NIKOTIIN Mis on nikotiin? · Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. · Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. · Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. · Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele · Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. · On väga laiaulatuslik mürk organismis. · On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. · Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. · Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele
Rakvere Gümnaasium SJ (klass) NIKOTIINI MÕJU ORGANISMILE Referaat Juhendaja. õp. M. V Rakvere Suitsetamine lühendab eluiga. Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist. Suitstamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt. Suitsetamine võib tappa. Jne. Jne.Kõik need laused on kirjutatud suitsupakile. Aga mida need laused tähendavad ? Suitsetamine võib tappa, aga kuidas ta seda teeb? Vastus on nikotiiniga
Häädemeeste Keskkool Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus Referaat Koostaja:Gerda Türin Juhendaja: õp. Marika Ristmäe Häädemeeste 2012 Sisukord. 1. Sisukord...........................................
Nikotiin Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub
................................................................................................................................ 8 KOKKUVÕTE .......................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Artikli eesmärk on anda lühike ülevaade kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli (THC) toimest ja füsioloogilisest mõjust ning hinnata nende potentsiaali muuta sportlikku jõudlust. Kofeiin, nikotiin, etanool ja tetrahüdrokannabinool (THC) on kõige enim levinumad ning kultuuriliselt aktsepteeritavad sõltuvust tekitavad ained tänapäeva lääne ühiskonnas. Liigne alkoholi tarbimine, kanepi ja sigarettide suitsetamine tekitavad sõltuvust ning seega kujutava tõsist ohtu rahvatervisele. Need ained ei ole
suus või suitsupakk käes. Kuna uuringud näitavad, et kolmandik alla kümneaastastest lastest on juba suitsetamist proovinud, on levinud arvamus, et suitsetamine on omane vaid nooremale generatsioonile ning inimesed kasvavad sellest välja, kuid viimase poole aastaga olen siiski märganud suurt hulka vanureid, kes rahumeeli jalutavad linnapeal, ühes käes kepp ja teises sigaret. Julgen arvata, et enamik neist on alustanud juba nooruspõlves ning sattunud nikotiini-sõltuvuse küüsi. Võib-olla on just see põhjuseks, miks rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon käsitleb suitsetamist haigusena ning selgitab seda kui tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiret. On tõestatud, et nikotiini- sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga sõltuvusega, mistõttu on suitsetamisest väga raske loobuda. Nagu eelpool mainitud, on peamine põhjus, miks suitsetatakse, ennekõike nikotiini vajadus
Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet; naistel häirub emaka vereringe, kahjust...
NIKOTIIN Mis on nikotiin? Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. On väga laiaulatuslik mürk organismis. On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ?
päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning ooksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu
b. Millised on kolm peamist haigust, mida põhjustab sigarettide suitsetamine? vähk, südame-veresoonkonna haigused (infarkt, insult), kopsuhaigused (bronhiit, kopsuvähk) c. Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki?ei Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Väikestes kogustes mõjub nikotiin ergutavalt, aga suured kogused tekitavad rahustava mõju. Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide teket Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab seda (+CO) d. Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? Kopsudesse Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? Tõrv võib hävitada limaskestal oleval
Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Nikotiini leidub tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele.
Alkaloidide toime sõltub kogusest. Paljud alkaloidid on väikestes kogustes mõjusad ravimid, kuid suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised. Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Piltidel on tubakataimed. Omadused Nikotiini nomenklatuurnimetus on (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli-dinüül)püridiin ja keemiline valem on C10H14N2. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik. Nikotiin lahustub hästi vees, reageerib hapnikuga ning süttib kergesti
Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti. Tubaka tõi Europasse Kolumbus 15. sajandi lõpul Ladina Ameerikast. Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis või nuusktubakana. TUBAKA SISALDUS Tubakas sisaldab alkaloid nikotiini. Alkaloidid on lämmastikkus sisaldavad, vees mitte lahustuvad, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustuvaid sooli keemilised ühendid. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv.
Nikotiin Liis Kivirand Üldiselt Nikotiin on alkaloid. On leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, rohelisest piprast ja kokapõõsa lehtedest. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin. Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamispunkt: -79 °C Keemispunkt: 247 °C (laguneb) Isesüttimis temperatuur: 240 °C Mõju inimesele Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese.
Alkaloididega seotud probleemid Alkoidid on vees lahustumatud, aluseliste omadustega sooli moodustavad keemilised ained, mis sisaldavad lämmastikku. Neid on kasutatud juba väga ammustest aegadest mürgi, ergutite või ravimitena. Üks mürgisemaid, aga tuntumaid alkaloide, mida tuntakse on nikotiin. Suur osa inimkonnast mürgitab end sellega juba alates 16ndast sajandist. Eriti populaarseks on see saanud meie ajajärgul. Nikotiini alkaloidid on leitavad, tubakast, kokapõõsa lehtedest ja vähemal määral ka tomatist, kartulist ja paprikast. Nikotiini on lisatud erinevatele putukamürkidele. Nikotiini kasutatakse peamiselt tubakasuitsetamisel. 75kg kehamassiga mehele on surmav juba umbes 40mg nikotiini doos. Alkaloididest on tuntud amfetamiin, ecstasy, LSD ja kokaiin. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju. See sõltub uimasti liigist, tarvitamise viisist, koguse suurusest ja inimesest endast
Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Nikotiin C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust
Mõjutused Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80- psühhosotsiaalsele 90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks käitumisele mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna Surmajuhtumid haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka aastas hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes Nikotiini kahjulik toime Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima
eluaastat tarbima hakata kuna organism pole veel täielikult välja arenenud ja sa võid varajase tarbimisega enda elu ära rikkuda. Eestis tohib alkoholi osta juba 18.aastaselt, kuid see ei tähenda, et Sa peaksid seda tarbima hakkama. Nikotiin on alkaloid ja stimulant mis, on tubaka põhi koostiosasid ja mis tekitab sõltuvust. Nikotiin on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele.Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Nikotiin võib tekitada vähki, kuid mitte tervetes
ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas). Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas. Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni. Piltlikult öeldes sunnib suitsetav rase oma last läbi kitsa kõrre hingama. Nagu sellest veel vähe oleks, hakkavad punaverelibled hapniku asemel hoopis süsinikoksiidi molekule üles korjama. Nii ei vahenda see kitsas kõrs niigi palju hapniku kui peaks. Kuidas mõjutab suitsetamine last? Hapnikupuudus võib su lapse kasvule ja arengule laastavalt mõjuda. Rasedusaegne
Üks nõel pannakse veel lisaks, see kontrollib, et inimene ei hakkaks suitsust loobudes ülemäära sööma. Nõelad jäävad kõrva (peal on plaaster) seniks, kuni kõrva aktiivsed punktid neid kinni hoiavad. Patsiendid on väga erinevad ja protsessi kestust prognoosida üsna võimatu. Ühel inimesel võtab see aega mõne nädala, teisel mõne tunni, aga kolmandal mitu kuud. Suitsetamise jätab maha 90-95% nendest, kes seda meetodit kasutavad. 2. NIKOTIINIPLAASTRID Plaaster sisaldab nikotiini mitmes õhukeses lamineeritud kihis. Kui plaaster on paigaldatud, vabaneb sellest aeglaselt nikotiin ja imendub läbi naha vereringesse. Nikotiini kontsentratsioon veres ei tõuse järsult ja nii kõrgele tasemele nagu see esineb peale sigareti suitsetamist. Plaaster on mõeldud nikotiini manustamiseks ainult päeval. Tuleb paigaldada hommikul ja eemaldada õhtul. Plaastri võib paigaldada näiteks puusale, õlavarrele või rindkerele.
.…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR …………………………………………... 9 2.2 Allen Carr „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ .………………........ 11 2.3 Antidepressandid ……………………………………………………….… 15 2.4 Hüpnoos ………………………………………………………………….... 16 2.5 Nõelravi / laserteraapia …………………………………………………... 17 2
tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu
Aleksander.T 7.Klass Krabi PK *Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) *Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) *Põsktubakas e. närimistubakas *Mokatubakas *Suutubakas *Huuletubakas eks. See sisaldab nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainul kui Snuff on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainul kuivale nuusktubakale see oli populaarne 18. sajandil. Snuffi kasutatakse tihti Scotch Snuff'ks
Üks snusi retsept võib sisaldada rohkem kui 20 erinevat tubaka sorti. Minu arvamus huuletubaka mõjust kehalisele aktiivsusele See tekst on puhtalt minu arvamusel põhinev. Snusi tehes , imbub snusi kahjulikud toimeained läbi huule verre.Veres liiguvad need üle keha ringi , kahjustavad südant ja teisi organeid. Snusi pikaajalisel toimel võib tulla vähk. Snusi tehes esimestel kordadel tekib külm higi , väsimus , südame iiveldus , värisemine . Kõik se viitab sellele et oled saanud nikotiini üledoosi . Näiteks kui võrrelda sigaretti Kent HD ja snusi Thunder Frost on nikotiini vahe ligi kahe kordne Kendis on 0.8 mg/nikotiini , Frostis on 16 mg/nikotiini. Seega Thunder Frostis on 2 korda rohkem nikotiini kui suitsus. See põhjustabgi värisemise , iivelduse jne. Snusi tehes joostes mõjub snus sarnaselt suitsule- hakkab pistma. Mina arvan , et snus on võrdselt kahjulik suitsuga, kuna lõpptulemus on suhteliselt sarnane- vähk.
Vaida Põhikool 9. klass Bioloogia E-sigaret Saskia Sõrmus, Stefi-Mariell Harakka Milles seisneb selle kahjulikkus? ● Vedeliku osakeste ladestumises kopsudes; ● Nikotiini sattumises organismi. Mida see sisaldab? ● E-vedelik sisaldab glütseriini, mis on ka toiduainete koostisosa, propüleenglükooli, mida kasutatakse näiteks pidudel tossumasinates. ● Erinevaid maitselisandeid. ● Vedelik võib sisaldada nikotiini rohkem, vähem või üldse mitte. Millised on kasutamise tagajärjed? Kasutatud kirjandus ● http://e-smoker.ee/index.php?route=pavblog%2Fblog &id=17 ● https://www.nicorex
Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse (ibid). Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin,C10H14N2 Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3... 1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus
Snuffi saadakse tavaliselt kellegi sõbra käest ja kui sa 2-3 korda juba teinud oled, siis sa tahad veel ja veel ning oledki sõltuvuses. Referaat räägib siis, et miks noored teevad snuffi ja mis on selle põhjuseks ning mis snuffi tegemisega kaasneb.( http://et.wikipedia.org/wiki/Nuusktubakas) Snuffist lähemalt Snuff ehk nuusktubakas on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini (nagu ka sigaretid), mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on üldine termin, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale, mis oli peamiselt populaarne 18. sajandil. Arvatakse, et nuusktubakas tekitab sõltuvust veelgi kiiremini kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Nuusktubakas on tervisele kahjulik ning tekitab sõltuvust! Snuff on tavaliselt selline:mingisuguses plastkarbis, kus on sees siis pruunikas pulber, mida tõmmatakse ninna. Pakendi
· vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Eestis vähetuntud sigaretid Bidi maitsestamata ja maitsestatud filtrita sigaretid, mida suitsetab 800 miljonit inimest Indias. Tubakas koos maitseainetega (mentool, mango, vanill, kirss jt) on keeratud eebenipuu lehte. Sigaret sisaldab 3x enam CO ja nikotiini ning 5x enam tõrvaineid kui tavaline sigaret Kretek toodetakse Indoneesias (nelgisigaret), sisaldab tubaka segu igihalja nelgipuu viljaga. Kretekis sisalduvat eugenoli kasutati 1880. aastatel astma raviks, praegu parfümeerias ja stomatoloogias. Sigaretid sisaldavad samuti suuremal hulgal tõrva, CO-d ja nikotiini Närimistubakas Beetel valmistatakse ex tempore beetelipipra lehtedest, lisades lubjapiima (lagundab lehe kudesid
kokkkutõmbeid (spasme), ärritatavust, mis läheb üle tähelepanu nüristamiseks ja võib lõppeda isegi minestusega. Niimoodi reageerib iga terve inimene tubakale. Kui organism nikotiiniga harjub, siis nõrgenevad toksilised e. mürgistusnähud ja inimene tunneb ainult tubaka meeldivalt erutavat toimet. See on väga petlik, sest tubakasuitsus leiduvad ained on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leiduvad kahjulikud ained. Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm. Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni, mis tekitab vähktõbe. Bensopüreen on kantserogeenne (vähktõbe tekitav) aine. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki. Need arvud on üldistatud mitme maa andmetest. Suitsetajate tavalised haigused on kopsupõletik, tuberkuloos ja bronhiaalastma.
Mokatubakas ERICH VOOMETS MÄRTEN NÕMME Mis on mokatubakas? Huuletubakas, tups, snus(rootsi) Suitsuvaba tubakatoode Sisaldab nikotiini, 2000 keemilist ühendit, üle 20 vähki tekitava aine Niisutatud ja aurutatud (pulbertubakas) Paberkott, kuulike Niiske, teekott Kuidas kasutatakse? Ülahuule ja igeme vahele Mõni minut kuni tund Tubakamahl (sülg ja tubakas) (Rotikad) paberrätik, 2x Ohud? Võrdlus suitsuga. Nikotiin suu limaskesta kaudu otse verre Huuletubakas limaskestaga püsivamas kontaktis Nikotiin jääb kauemaks kehasse jõuab rohkem nikotiini
Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese
alusena. Looduses Kohvioad on kõige Tubaka taime Kupar on taim millest efektiivsem ja lihtsam kuivatatud lehed moodus kofeiini sisaldavad 0.6- on võimalik saada saamiseks looduses, oopiumi. kuigi üks uba sisaladab 3% nikotiini. Oopium sisaldab 13% ainult 0,8-2,5% kofeiini morfiini. Tuntumad alkaloidid Kofeiin(C8H10N4O2)-on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Seda leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses
E-sigaret Mis on E-sigaret Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on nüüdisaegne elektrooniline seade, mille kasutamine imiteerib suitsetamist. Seade koosneb akust, padrunist ja atomiseerijast. Täidispadrun sisaldab aromatiseeritud vedelikku, mis on kas nikotiinisisaldusega või ilma. Akut saab laadida kaheosalise laadijaga. USB juhe ja adapter mille saab ühendada otse vooluvõrku. Atomiseerija hakkab nikotiini sisaldavat e-vedelikku soojendama, muutes selle auruks, mida kasutaja siis sisse hingab. Kuidas see töötab? Kõigepealt peab e-sigareti osad omavahel ühendama. E-sigaretti tarbitakse nagu tavalist sigaretti kuid see kestab kauem. Üks täitepadrun on umbes võrdne 15-30 sigaretiga Sigaretil on aku mida saab laadida. Üks 10 ml padrun kestab (oleneb kasutusest) umbes kaks nädalat. Mõju tervisele Kuigi e-sigaretis ei ole nii palju kahjulikke aineid kui tavalises
Puhas nikotiin on: 1. Õlitaoline 2. Värvuseta 3. Mõru 4. Vedelik Lahustub kergesti vees. Kasutamine Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Tubakasuitsetamine Toime inimesele (1) Nikotiin ergutab närvisüsteemi : 1. Inimene võib muutuda erksamaks 2. Enesetunne ja keskendusvõime võivad mingil määral paraneda 3. Näljatunne väheneda Kuid nikotiini tekitatud petetunne on lühiaegne. Nikotiin mõjub neerupealistele, mõjutades tugevalt inimese hormonaalsüsteemi. Toime inimesele (2) Krooniline nikotiinimürgitus avaldub: 1. Veresoone kahjustustena 2. Südametalitluse ja seedehäiretena 3. Köhana Lõppkokkuvõttes tunneb inimene ennast üha väsinumana. Mõju (1) tõuseb südame löögisagedus tekib tubakasõltuvus langeb kopsude töövõime
Vesipiip Eneli Nilbe 8.klass Mis on vesipiip? Vesipiip on ühe või mitme haruga suitsetamisseade (piip), milles suitsu jahutatakse vees. Vesipiibu suits sisaldab... Vingugaasi Tõrva Nikotiini Raskemetalle Mitmesuguseid vähki tekitavaid aineid Miks vesipiipu suitsetatakse? Gruppi kuulumise tunne Populaarsusejanu Teiste eeskuju Arvamine, et see pole tervisele kahjulik See on uus ja näiliselt huvitav Vesipiibu ohtlikkus Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu
on kasulikum kui kolkunud või halvasti keedetud kohvi joomine. Loomulikult toimub värskelt valmistatud kohvis keemiliselt rohkem kui seisnud kohvis. Ja me võime teada saada kui palju kasulikke efekte äratab kofeiin ja milliseid keemilisi komponente on kohvis. Nikotiin Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sigareti suitsetamisel põhjustab tubakas sisalduv nikotiin organismis meditatsiooni toimega võrreldes vastupidiseid protsesse. Kroonilistel suitsetajatel esineb unehäireid, uinumine võtab kauem aega
(psühhiaatria, autorit pole) 2.Suitsetamise kahjulikkus Suitsetamine mõjub nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Suitsetamise mõjust räägitakse tavaliselt seoses füüsiliste muutustega, sest see on enam levinud. Vaimsele tervisele avaldatav mõju on inimestel üsnagi erinev ning seetõttu peetakse suitsetamist rohkem kahjulikuks tervisele. 2.1.Suitsetamise füüsiline mõju Enamik suitsetajate surmajuhtumeist on seotud südamehaigustega, mis on tingitud nikotiini toimest vereringesüsteemile, mis omakorda viib südamekahjustuseni, millest südame tuiksoonte haigused hõlmavad ligi 45%. Närvirakkude ärrituse korral kaob närviraku võime vastata ärritusele ning tekib blokeeriv toime. Nikotiin on tugevatoimeline, vegetatiivseid närvisõlmi algul ergutav, hiljem halvav mürk. Nikotiini toime on seletatav tema toimega neerupealistesse, ta kutsub esile hormoonide, just adrenaliini vabanemise, mis vereringesse sattudes põhjustab sümpaatilise
Huuletubakas ehk snus Robin Kendra 8.a Mis see on? Huuletubaka kuulike või kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma ning seda hoitakse seal ilma närimata mõnest minutist kuni mitme tunnini. Huuletubakas ehk rootsi keeles snus on niisutatud pulbertubakas. Tervisekahjud Paljud noored ja ka täiskasvanud kasutavad huuletubakat, pidades seda ekslikult sigarettidest ohutumaks. Huuletubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini, ligi 2000 keemilist ühendit ja rohkem kui paarikümmet vähki tekitavat ainet. Huuletubakas on nikotiini isegi 2 Mida ütleb seadus alla kaheksateistkümne aasta vanusel isikul (edaspidi alaealine) on suitsetamine, suitsuvaba tubakatoote ja tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamine keelatud. Alaealised peavad teadma, et: Neile on keelatud omandada ja omada tubakatoodet Täisealine ei tohi neile tubakatoodet osta, pakkuda ega üle anda
MOKATUBAKAS Koostaja: Liis-Mirjam Pant Mis see on ? Mokatubakas on noorte seas levinud niiske jahvatatud tubakas, mida on ka eelnevalt kääritatud. Paljud mokatubakad sisaldavad klaasikilde, paljud ka aineid mis lõhustavad iget, et nikotiin igemesse kanduks. Kui kiiresti tekitab sõltuvust ? Mokatubakas on palju nikotiini, mis on vajalik paljudele suitsetajatele. Seega tekitab see väga kiiresti sõltuvust. Palume mitte alustada mokatubaka kasutamist. Mokatubaka kahjulikkus. Mokatubakas on kahjulik su hammastele ja igemetele, kuna võib tekitada vähki igeme piirkonda. On ohtlik ka vererõhule ja südame rütmile. Mokatubakas tekitab katkiseid ja kollaseid hambaid ning Igemeprobleeme. Kust tuleb SNUS ? Snus on Eestis ja teistes Euroopa riikides keelatud, Rootsis aga ainsana lubatud.
Piirake küllastatud rasvade tarbimist, just piimatoodete näol (näiteks jäätis ja või). Piirake kõrge kolesteroolitasemega toitaineid - munakollane ja maks. Pole soovitav süüa üle 4 munakollase nädalas. Tarbige väherasvaseid piimatooteid. Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Ja hullem on veel see, et suitsetamisest võib jääda sõltuvusse. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada. Kuid suitsetamise kahjulikkus on veel suurem.Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Kessu Leesmend
· valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote vääraarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin,C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg. Esmapilgul ei tundugi
ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin
tubakatooted, mis on n-ö suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise teel või mingil muul viisil. Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabu tubakatooteid. Millised on suitsuvabad tubakatooted ? Snuff ehk nuusktubakas Pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale see oli populaarne 18. sajandil. Snus Rootsis niisutatud pulbertubakas, nimetatud ka huuletubakass. S.o üks nuusktubka liikidest, kuid osad allikad liigitavad selle närimistubaka alla. Snus erineb tavalisest nuusktubakast, sest on tehtud auruga töödeldud tubakast, mitte tulega töödeldud tubakast, mida on õhukäes kuivatatud. Snusi hoitakse ülemise huule all. Närimistubakas
heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Morfiin (C17H19NO3) on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus. Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik. Keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg. Nikotiin on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest , eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, paprikast ning kokapõõsa lehtedest. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Mis on Narkootikum? Narkootikum on aine mille tarvitamise järel tekib tarvitajal väga hea enesetunne ehk kaiff. Samuti on
kopsuhaigustesse palju kergemini (kopsupõletik, bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Nikotiin, C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes olev tugev närvimürk. See tekitab sõltuvuse ning on narkootiline aine. Suur annus võib põhjustada inimesel halvatuse, hingamis- krampe ja surma. Surmav võib olla ka suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Et suitsetaja kohe ei sure, satub tavaliselt organismi korraga vähe nikotiini. Algajal tekitab nikotiin iiveldust, mis on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Puhas nikotiin on värvuseta õlitaoline mõru vedelik ning kergesti vees lahustuv. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese, seega sigaretiga satub inimorganismi 0,3 kuni 1,5 mg nikotiini. Süljega jõuab väike osa nikotiinist ka seedeteedesse: soolestiku ülemistesse osadesse ja makku. Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi ja
Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujunebtubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust (3). Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Nikotiini peamine kahjustus seisneb selles, et näljatunne väheneb, langeb kopsude töövõime, soodustub kahjulike ainete ladestumine arterites ja tekib tubakasõltuvus. Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev sõltuvus, mille tõttu on suitsetamisest raske loobuda. Nikotiin ahendab ka veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. Vingugaas vähendab inimese jõudlust (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Aasta
· Nooremad eelistavad rohkem Egiptuse ja Bahreini mahedamaitselist õuna - või kirsitubakat. · Mõnes riigis tuuakse restoranides lauda vesipiip peale ühtusööki. · Üheski araabia riigis ei nimetata piibutõmbamist lihtsalt suitsetamiseks vaid auväärseks osaks selle maa traditsioonidest, kultuurist ja elulaadist. Fakte vesipiibust · Iga kümnes egiptusest naasnud turist toob kaasa vesipiibu. Vesi ei tee vesipiibu suitsu kahjutuks. Kuna vesipiibu suits sisaldab nikotiini on see sama sõltuvust tekitav, kui teised tubakatooted. Vesipiip võib põhjustada vähki. Vesipiibu kahjulikkus · Piibutamine ei ole sigaretisuitsetamise ohutu alternatiiv. · Vesipiibu veefilter ja muud lisakaitsevahendid ei taga piibutamise terviseohutust ega väldi sõltuvuse tekkimist. · Tavaline ühetunnine piibutamisseanss sisaldab 100 - 200 korda suurema suitsukoguse sissehingamist võrreldes sigaretiga.
seltskondlik ajaviide. Samuti arvatakse, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei ole tervisele nii kahjulik kui sigareti oma. See kõik ei vasta aga tõele. Kuna vesipiip on meeldiva aroomi ja maheda maitsega ahvatleb see just noori, kes pole varem suitsetanud. Kahjuks tekitab see tegevus sageli sõltuvust, ilma et inimene ise arugi saaks. Iga tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat närvimürki nikotiini. Kuigi vesipiibu veefilter neelab osa nikotiinist, võib ka algaja suitsetaja selle piibuga eksperimenteerides saada nii suure nikotiiniannuse, et tekitada organismis sõltuvust. Vesipiibu suits sisaldab isegi pärast veefiltri läbimist suurel hulgal toksilisi aineosakesi, sh vingugaas, raskemetalli soolasid ja vähki tekitavaid keemilisi ühendeid. Samal ajal kestab piibutamine kauem kui sigareti suitsetamine, mistõttu inimene hingab tund aega kestva seansi
Nikotiin on toksiline erguti, mis samamoodi alkoholiga ergutab meeli, vähendab söögiisu, võib hõlbustada õppimist ja meeldejäämist. Enamik inimesi alustab suitsetamist juba puberteedieas, mis on sageli tingitud teiste õhutamisest või lihtsalt "parema" maine saavutamisest. Sigarettide tõmbamine on kõige ohtlikum ja kulukam viis kõigist sõltuvuse liikidest. See ei tekita küll koheseid vigastusi, kuid tekitab ulatuslikku kahju pika aja vältel. Põhjus miks inimesed tarbivad nikotiini on ehk selles, et selle mõju avaldub inimesel kiiresti ja intensiivselt. Mida kiiremini hakkab aine ajukeskustesse jõudma, seda suurema arvu sigarette on vaja oma sõltuvuse rahuldamiseks.Füüsilise mõju ja psüühilise sõltuvuse kombinatsioon teevad nikotiini haardest vabanemise äärmiselt raskeks. Psüühiline sõltuvus kinnistab nikotiinisõltuvuse mõju veelgi. Tubaka tarbimine toob endaga kaasa väga palju haigusi. Näiteks igemehaigusi, keele-,
tegevusena, nagu ka näiteks teejoomistseremoonia. Kuid olles seda paar korda katsetanud mõistad, milline tohutu väärtus on traditsioonidel, ajal ja inimestel. See on kahtlemata elu - ja mõtlemisviisi osa. Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega MÜÜT: Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. TEGELIKKUS: Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke ained. Vesipiibu suits sisaldab suures koguses süsinikoksiidi, tõrva, nikotiini, raskemetalle - seda võib olla isegi rohkem kui sigarettides. MÜÜT: Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. TEGELIKKUS: Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on vesipiibu suits kahjulik kopsudele ja kogu organismile nagu sigaretisuits. MÜÜT: Vesipiibu suitsetajatel ei ole samu terviseriske, mis teiste tubakatoodete kasutajatel. TEGELIKKUS: Vesipiibu suitsetajatel arenevad välja paljud terviseprobleemid, nagu sigarettide suitsetajateni
annaabi.ee 
