Viimane peatükk käsitleb ökokaarti ning sellega seonduvat. Peatükid on jaotatud alapeatükkideks. 3 1. PEREKONNA STRUKTUURI KAARDISTAMINE Alljärgnevalt jooniselt on näha perekonna struktuuri kaardistus, mille aluseks on lähtmeandmetest saadud info. Joonis 1. Perekonna struktuur (autori koostatud) Antud perekonnas elavad koos Tiia ja Toomas, Tiia tütar Annika eelmisest suhtest ning Tiia ja Toomase ühised lapsed Andres ja Aimi. 4 2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED 2.1. Peresüsteemi analüüs Joonisel 1 olevalt genogrammilt võib välja lugeda pereliikmed, 3 erinevat põlvkonda ja kehtivad perestruktuurid. Lähteandetele tuginedes on antud juhtumi peamisteks klientideks Tiia ja Annika. Perekonna intiimsesse võrgustikku kuuluvad eelkõige nemad, kuid lisanduvad ka Tiia abikaasa Toomas ja nende lapsed Andres ja Aimi
Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Toomas muudab naiste elud küll huvitavamaks ja näitab, nagu keegi maailmas siiski hooliks neist, aga ma usun, et oma lahkumisega põhjustab ta vaid suuri hingepiinu ja oleks parem, kui naised teda ei kohtakski. Ma usun, et elu pärast Toomase lahkumist on suur piin ja mõni õrnema hingega naine on valmis need piinad lõpetama. Aga Toomas sellest ei hooli. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Sellepärast räägib ta pidevalt naistele ilusaid jutte elust koos temaga, aga see kõik on vale. Toomas ei oskagi vist tõtt rääkida või pole tõel tema jaoks lihtsalt mingit tähtust. Ta kõnnib üle inimeste, jättes neile vaid tühipaljad lootused, mis peagi purunevad.
· "Kogutud novellid I-III" 1940-1942 · "Ekke Moor" 1941 · "Leegitsev süda" 1945 · "Viimane romantik" 1949 · "Üle rahutu vee" 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" 19511959 · "Põhjaneitsi" 1991 4 Kokkuvõte Raamat algab sellega ,kui Neenu Moor tuleb laudast ja näeb rannas askeldavat naabrimeest-Toomas Üüvet. Samal ajal aga tulevad randa ka Toomase Üüve naine Enge ja tema tütar Eneken. Hiljem aga läksid nad kõik koos Ingelandi laadale , teepeal kuulsid nad puuotsas kägu kukkumas ning arvasid ,et eks see tähendab ikka kellegi musta surma peatselt. Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Neenu läks ruttu Ekke juurde ja hakkas temaga kohe pahandama ,et ta koguaeg sellised lolluseid teeb . Hiljem viis Neenu , Ekke tuppa , vahepeal aga käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli Engelandi külas palju tüdrukuid
kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi. Paljud olid pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. vanamehe suhtes juba lootuse kaotanud, aga mitte tema noor Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema õpilane, kes truult temaga koos merel käis kuni ta vanemad selle Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss käiks kaasas nendega, kes Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt midagi püüavad ja keelasid vanamehega merel käimise. ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu Santiago käis ikka merel edasi, aga ei suutnud mitte midagi püüda. saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist,
Ta hakkas uuesti rääkima Katariinast ja Maret vihastab. Ta käsib Nipernaadil öelda, kes ta tegelikult ning selle peale Nipernaadi jookseb onnist välja. Kaks inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt. Üks oli Jaanus ja teine mingi proua, kes oli uhkelt riides. Nad läksid Siimon Vaa hurtsikusse Nipernaadit otsima. Maret küsis, kas daam on Katariina Jee, mille peale naine hakkas naerma. Tuli välja, et naine on Inriid Nipernaadi Toomase naine. Ta rääkis, et Nipernaadi lahkub igal kevadel ja läheb reisima. Maret Nuttis. Nipernaadi astus tuppa ja küsis esimese asjana Mareti kohta. Nipernaadi pakkus Siimonile raha. Nipernaadi käitumisest võib järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas. Nipernaadi küsis, mis Maret pulmakingiks tahab (ta abiellub Jaanusega) ja tüdruk vastas, et kannelt, mille ta ka endale saab
kirja saatnud. Ta hakkas uuesti rääkima Katariinast ja Maret vihastab. Ta käsib Nipernaadil öelda, kes ta tegelikult ning selle peale Nipernaadi jookseb onnist välja. Kaks inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt. Üks oli Jaanus ja teine mingi proua, kes oli uhkelt riides. Nad läksid Siimon Vaa hurtsikusse Nipernaadit otsima. Maret küsis, kas daam on Katariina Jee, mille peale naine hakkas naerma. Tuli välja, et naine on Inriid Nipernaadi Toomase naine. Ta rääkis, et Nipernaadi lahkub igal kevadel ja läheb reisima. Maret Nuttis. Nipernaadi astus tuppa ja küsis esimese asjana Mareti kohta. Nipernaadi pakkus Siimonile raha. Nipernaadi käitumisest võib järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas. Nipernaadi küsis, mis Maret pulmakingiks tahab (ta abiellub Jaanusega) ja tüdruk vastas, et kannelt, mille ta ka endale saab
saatnud. Ta hakkas uuesti rääkima Katariinast ja Maret vihastab. Ta käsib Nipernaadil öelda, kes ta tegelikult ning selle peale Nipernaadi jookseb onnist välja. Kaks inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt. Üks oli Jaanus ja teine mingi proua, kes oli uhkelt riides. Nad läksid Siimon Vaa hurtsikusse Nipernaadit otsima. Maret küsis, kas daam on Katariina Jee, mille peale naine hakkas naerma. Tuli välja, et naine on InriidNipernaadi – Toomase naine. Ta rääkis, et Nipernaadi lahkub igal kevadel ja läheb reisima. Maret Nuttis. Nipernaadi astus tuppa ja küsis esimese asjana Mareti kohta. Nipernaadi pakkus Siimonile raha. Nipernaadi käitumisest võib järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas. Nipernaadi küsis, mis Maret pulmakingiks tahab (ta abiellub Jaanusega) ja tüdruk vastas, et kannelt, mille ta ka endale saab
tädile kirja saatnud. Ta hakkas uuesti rääkima Katariinast ja Maret vihastab. Ta käsib Nipernaadil öelda, kes ta tegelikult ning selle peale Nipernaadi jookseb onnist välja. Kaks inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt. Üks oli Jaanus ja teine mingi proua, kes oli uhkelt riides. Nad läksid Siimon Vaa hurtsikusse Nipernaadit otsima. Maret küsis, kas daam on Katariina Jee, mille peale naine hakkas naerma. Tuli välja, et naine on Inriid Nipernaadi Toomase naine. Ta rääkis, et Nipernaadi lahkub igal kevadel ja läheb reisima. Maret Nuttis. Nipernaadi astus tuppa ja küsis esimese asjana Mareti kohta. Nipernaadi pakkus Siimonile raha. Nipernaadi käitumisest võib järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas. Nipernaadi küsis, mis Maret pulmakingiks tahab (ta abiellub Jaanusega) ja tüdruk vastas, et kannelt, mille ta ka endale saab
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Kolmas peatükk Juliusel oli koolis ühe klassiga probleeme ning see jäi teda terveks päevaks painama. Õhtul sai ta aga meeldiva üllatuse osaliseks kui Sagrits külla tuli. Julius ei tundnud teda esialgu äragi. Sagritsast oli saanud raamatupidaja. Sagrits lausus: "Aga mis teha-me võime küll ütelda, et meie teeme ja meie läheme, aga tegelikult viiakse meid ja tehakse meiega, ja me polegi midagi muud kui malenupud Suure Maletaja käes." Neljas peatükk Sadas lund. Marie tuli Annale külla. Ta oli saanud teatrietenduses rolli ning soovis, et Anna teda vaatama tuleks. Ta esines Milly Sinilille nime all. Anna aga plaanis ära sõita. Anna innustas Juliust oma unistusi täitma. Julius jagas inimese elu neljaks ajajärguks: kuldseks, hõbedaseks, vaskseks ja raudseks. Julius plaanis ülikooli minna ning rääkis plaanist veel üks laps üles kasvatada. Anna oli rase ning Emmi tahtis tema last kui enda oma üles kasvatada, et õde häbist päästa (Anna oli vallaline ja rase).
Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS....................
karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. ERNEST HEMINGWAY ’’VANAMEES JA MERI’’ Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast
Berliinis. Hoonel oli siseõu, lift ja palju muud luksuslikku. Alguses oli Lennartil kohanemisraskusi, sest keel oli jõudnud ununeda. Olukori paranes siiski kiiresti ning peagi rääkis ta prantsuse ja saksa keelt ühtviisi ladusalt. Lennart jätkas kooliteed Jansonde-Sailly lütseumis. Millegipärast ei õpetatud Lennartit eesti keeles kirjutama, ema pani ta hoopis klaveritundi. Lennart ei tundnud end klaveri taga kuigi mõnusalt muusikaõpingud vahetati inglise keele tundide vastu. Need olid poisi meelest sama vastumeelsed ja igavad kui klaveritunnidki. Teisel Pariisi-perioodil said prantsuse gootika, Reimsi ja Roueni katedraalid, muuseumid, Louvre, Luxembourg'i aed ja teised vaatamisväärsused pere vanemale pojale hoopis teistmoodi tuttavaks kui mõni aasta varem. Lennart tundis hästi Pariisi arvukaid kultuuriväärtusi, aga Eesti kultuurist kirjandusest, ajaloost ja geograafiast teadis ta väga vähe.
tuttavaid kaasa võtaks, sest neil on vaja suurt publikut. Nüüd seadis Ekke sammud kodupoole, teiselepoole Ingelandi. Tee peal nägi ta aga ühtäkki naabrimees Toomas Üüvet, kes istus maas, viinapudel kõrval. Eneken istus vankris, kahvatu ja nutetud silmadega. Toomas murrab nüüd puult vitsa ja hakkab selle hobust peksma, sest too polnud liikunud juba neli tundi kohalt ja toomasel oli küllalt aidanud. Ta karjus, et mustlane teda petnud oli ja et ta oma raha tagasi tahab. Aga ta ei saanud kedagi appi ka kutsuda, sest ta oli praalinud enne kui odavalt ta enesele hobuse oli saanud. Ta käskis Enekenil minna koju ja kellelegi mitte midagi selle kohta öelda. Samal hetkel aga läheneb see sama mustlane oma üheteistkümne lapse ja tema naisega, kes oli laadal nn surnud. Mustlane annab ohjad naise kätte ja ronis ise vankrist maha, küsis siis et mis viga on
Toomas Üüvele. Kui Ekke Moor piisavalt tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa. Jõudes ema juurde nägi ta, et too magab muru peal, rahakott käes. Ekke vaatas, et ema magab nii sügavasti, et kui mõni varas oleks raha võtnud, poleks ta arugi saanud. Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURIEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT URMAS KIBUSPUU Referaat Juhendaja: Tiina Saluvere Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KIBUSPUU NOORPÕLV............................................................................................. 3 LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND.............................................................................. 4 9 HOOAEGA............................................................................................................ 6 ELU VÄLJASPOOL TEATRIT....................................................................................... 7 SURM.................................................
alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma Neideri suhtumist
Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve
Ka Martin oli Uku kukkumist näinud. Kohe helistas ta Uku isale ja kutsus abi. Miks hakkas Uku nutma? Mis juhtus Uku põlve ja küünarnukiga? Milleks oli Martinil telefon kaasas? Miks hakkas Uku nutma? Milleks helistas Martin Uku isale? 4. Kuula mida ütlen neljanda pildi kohta. Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta puhastas poisi haavad ja pani plaastrid peale. Mida tundis isa? Miks oli isa ehmunud? Milleks läks isa Uku juurde? Mida tegi isa poisi haavadega? Miks peab haavu puhastama? 5. Nüüd kuula 5 pildi kohta. Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole. Kuidas sai Uku koju?
leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde. Pisike tüdruk jäigi pere juurde ning ta sai endale nimeks Tiina. Tema saabumisest on juba möödunud hea 10 aastat. Nii Margus, Mari kui ka Tiina on täiskasvanud inimesed. Selleks ajaks on ka tunded tärganud, mis on enamad kui õe-venna vahelised. Mõlemale tüdrukule meeldib Margus kuid poisi süda hoiab Tiina ligi, kes on täielik Mari vastand. Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Seega on noortevaheline armastus traditsioonidevastane. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja
põrsas.“ Lk 24 - koju tormates tahtis Leemet emale külast rääkida, aga kedagi peale onu polnud kodus, jutustas siis onule, rääkis rehast, mispeale onu seletas, et neil seda vaja pole, seda vajatakse heina tegemiseks, aga nende loomad hangivad ise süüa, külaloomad kardavad külma ja neid metsa lastes, ei saaks inimesed neid enam kätte, kuna ei tunta ussisõnu - ka voki laitis onu maha, öeldes, et nende nahad on kordi soojemad ja mugavamad, Jeesuse kohta ütles, et ühed usuvad haldjaid ja käivad hiies nagu nemad, teised aga Jeesust ja käivad kirikus, mis on lihtsalt moeasjaks - Leemet oli pettunud, et onu asjadest nii ei vaimustu nagu tema ja kõik maha teeb, onu pidas külarahvast hulludeks, kuna neil on palju riistapuid ja seda ainult seetõttu, et ei osata ussisõnu, mispeale Leemet teatas, et temagi ei oska, kuid onu kinnitas, et ta hakkab neid kohe õppima ja
Üks suurem tüdruk Hortensia jutustas neile direktriss Sõnnistest hirmulugusid.Direktriss pidi karistuseks lapsi türmi panema, kus sai pimedas ainult valvel seista, sest seinad olid kaetud teravate naeltega. Hortensia jutustas, miks ta türmi oli sattunud (direktori toolilesiirupi kallamine, tema spordipükstesse kiheluspulbri raputamine) Niisiis käis õpilaste ja direktrissi vahel lakkamatu sõda. Sõnniste oli kord kuulus vasaraheitja ja nii viskas ta klassi aknast välja ka poisi, kes tunni ajal kommi sõi. Ja kõige kinnituseks nägid lapsed oma silmaga, kuidas Sõnniste väikese amanda vasarana lendu lasi, sest talle ei meeldinud tema patsid. Matilda ja Lavender olid rabatud. 11. Bruce Iirlane ja tort Matilda ja Lavender arutasid, miks lapsevanemad lubavad direktrissil niimoodi käituda. Matilda arvas, et lihtsalt keegi ei usuks seda, mida preili Sõnniste koolis lastega korda saadab. See on liiga pöörane, et seda uskuda.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Trofimov)
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) · "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) · "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Tro
Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985lk 17 ). Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Siis oli tulnud hea onu ja võtnud poisi oma tallu. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi
02,64) Euroopa Karika Superliiga 1. koht Eesti koondises 2004 ja 2005 Universiaadil Ýzmiris (Türgi) 4. koht kümnevõistluses 2005 (7644) Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis 2006 17. koht kümnevõistluses (7503) 18. juulil 2004 võitis 7763 punktiga Fred Kudu mälestusvõistluse Tartus Isiklik rekord kümnevõistluses 7972 punkti (Arles 2006), seitsmevõistluses 5806 punkti (Tallinn 2007) 3.6 Valter Külvet 9. veebruaril 1964. aastal sündinud Valter Külvet sai isa Toomase innustusel ja juhendamisel Õisu-mail põlvepikkuse poisina spordiaabitsa selgeks. Külvet oli meie kergejõustiku-ajaloo andekamaid sportlasi. Valter Külveti osavus ja tublidus paistis eredalt silma TV-10 olümpiastardi võistlustel. 1981. aastal püstitas ta 8104 punktiga kümnevõistluses juunioride maailmarekordi. 17-18aastastest pole tänapäevani keegi nii palju punkte kogunud. Hooaeg hiljem ületas Külvet 18aastasena Götzises kuulsuste keskel esmakordselt elekterajavõtuga
Terve elu oli ta tundnud tagakiusamist ja mitte aktsepteerimist. Villust hoolis ta väga ja oli tema vastu hell. 1. Eevi elu oli olnud raske, kuna üks mees kiusas teda. Naise kaitseks astuti välja ning tapeti kakluse teel. Tapjaks osutus Villu ja selle eest pidi ta ka 2 aastat vanglas istuma ja ta pidi last üksi kasvatama ja ootama oma elu armastust. 2. Veel pidi ta kannatama armukolmnurga tõttu. Eevi ihkas Villut, kuid Villu armastas tegelikult Annat. Armukadeduse tagajärjel soovis ta Annale öelda, et ta Villu rahule jätaks, kuid ta ei saanud kuidagi juttu üles võetud. 3. Ta pidi ka toime tulema oma ema ning armastatu surmaga. Ta nuttis kohutavalt, kuid Anna lohutas teda ning võttis ta oma tiiva alla. 4. Mida tähendas lause ,,Kõrboja läheb koos kahe Mousiga"? Lause tähendab seda, et Kõrboja perenaine lahkub koos kahe koeraga. Villu oli peol olles nii purjus, et meenutas kõndides Kõrboja koera Mousit ja rahvas tegi selle üle nalja ja see nali jätkus ka pärast pidu. 5
Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga.
värvid, loodusdetailid ja esemed. SISUKS SAATUSLIK ARMASTUS- ,,Toome helbed" initsiatsioon Tuglase loomingusse. (initsiatsioon lapse täiskasvanuks saamine hingelisel tasandil. Tavaliselt elatakse läbi mingi konkreetne sündmus, mis lapse arengut suuresti mõjutab.) Väliselt sündmustik praktiliselt puudub. Lugu kahest talulapsest, poisist ja tüdrukust. Tüdruk hakkab tundma poisi vastu emalikku kiindumust, tahab tema eest hoolitseda. Poiss aga ei mõista seda. See viib tüdruku hingelise kriisini ta mõistab, et nende omavahelistesse suhtesse on tulnud midagi keerulist. ,,Inimesesööjad" initsiatsioon. Kamp väikesi lapsi mängivad inimsööjaid, see on nende meelest kõige jubedam asi maailmas. Mängu käigus leiavad nad ülespoodud tüdruku, kes tappis end õnnetu armastuse pärast. Lapsed tajuvad elu tegelikku õudust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
