Kool Nimi klass Kõhunääre ja sugunäärmete hormoonid Referaat Juhendaja: Kuupäev Sissejuhatus: Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilisedkeemilised ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri
SOO MÄÄRAMINE Sugukromosoomid Sugu määravad kromosoomid. Sugutunnused Vaid ühele sugupoolele iseloomulikud ehituslikud ja talituslikud tunnused. Lahksugulisus- Ühel indiviidil vaid ühe sugupoole (kas emase või isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu Liitsugulisus- Ühel indiviidil mõlema sugupoole (nii emase kui ka isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu. Ajalooliselt on välja kujunenud mitu soo määramise viisi. Kõige täiuslikum on soo määramine erinevate (X ja Y) sugukromosoomidega. Sugukromosoomid on inimestel kõikides rakkudes, nii keha kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis moodustavad 23 paari. Neist ühe paari moodustavad sugukromosoomid, mis mehel ja naisel on erinevad, vastavalt XY ja XX Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes
Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Master text styles kõhunäärme ehk pankrease Second level sisesekretoorsed saared, Third level neerupealised, Fourth level sugunäärmete endokriinne osa. Fifth level Tuntud üle 40 hormooni Polüpeptiid- ja proteohormoonid Steroidhormoonid Kilpnäärmenormoonid Suguhormoonid Pankrease hormoonid Suprarenaalnäärmete Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid
impotentsuse. Suguvõime kutsub progresseeruvalt puhuti näiliselt kõrgendatud sugulise külgetõmbe foonil. See on seletatav pea- ja seljaajus asuvate sugu tsentrumite hävitamisega alkoholi toimel. Lahanguandmed on näidanud, et alkoholi kuritarvitajatest on 52% mandunud sugunäärmed. See on üheks meeste viljatuse põhjuseks. Uuriti 460 kroonilist alkoholismi põdevat meest kroonilise alkohoolse intoksikatsiooni mõju selgitamiseks sugunäärmete hormonaal- ja generatiivsele funktsioonile. Selgus, et 12,4% neist ei olnud võimelised sigitama lapsi. Kõige enam viljatuse all kannatavad haiged on 30-39 aasta vanuses. Tavaliselt on see just kõige soodsam eluperiood järeltuleva põlvkonna saamiseks. Nimetatud vanuses haigetel on täheldatud peale generatiivse funktsiooni rikutuse ka potentsihäireid mitteküllaldase erektsiooni ja enneaegse ejakulatsiooni näol
- on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e. kasvuhormoon – reguleerib kasvu türotroopne hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa – epitaalamuse koostisse (selle tõttu vahel ei loetagi teda endokriinnäärmeks!), - koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, - eritab mitmeid hormoone, mis mõjutavad peamiselt sugunäärmete tööd.
Munand - Mehe peamine suguorgan Sperma - Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme Ovulatsioon - Munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine Munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Viljatus Võimetus saada järglasi Idulane Varajane arengukäik kus väline sarnasus inimesega puudub Platsenta Lootekest mille kaudu on ema lootega ühenduses Munasari Nais-suguorgan kus moodustuvad munarakud Loode Areneb idulasest, omab inimesega sarnaseid jooni Nabanöör Ühendab loodet platsentaga Bioloogiline surm Pöördumatu surm Kliiniline surm Surmaseisund kust on võimalik elustada Sugurakkude valmimine: Suguorganid:
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus
ravimisel. Hormoonpreparaatide kontrollimatu kasutamine võib organismis esile kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava hormoon türoksiin sisaldab joodi, teeb see asjaolu joodi inimese toidus väga oluliseks
väljapoole. · Eesnäärmepõletik- Seemnepurse on valulik · Vasektoomia- Operatsioon, milles lõigatakse läbi seemnejuhad ja spermal ei ole võimalik edasi liikuda. SEKSUAALPROBLEEMID · Ejakulatsiooni puudumine-Mees ei ole võimeline saada orgasmi. · Seljaaju trauma- Ei pruugi tulla seemnepurset. · Ravimid- Mõndade ravimite kõrvalmõju võib olla erektsioonihäire. HORMONAALSED PROBLEEMID · Kasvaja ajuripatsis toob esile Hüpogonadismi ehk sugunäärmete funktsionaalse aktiivsuse vähenemine. · Kaasasündinud LH/FSH defitsiit tähendab seda, et LH ja FSH-i ei toodeta enam nii palju. LH aga reguleerib testosterooni tootmist munandi tasemel. Aitäh Kuulamast! KASUTATUD KIRJANDUS · https://www.viljakus.ee/single-post/2016/08/15/Mis-p %C3%B5hjustab-meestel-viljatust · http://www.elitekliinik.ee/elite/viljastamine/ · http://www.terviseuudised.ee/uudised/2016/03/18/mee ste-viljatuse-pohjused
puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub; skeleti omapära ja rasva ladestumine (naistel ladestub rasv puusade/rindade piirkonda, meestel ei pea rasva olema). Psüühika ja käitumise omapära (retseporitega avaldatakse teatud piirkonnale mõju). Sugunäärmete eemaldamine, mitte väljakujunemine vm ei võimalda sekundaarsetel tunnustel välja areneda. (Kastraatlauljad- Farinelli testised eemaldatud enne suguküpseks saamist; haaremi valvurid eunuhhid? arenevad naiselikud tunnused rasv ladestub rindade, puusade piirkonda, hääl peenikeseks, habe ei kasva.) Suguhormoonid mõjutavad tsüklit reproduktiivses perioodis. Naissuguhormoonidel mõjud suuremad Östrogeenide ja gestageenide toimed (FAILID ÕISIST!!!!!!!!!!
Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. · Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
- käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn. Bioloogilise kella kujunemisel. Kilpnääre: - H. Türoksiin ja trijoodtüronin
■ harkelund ehk tüümus, ■ kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, ■ neerupealised, ■ sugunäärmete endokriinne osa Sisenõrenäärmed Kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad, nimetatakse sisenõrenäärmeteks e. sisesekretsiooninäärmeteks e. endokriinnäärmeteks Endokriin organite ülesanded Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut
vastase barjääri, ninaneelu limaskesta uuendamist. Täiskasvanud peaksid saama päevas 1,5 mg retinooli. Kui töö on silmadele väga koormav ( lendur, vedurijuht, autojuht, toimetaja), suureneb A-vitamiini ööpäevane vajadus 2,5-3 milligrammini. Vitamiin D TEEB LUUD TUGEVAKS E. McCallum tõestas, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. 1913.a suutis T.Angus selle aine eraldada ning sellele anti tähis D. · Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele D-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes ( kalamaksas, piimarasvas, munades, kalamarjas, rasvastes kalades ), spinatis, salatis, kapsas,
Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvirakud nahas; 3. seljaaju piirkond, kus toimub erutuse analüüs. V Täida lüngad: Sisenõrenäärmed eritavad keemilisi aineid , mida nimetatakse 1)hormoonideks. Kõige tähtsam sisenõrenääre on 2)ajuripats , ta asub 3) peaajus. Kui kõhunääre toodab vähe insuliini, tekib haigus, mida nimetatakse 4) suhrutõveks ehk diabeediks. Mehe või naise arengut mõjutavad 5) sugunäärmete hormoonid. Kesknärvisüsteem jaotub kaheks osaks 6) kesknärvisüsteemiks ja 7) piirdenärvisüsteemiks. Valgeaine on moodustunud 8) seljaajus, peaajus asub valgeaine 9)sisemise osas. Parem ajupool juhib 10) vasaku kehapoole tööd. 11)kesknärvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite ja silelihaste tööd. Elu jooksul omandatud reflekse nimetatakse 12) tingitud refleksideks. Närviraku lühikesi jätkeid nimetatakse 13) dendriitideks, pikki jätkeid aga 14) aksonideks.
Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin 7 8 Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kõige suurem sisenõrenääre (40 g) Paikneb kõris Hormooniks türoksiin
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sisseh...
arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmendi sünteesi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismi kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt kas mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet. Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel
värskes puu- ja köögiviljas, C nakkushaigustele, igemete ja kudede kartulis veritsemine(skorbuut) kalas, kalamaksaõlis, munakollases, luude pehmenemine D võis, täispiimas (rahhiit) täisterajahus, taimeõlis, piimas, võis, E häired lihaste ja sugunäärmete arengus munakollases rohelistes taimedes K (lehtköögiviljas), maksas, verehüübimishäired munakollases 5 2. C-vitamiin C-vitamiin ehk askorbiinhape ehk L-askorbaat on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. 2.1 Saamine Taimsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin C imendub peensoolest Na-
Üks glükoosi molekul seob organismis endaga kaks kroomi aatomit. MANGAAN (Мn) Mikroelement, mis on hädavajalik luu- ja sidekoe moodustumisel osalevate fermentide funktsioneerimisel ja glükogeneesi regulatsioonis. Mangaan mõjutab aktiivselt kolesterooli biosünteesi, insuliini metabolismi ja teisi ainevahetuse liike. Enamikel juhtudel pole mangaan nende fermentide struktuurseks koostisosiseks, kuid ta mõjutab nende katalüütilist aktiivsust. Mangaani eriline tähtsus seisneb sugunäärmete funktsiooni, närvi- ja immuunsüsteemi ning tugi- liikumisaparaadi tööshoidmises. See mikroelement on vajalik diabeedi-, kilpnäärme patoloogiate ja südame koronaararterite puudulikkuse profülaktikas. VASK (Сu) Vask mängib tähtsat rolli heemi sünteesiprotsessides ja vastavalt siis ka hemoglobiini sünteesis. Seetõttu on tema puudus, nagu ka raua puudus, aneemia üheks tekkepõhjuseks. Vask kuulub tsütokroomi oksidaasi struktuuri –
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1.hüpotalamuse funktsioon: Nende hormoonide teke on hüpotalamuse kontrolli all ja seda
puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub; skeleti omapära ja rasva ladestumine (naistel ladestub rasv puusade/rindade piirkonda, meestel ei pea rasva olema). Psüühika ja käitumise omapära (retseporitega avaldatakse teatud piirkonnale mõju). Sugunäärmete eemaldamine, mitte väljakujunemine vm ei võimalda sekundaarsetel tunnustel välja areneda. (Kastraatlauljad- Farinelli testised eemaldatud enne suguküpseks saamist; haaremi valvurid eunuhhid? arenevad naiselikud tunnused rasv ladestub rindade, puusade piirkonda, hääl peenikeseks, habe ei kasva.) Suguhormoonid mõjutavad tsüklit reproduktiivses perioodis. Naissuguhormoonidel mõjud suuremad Östrogeenide ja gestageenide toimed (FAILID ÕISIST!!!!!!!!!!
Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. . Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Sisenõrenäärmed Inimese sisenõrenäärmed ja nende eritatud hormoonide toime: Keemiline Nääre Hormoon Toime struktuur
säilib munandites). Sperma ehk seemnevedelik vedelik, mis eraldub seemnepurske ajal ning sisaldab seemnerakke ja teisi nõresid. Ejakulatsioon suguti jäigastumisel seemnevedeliku väljapaiskumine sugutist. Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. Viljastumine munaraku ühinemine seemnerakuga suguühte järel. Abort raseduse katkemine või katkestamine. Suguhormoonid sugunäärmete nõre, mida toodavad naistel munasarjad ja meestel munandid ning mis mõjutavad sugutunnuste arengut. Testosteroon see on meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka. Östrogeen emassuguhormoonid, mis tekivad imetajate munasarjades ja platsentas. Progestoon naissuguhormoon. Suguhaigus - suguhaigusteks nimetatakse haigusi, mis kanduvad edasi peamiselt sugulisel teel. Suguhaigusi võivad põhjustada nii viirused, bakterid kui ka algloomad.
Kudemiskäitumine. Kudemissubstraadi tüübid. Marja embroüonaalne areng ja seda mõjutavad tegurid, temperatuuri mõju kalade paljunemisele. Lõimetishoole. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu. Sugulise küpsuse sastet kirjeldatatakse meil taaliselt vene süsteemis kuuepallisel skaalal I- VI
Kui Y kromosoomiga seemnerakk ühineb munarakuga, siis viljastamisjärgne kromosoomide kombinatsioon 23,XY tähendab seda, et sünnib poiss. Kui X-kromosoomiga seemnerakk ühineb munarakuga, siis viljastamisjärgne kombinatsioon on 23,XX, mis tähendab seda, et sünnib tüdruk. Seega määratakse lapse sugu viljastumise hetkel. Esimese kümne nädala jooksul arenevad nii poisi kui tüdruku looted sarnaselt. Moodustuvad ühesugused sugunäärmete ja -organite alged, ent pärast kümnendat rasedusnädalat määravad edasise arengu sugukromosoomid. Kromosoomide uurimise abil on võimalik määrata, kas oodatav laps on poiss või tüdruk. Neid uuringuid tehakse lootevedeliku või platsenta rakke kasutades. Suguliiteline puue inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. Daltonism (punarohepimedus) on inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis
Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle toimimise rakus. Geenravi aka geeniteraapia Geneetiliselt muundatud organism transgeenne e siirdgeenne organism Genoomipank bakterikolooniates säilitatav genoomi DNAfragmentide kogum Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Glükoos suhkur, mille lagundamine annab organismile energiat GMO vt 3 mõistet tagasi Gonadotroopsed hormoonid rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone. Sünteesitakse hüpofüüsis, aga ka platsentas. Gonadotropiin vt eelmist mõistet Herbitsiid taimemürk, mida kasutatakse umbrohu hävitamisel. Mõjub kindlat tüüpi taimedele Hingamiselundkond elundkond, mis tagasi gaasivahetuse Hingamiskeskus piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi.
organitele. Reguleerivad paljusi funktsioone , ntks rakuainevahetust, kasvu ja värvuse kujunemist, sigimine. 8)Sigimiselundkond vajalik järglaste saamiseks; toimub suguliselt; mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemine. Sisenõrenäärmed: 1)Ajuripats kasvuhormoon toodab kasvuhormooni ja hormoone, mis kontrollivad teiste SNN'te tööd. 2)Käbikeha ajupiirkonnas; määrab ära bioloogilise kella, takistab sugunäärmete tööle hakkamist(pisikestel lastel). 3)Kõri e kilpnääre toodab türoktsiini kiirendab ainevahetust (põhjustab Basedow'i tõbe); tööd mõjutab jood -> raviks jooditabletid. 4)Kõrvalkilpnääre tema hormoon mõjutab vere kaltsiumi sisaldust. 5)Kõhunääre toodab insuliini, lagundab suhkurt. 6)Neerupealsed toodavad adrenaliini kiirendab vereringet, südamelöögi sagedust, vererõhku.
inhibiitorhormoone,m is soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 13. Miks nimetatakse mõningaid ajuripatsi eessagara hormoone glandotroopseteks hormoonideks? Glandotroopsed hormoonid on endokriinsete näärmete tööd stimuleerivad hormoonid. Landotroopsed hormoonid: AKTH, TSH,FSH, LH. Kaks viimatinimetatut on sugunäärmete sisesekretoorset funktsiooni mõjutavad hormoonid e gonadotroopsed hormoonid. 14. Kus algab ajuripatsi tagasagara hormoonide süntees? Hüpotolaamuse tuumades (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotolami) 15. Mis hormooni glükagooni oluliseimaks ülesandeks? Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru
ergosterooli, mis ultraviolettkiirte toimel muutub aktiivseks vitamiiniks. D-vitamiini puudusel ei toimu luustiku ja hammaste areng normaalselt, kehakasv on häiritud, lastel areneb rahhiit, nõrgeneb vastupanuvõime haiguste suhtes. D-vitamiini saadakse kalamaksaõlist, eriti tursamaksasõlist, kaladest, munakollasest, võist, piimast, rasvasest juustust jne. Teda leidub peamiselt loomsete toiduainete rasvas. E-vitamiin soodustab sugunäärmete normaalset talitust ning aitab vältida häireid maksa ja närvisüsteemi tegevuses. E-vitamiini puudumine suurendab veresoonte seinte läbilaskvust, mis põhjustab turseid, verevalumeid, veekogunemist kõhtu. E-vitamiin soodustab karotiini muutumist A-vitamiiniks ja selle kogunemist siseelunditesse. Rasvad: Rasvad etendavad eeskätt energeetilist osa. l g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat
3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele. Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 5. Närvikoe mõiste Närvikude kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste
q Alatalitluse korral võib kaasa tuua veresuhkru taseme languse (pole sage). q Ületalitlusepuhul võib esineda hüpertoonia, veresuhkru taseme tõus, AV kiirenemine. SUGUNÄÄRMED Meestel testised toodavad meessuguhormoone e. androgeene (testosteroon, luteiniseeriv hormoon, folliikuleiud stimuleeriv hormoon). Naistel munasarjad toodavad naisuguhormoone e. östrogeene (östrogeenid) ja gestageene testis (progesteroon ) Sugunäärmete hormoonid reguleerivad: suguorganite arengut, § munasarjad sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist § sugurakkude küpsemist. § Mõjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi tööd. § Bioloogiline kell keha sisemised rütmid Käbinääre reguleerib öö-päevaseid rütme Ajuripats ehk hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine) Neerupealised eritavad kortisooli (tekib
Antiseerumi tootmine, klamüüdia, raseduse jms. Määramine testide abil jne. 4. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees? Monokloonne antikeha tootab ainult ühte tüüpi antikehi, tavaline antiseerum aga erinevaid antikehi. MÕISTED Antikeha valgud, mis kaitsevad organismi patogeenide (bakterite, viiruste jms) eest. Embrüotehnoloogia Embrüote eraldamine või tekitamine kloonimises ja siirdamises. Gonadotroopne hormoon sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleeritavad valkhormoonid. Hübriidrakk eri isenditelt rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE Seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Surrogaat-e asendusema Teiselt loomalt päris embrüotest järglasi sünnitanud loom. 1
Neil on lai, kumer keha. Nad elavad meredes. Ujuvad nad oma keha järsult kokku tõmmates ja keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. Toituvad nad väikestest kaladest ja väikestest veeorganismidest. Meduusid on lahksugulised loomad. 4 Meririst Meririst on Läänemeres elav meduus, keda hüütakse ka millimallikaks. Tal on vihmavarju kujuline keha, mille läbimõõt võib olla 5-40 cm. Oma nime on ta saanud oma sugunäärmete ristiasetumise pärast. Ta kehaõõs on kanaliteks moondunud. Keha servas on palju kombitsaid, täppsilmi ja teisi meeleelundeid. Silmaga ta hästi ei näe, vaid tajub seda kuspool pimedam on, kus pool valgem. Keha alapoolel on aga suuava, mida ümbritsevad suusagarad. Suusagaratega püüab meririst oma saaki. Meririst on lahksuguline ainuõõsne. Pärast munaraku viljastumist, areneb sellest esmalt vastne, kes peagi merepõhjale kinnitub ja polüübiks muutub
Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded Kasvuhormooni ülesanneteks on reguleerida kehalise kasvu normaalset arengut, kiirendada valkude sünteesi ning intensiivistada rasvade vabanemist rasvkoest. 3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku. 4. Neerupealised
napisat,a mozes tolko 3 ljubie) : veri, lümf, luud, kõhrkoe, rasvkude ja sidekude Unefaas-pindmise Valk-aminohapped Süsivesikud-glükoos Lepiidid-rasvhapped,glütserool Vitamiinid-mineraalained Elektriimpuls- eritus algab paremas kojas kus asub siinussõl sealt läheb erutus atrioventricularsõlmisse läheb erutus hisikimpuse, kus edasi läheb südame lihasesse. Peaajunärv-12 Hormoon obsjanit 4to eto Glandotroopsed- reg.teiste näärmete tööd Gandotropsed-reg. sugunäärmete tööd Esmauriinis ei sisalda glükoosi Plod dvigaetsja na 18-20 Zasisaet li ajukoor ot mehan.povrezenija Est li v kostjah voda JAH Süpaatiline NS -4to slu4aeca s serdcem,seede,s zra4kom süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad-10-20%. 4to to iz etogo bilo 4to proishodit s miscami posle trenirovki...ja napisala 4to molo4naja kislota skaplivaeca i misci naprjazeni Mõisted:
on üksikuna 15) Diploidne kromosoomistik-keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina 16) Somaatiline rakk e keharakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk 17) Gameet- sugurakk 18) Kromosoomide ristsiire-meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid 19) Sügoot- viljastatud munarakk 20) Sperm- seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis 21) Sperma-Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme 22) Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermatosoidide areng 23) Munarakk e ovotsüüt- emassugurakk 24) Ovogenees- munarakkude areng 25) Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast. 2. SELGITA 1) Miks paljundatakse kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? - Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
Viljastumine - (ehk fertilisatsioon ehk süngaamia) on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine. Abort embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Suguhormoonid - sugunäärmete nõre, mida toodavad naistel munasarjad ja meestel munandid ning mis mõjutavad sugutunnuste arengut. Testosteroon peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka. Östrogeen (ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid) on põhilised looduslikud naissuguhormoonid. Progesteroon steroidhormoon, mida sünteesitakse munasarjades. Suguhaigus nakkushaigused, millesse nakatutakse tavaliselt kaitsmata suguühte tagajärje. STLH e
sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 23. geneetiliselt muundatud organism - tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 24. genoomipank - bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; käsutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimi seks ja siirdamismaterjali saamiseks. 25. gonadotroopsed hormoonid - rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 26. hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 27. hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagune-misvõimeline rakk. 28. juuretis rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile
Herkulese kehaehitus. Tugevad lihased, tugevad lihased, aga väikest kasvu. Varane suguküpsus ja neerupealiste koore ületalitus. * kilpnäärme ületalitus eriti kasvu ei mõjuta. Alatalitus mõjutab rohkem Kasvu ja luustumisprotsesside aeglustumine * kilpnäärme alatalitus lapseeas põhjustab nähtus kretinism . kääbuskasv ja vaime alaareng. * hüpofüüsi eessagara alatalitus sellest tulevenalt kasvuhormooni alatalitust * sugunäärmete alatalitus kasvu ei pidurda kuid pidurdab luustumisprotsesse. Toruluud ei kasva kinni, luustikskelett nõrgalt arenenud ja lihastik ka. * puudulik toitumine ja sellest tulenevalt vitamiinide, mineraalainete ja valgu vaesus. * rahhiit rahhiidi tekkepõhjuseks võib olla väheme ultraviolettkiirgus või puudulik toitumine, kus ei saa kolesterooli mis on lähteaineks d3 vitamiinile.iseloomulikeks tunnusteks on lõgemete kauem lahtiseks jäämine, pehmed luud tekitavad X või O jalgade teket
Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid
Kasvu ja luustumise muutused Kiirenemine: Kasvuhormooni üleproduktsioon Neerupealiste koore ületalitus Varajane suguküpsus Aeglustumine: Kilpnäärme ületalitus Kasvuhormooni alaproduktsioon Kilpnäärme alatalitus ja kretinism 1 Kõrvalkilpnäärme alatalitus Vitamiin D3 vähesus Sugunäärmete alatalitus Kaltsiumi-, valgu- ja Kaltsitriooli alaproktsioon vitamiinidevaene toit 2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. · Pikkus vastsündinul: 48-52 cm · Vastsündinu kaal poistel 3200 · Kasvulisa: 1.-2. elukuul 3 cm 4000 g, kuus, tüdrukutel 3000 3500 g 3.- 4. elukuul 2,5 cm kuus, · 3.- 5. elupäeval füsioloogiline 5. - 8
kasvutsoonide enneaegne sulgumine koos järgneva kasvupeetusega. Varasema maksakahjustuse korral tekib naha kollasus, hiljem rindade haiguslik suurenemine. Anaboolsete steroidide kasutamisel eriti murdeeas on sagedaseks probleemiks naha rasuseks muutumine ja mädase lööbe tekkimine. Reeglina hakkavad väljastpoolt organismi viidud suguhormoonid ja nende sünteetilised analoogid vähendama organismi poolt toodetavate suguhormoonide hulka ning pärssima sugunäärmete talitust. Sellised muutused kujunevad välja umbes 2-4 kuu jooksul. Juhul kui jätkata nende hormoonide manustamist, taandareneb meessuguhormoone produtseeriv näärmekude, seemnevedelikust kaovad elujõulised spermatosoidid ning mehel kujunevad välja impotentsus ja sigimatus ("medikamentoosne kastratsioon"). Suure riskina võib nimetada esmasteks haiguslikeks nähtudeks vererõhutõusu, südametöö häireid ning kindlasti ka vähkasvajasse haigestumist.
Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Super- e. hulgiovulatsioon-üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Embrüo-varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Huvi embrüosiirdamisel koduloomade vastu tekkis siis, kui avastati ja eraldati gonandotroopsed hormoonid(sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid.) Embrüosiirdamise etapid põllumajandusloomadel: 1.emasloomal kutsutakse esile superovulatsioon 2.toimub eraldunud munarakkude kunstlik viljastamine samas emasloomas kõrge väärtusega tõupulli spermaga. 3.6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja. 4.eraldatud embrüod hoitakse sobiva koostisega söötmes ja uuritakse mikroskoobiga. 5.valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 6.valitud embrüod, mis on saadud doonorloomalt:
Suguvõime kutsub progresseeruvalt puhuti näiliselt kõrgendatud sugulise külgetõmbe foonil.See on seletatav pea- ja seljaajus asuvate sugu tsentrumite hävitamisega alkoholi toimel. Lahanguandmed on näidanud, et alkoholi kuritarvitajatest on 52% mandunud sugunäärmed. See on üheks meeste viljatuse põhjuseks. Uuriti 460 kroonilist alkoholismi põdevat meest kroonilise alkohoolse intoksikatsiooni mõju selgitamiseks sugunäärmete hormonaal- ja generatiivsele funktsioonile. Selgus, et 12,4% neist ei olnud võimelised sigitama lapsi. Kõige enam viljatuse all kannatavad haiged on 30-39 aasta vanuses. Tavaliselt on see just kõige soodsam eluperiood järeltuleva põlvkonna saamiseks. Nimetatud vanuses haigetel on täheldatud peale generatiivse funktsiooni rikutuse ka potentsihäireid mitteküllaldase erektsiooni ja enneaegse ejakulatsiooni näol.
· Angiotensiin I ja Angiotensiin II · Galaniin · Preprovasopressiin · Preprooksütotsiin ja preprovasopressiin 2. Hüpofüüsi hormoonid Adenohüpofüüsi hormoonid on valgud. 2.1 Hüposüüsi eessagara (adenohüpofüüsi) hormoonid · STH e GH e somatotropiin e somatotroopne hormoon e inimese kasvuhormoon · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. · Gonadotropiinid mõjutavad sugunäärmete sisesekretoorset talitlust. FSH e follitropiin folliikuleid stimuleeriv hormoon. LH e lutropiin e luteiniseeriv hormoon. PRL e PROL e prolaktiin · TSH e türotropiin e türeotroopne e türeoidstimuleeriv hormoon. · LPH e lipotropiin rasvkoes lipolüüsi põhjustav hormoon. Peptiid. 2.2 Hüpofüüsi tagasagara hormoonid · ADH e Arg-asopressiin (antidiureetiline hormoon) ja oksotütosiin 2
kollaskeha moodustumist. Nendest funktsioonidest, mis ilmnevad ainult naise organismis, tulenevad ka kõnealuste hormoonide nimetused. Mõlemad nad esinevad ka mehel, näiteks FSH soodustab seemnerakkude valmimist testistes. Gonadotropiinid reguleerivad ka suguhormoonide produktsiooni sugunäärmetes. Näiteks LH stimuleerib Leydigi interstitsiaalseid rakke testistes intensiivsemale testosterooni sünteesimisele. Lisaks eelöeldule stimuleerivad gonadotropiinid sugunäärmete kasvu. Kasvuhormoonil on tugevasti väljendunud kudede kasvu stimuleeriv toime, eriti luu- ja lihaskoe osas. See tuleneb suuresti asjaolust, et kasvuhormoon soodustab aminohapete aktiivset transporti rakkudesse, intensiivistades ühtaegu valgusünteesi. Kasvuhormoonil on 4 märkimisväärne lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes, seeläbi soodustab ta keha rasvade kasutamist energeetilisel otstarbel
immuniseeritud kindla antigeeniga. Anti seerumeid kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. 17. Embrüotehnoloogia biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. 18. Gonadotroopne hormoon rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 19. Gonadotropiin vt gonadotroopsed hormoonid. 20. Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 21. Hübriidrakk eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. 22
muutused vereringeelundite talitluses, vere koostises ja ensüümide aktiivsuses. Väli tugevusega 5 kV/m ei mõju kahjulikult, kui selles ei viibita üle 2 tunni päevas. Vahelduvvooluvälja, mille pinge on kuni 5 kV/m, peetakse üldiselt ohutuks, kuid selle pikemaajalisem, kogu tööpäeva vältav mõju (näiteks elektrialajaamade ja ülekandeliinide töötajatele) vajab veel uurimist, sest loomkatsetes saadud andmed viitavad sugunäärmete kahjustumise võimalikkusele. Raadiolained asulais Raadiosaatejaamad, telekeskused, retranslatsioonijaamad, radarid, raadionavigatsiooniseadmed jms. paiknevad enamasti asulate naabruses, asulais endis või koguni elamurajoonides. Raadiotehnilised seadmed võivad oluliselt muuta paikkonna raadiofooni. Elektromagnetvälja tugevus mingis paigas oleneb saatja võimsusest, saateantenni kõrgusest, kaugusest ja kiirgamisnurgast.
annaabi.ee 
