suitsetamisse 7a. klassi õpilaste seas. Suitsetamine · Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sisse hingamises suu kaudu. · Suitsetamine on inimesele väga kahjulik, kuid noored ei mõtle sellele eriti. · Suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada. · Suitsetamine puudutab kõiki inimesi, mis algavad tubakareklaamidest, mis tunduvad ahvatlevad ja positiivsed. · Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Suitsetamine noorte seas · Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. · Noored saavad eeskuju peamiselt täiskasvanutelt, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata.
Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Tubakas noorte seas Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Rahvusvaheliste uurimuste andmetel on 5060% suitsetajatest alustanud enne 13. eluaastat kui suitsetamist ei ole alustatud noorelt, on tõenäosus hakata täiskasvanueas regulaarselt suitsetama üsna väike. Noortel tekib tubakasõltuvus kiiresti ning lisaks tõsiasjale, et igapäevasuitsetamine on neile eriti kahjulik, on neil suitsetamisest sageli väga raske loobuda. Tervise Arengu Instituudis (TAI) on viimastel aastatel pööratud palju tähelepanu suitsetamise ennetamisele noorte hulgas. Valminud on mitmesugust infomaterjali, korraldatakse
· ebameeldiv lõhn · nahapinna muutused Nikotiini mõjul muutuvad mõned inimesed kahvatuks, kuid on ka neid kes vastupidi, muutuvad punaseks. Tõrv koosneb suurest hulgast keemilistest ühenditest, millest osa suurendab kasvaja tekkimise ohtu. Vingugaas, süsinik (mono)oksiid sama gaas, mis kutsub esile mürgituse tulekahjude korral. Selle hulga suurenemisel veres halveneb kudede varustamine hapnikuga ja tagajärjeks on peavalu ning väsimus. Suurem osa suitsetajatest tahab lõpetada suitsetamist. Pajudele on see raske, kuid paljudele on see väga lihtne, kui küsimus on iseendale selgeks tehtud. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot. Enamus inimesi teab, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Kreete Laidna 8a
Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on suutnud suitsuorjusest vabaneda. Last ootav naine, kes suitsetatab, napsab päevas 10g beebi kaalust. Rasedus kestab ~9kuud ja kuus on ~30 päeva, seega 2700 grammi. Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele
Maksimaalne aga 70-lt 140-ni. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks "halvemaks" pooleks ikka poisse ja kõik koerused püüti nende kaela veeretada, siis 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks. Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Millised aga sünnivad selliste suitsetavate emade-isade lapsed? Ja milline saab olema nende edaspidine elu? Millised võimalused saavad neil elada täisväärtuslikku elu?
Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Haigused, mida põhjustab suitsetamine: · Kõrivähk, leukeemia, emakakaelavähk, põievähk, suuõõne-, keele-, söögitoruvähk, neeruvähk, pankrease- ja maovähk, kroonilised südame- ja veresoonkonnahaigused, osteoporoos ehk luude hõrenemine, lastetus, impotentsus, maohaavad, KOK · 90% kopsuvähi juhtudest on põhjustatud suitsetamisest.
Ma ei ole proovinud ja ma ei kavatse mitte kunagi proovida. 7.klass- 3, 8.klass- 3, 9.klass-7 Ma ei ole kunagi proovinud, aga võib-olla kunagi proovin. 7.klass- 2, 8.klass-1, 9.klass-3 Ma olen proovinud, aga ei kavatse rohkem proovida. 7.klass- 7, 8.klass- 17, 9.klass- 16 Ma olen proovinud ja kavatsen veel proovida. 7.klass- 3, 8.klass- 8, 9.klass- 10 10 4) Kuidas suhtud inimestesse, kes suitsetavad? 7. klassis on 9 inimest, kes arvavad suitsetajatest halvasti, 5 inimest, kellel on neist ükskõik ja 1 inimene, kes suhtub suitsetajatesse hästi. 8.klassis on 10 inimest, kes arvavad suitsetajatest halvasti, 11 inimest, kellel on neist ükskõik ja 8 inimest, kes suhtuvad suitsetajatesse hästi. 9.klassis on 10 inimest, kes arvavad suitsetajatest halvasti, 23 inimest, kellel on neist ükskõik ja 1 inimene, kes suhtub suitsetajatesse hästi. 5) Kas sinu teadmiste põhjal on vesipiip kahjulikum kui tavaline suits või mitte ?
toimuda muutused rakkudes, mille tulemusena võivad nad areneda vähirakkudeks. Suitsetaja kuula nüüd hoolega ! Kopsuvähi sümptomid on :pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus, korduvad kopsupõletikud. Kui teil on sellised tunnused, pöörduge otsejoones arsti juurde. Suitsetamine põhjustab veel aju veresoonte ja hingamiselundite kroonilisi haigusi . Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Narkootikumid on meie ühiskonna üks suurimaid pahesid. Kindlasti olete kõik näinud televisioonis koperdavaid narkojoobes isikuid. See, aga ei ole just kõige ilusam vaatepilt. Aga mis on üldse narkootikum ? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu.Meditsiinilises mõttes on
põhikoolis", et mõista probleemi suurust ja tähtsust. Suitsetamine pole eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Nikotiini-sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga.
suitsuses ruumis viibimine, aga halba enesetunnet, iiveldust ning peavalu. 2007. aastal vastuvõetud seadusega on keelatud avalikes ruumides suitsetamine, siiski pole paljudes baarides, klubides ja muudes meelelahutus asutustes piisavalt head ventilatsiooni, et vältida tubakahaisu levimist suitsuruumidest väljapoole. Nii ongi peaaegu ainukeseks võimaluseks hoiduda passiivsest suitsetamist vältida suitsuruumide lähedust ning astuda kaugemale suitsetajatest. Vaatamata sellele, et tubaka tarbimiseks on leitud palju erinevaid meetodeid, on tegemist siiski kahjuliku harjumusega. Arvan, et tubakatoodete proovimises pole midagi halba, kuid siiski tuleb neisse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega, sest nikotiin on tugevat sõltuvust põhjustav aine. Õnneks on statistikaid jälgides märgata tubakatoodete leviku vähenemist ning usun, et kui jätkatakse inimeste teadlikkuse tõstmist tubaka kahjulikkuse
aluspõhi, vesi, ehitusmaterjalid ja õhuvahetus selgitatud, et kopsuvähki (tuulutamine). haigestumistest on 1030% põhjustatud eluruumide siseõhu kõrgest, üle 150200 Bq/m3 radoonisisaldusest. See protsent on maksimaalne radooni ja suitsu koosmõjul ning minimaalne suitsuvabas ruumis. 3 Rootsi teadlased on selgitanud, et ligi 30% suitsetajatest ja nendega samas suitsurikkas ruumis elavatest inimestest sureb kopsuvähki, kui ruumis on radoonisisaldus 8001000 Bq/m3 vahemikus. Radooni mõju minimeerimiseks inimeste tervisele on kehtestatud eluruumide siseõhus selle lubatud piirsisaldused USAs 150 Bq/m3 ja enamikus Euroopa maades, sh ka Eestis 200 Bq/m3. Kaitse radooni vastu Me ei saa eriti midagi teha, et vähendada looduslikust kiirgusest saadud doosi, ehkki
-7- Teine küsimus : Millal süütad peale hommikust ärkamist esimese sigareti 1 õpilane vastas esimese 5 minuti jooksul. 7 õpilast vastas et 6-30 minuti jooksul 1 õpilane vastas et 31-60 minuti jooksu 5 õpilast vastas hiljem kui tund. ja 10 õpilast ei suitseta üldse Minule tuli üllatusena see , et 7 õpilast süütavad esimese sigareti juba poole tunni jooksul. Mina isiklikult arvasin et suuremosa suitsetajatest panevad selle 31-60m varjandi. Kolmas küsimus : Mitu sigaretti suitsetad päevas ? 2 õpilast vastas 11-20 9 õpilast vastas alla 10 13 õpilast vastas et ei tee üldse Siin sama lugu , mina isiklikult arvasin et neid õpilasi on ikka rohkem kes süütavad päevas 11-20 sigareti , aga mida vähem seda parem. Neljas küsimus : Kas suitsetad ka siis kui oled voodis haige ? 4 õpilast vastas jah 20 vastas ei ( kaasa arvatud need kes ei tee )
Näiteks puhkuse esimene päev või päev mis on erinev tavaelu rütmist. Kui lähiajal on oodata pidustust, sünnipäeva, sündmust, kus on ette näha suitsetamist, siis vali kuupäev 3 päeva pärast seda sündmust. Vabane eelnevalt kõigest suitsetamisega seonduvast: viska ära sigaretid, tuhatoosid, välgumihklid jms, puhasta kodu suitsulõhnast. 6 LÕPETUSEKS Suurem osa suitsetajatest tahab lõpetada suitsetamist. Paljudele on see raske, kuid paljudele inimestele väga lihtne, kui küsimus on iseendale selgeks tehtud. Suitsetamine on paljudele inimestele vähemalt aeg-ajalt, väga tähtis ja mõningatel juhtudel üks harvadest kasutada olevatest vahenditest iseendaga toime tulla. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot. Suurem osa inimestest teab, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Mõju potentsile on
Aeglaselt väljakujunevad hingamishäired. KOK 6 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on krooniline pidevalt edasiarenev haigusseisund, mis on tingitud pöördumatutest muutustest kopsukoes (emfüseem) ja hingamisteedes (krooniline bronhiit). KOK riskitegurid Sigaretisuitsetamine 97% KOK-ist on tingitud suitsetamisest Suitsetajatest 20%-il areneb KOK Keskkonna saastatus Kutseekspositsioon (keevitustööd, kokkupuuted söe-, põlevkivi-, tsemenditolmuga) Sagedased infektsioonid (eriti esimese 5 eluaasta jooksul) Alakaalulisus sünnimomendil ja edaspidine vaegtoitumus (antioksüdantide osas) Geneetilised faktorid (kaasasündinud alfa1antitrüpsiini puudulikkus). KOK-i sümptomatoloogia
Kopsuemfüseem Kopsuemfüseemi Põhjuseks võivad 1.aktiivne Algus on aeglane pole võimalik korral on olla erinevad suitsetamine (80- ja sageli ka ravida, sest häirunud kopsuhaigused 90% märkamatu. kopsukude on gaasivahetus. suitsetajatest Sageli on pöördumatult Esialgu alveoolide võib esineda esimiseks kahjustunud. vaheseinad emfüseem) kaebuseks Raviga ja õhenevad ja 2.passiivne füüsilisel suitsetamisest
Tubakas põhjustab 4,9 miljonit surma aastas. Tubakas tapab iga teise kasutaja. Enam kui pooltes Eestimaa kodudes suitsetatakse - 41% kodudest toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris. Kokkuvõtte Suitsetamine on ohtlik, kahjulik nagu teie isikliku, kui ka samamoodi teie lähedaste, kollegide, naarbite tervisele. Enamus suitsetajatest on keemiliselt ja psühholoogiliselt sõltuvad oma halvast harjumusest. Suitsetaja mitte ainult ise hingab kopsudesse kahjulikke aineid, vaid ka saastub atmosfääri, ohustab teiste inimeste elut. Suisetamine mõjutab koolilaste haridustasemet, ka see ei ole odav e siis mõjutab halvasti ka perekonna eelarvet. Informatsiooni otsites, autor korra veel sai aru, et kui inimene ei suitseta – saab
Kopsuemfüseem Kopsuemfüseemi Põhjuseks võivad 1.aktiivne Algus on aeglane pole võimalik korral on olla erinevad suitsetamine (80- ja sageli ka ravida, sest häirunud kopsuhaigused 90% märkamatu. kopsukude on gaasivahetus. suitsetajatest Sageli on pöördumatult Esialgu alveoolide võib esineda esimiseks kahjustunud. vaheseinad emfüseem) kaebuseks Raviga ja õhenevad ja 2.passiivne füüsilisel suitsetamisest
· Veresoonte lupjumine ateroskleroos · Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik (tubakasuits on hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit) · Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on ise ja ilma abi(vahendite)ta suutnud suitsuorjusest vabaneda. Edukamaks kujuneb mahajätmise üritus, kui abivahendina on kasutatud vastavaid plaastreid või närimiskummi. Edukam on suitsetamisest loobumine siis, kui abiks ja toeks on olnud eriettevalmistusega arst (Sepper, S. "Suitsetamisest loobumine-unelm või tegelikkus", Naisteleht)
vähemalt ühe sigareti nädalas. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks "halvemaks" pooleks ikka poisse ja kõik koerused püüti nende kaela veeretada, siis 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks. Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Millised aga sünnivad selliste suitsetavate emade-isade lapsed? Ja milline saab olema nende edaspidine elu? Millised võimalused saavad neil elada täisväärtuslikku elu? Need küsimused, ma loodan, jäävad paljusid lugejaid painama. Suitsetamise ajalugu Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi
Ameerika teadlased on välja selgitanud, et nikotiinist põhjustatud terviskahjustuste hulk on palju suurem. Suitsetamine pole eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. 2 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1. TEOREETILINE KÄSITLUS
Rühma osakaal on väga tähtis, sest suitsetamisest loobujatel ju üsna ühesugused probleemid. Taibatakse, et kellegi probleem pole ainulaadne, see kummitab kõiki loobujaid. Ka saadakse kiiremini targemaks, kuidas kõikidest valulistest punktidest jagu saada ning see pakub kergendust. Pealegi on rühmatöö individuaalsest nõustamisest palju tulemuslikum. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. http://www.zone.ee/killer666/ http://www.terviseleht.ee/200137/37_naised.php - Terviseleht 37/2000 http://www.terviseleht.ee/200032/32_suits.php3 - Terviseleht 28/2001 4
o Ajuinsult- ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, võib raskemal juhul lõppeda surmaga. o Südameinfarkt- ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. o Gangreen- raske haigus, mis on puudulikust verevarustusest tingitud. o Veresoonte lupjumine ateroskleroos. o Bronhiit- kopsutorude ehk bronhiide limaskesta põletik. o Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia. Noored suitsetajad Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas suitsetajateks umbes 80%. Enamus suitsetajaid, ükskõik mis vanuses, teab, et suitsetamine suurendab kopsuvähi, südamehaiguste ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal aga usutakse, et noores eas ei teki mingeid kahjustusi suitsetamisest paljude aastate jooksul. See on aga valelik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale! · Suits ja nikotiin teevad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem
struktuuri. Soome uurijate arvates seemnerakkude liikuvus väheneb rutem paljusuitsetavatel meestel võrreldes mittesuitsetajatega. Praegusel ajal viljatuse tõttu uurimistele ja ravile tulevatele inimestele antakse kõigepealt soovitus suitsetamine lõpetada. Üldiselt ei ole märgatud erinevusi suitsetavate ja mittesuitsevate hormoonibilansis. Suitsetamise lõpetamine Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Suitsetamist tasub alati maha jätta. Mahajätmise mõjud on vahetult märgata hingamiselundite ja vereringe toibumises. Kopsuvähirisk väheneb olulisele 5-10 aasta pärast peale suitsetamise lõpetamist. Ühe uurimise käigus vaadeldi 20 impotentsuse all kannatavat üle 45 aasta vanust suitsetavat meest, kes lõpetasid suitsetamise. Mõne kuu pärast alustasid peaaegu pooled neist normaalset suguelu.
kohvi. Ergutab meeli, ka seksuaalsust." •Kuivõrd suitsetamine ikka on kahjulik!? "Mu vanaisa suitsetas 63 aastat ja suri siis 91 aastasena kui jättis enne surma pool aastat suitsetamise. Olen suitsetanud lugematu arvu sigarette, aga ikka elus, ei tunne mingeid kaebusi, mis viitaksid sellele, et olen haige" Suitsetamine Tegurid, mis sunnivad noori suitsetama: •uudishimu •protestimeelsus •eakaaslaste surve Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Suitsetamine Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. •Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, parodontiit ja igemehaigused, hammaste väljalangemine. •Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
Enamus suitsetajaid osalevad nende seminaridel, sest nad teavad kedagi, kes jättis Allen Carr’i meetodi abil suitsetamise ja kes ei igatse seda absoluutselt. Tegemist on maailma edukaima meetodiga, mille õnnestumisprotsent on üle 90. Allen Carr lõi meetodi aastal 1983, ning tänu sellele on tänaseks miljonid endised suitsetajad õnnelikud mittesuitsetajad. Allen Carr’il on enam kui 150 esindust enam kui 45 riigis maailmas. Uuringute kohaselt soovib ligi 70-80 % suitsetajatest enda sõltuvusest vabaneda, kuid ei tea kuidas seda teha. Üle kümne aasta on Allen Carr „Easyway“ aidanud ka koos tööandjatega suitsetajatel sõltuvusest vabaneda. Eestis suunasid nad enda tegevuse firmaturule 2011. suvel. Töötajate suitsetamisest loobumine on tööandja huvides kuna: 1) Suitsetajal kulub suitsupausidele päevas 30-90 minutit, mis teeb aasta kokkuvõttes 14-42 tööpäeva; 2) Statistika kohaselt võtavad suitsetajad mittesuitsetajatest 5 haiguspäeva aastas enam;
tunnete kui suitsetate ning miks te just sel hetkel pidite sigareti läitma. Viivitage mõned hetked enne kui sigareti haarate. Seadke piiranguid luues ning laiendades kodus, tööl ja autos suitsuvabu piirkondi ja märkige iga suitsetatud sigaret kellaajaliselt ning põhjus, miks suitsetasite (Teesalu, S. "Suitsetamisest loobumine "Terviseleht 19. jaanuar 2000.a.) Abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on ise ja ilma abi(vahendite)ta suutnud suitsuorjusest vabaneda. Edukamaks kujuneb mahajätmise üritus, kui abivahendina on kasutatud vastavaid plaastreid või närimiskummi. Edukam on suitsetamisest loobumine siis, kui abiks ja toeks on olnud eriettevalmistusega arst (Sepper, S. "Suitsetamisest loobumine-unelm või tegelikkus",
Teadustöö teemaks valisin "Suitsetamise populaarsus Kuressaare Gümnaasiumi põhikoolis", et mõista probleemi suurust ja tähtsust. Probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Nikotiini-sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiinigiga. Probleemid: 1.Kuidas mõjutab tubaka tarbimine inimest?
mükoplasmalaadne arhe. Ei ole nii termofiilne, kui Thermoplasma. Membraanis dieeterlipiidid. Oksüdeerib rauda ja mangaani hapnikuga. Kemolitoautotroof. · Arhede evolutsioonipuul hargnevad hästi juure lähedalt. Thermococcus ja Pyrococcus. · Fakultatiivsed anaeroobid, heterotroofid. · Metaboliseerivad väävlit (hingavad väävliga). Thermococcuse ja Pyrococcuse esindajad on isoleeritud mustadest suitsetajatest. · S + orgaanilised ained ---> H2S + CO2 · Pyrococcus furiosuse DNA polümeraasi kasutatakse PCRs. Teeb vähe vigu. Pfu polümeraas. · Thermococcus litoralis sünteesib nn Vent-polümeraasi.
inimese haigestumise kopsuvähki. [], [] Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid alad, mis geoloogiliste andmete ja eelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski aladena. Enam kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatud erineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 100Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähke 15% ja enam, levivad kõikjal Põhja Eesti pankranniku lähialadel. Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutest ulatuvad 400 - 1000Bq/m3, levivad paljudes Põhja Eesti valdades, Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriskiga alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400Bq/m3, esineb pea kõikjal Eestis [] Viimases uuringus mõõdeti radoonitaset 208-s lasteasutuses. Uuringuga tuvastate, et peaaegu
Radoon 1998-2001 uuringud elamute radoonitasemete kohta. Siseõhu kõige kõrgem keskmine tase - 103 Bq/m3 oli ühepereelamutes. Eestis on ca 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsus- kontsentratsioon > 400 Bq/m3 ja kus on soovitav rakendada meetmeid eluruumide õhus radooni sisalduse vähendamiseks. # Leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal 90 inimese haigestumise kopsuvähki. # Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähki on 15%. Kõrge radooniriskiga alad (>400-1000 Bq/m3) levivad paljudes Põhja- Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3, esineb pea kõikjal üle Eesti. OHTLIKUD AINED Kemikaalid, mõju inimtervisele ja elusorganismidele · _ Akumuleerumine · _ Hajumine · _ teisenemine · _ biotransformatsiooni protsessid
annaabi.ee 
