· Jeju, Lõuna-Korea · Pamukkale, Türgi · Huludao, Hiina · Jounieh, Liibanon · Pernik, Bulgaaria Las Vegase ajaloost Las Vegas on asutatud aastal 1905, linnaõigused sai see aastal 1911. Las Vegas on olnud kõige kiiremini kasvava rahvaarvuga linn, mis on asutatud 20. sajandil. Fakte Las Vegasest Las Vegases on kõige rohkem abielulahutusi ja suitsiide. Las vegases abiellumiste arv on samuti suurem kui teistes linnades, kuna seal käib kõik kergesti. Hasartmängude linn Suurim tursimiobjekt Las Vegase suurimad turismiobjektid on kasiinod ja hotellid Ööbimine Hotellid asuvad enamasti kasiinoalade naabruses. Las Vegas öösel Kuidas saada Kuressaarest Las Vegasesse? Palju maksab reis Las Vegasesse? Sihtkoht suund Hind alates
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID
...................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9 SISSEJUHATUS Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. SUITSIID
tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna esetunnetus Jumala-religioon asendub inimese-religiooniga Emile Durkheim (1897) „Suitsiid“ Enesetapud Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest, ega rahva tervisest Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast Viimane tuleneb religioonist – protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel Max Weber (1864 – 1920) Verstehen sotsioloogia Inimest uurivad teadused (vaimuteadused) on erinevad Inimtegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista Ideaaltüübid Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima – keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele; teised omadused jäetakse kõrvale Ideaaltüüp e puhas tüüp – objekti lihtsustatud mudel Kapitalismi tekkimine
Kõrgem jõud, mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. · Religioon on ühiskonna enesetunnetus · Jumala religioon asendub inimese-religiooniga Enesetapud · Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne · Ei sõltu majanduslike tingimjuste kõikumisest ega rahva tervisest · Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast · Viimane tuleneb religioonist- protestantidel on rohkem suitsiide kui katoliiklastel MAX WEBER · Verstehen(mõistmine) sotsioloogia · Inimtegevuse sletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista Ideaaltüübid · Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima · Ideaaltüüp e puhas tüüp- objekti lihtsustatud mudel PIRN: VAADAKE SELLE NAISE NÄGU, TA ON PIDANUD NELI KORDA KANNATAMA( NAISEL NELI LAST).
Ilmselt peetakse seda siiski tabuteemaks, millest väga rääkida ei soovita ja seda eesmärgiga, et just noorematel erinevate meediakanalite kasutajatel ei tekiks vastava valdkonna vastu liigset huvi, mis motiveeriks neid kodus televiisorist nähtut järele proovima. Tavaliselt arvataksegi et suitsiid kui selline on pigem täiskasvanud inimeste probleem, kuna nendel on suuremad probleemid kui noortel. Seda tõestab ka statistika, mis ütleb, et lapseeas esineb suitsiide 100 ja noorukieas 10 korda harvem kui täiskasvanueas (Mehilane 1997: 104). Siiski ei saa fakti, et neid noorukite hulgas üldse esineb, tähelepanuta jätta ning tuleb vähemalt püüda selle vastu võidelda ning mitte karta tõstatada küsimust, ega inimene, kelle pärast me muretseme, kaalub või pole äkki kaalunud enesetappu (Persaud 2007: 277). Seepärast ongi käesoleva referaadi eesmärk põgusalt tutvustada antud temaatikat ja
Ma panin tähele, et noorte seas esineb väga palju enesetappu ja enesetapu mõtteid Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste
kultuurilised vapustused lõid tausta, mis lubas mõtiskleda suitsiidi üle. Enamik selle aja enesetappudest on pandud meeleheite arvele. Renessansi ajal olid esindatud kõik tavalise enesetapu liigid, mille põhjusteks olid kannatus, kirg, armukadedus, hullumeelsus ja piinamishirm. 2.5 Suitsiid 17.- 19. Sajand Hilisrenessansi ajal esitatud küsimuse üle, olla või mitte olla, peeti 17. Sajandil intellektuaalide ringkondades suuri heietusi. Piiratud arv suitsiide sooritati vastavalt moes olevale konventsioonile ja rituaalile. 18. sajandil hakkavad haritud eliidi seas levima uued suitsiidi motiivid, mida soodustas filosoofiline liikumine. Ehk siis, kui elu valmistab meile rohkem vaeva kui rahuldust, tuleks elust loobuda. Selline suhtumine oli eriti iseloomulik Inglise aristokraatiale. Karistused tavalise enesetapu eest olid metsikud. Nt laipa lohistati vitstel, poodi jalgupidi üles, põletati või heideti prügimäele.
5 nagu näiteks ärevus ja paanikahood. Psühhiaatril võib samuti olla oluline roll, eriti juhul, kui leinajal tekib pikaajal depressiooni ja ta tunneb ennast lõksus olevat. Kui leinajal tekib tunne, et ta "läheb hulluks", tuleb pöörduda psühhiaatri poole. Peaks püüdlema selle poole, et psühhiaatriabi ei häbeneta ja seda kasutataks julgesti. 5. ENNETAMINE Enamus suitsiide on võimalik ära hoida, kuna suitsiid on väga harva hetkeotsustus. Reeglina eelneb periood, mil inimesel esinevad erinevatel põhjustel sugenenud vaimse tasakaalu häired, mistõttu ta ei suuda mobiliseerida oma ressursse ning näeb suitsiidis väljapääsu lahendamatuna näivale olukorrale. Mida varem õnnestub suitsiidiprotsessi sekkuda, seda suurem on võimalus elutahe taastada. Kõige suurem probleem on aga see, et suitsiidi ohtu ei tunta ära. Depressiooni aetakse segamini
Nii on ka tänapäeval, kus võib kuulda hästi palju uudiseid, kus varastatakse või halvimal juhul tegeletakse pedofiiliaga. (Mis on ka suuremaltjaolt tingitud madalast enesehinnagust.) Kõige tõsisemaks tagajärgedeks on enesetapp. See tuleneb enamasti sellest, kui inimene tunneb, et ta pole enam väärtuslik, et tal oleks õigust elada. Unustatakse tihtipeale ära, et tegelikkuses ei aita mitte surm, vaid enesavamine. See on ka ühtlasi peamine suitsiide põhjus. 2.6 Kuidas madalast enesehinnagust võitu saada Kuna madal enesehinnag omandatakse juba väga varajases eas on sellest võitu saamine üsna raske. Eelkõige teeb selle raskeks just inimese mõtlemine, kuna see on juba temal välja kujunenud. Siiski enesehinnang on uute positiivsete kogemuste ja käitumis- ning mõtlemisviiside omandamise abil muudetav. (www.tlu.ee/.../KNK %20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc)
viis, kuidas kontakti luua. 17. Depressiivne isiksus Ei talu üksindust ja isoleeritust. Neil on hirm turvalisusest ilmajäämise ees. See tüüp on seotud eelkõige sõnaga armastus. Ei oska raskustega hakkama saada. Neil on suur samastumisvõime ning enda probleemid ununevad. Harjunud teiste ootusi täitma ja selle pärast kasutatakse ära neid. Käituvad lapsemeelselt, et elu nõudmiste eest kõrvale põigelda. Kõige rohkem soovitavad suitsiide just nemad. Neid köidab religioon ja elukutsena valivad alateadlikult ametid, kus saab hoolitseda teiste eest. Need, kes on natuke depressiivsed, neil on mõistmisvõime ja nad ei ole egoistlikud, valmis loobuma, tagasihoidlikud. Tahab kõigile meeldida. Agressiivsus : Keskmisest madalam enesehinnang, ei saa lubada endale seda, et kellegi peale vihastavad. Neil on agressiivsus hingepõhja kuhjunud, mis võib mürgitada elu neil. Nad ei oska vajadusel karmid olla. Virisevad ja hädaldavad
vabastata karistusaluseid kui nende juhtum on kohtusse jõudnud. Enamik noortest rikkujatest ei saa lubada endale advokaati ega tea oma õigusi. Nad ei mõista juriidilisi protseduure ega oska kirjutada kaebekirja või mõnda muud dokumenti. Tüdrukud ei pöördu abi saamiseks kellegi poole, kuna ,,kaebajaid" karistatake. Personal, kes töötab alaealistega on ebapiisav ega suuda luua korda. Nad ei ole võimelised lõpetama vägivalda ja suitsiide. Ehkki SIZO administratsioon on teadlik valitsevast olukorrast ei tunnistata ned probleeme avalikult. Alaealised, kes kannatavd ei saa abi. Paljud vaatlejad on leidnud, et olukord oleks parem, kui alaealised oleksid koos täiskasvanutega. Sageli personal korraldabki nii, et osa tüdrukutes viiakse naiste osakonda ning osades poiste ruumides on nn harijad, ehk paar täsikasvanut, kes aitavad luua korda, kuid kõik see toimub mitteametlikult.
elutingimusi.Materiaalsete väärtuste kõrval muutusid olulisteks omad head ja vead. Objektiivsete sotsiaalsete vabadust; keskmiselt kõrge subj. heaolu, kõrge rahulolu abieluga, kuid palju mittemateriaalsed väärtused nagu rahulolu, kuuluvus, eneserealiseerimine. näitajatena mõistetakse neid, mis esitavad sotsiaalseid fakte lahutusi, suitsiide ja kuritegevust; edukus toob au ja lugupidamist, kuid Heaolu (well-being) dimensioonid/aspektid olenemata personaalsetest hinnangutest, subjektiivsed kaotusvalu on kibedam.• Kollektivistlik kultuur vähendab inimese vabadust,
haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika • Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust). Kultuuri mõju subjektiivsele heaolule: • Kontiinum individualismilt kollektivismile • Individualistlik ühiskond/kultuur pakub inimesele rohkem vabadust; keskmiselt kõrge subj. heaolu, kõrge rahulolu abieluga, kuid palju lahutusi, suitsiide ja kuritegevust; edukus toob au ja lugupidamist, kuid kaotusvalu on kibedam. • Kollektivistlik kultuur vähendab inimese vabadust, kuid pakub kaitset üksilduse ja välistab hälbiva käitumise. • Loovus, kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt inimeste tervist ja heaolu • Kultuuri ja kunsti kaudu me võime leida tähendusi oma kogemustele, väljendada oma mõtteid ja emotsioone, luua ja alal hoida suhteid, avastada oskusi ja andeid nii endas kui teistes.
Selle suhtumise järgi on religiooniõpetus ja teoloogia on täiesti mõttetud, tuleks ainult uurida, kuidas religiooni ravida, see, mis sisu religioonil on, ei ole oluline. Nõukogude ajal paigutati religioossed inimesed pandi vaimuhaiglatesse ja üritati neid ravida(tihti pähe antava elektrilöögiga kui kliinikusse tulles usklikul ei olnud midagi viga, siis sealt väljudes oli kindlasti). Tänapeäval räägitakse vastupidist mõistlik religioosus on psüühikale just positiivne(suitsiide vähem jne). See patoloogiline vaade ei tekkinud siiski tühja koha pealt. Väga mitmed religioonid ongi haiglased. See ei kehti aga kõigi religiooni väljundite kohta. Näide kollektiivsest ulgumisest katedraalis. "At midnight, in the shadowy choir loft of a candlelit gothic cathedral of the Calvary. Episcopal Church in Pittsburgh, a fifty-four year old businessman named Bill sits in a crowded pew enjoying a concert by the innovative jazz ensemble known as the Paul. Winter Consort
Kõrgem jõud, mida inimeset tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus. Jumala- religiooon asnedub inimesereligiooniga. · Emile Durkheim (1897) ,,Suitsiid". Enesetapoude arv on riigis pika aja jooksul stabiiline. Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest ega rahva tervisest. Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast. Viimane tuleneb religioonist. Protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel. Max Veber (1864 1920) · Verstehen (mõistma) sotsioloogia. · Inimetegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista. · Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistegele omadustele, teised omadused jätakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhast tüüp objekti lihtsustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid. Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult
JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna
Tegeles enesetappude ,,Suitsiid" uurimisega. Uuris enesetappude sagedust ja põhjusi erinevates Euroopa riikides. Kasutades tolleaegset statistikat. Leidis vastust, miks on mõnes riigis rohkem enesetappe kui mõnes teises. Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne. Ei sõltu majanduslike tingimimuste kõikumisest, ega rahva tervisest. Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonnas moraalsest kliimast. Viimane tuleneb religioonist protestantidel on rohkem suitsiide kui katoliiklastel. Põhjus, et protestantlik religioon on väga individualistlik religioon. Max Weber (1864-1920) saksa sotsioloog. Tema teooriat iseloomustab sõna verstehen ehk mõistmine. Sotsioloogia esimene eesmärk on mõistmine. Inimest uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Leiab, et inimese uurimine on palju olulisem, kui mingi kivitüki uurimine, sest inimesel on mõtted ja tunded. Oluline on seega mõistmine, inimese mõistmine. Inimtegevuse seletamiseks
organiseeritusega. Mida vähem suudavad üksikisikud või grupid integreeruda, seda suuremad on nende enesetapu võimalused. Durkheim ei pane süüd üksikisikule vaid peab süüdlaseks ühiskonda, mis ei suuda isikuid integreerida piisavalt hästi. Enesetapjateks on tavaliselt inimesed, kes jäävad ühiskonnas üksi neil on vähe kontakte teiste inimestega ja ei leia moraalset toetust teistelt. 3 liiki suitsiide, lähtudes integratsioonist: · Egoistlikud suitsiidid enesetapja, kes hoiab end teadlikult kõrvale teistest inimestest, gruppidest. Ajab omaette asju. Seetõttu on tal raske leida kontakti teiste ühiskonnaliikmetega. Satub probleemidesse ja ei suuda neid üksi lahendada. · Altruistlikud suitsiidid ülemäärane integreeritus; inimene jätab iseenda huvid kõrvale ja keskendub grupi tõekspidamistele ja huvidele (nt sõjavägi ja suitsiidid)
78 Sealsamas, § 19. 33 asjaolu pakub ilmselt teaduslikku huvi. Käesoleva ajani ei olnud sarivägistamised veel komplekssete teadusuuringute objektiks, kuigi need kuriteod on kõrge ühiskonnaohtlikkusega, neid iseloomustab kõrge latentsuse tase, nad põhjustavad negatiivseid füüsilisi ja psüühilisi tagajärgi, mille hulgas fikseeritakse surmajuhtumeid (tapmisi ja suitsiide). Ilmne on vajadus teha uuringutes ja profülaktilise mõju väljatöötamisel aktsent just sarivägistajatele kui kurjategijatele, kel on iseloomulik eripära, mis eristab neid eri kategooriasse. Vajalik on igakülgselt teoreetiliselt uurida sarivägistamiste kriminoloogilisi ja kriminaal- õiguslikke karakteristikuid, neid toime panevaid isikuid, samuti taoliste kuritegude ohvreid ja välja töötada selle alusel teaduslikult põhjendatud ettepanekuid ennetavate meetmete täiustamiseks
inimese enda soovist. · Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus Emile Durkheim · Ühiskonnas on integratsioon ehk side. · Mida suurem see side on, seda tugevam on indiviidide sotsiaalne ja psühholoogiline turvatunne (nt leevendab frustratsiooni). · Mida tugevam turvatunne, seda väiksem enesetappude arv. Emile Durkheim Suitsiidide arv: · Nt vallalistel rohkem suitsiide · Naistel vähem kui meestel · Katoliiklastel vähem kui protestantidel · Suvel rohkem kui talvel · Kui välised normid/regulatsioonid liialt nõrgad või liialt tugevad, siis rohkem suitsiide. 23 Emile Durkheim · Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad · Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav
teatud isikutes psühholoogilisi eelsoodumusi, mille tõttu need kaasaegses maailmas muutuvad haavatavalt tundlikeks ja tõelised suitsiidi põhjused on sotsiaalsed jõud, mis muutuvad olenevalt grupist, religioonist ja ühiskonnast. Suitsiidide juures omab erilist tähtsust see kuivõrd on isik integreeritud ühiskonda või mingisse väiksemasse sotsiaalsesse gruppi. Siit tuleneb 3 liiki suitsiide: 1. Egoistlikud suitsiidid siin pole tegemist tavamõistega e mina-kesksusega, vaid oluline on see, kas isik on jäänud nii öelda üksi või on ta kaasatus tihedalt mingisse sotsiaalsesse gruppi, kus liikmed teda toetavad. Mida üksikum on inimene seda enam ta võib lõpetada elu suitsiidiga. Oma uuringute põhjal järeldab, et kui kuulub usulahku, perekonda, töökollektiivi, siis on tema elu lõppemine vähem tõenäoline, kui neil kel pole selliste asjadega liitunud
On olemas siis pimeusk ja ka ,,pimeskeptism". On olemas inimesi, kes hakkavad üsna kergelt uskuma ja on neid, kes aga palju raskemalt. Nagu näha on uskumise tase on inimestel väga individuaalselt varieeruv. Ilmselt sõltub see inimese haridusetasemest või reaalsusetajust. Kui inimesed teaksid ( mitte ainult usuks ) kui teaduslikku fakti surma järgsesse ellu, siis ilmselt hakkaksid inimesed üle kogu maailma massiliselt suitsiide sooritama. Nad saaksid aru, et teispoolne elu on võrreldamatult parem kui maapealne elu. Sellisel juhul riikide valitsused ei suudaks siis enam inimesi ohjeldada. Sellepärast ongi vaja seda, et surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks usulisele tasemele, mitte ei oleks lihtsalt teaduslik fakt. Muidu tekib inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid kerge meelega surma juba lihtsate ühiskonna probleemide eest. Näiteks valitsusel oleks suur hirm maksude mitte saamiste eest
On olemas siis pimeusk ja ka ,,pimeskeptism". On olemas inimesi, kes hakkavad üsna kergelt uskuma ja on neid, kes aga palju raskemalt. Nagu näha on uskumise tase on inimestel väga individuaalselt varieeruv. Ilmselt sõltub see inimese haridusetasemest või reaalsusetajust. Kui inimesed teaksid ( mitte ainult usuks ) kui teaduslikku fakti surma järgsesse ellu, siis ilmselt hakkaksid inimesed üle kogu maailma massiliselt suitsiide sooritama. Nad saaksid aru, et teispoolne elu on võrreldamatult parem kui maapealne elu. Sellisel juhul riikide valitsused ei suudaks siis enam inimesi ohjeldada. Sellepärast ongi vaja seda, et surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks usulisele tasemele, mitte ei oleks lihtsalt teaduslik fakt. Muidu tekib inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid kerge meelega surma juba lihtsate ühiskonna probleemide eest. Näiteks valitsusel oleks suur hirm maksude mitte saamiste eest
igasuguseid asju ja on neid, kes aga palju raskemalt. Kõik see tähendab seda, et uskumise tase on inimestel väga individuaalselt varieeruv. Ilmselt sõltub see kõik inimeste haridusetasemest, reaalsusetajust ja kultuuri-ruumist, kus inimene parajasti eksisteerib. Oletame, et kui inimesed teaksid ( mitte usuks ) kui teaduslikku fakti näiteks surma järgsesse ellu, siis suure tõnenäosusega hakkaksid inimesed üle kogu maailma massiliselt suitsiide sooritama. Nad saaksid aru, et teispoolne elu on võrreldamatult parem kui maapealne elu. Riikide valitsused ei suudaks sellisel juhul siis enam inimesi ohjeldada. See on ka üks põhjusi, et miks surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks eeskätt usulisele tasemele, mitte ei oleks avalik teaduslik fakt. Vastasel juhul võib tekkida inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid mõne suurema eluraskuse tõttu kergemeelselt vabasurma arvates, et nii saab lihtsamalt
annaabi.ee 
