Kuulamisoskus KUULATA TULEB SELLEKS, ET MÕISTA! Väga tihti me eksime sellega, et me kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvid ja motiivid.
perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vastavusse öeldud sõnadega , kuid seda on üsna keeruline teha. Sa pead täpselt teadma milliseid liigutusi, milliste sõnadega koos kasutama peab, millised liigutused näitavad sind enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma
ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõistetavaks teha. Suhtlemine ei ole üksnes sõnaline tegevus. Üsna oluline hulk infot jõuab meieni ka teiste käitumist jälgides. Albert Mehrbian'i järgi oleks jaotus selline: · 7% verbaalne (sõnaline); · 38% vokaalne (hääle valjus, toon, rütm); · 55% kehakeel, põhiliselt näoilme. Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine Kas see nii täpselt on, ei julge kinnitada ega vastu vaielda, aga kindlasti on olukordi, kus me saame kehakeelt jälgides rohkem infot (ehk ka tõesemat infot) kui sõnadest. Seda eriti juhtudel kui need omavahel ei ühildu. Mittesõnaline ehk verbaalne käitumine koosneb mitmetest komponentidest: · Isikuruum; · Näoväljendused; · Silmside; · Vokaalsed vihjed; · Kehakeel. 1
Pimedatl on aga peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteisitingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu ja temperatuuriaistingud. 6 Kokkuvõte Inimesel on viis põhilist meelt. Nendeks on nägemismeel, kuulmismeel, kompimismeel, haistmismeel ja maitsmismeel. Silmadega me näeme ümbritsevat maailma. Kõrvadega me kuuleme üksteist ning kuulmine on üks põhilistest suhtlemisvahendeid, kuna me kuuleme kõrvadega, mida teine ütleb. Kompimismeel on eriti tähtis just pimedatel. Kompimisega me tajume eseme suurust ja kuju. Samuti saame aru kompimisega, kas ese on kuum või külm. Ninaga me haistame, tunneme end ümbritsevaid lõhnu. Ka igal inimesel on erinev lõhn. Me maitseme keelega. Keelega tunneme me erinevaid maitseid. Kõik inimese meeleelundid on inimesele tähtsad. Kui üks meel neist ei tööta, siis selle asemel töötab mingi teine meel hoopis tugevamini
Suhtlemine kujuneb inimeste eelistuste ja vajaduste baasil. Üheks väljundiks on kuulujutud. Uuringud on näidanud, et mitteametlik suhtlusvõrk on kiire ja üllatuslikult täpne ning kannab palju infot. Samas töötajad peavad seda infot siiski ebatäpseks ja vähemkvaliteetseks ning saavad nad sellest kanalist rohkem infot kui tahaksid.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) 1.2 Suhtlemisevahendid Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Me ei teadvusta tavaliselt neid suhtlemisel, kuid tegelikult on mitteverbaalsetel suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid Need on helilised märgid, mille abil vahendatakse teavet
toimingute interioriseerimise üldise seaduse alusel. Olenevalt sellest, millised on need välised toimingud ja kuidas toimub nende interioriseerimine - omandatakse mõtlemis- toimingud kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste represen- tatsioonidega. Kõne areng Eelkoolieas muutub laps iseseisvamaks, tema suhtlemisring laieneb. Viimane nõuab omakorda täielikumaid suhtlemisvahendeid, eelkõige kõnet. Kui täiskasvanu puhul piisab lapse ootavast või küsivast pilgust, et saada soovitut, siis ühises mängus eakaaslasega peab olema väga aktiivne. Ühist tegevust on vaja planeerida, kooskõlastada, oma seisukohta kaitsta. On selgunud, et kõne planeeriv funktsioon tekib just lapse suhetes eakaaslastega. Samuti on eakaaslasele suunatud lause pikem ja keerukam. Eelkooliea lõpuks laps mitte üksnes kasutab kõnet, vaid hakkab
Funktsionaalne kirjaoskamatus - inimene oskab küll lugeda, kuid tal pole piisavalt lugemiskogemusi, et saada aru organisatsiooni dokumentidest (ameti- ja tööjuhendid, eeskirjad, lepingud). Ta loeb sõnu kokku, kuid ei saa aru kogu teksti mõttest. Valikuline taju näeme seda, mida me tahame näha ja kuuleme seda, mida tahame kuulda. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib nimetada ka helilisteks e. sõnalisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse: · kõne kiirust, · rütmi,
Olete nõus vastama?) Mida vähem põhjendusi annad, seda parem -nõrk argument lahjendab tugeva Just nagu meetod kontrolli kokkulepet (Nüüd on just nagu kõik selge, kuid mul on siiski teatud ebakindlus...) Kohe läbirääkimiste alguses püüa saavutada kontakt ja kooskõla. Selleks kasuta nii verbaalseid kui mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (NB! Rütm). Alguses on ikka ka veidike sellist tegevust, mida nimetatakse small-talk. Berne`i järgi on need rituaalid või ajatäited. Hoia meeles ja tea, mis on sinu eesmärk ja tõendid, mis näitavad ,et oled selle saavutanud. Samas püüa teada saada teise osapoole eesmärgid ja tõendid selle saavutamise kohta 5 Kogu protsessi vältel määratle läbirääkimine ühise lahenduse otsimisena
Ma ootasin sind pool tundi. Ma soovin, et sa mulle teinekord teatad, kui sa ei tule." Teise käitumise mõju selgitamine Mõnikord on oluline kõnelda partnerile tema käitumise mõjust/tagajärgrdest, hinnast, kui võib arvata, et hinnanguvabast kirjeldusest aru ei saada. Et sellist mõju, hinda, tagajärge kirjeldada nii, et teine seda vastu võtta saaks, tuleks püüda olla võimalikult objektiivne. Suhtlemisstiilid Inimestevahelisel suhtlemisel kasutatakse mitmesuguseid suhtlemisvahendeid, mis on nagu tehnilised võtted, mille käivitavad inimeste tõekspidamised, huvid, oskused, võimed. Viimaste koostoimel kujunevad välja suhtlemisvahendite kasutamise viisid, mida nimetatakse suhtlemisstiilideks. Suhtlemise avatus näitab, kuivõrd inimene ennast suhtlemises avab teistele. See väljendub selles, kui avatuna või suletuna teised teda tajuvad. Avatus võib olla kõrge või madal. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet ja
1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
majandus harude ,,venestamine" majandusharude venestamine Kaubanduse kiirele arengule kasvas Tänu kaubanduse kiirele arengule tarbimis ja ostmis vajadus. kasvas tarbimis- ja ostmisvajadus. Kaubanduse kiire arengu tõttu kasvas tarbimis- ja ostmisvajadus. Järgnevalt analüüsingi erinevaid Järgnevalt analüüsingi erinevaid suhtlemis vahendeid riigiasutuses, suhtlemisvahendeid riigiasutuses, mis iseenesest ei tohiks erineda mis iseenesest ei tohiks erineda äriettevõttega. äriettevõttest. Kui kirjutan täiendsõna omastavas käändes välja, siis sarnastel juhtudel liitumist ei ole. Vigane Õige kaubanduse- ja teeninduse kaubanduse ja teeninduse valdkonnas valdkonnas; parem: kaubandus- ja teenindusvaldkonnas
Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust. Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või süüa (kui söötmise ajal pöörab pilgu ära). 2. Häälitsemine. Beebi püüab kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud Lalisemine või lallamine kordab kuuldud häälikutekombinatsioone. Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.) Häälitsemine on üks esimesi suhtlemisvahendeid. 3. Naeratamine ja naermine. Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega. 4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud).
sellele, kes seda põhjustas. Korrektne viis eneseväljendamiseks on meeldiv ja napisõnaline teadaanne oma pahameelest ja selle põhjustajast otse allikale. Lahenduse leidmine vajab mõlema poole arusaamist ja mõistmist ning soovi probleem lahendada. Kasuta kehtestavat käitumist. VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib eesti keeles nimetada ka helilisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised
vanem ei mõtleks vaid saavutusele ja ei suruks talle peale mitte eakohast koolilikku õpimissvormi. TUNNETUSLIK ARENG Tunnetus - s.o seda liiki intellektuaalne aktiivsus, mis on seotud teadmiste omandamisega, nende organiseerimise, ümbertöötamise ja käsutamisega. Tunnetuslikku arengut eelkoolieas mõjutab oluliselt kõne areng ning tahtelisuse kasv. KÕNE ARENG Eelkoolieas muutub laps iseseisvamaks, tema suhtlemisring laieneb. Viimane nõuab omakorda täielikumaid suhtlemisvahendeid, eelkõige kõnet. Kui täiskasvanu puhul piisab lapse ootavast või küsivast pilgust, et saada soovitut, siis ühises mängus eakaaslasega peab olema väga aktiivne. Ühist tegevust on vaja planeerida, kooskõlastada, oma seisukohta kaitsta. On selgunud, et kõne planeeriv funktsioon tekib just lapse suhetes eakaaslastega. Samuti on eakaaslasele suunatud lause pikem ja keerukam. Eelkooliea lõpuks laps mitte üksnes kasutab kõnet, vaid hakkab
mida aktualiseerida, ta ei erita tajuväljas objekte, millest räägitakse. Keeleüksusi ei suudeta kokku viia tegelikkusega. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimisvõimet. Juhul kui esmaseks puudeks on kõnepuue, on olukord teine. Esialgu arenevad neil lastel intelelktuaalsed protsessid võrdväärselt eakaaslastega. Kuna lasp ei omanda keelevahendeid, otsib ta alternatiivseid suhtlemisvahendeid nagu zestid, osutamine. Just suhtlemisaktiivsus eritab primaarse kõnepuudega laspi primaarse intellektipuudega lstest, viimaseid rahuldab nende kõne seisund. Kuid ohtlik on lapsele olukord, kus intellekti käsutuses ei ole keelesüsteemi, sest siis pidurdub vasrti ka intellektuaalsetre protsesside areng. Väljapääsuks on kõne arendamine või alternatiivsete suhtlusvahendite kasutuselevõtt. Kui lapse arengut mitte korrigeerida, kujuneb välja
jäädvustamine. · Liiga spontaanset päevikut ohtlik pidada, seda võidakse uurija vastu ära kasutada. Valik meetodeid: · Võrgustikuanalüüs inimese/grupi suhtlusringkonna väljajoonistamine; nõuab rohkem vaatlust kuna inimeste jutu järgi päris ei saa. · Genealoogiline meetod kohalike abiga sugupuude välja joonistamine · Ankeetuurimused väga indiviidikesksed · Sümboliliste interaktsioonide analüüs jälgida mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (mida inimesed ei pruugi ise teadvustada). Annab vihjeid konktreetsest käitumisest; häirib inimesi vähem. Intervjuu: · Sissejuhatav intervjuu (peale seda võetakse inimest hiljem paremini vastu) · Süvaintervjuu - Struktureeritud: küsimused täpselt ette valmistatud. - Poolstruktureeritud: koostatud on küsimuskava, milles on välja toodud teemavaldkonnad, probleemide ring (uuritavatele on meeldivam vähem-formaalne situatsioon)
arendamine, ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste kujundamine ja arendamine. Motoorika valdkonnas arendatakse ja kujundatakse põhiliigutusi, silma ja käe koostööd, kahe käe koostööd, peenmotoorikat ja liikumisaktiivsust. Kommunikatsiooni valdkonnas vajab arendamist kõne mõistmine ja kasutamine suhtlemiseks. Kõnetute ja madala kõnearenguga laste puhul rakendatakse alternatiivseid suhtlemisvahendeid (lihtsustatud viiped, piktogrammid) nii lasteaias kui ka kodus. Sotsiaalsete oskuste kujundamisel alustatakse emotsionaalse kontakti loomisest lapsega, seejärel toimub koostööoskuste kujundamine täiskasvanutega, hiljem eakaaslastega, minapildi loomine, kujutluste täpsustamine lapse perest, adekvaatse käitumise kujundamine, rollimängu kujundamine ja õpetamine. Raske ja sügava vaimupuude korral on
üldtunnustatud käitumistavasid Arutelu ülesanded. Suhtlemisahela kasutab erinevaid Õppevideo komponendid. Verbaalne ja suhtlemisvahendeid, sh järgib Rühmatöö Rollimängud telefonisuhtluses. mitteverbaalne suhtlemine. telefoni- ja internetisuhtluse Juhend Interneti teel ametikirjadele Suhtlemise alustamine ja head tava Analüüs vastamine. lõpetamine. Positiivse
üldine tunnus ja mis on individuaalne joon. Saussure'i mõistestik - Leksikaalsed suhted jagunevad kahte suurde liiki: paradigmaatilised (nt hüponüümia, metronüümia, sünonüümia, vastandus) ja süntagmaatilised (nt kollokatsioonid, idioomid). 5. Semantika, süntaktika ja pragmaatika lingvistikas - süntaktika märk-märk; semantika märk-reaalsus/referent; pragmaatika märk adressaat/adressant . Morrise järgi (Ivici järgi) pragmaatika käsitleb suhtlemisvahendeid nende seoses inimesega, mis toimub inimesed, kui ta saadab või võtab vastu teate; millest sõltub suhtlemise viis; missugusel määral on suhtlemise vorm tingitud kultuuritüübist. Semantika eesmärgiks on seletada märkide ja nende poolt tähistatavate mõistete vahekorda. Süntaks uurib vahekordi märkide eneste vahel mingis antud kommunikatsioonisüsteemis. 6. Ikoonid, sümbolid ja indeksid lingvistikas - Loomulik keel on sümboliline
mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid · tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1. Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad · limiteeritud aeg · limiteeritud arv õpilast kasuta mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid kasuta lähedust kasuta grupitööd pööra tähelepani kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat käitumist märgista käitumine, mitte õpilane anna valikuvõimalus kasuta mina-teadet Mina-teate valem (kehtestav käitumine) 6
võimendajast. jäänukzestid pöidla imemine, küünte närimine, kägarpoosi võtmine jne. rütmurid kõne ilmestamiseks, ka zesti rütmiks. Igal inimesel on kalduvus eelistada ühte või mitut rütmuri signaali Järgnevalt käsitlen levinumaid visuaalseid suhtlemisvahendeid. Pea asend Küljelekallutatud pea reedab kuulajat, ettekallutatud peaasend aga ründajat. Seda juhul, kui pole tegemist halvasti nägijaga. Käed Avatud peopesaga zestid viitavadki avatusele, usaldusele. Zestid rusikaga, sõrmega, pöidlaga viitavad tavaliselt võimule, agressiivsusele. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 66
siis. Kõne, sh teksti mõistmine Laura saab aru teksti sõnumist, ta suudab seostada keelelist informatsiooni konteksti ja situatsiooniga. Teksti kui terviku kohta küsimusele vastamisel eksis Laura vaid korra. Laps ei osanud Palliloo puhul vastata küsimusele Mida tüdruk sellest õnnetusest õppis? Vastates küsimusele rõõmsat olla...rõõmus olla. Laura mõistab nii verbaalseid kui mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Laps mõistab grammatilisi vorme, põimlauseid ning pöördkonstruktsioone. Kõikide eelpool mainitud ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse (vt lisa 7, ül 5.1; 5.2). Teksti kohta esitatud küsimusi mõistis Laura üsna hästi. Laps vastas „Lumememmeloos“ õigesti kõigile 12-le küsimusele. „Palliloos“ ja „Tuviloos“ vastas laura 13-st küsimusest valesti ühele ja „Vanatädiloos“ 13-st kahele küsimusele
spuuded, millele sageli kirjanduses viidatakse, on teisejärgulise tähtsusega. Kõnet võib sel juhul vaadelda kui intellekti proteesi. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimist ja üldistamist. Primaarse alakõne (alaalia) puhul on olukord mõneti teistsugune. Esialgu arenevad neil lastel intellektuaalsed protsessid võrdväärselt eakaaslastega. Kuna laps ei omanda keelevahendeid, otsib ta teisi suhtlemisvahendeid (žestid, osutamine jne.). Just suhtlemisaktiivsuse, sh. alternatiivsete vahendite otsimise poolest erinevad kirjeldatud lapsed vaimse alaarenguga eakaaslastest (viimaseid rahuldab nende kõne seisund). Neist vahenditest varsti aga enam ei piisa. Väga ohtlik lapse arengule on seejuures olukord, et intellekti käsutuses ei ole keelesüsteemi. Seega pidurdub üsna varsti ka intellektuaalsete protsesside areng. Väljapääsuks on jällegi kõne arendamine või (mõnel juhul) alternatiivsete
Küüned on teenindajal hoolitsetud, ilma silmatorkava lakita, lühikeseks lõigatud, küünealused puhtad. Teenindaja ei kasuta tugevalõhnalisi parfüüme, tagasihoidlik lõhnastatus on aga omal kohal. Oluline on ihupuhtus. Teenindaja jumestus on tagasihoidlik. Hoiduma peaks ekstravärviliste lauvärvide ja huulepulkade, sätendavate puudrite jms, samuti kunstripsmete kasutamist. Meik on vaevumärgatav, mahedates toonides. Teenindaja jälgib ka oma kehakeelt ehk mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid, mida kasutab. Tal on sõbralik näoilme, korrektne kohahoiak, kiired (mitte kiirustavad) ja täpsed liigutused ning mitte liiga kiire (mitte ka loivav) kõnnak. Teenindaja väldib suletud asendeid (käed rinnal risti, ühe käega teisest kinnihoidmine). Teenindaja ei zestikuleeri hoogsalt ega vestle kolleegiga. Ta kasutab sõbralikku sõnavara, on teadlik hääle kui töövahendi kasutamise võimalustest, oskab klienti kuulata ja vestlust juhtida.
häälitsusi ning oma seisukohta-de visuaalsete sümbolistlike kanalite kaudu." sihilikku ähmastamist. "Inimesed loevad." Eeltooodud Griece postulaatide juurde sobib väga hästi veel viies (Sacks, Schegloff & Jefferson, 1974): Igal hetkel räägib ainult üks vestleja. Selle postulaadi realiseerimiseks on vestlejail palju erinevaid sõnalisi ja sõnatuid suhtlemisvahendeid. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 68 Keel tunnetuslikus kontekstis Meie keele omandamise ja kasutuse viisi ei mõjuta mitte ainult kultuuriline ja sotsiaalne kontekst, vaid ka tunnetuslik kontekst. See tähendab, et kõik, mida me ütleme, kirjutame ja mõistame, sõltub ka sellest, mida me teame ja kuidas me oma teadmisi organiseerime
annaabi.ee 
