tugevamast terasest näiteks A-,B- piilarid on tehtud ekstratugevast terasest ja C-piilarid on tehtud kõrg tugevast terasest. A-,B-,C-piilarid on valmistatud lehtmetallist mis on painutatud karbi kujuliseks kuna karbikujuline post on tugevam kui täismetallist post. Kasutatud allikas: http://autofoam.files.wordpress.com/2012/08/autofoam_frame.png 3 2
Metalli õgvendamine. Õgvendamiseks nimetatakse lukksepatööoperatsiooni, millega kõrvaldatakse toorikute ebatasasus, kõverdumine ja teised kujudefektid. Õgvendamine on ettevalmistav operatsioon, mis eelneb metallide töötlemise põhioperatsioonidele. Õgvendada annavad terasest ja värvilistest metallidest ja nende sulamitest leht-, latt- ja varbmaterjali, torusid ning metallist keeviskonstruktsioone. Haprad materjalid (malm, pronks jt.) ei anna õgvendada. Õgvendamist võib teostada kas käsitsi vasara abil, või kasutatakse õgvendusmasinaid. Metalli saab õgvendada nii külmas kui ka kuumas olekus. Terasest toorikuid ja detaile võib õgvendada temperatuurivahemikus 850...11000C. Kõrgemate temperatuurideni kuumutamine võib põhjustada ülekuumenemist, seejärel aga tooriku läbipõlemist, s.o
vaguni- ja laevaehituses. 3.Valtsimine 1) plekkdetailide liitmine nende servi vaheliti painutades 2) metalli survetöötlemise viis, mille puhul valuploki või tooriku ristlõike muutmiseks kasutatakse valtspingi pöörlevaid valtse. Eristatakse külm- ja kuumvaltsimist. 4.Tõmbamine - Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamine toimub reeglina külmalt. Kuna ruumala ei muutu siis detail pikeneb. 5.Pressimine - Pressimine on survetöötlemise liik, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsi ava. Kõige enam pressitakse alumiiniumi, aga ka teiste värviliste metallide sulameid. Pressimist tehakse enamasti kuumalt, aga vahel ka külmalt. Pressimise eelised: 1) võimalus saada keerukaid profiile, 2) kõrge täpsus. Pressimise
Torude painutamine ja valtsimine Painutatakse tõmmatud ja kuivatatud terastorusid ning värvilistest metallidest ja nende sulamitest torusid. Olenevalt materjalist, painutatakse painutusraadiusest ja toru läbimõõdust painutatakse torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kardude ja kortsude moodustumise eest paindekohtades. Täidisena kasutatakse hästi kuivatatud peenikese jõeliiva või sulakampolit, mis valatakse torusse. Painutamise kvaliteet sõltub painutamisraadiuse õigest valikust, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seinapaksusest ja materjalist.
· Reageerimine veega 2Li + 2H2O = 2LiOH + H2 liitiumhüdroksiid · Reageerimine hapetega 2Li + 2HCl = 2LiCl + H liitiumkloriid · Reageerimine soolavesilahustega Li + CuSO4 = 2Li +2H2O = 2LiOH + H2 2LiOH + CuSO4 = LiSO4 + Cu(OH)2 liitiumsulfaat ja vaskhüdroksiid (mittelahustuv) Leelismetallide kui lihtainete kasutamine Liitium · Vooluallikates (liitiumakud) · Raketikütuste koostises · Sulamitest gaaside sidumiseks Naatrium · Tänavavalgustuslampides · Soojuskandja tuumaenergeetikas Kaalium · Tuumaenergeetika Rubiidium, tseesium · Fotoelementide valmistamiseks
Vase kasutamine ja tootmine Vask on punakat värvi metall, mis on väga hea elektri-ja soojusjuhtivusega. Elektrijuhtivusega jääb see alla ainult hõbedale. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda enamasti elektrijuhtmetes. Vasel on palju sulameid. Vase sulamitest on kõige tuntum messing (mis on värvuselt valge ja oksüdeerub palju aeglasemalt kui puhas vask) ja pronks. Pronksiajal valmistati pronksist relvi ja tööriistu, samuti ka ehteid. Hiljem valmistati pronksist münte. Vask on hea töödeldavusega ning seepärast kasutatakse seda mahutite valmistamiseks. See metall on pehme, seega hästi graveeritav. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste raviks.
Hea soojus- ja väävelhappega ja eraldub elektrijuht mürgine gaas Õhus kuumutamisel vääveldioksiid SO2 vask oksüdeerub, tema Vask ja selle ühendid on pinnale tekib musta mürgised, sellepärast ei värvi vaskoksiidi kiht tohi toiduaineid ja vett vasest nõudes hoida Kasutamine Vaske kasutatakse elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks sest see on hea soojus- ja elektrijuht Vase sulamitest tuntumad on messing ja pronks Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Kasutamine Pehme metallina on vaske võimalik graveerida Vase ja tina sulamist messingist valmistatakse tarbeesemeid, medaleid, münte jne. Vaseaurude baasil töötab VaskBroomiumlaser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement
Kirjeldus Näited sulamitest; kasutamine Sulami tootmisel ei ole vaja nii põhjalikult Malm - tootmismasinate korpuste ja kehade lisandeid eemaldada. See muudab sulami valmistamiseks, potid, pannid, vannid, puhta metalliga võrreldes odavamaks ja kanalisatsioonikaevu luugid, autode juures üks asi tootmise lihtsamaks. malmist (raske) Sulemis olevad lisandid muudavad Väärismetallide sulamid, nt ehtekuld (Au+Cu), materjali puhtast metallist odavamaks
madalaid kaldtunneleid ehk stolle. Metalle leidub sageli koos teiste kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist eraldada, peab seda kõrgahjus kuumutama. Seda protsessi nimetatakse sulatamiseks. Kuna kuld on puhta metallina pehme, siis lisatakse talle teisi metalle, et kuld oleks vastupidavam ja tugevam. Kõige sagedamini kasutatakse lisanditena hõbedat (Ag), vaske (Cu), plaatinat (Pt), pallaadiumi (Pd) ja niklit (Ni). Kulla sulamitest valmistatakse ehteid, medaleid, münte, hambaproteese ja laboratooriumi seadeid. Sulami või sellest valmistatud eseme kullasisaldust väljendab proov, see on arv tema pinnal. Kullaproovid on 375o, 585o ja 750o . Huvitav on see, et kulda on ka inimese organismis ultramikrometallina, seda leidub luudes ja vere koostises. Kullaühendeid kasutatakse ka ravimitena (näiteks haavade paranemise kiirendamiseks). Kadi Uustalu
Uurimistöö vasest Vask on arvatavasti vanim inimkonnale tuntud metall. Vask on saanud oma ladinakeelse nimetuse (cuprum) Küprose saare ladinakeelse nime Cyprus järgi, sest seal oli antiikaja esimesi vaseleiukohti. 4 Sulamid Vasest umbes 40% kuulub vasesulamite tootmiseks. Vase sulamitest tuntumad on messing (valgevask) ja pronks. Messing ehk valgevask on tsingi ja vase sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku. Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on, Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis. Pronks on aga tina ja vase sulam. Pronks on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). 5 Kuidas kasutatakse vaske
Tõmbamine Tõmbamine seisneb tooriku (traadi, varva, toru) tõmbamises läbi karastatud silma, mille tulemusena ristlõige väheneb ja kalibreeritakse, pind kalestub. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamise tulemusena saame kalibreeritud traati, kuuskanti, torusid ja väga mitmesuguseid eriprofiile. Tõmbamine võimaldab kokku hoida nii materjali kui ka töömahtu. Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmbamisel on tööriistaks tõmbesilm. Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine, suurendades küll metalli
Flööt Flööt (itaalia keeles flauto) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo - ja orkesterpill . Tänapäeval kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest, klaasist ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused
jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall-lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitkonstruktsiooniga lennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muude kiudude baasil vormitud komposiidist. Kaasaegses lennukites kasutatakse erinevaid materjale, kuid kõige sagedamini - alumiiniumi ja magneesiumi sulamid ning erinevaid teraseid, titaani ja tema sulameid. Lisaks metallilise materjalidele kasutatakse ka mittemetallist (kummist, plastist jne). Joonis 1. Lennuk
Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3. Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid on keevitatav. Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Laagriliuasulamid Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid. Samuti kasutatakse auto ehituses ka erinevaid plaste
suure vahe tõttu. Kasutades vähese Sn sisaldusega tinapronkse,sest alates 10% Sn sisaldusest langeb sulami plastsus järsult,alates 20% ka tugevus.Alumiiniumpronksid on kõrgete mehaaniliste omadustega ja neid kasutatakse väiksemate vastutusrikaste detailide valmistamiseks. c)Vaseniklisulamid-tuntumad sisaldavad 10-25% Ni.,suurepärane korrosioonikindlus ja hea elektrijuht. Niklisulamid Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu sulamitest monelmetall,milles nikli ja vase vahekord on 2:1.Hea tugevus ja stikus.Ni-Cr sulamid on kuumuspüsivad,suurest elektritak. tingituna kasutatakse küttelementides-nikroomid.(80-60% Ni ja 20-40% Cr) Titaanisulamid Puhta titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad eelkõige selle puhtusest.Legeerivate elementidena kasut. titaansulameis Sn,Al ja V,mis avaldavad suurt mõju sulami tugevusele.Tõmbetugevus ulatub kuni 1200 N/mm2 ja on võrreldav terase tugevusega. Plii ja tinasulamid
must metallurgia. Värvilises metallurgias toodetakse üle 70 erineva metalli, nt. plii, tsink, alumiinium ja vask. Must metallurgia sai alguse juba 15. sajandil Euroopas, kui hakati tööstuslikult sulatama malmi ja rauda. 2. Teadusharuna uurib metallurgia, kuidas toimub tootmise ja töötlemise tehnoloogia ning heidetakse pilku metallide ja nende sulamite omadustele. Et kõiki neid metalle saavutada, on meil tarvis kõrgahje, mille abil õigetest sulamitest tekivad ka erinevad metallid. Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli ,,soojendustsoon". Mida rohkem allapoole liikuda, seda enam kasvab ka teperatuur. Keskosas toimubki juba ka raua vaikne redutseerumine ,,käsnrauaks"
sa=i&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=2ahU vähem kütust. KEwiPpZqW_O3eAhWNt4sKHdr7BeEQjRx6BAgBEAU&url= http%3A%2F%2Fwww.seaforces.org%2Fusnships%2Flcs · Kasutatakse enamasti %2FIndependence- class.htm&psig=AOvVaw33FcitgazneE66U5rHJdgJ&ust=1 543181221027358 väiksematel alustel ja spordiks mõeldud alustel Vask · Vase sulamitest tehakse propellereid, ankruid, klappe ja muid merevees töötavaid detaile. · Suurepärane korrosioonikindlus · Alumiiniumpronks · Tinapronks · Magneesiumpronks · Messing https://www.marineinsight.com/tech/8-biggest-ship-propellers-in- the-world/ Komposiitmatejalid ja plastik Klaasfiiber- Lihtne teha, laeva osad tehakse vormi, ehk väiksemad alused on kokku pandud kahest osast. Ei ole küll nii tugev kui teras, aga ei korrudeeru ja on lihtsam hooldada.
Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega nagu terastel, vaid vanandamisega. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al-Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si- sulamid. Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1...5% Mn või Mg, olles ca 15% tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema korrosioonikindlusega. Need sulamid on kõrge plastsusega, korrosioonikindlad, hästi stantsitavad ja keevitatavad aga madala tugevusega. Neist valmistatakse kütusepaake, traati, neete. Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg- sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis
Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe Elavhõbe ( Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike
Alumiiniumisulameid liigitatakse tavaliselt toodete saamise (töödeldavuse) ja termotöötluse alusel. Vasesulamid Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing ehk valgevask mille põhilisandiks tsink. Tänapäeval valmistatakse nendest sulamitest mitmesuguseid tööstusseadmeid, masinaosi ja tarbeesemeid. Pronksi ja messingi võime teiste sulamite seast kergesti ära tunda nende punaka või kollaka värvuse järgi. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega.Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks.
metallis 11. Elekterkaarkeevitusel valitakse elektroodi või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt d) materjali paksusest 12. Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite b) MIG-keevitust 13. On vaja keevitada 4mm paksusest terasest ehituehituskonstruktsioonid ehitusplatsil, Kasutate järgmist keevitusprotsessi: b) elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust 14. Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite: c) TIG keevitust 15. MIG/MAG keevitusel kasutatakse: b) vastupolaarset alalisvoolu (elektrood +) 16. MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitus voolu ? a) traadi ettekandeandekiiruse muutmise teel 17. TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina ? d) volframelektroodi ja inertgaasi (Ar, He) 18. Elekterräbukeevitust kasutatakse ? c) paksust terasest detailide põrandõmbluste ehk allasendis õmbluste keevitamiseks 19
esitanud ettevõte teab kõige paremini, missuguseid detaile neil just vaja läheb. Tehases töötamisest tingitud mürast olenemata nägin tehases selliseid masinaid/seameid, mida ma polnud varem näinud – näiteks, sulatusahi kus alumiiniumit sulatati. Sulatatud alumiiniumi värvuseks oli ilus punakas-oranž ning temperatuur ahjus 710- 715 °C. Teame, et alumiiniumi sulamistemperatuuriks on 660 °C, aga kuna IAC tehases valmistatakse detaile alumiiniumi sulamitest, siis ka sulamite sulamistemperatuurid on kõrgemad kui puhtal alumiiniumil. Teiseks, ma ei teadnud varem mis on liivakärn, või milline liivakärn välja näeb ja milleks seda kasutatakse. Kuna IAC tehases valmistatakse autode jaoks detaile (näiteks Scaniale), siis on vaja, et detail peaks olema seest niiöelda tühi. Kuum ja sulatatud alumiinium valatakse vormi, kus liivakärn vormis. Detaili valmimisel liivakärn pudeneb liivamassiks.
Metallide seda omadust nimetatakse allotroopiaks ehk polümorfismiks. Sele 2. Nikli kristalli struktuur [2] Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees.[3] Nikli peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikalis-keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Näiteks: invar (Ni-Fe-Os-C), platiniid (Ni-Fe-C), elinvar (Fe-Ni-Cr-C), magniko (Ni-Co-Fe-Al-Cu), nikroom (Ni-Cr), nikoneel (Ni-Cr-Fe- Ti-Nb), nimmik (Ni-Co-Cr-Ti-Al), monelmetall (Ni-Cu-Fe-Mn), melhior (Cu-Ni-Mn) ning uushõbe
Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega praktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega. KOKKUVÕTE
hoida. Vasesulamid: Pronks vase ja tina sulam Valgevask e. Messing vase ja tsingi sulam Melhior vase ja nikli sulam 4 KASUTAMINE Vask on hea soojus-ja elektrijuht seepärast kasutatakse vaske elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks, samuti valmistatakse autoradiaatoreid, mähiseid ja trafosid, mitmesuguseid torusid. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528) Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898
Duralumiinium, kõvaduselt lähedane terasele, kuid palju kergem. Peale põhikoostisaine sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda mettalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses, aga ka alevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina. Titaanist valmistatakse breketeid. Kullast ja hõbedast ehteid, hõbedast harvem ka nõusid. Kullast ja hõbedast esemed on valmistatud tegelikult nende mettallide sulamitest (kulla lisandiks hõbe või vask, hõbedal vask). Saaks peegleid valmistada, aga maksumuse tõttu on ratsionaalsem peegleid alumiiniumist teha! Pronkist tehakse kujusid. Need olid vaid mõned näited metallide kasutamisest igapäeva elus. Rainis Jõepera
elavhõbedasammas, seda kõrgem on temperatuur. Termomeetreid kasutatakse ka minu kodus. Informaatika 1 4 TTK 1.1 Metallid minu ümber ja kodus Järgnevalt toon näiteid eri metallidest ja nende kasutusest minu ümber ja kodus. 1.1.1 Raud ( Fe ) Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid - teras ja malm. Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne. Minu kodus on näiteks malmist radiaatorid, sest malm on hea soojusjuhtivusega. Puhast rauda aga ei kasutata, sest see on liiga kallis, pehme ning venib kergesti. Raud on tugev, kuid vähe vastupidav, sest läheb niiskuse tõttu roostetama. 1.1.2 Naatrium ( Na ) Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel. 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )
Samas neist mõlemaist valmistatakse ka ehteid. Ni on hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes. 4 Niklisulamid Alumiinium (Al) Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Sulamistemperatuur 660 ºC Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida Väga hea korrosioonikindlus kasutatakse kütteelementides. Hõbevalge metall, hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80..
metalli osakaalu tunduvalt vähendanud. Kerepaneele tehakse Chevrolet Corvette ZR-1, süsinikplastist ja muust kergemast kerepaneelid on süsinikplastist ning moodsamast materjalist. (NB! Väga kiire auto!) Seni valmistatakse sõiduautosid põhiliselt metallist, täpsemalt rauast. Aja jooksul on inimkond õppinud rauda väga hästi töötlema ja selle sulamitest suudetakse teha täiesti uskumatuid detaile. Kuid raual leidub ka palju puudusi. Ta on raske Roostetab Terase hind tõuseb , sest teda vajatakse ka mujal. Plastmassid on rauast kergemad, palju lihtsamalt vormitavad, valmistada saab neid paljudest toorainetest. Kergem auto võtab vähem kütust. Korrosioon aga, nii üllatav kui see ei tundu, esineb ka plastmaterjalidel. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus, mis jagas kogu
Oksüdeerumine: oksüdatsiooniastme kasv (elektronide loovutamine). Redutseerumine: oksüdatsiooniastme vähenemine (elektronide sidumine ). 7) Selgita sulamite saamist Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mõne mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal. 8) Mille poolest erinevad sulamid puhastest metalllidest? Sulamid on sageli: paremate mehhaaniliste omadustega (kõvemad, tugevamad, kulumiskindlamad) puhas kuld ja hõbe on pehmed, ehteid valmistatakse sulamitest puhas alumiinium on pehme, tema sulam Cu ja Mg aga oluliselt kõvem ja vastupidavam (sulami nimetus on duralumiinium) pronks (Cu + Sn) oli tööriistade valmistamiseks parem kui vask (Cu) keemiliselt vastupidavamad roostevabas terases on lisandmetallid madala sulamistemperatuuriga jootetina (Sn + Pb) sulamistemperatuur on madalam kui puhtal tinal või puhtal pliil 9) Kuidas töötavad ja milleks kasutatakse keemilisi vooluallikaid?
kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks, raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks. Kaltsiumit kasutatakse : redutseerijana teiste metallide (nt uraani, tsirkooni, tooriumi) ekstraheerimisel hapniku, väävli või süsiniku eemaldamiseks mitmetest raudmetallide sulamitest alumiiniumi, berülliumi, vase, plii ja magneesiumi sulamite tootmises ehituses kasutatavate tsementide ja mörtide valmistamises juustu tootmises, kus kaltsiumiioonid mõjutavad laabi aktiivsust, põhjustades omakorda piimavalkude kalgendumise. Kasutatud allikad: 1. www.toitumine.ee/kaltsium/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium 3. http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 4. http://www.annaabi.ee/s.php?s=kaltsium
siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalse struktuuri kohaselt. Saame nn klaasi või amorfse metalli või sulami, millel puudub metallile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomide vastastikune mõju AMORFSED METALLID Amorfsetest sulamitest võiks nimetada Pd82Si18 (82% pallaadiumi, 18 % ja räni). Amorfsete metallide tõmbetugevus 1500...5000 MPa, elastsus on madalam, võrreldes kristalse struktuuriga materjalidega. Nad on halvasti deformeeritavad. Amorfne metall Amorfsetel metallidel on suurepärane korrosioonikindlus, head elektri- ja magnetomadused (üldiselt suuremad kui vastavatel kristalsetel materjalidel TÄNAN KUULAMAST!
Teisteks nimetatud vaseniklisulami kasutusvaldkondadeks on soojusvahetid jms. Tsingi lisamisel Cu-Ni-sulamitesse saadakse sulam (45...75% Cu, 10...20% Ni, 20...35% Zn), mis on tuntud uushbedana e. alpakana. Uushbe on vga plastne sulam, mille philine kasutusvaldkond on juveelitstus Niklisulamid Kuigi niklil on suureprane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi vi molbdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees. Lisaks korrosioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need silivad laias temperatuurivahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused silivad ka suhteliselt krgetel temperatuuridel (krgematel kui messingitel). Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkige kuumuspsivate materjalidena, mida suure
liitmiseks. Metallide ja sulamite omaduste võrdlus Mõned sulamite omadused näiteks tihedus on sulami erinevate koostismetallide omadustega võrreldes vahepealsed. Paljud väga olulised sulamite omadused võivad aga vastavate puhaste metallide omadustest tugevasti erineda. Paljude sulamite sulamistemperatuur on märgatavalt madalam kui koostismetallidel. Samas on mõnede siirdemetallide sulamid veelgi kuumuskindlamad kui vastavad koostismetallid. Sellistest sulamitest valmistatakse kõrgtemperatuuril töötavaid seadmeid ja keemiatööstusaparatuuri. Paljud sulamid on paremate mehhaaniliste omadustega kui vastavad puhtad metallid: nad on kõvemad, tugevamad ja kulumiskindlad. Puhas hõbe ja eriti kuld on nii pehme ja kergesti kuluvad, et neid saabki praktikas kasutada ainult sulamitena, mis on tunduvalt kõvemad ja mehhaaniliselt vastupidavad. Kasutatud kirjandus · www.wikipedia.org/wiki/Sulam · Üldine keemia lk 131
Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna
temperatuuril). Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega nagu terastel, vaid vanandamisega. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al- Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si-sulamid. Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1...5% Mn või Mg, olles ca 15% tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema korrosioonikindlusega. Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel (sele 1.42) tõuseb duralumiiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad
magneesiumsulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Tsink, plii, tina ja nende sulamid Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalidena, joodistena ja seal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Liuglaagrid valmistatakse peale malmi ja pronksi ka spetsiaalsetest kergeltsulavatest sulamitest- babiitidest.Neid saab jagada kahte gruppi : tina -antimoni grupp ja plii-tina -antimoni grupp. Rasksulavad metallid ja sulamid Rasksulavate metallide hulka kuuluvad kõrge sulamistemperatuuriga metallid( W,Ta, Mo,Nb. V. Cr)Raskeltsulavad metallid on põhilisteks legeerivateks elementideks. Raskeltsulavate metallide ja sulamite tähtsamaks omaduseks on kuumustugevus.Vaatamata kõrgele sulamistemperatuurile on
Ränipronksid- neid kasut kallite berülliumpronkside asemel Messingid- Messingiks nim kahe-ja enamakomponendilist vasesulamit, milles põhiline legeerelement on tsink.Vasega võrreldes on messingid tugevamad, korrosioonikindlamad ja paremini töödeldavad (valatavad , surve ja lõiketöödel). Saamine: Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest. Rakendused: Vasktraat elektrijuhtmetena, sh. Trafo-jt mähistena. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal(pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud mahutid õlle pruulimiseks ja viski destileerimiseks). Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471-1528).Vaskplaate kasut ka teistes graafilistes
..11 lehte, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Enamasti kuuse männi või kase vineer, viimane kõige tugevam. Kasutatakse kattematerjalina (mõõbel) paksemad isegi mõõbli valmistamine, viimistlustööd 16. Värvilised metallid ja nende kasutus ehitusel Värvilisi metalle saadakse värvilise metalli maagist. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. 17. Mustmetallid ja nende kasutus ehitusel Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem kui terases. 18. Malmi kasutuskohad Malm jaguneb kolme liiki valumalm (kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne.), toormalm (valmistatakse
Siiani pole suudetud leida ega leiutada ühtegi magnetit, millel oleks üks poolus. Põhjapoolus tõmbub lõunapoolusega ja eemaldub põhjapoolusest. Lõunapoolsus tõmbub põhjapoolusega ja eemaldub lõunapoolusest. Koostis Magneteid on erinevaid tüüpi ja tänu sellele koosnevad ned ka erinevatest ainetest. Need koosnevad spetsiaalsetest terasesortidest ja mitmesugustest sulamitest. Sulamites kasutatakse nii magnetilisi metalle (raud, nikkel jne), kui ka mitte magnetilisi metalle (alumiinium, titaan jne). Sulamite nimi tuleneb enamasti nende koostisest. Neodüüm magneti (NdFeB) koostisosadeks on näiteks neodüüm (Nd), raud (Fe) ja boor (B). See materjal on maailma suurima energia klassiga püsimagnet. Selle magneti maksimaalne töötemperatuur on 200C. Selle magneti puudusteks on madal töötemperatuur ja see, et materjal on rabe
sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. • Sulameid kasutatakse laialdaselt sellepärast, et nad on tavaliselt kõvemad lähtemetallidest, püsivamad välistingimuste suhtes ja sulavad madalamal temperatuuril kui neid moodustavad metallid. Ning tihtipeale on nad ka odavamad. • Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid- teras ja malm. Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne. Malmist valmistatakse ka radiaatoreid, sest malm on hea soojusjuhtivusega. Kulla ja hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks (nt: kaelakeed, käeketid, kõrvarõngad jne). Peeglites kasutatakse samuti hõbedat, sest tal on hea peegeldusvõime. • Tähtsamad sulamid: • Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on kuni 2% süsinikku, peale selle muid lisandeid (P, S, Si).
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lis...
annaabi.ee 
