Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sügav kaev". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaev, 36000, kaevu, 3600sKraana ja kaev Antud: Kraana kukutas kaevurakmetelt kaevu klaveri, mis kaalus 25 kilogrammi. Kaevu põhja jõudis klaver 8 tunni pärast. Kui sügav oli kaev? Lahendus: 1 tund= 60 minutit. t/m=S S*t=m 1 kilogramm= 1000 grammi. Gravitatsioon= 10.ne kordne keha raskus. Vastus: Kaevu sügavus oli 250 000 meetrit ehk 250 kilomeetrit. 25000*10/1000=250
(2;-1;-4;-7....;-10;-7;-4..) 26. Turist tõuseb mäkke, esimese tunniga jõudis ta 800 m kõrgusele, iga järgmise minutiga läbis ta 25 m võrra vähem kui eelmisega. Mitme tunniga jõuab ta 5700 m kõrgusele? (8tundi) 27. Kui jagada aritmeetilise jada üheksas liige teise liikmega saame vastuseks 5, kui aga jagada sama jada kolmekümnes liige kuuendaga saame vastuseks 2 jääk 5. Leia selle jada esimene liige ja jada vahe. (3; vahe 4) 28. Kaevu kaevamisel maksti esimese meetri kaevamise eest 3USD ja iga järgmise meetri kaevamise eest 2USD rohkem kui eelmise eest Peale selle maksti kaevamise eest täiendavalt 20USD. Osutus, et keskmiseks meetri maksumuseks kujunes 23USD. Leia kaevu sügavus, teades, et see on üle 10 meetri. (20 m) 29. Rong läbis esimeses sekundis pärast liikuma hakkamist 0,3 m, igas järgmises sekundis 0,4 m rohkem kui eelmises. Leia rongi poolt 0,6 minutiga läbitud tee pikkus. (262,8 m ) 30
Kogan. Ülesandeid füüsikast. Tln, 1976.) Tööd asuvad keskkonnas www.kool.ee Mehaanika. Sirgjoonelise liikumise kinemaatika. Ühtlane liikumine 6 5t 2 - 24,5t + 29,4 = 0 . Lahendame ruutvõrrandi ja saame tulemuseks t 1 = 2[ s] t 2 = 3[ s] Vastus: Kivi läbib selle kõrguse kaks korda, esimest korda 2 sekundit pärast ülesviskamist (tõusul) ja teist korda 3 sekundi pärast (langemisel). 13. Kuivanud kaevu äärel seisev inimene viskab kaevu kivi kiirusega 9,8 m/s. Kaevu sügavus on14,7 m. Missuguse aja pärast jõuab kivi kaevu põhja? Antud: m v 0 = 9,8 s h = 14,7 m m a = g = 9,8 2 s Leida: t0 = 0 Lahendus: gt 2 h = v0 t + 2 Asendame arvandmed võrrandisse ja saame ruutvõrrandi aja t suhtes 4,9 t 2 + 9,8t - 14,7 = 0 .
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuseks. Nihkeks nimetata
Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x
tunnevad reisijad kõrvades survet, mis neelatamisel kaob. Kõrguse muutudes õhurõhk muutub, sisekõrvas aga jääb õhurõhk endiseks ja seetõttu surutakse trummikilet kas sisse- või väljapoole. Neelatamisel ühendatakse sisekõrv välisõhuga ja õhurõhk sisekõrvas võrdsustub. 2. Õhurõhu avastamise lugu Füüsika ajaloost on teada legend õhurõhu avastamise kohta. 17 sajandi esimesel poolel oli lasknud Firenze hetsog ehitada sügava kaevu. Kaev sai valmis, kui pumbaga sellest vett kätte ei saadud. Kõige kummalisem tundus see, et madalast kaevust suutis pump vee välja pumbata, kui aga kaevu sügavus oli enam kui 10 meetrit, siis pump ei töödanud. 1643. aastal pakkus probleemile lahenduse itaaliast pärit füüsik Evengelista Torricelli. Evangelista Torricelli ( 1608- 1647 ) 3. Torricelli katse 1643. aastal võttis E
Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded. Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: · Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad. Kalda sisse tehakse kaldakaev st et sissevool veehaardesse on külje pealt ja · Sängiveehaarded kasutatakse veekogude puhul, millel on lauged kaldad. Torustik paigaldatakse veekogu põhja ning kalda sisse tehakse kaev, kuid see viiakse nii kaugele, et see ei jääks jõkke/järve. Sissevool toimub veekogu põhjast. Põhjaveehaardeid kasutatakse arteesiavee, pinnasevee, allikavee ja infiltratsioonivee haaramiseks. Põhjaveehaaretena kasutatake: · Vertikaalveehaardeid (millena on kasutatavad salv- ja puurkaevud. Salvkaevud võtavad vett pinnalähedastest kihtidest, puukaevud aga maakoorest sügavamalt) · Allikahaardeid (kaptaazveehaardeid) pigem erandid ning kasutatakse
Matemaatika on lõbus Kert Adams AUTORI EESSÕNA See raamat on mõeldud 2 klassile matemaatika treenimiseks.Seda võiks teha koos ema või isaga.Kõik ülesanded on järjestatud teemade kaupa,mis tähendab et kõik teemad tuleb läbi võtta.Juhul kui laps oskab juba nt 2 klassi liitmist ja käib 2 klassis,oleks tarvilik ikkagi algusest alustada,et laps materjali kinnistaks.Lisaks on veel ka iga natukese aja tagant kontrolltöö sarnased leheküljed kus all on hinde lahter kuhu vanem võib lapsele hinde panna ja iga teemal on ka osa punast teksti ,mis tähendab et see tuleb meelde jätta. HEAD LAHENDAMIST 2 KLASS KELL 1H = 60min 30min = pool tundi 15min = veerand tundi 45 min= kolmveerand tundi 1min = 60s TÄIDA TABEL KELL KELL KELL PRAEGU 30 MIN 1H PÄRAST PÄRAST 6.00 8.00 10.40 4.00 8.45 KIRJUTA LÜNKA SÕNAD ABI SAAD KELLALT MART ÄRKAS TÄNA
liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral 7 kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Selle võrrandi vasak pool võrdub erienergiaga E0, millega vool langeb alumisse bjeffi. Survekao põhjustavad kohttakistused, seega ht = vc2/2g. Ahassügavuse saab võrrandist q = Q/h = hc (2g(E0-hc)) proovimismeetodil. Kuid ristkülikulises sängis saab ahassügavuse ja selle kaassügavuse määrata ka M. Tsertoussovi graafiku abil. 26.Rahustuskaevu (R) arvutus: Rahustuskaev on vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. R sügavus sügavus arvutatakse tingimusest,et kaevu sees oleks vooluhüpe kaetud: hk = h´´c = d+t+z, kus z on rahustuskaevu tagaserva tekitatud paisutus, = 1,05..1,10 aga varutegur. Paisutuse z 0 saab arvutada lailäviülevoolu valemist: z0 = Q2/(22gAa2), kus Aa on voolu ristlõikepindala alumises bjefis rahustuskaevu taga, ning z= z0 kvk2/2g. kus vk= Q/Ak on voolu kiirus rahustuskaevus (Ak on vooluristlõige). Kui rahustuskaev on ristkülikuline, siis z 0 =Q2/2b22gt2 ja vk = Q/(bhk)
Registreerimisriistu on mitmesuguseid: automaatseid ja mitteautomaatseid, isekirjutatavaid ning kaugseadmeid. Veetaset mehaaniliselt, pneumaatiliselt või elektrooniliselt pidevalt registreerivad riistad on limnigraafid. Mehaaniline limnigraaf põhiosad on trossi külge kinnitatud ujuk, kellamehhanism ja trummel, millele pannakse spetsiaalne joonitud paber (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise tulemusena veetaseme muutumise graafik. Limnigraafi tarvis rajatakse jõe kaldasse kaev, mis on toru kaudu ühendatud vooluveekoguga. Meerik paikneb kaevupealses onnis. Ei saa panna lihtsalt vooluvette. Hüdrostaatiline limnigraaf koosneb veealusest rõhusensorist, kaablist ning kuival paiknevast elektroonilisest andmesalvestist (loggerist). Sensori membraanile mõjuv hüdrostaatiline rõhk jõuab digitaalsignaalina andmesalvestisse. Sensor seatakse voolusängi põhja, kaevu või voolukanali / mõõterenni seina külge. Saab panna ka vooluvette.
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurust km/h (kilomee
OJA KALDAL PEPUD KOOS KROOKSUVAD NAD PILLIROOS ÜRASK ÜRASK ÜÜRIS KORTERI MÄNNI KOORE ALLA. KÜLLA SUGULASED KUTSUS - PIDU LÖÖDI VALLA KÄIS MITU PÄEVA TRILL JA TRALL, ET NAKSUS UHKE MÄND. EI TEA, KUS ELAB ÜRASK NÜÜD, KUID METSA TEKKINUD ON KÄND 20000911 HAPUKOOR HAPUKOOR JU AMMUILMA SUURILMA ELUL VISKAS SILMA: KEL RAHA, NEIL ON ELU LIHT MUL SILME EES ON SAMA SIHT, SEST OLEN KOOREKIHT 20000911 KAEV MÕTLES KAEV, ET ELU TAL 2 3 ON LIIGA VESINE: IGA PÄEV MA LÜRBIN VETT KEHV ON NINAESINE TEISED SÖÖVAD TORTI, KOMMI PÕSKE PISTAVAD HALVAAD MINA AGA IGA HOMMIK SADA LIITRIT VETT VAID SAAN KAEV TORISES JA PORISES NII KESET ÕUE SEAL EEMAL TEE PEAL PORI SEES TA JUTT JÄI KÕRVU SEAL RÖHH! MIS SA VINGUD ASJATA, ET EES SUL AINULT JOOK KUI HÄSTI VAATAD, KÕRVAL SUL ON SEISMAS KAEVUKOOK 20000912
kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö · nimetused, mis kirjeldavad lastehirmuQse välimust, nt alapaljakas, kikkpard, naapard, sabasuu, verihammas, verikäpp, veripard, vilisuu Vormelid laste hirmutamisel · hirmutusolendi potentsiaalne agressiiivne käitumine lapse suhtes · hirmutusolendi lokaliseerimine (nt Murde-Kai viib lapsed ära, kui lapsed laudile lähevad; Lapsed ei toh1nud ernesse minna erneööt võtab kinni; Kui väiksed lapsed lähvad kaevu peale vah1ma, siis neid hirmutatakse sellega, et Kaevu Hants tõmmab nad kaevu) · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees) 60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi.
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ ajavahemikku t jooksul,s
kraadi võrra : (valem vihikus) Ülesanne 2)Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruut- millimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Teisendused: pindala S= 6*10-4m 2, v=2*10-2 m/s, AT = 55 K, c = 4200 J/kg K (vee erisoojus), p(tihedus)=1000 kg / m3, t= 3600s Soojuse ülekande seos eri ainete juhtivusega (tajumine) Ainete soojusjuhtivusomadused mõjutavad nende kontaktpinnal tekkivat temperatuuri (st tekkiv temperatuur võib olla oluliselt kõrgem kontaktis oleva keha temperatuurist) Kasutatakse teisendusi tuletatakse soojusjuhtivusest kontakttemperatuuri mõiste : .... (vaatan õpetaja failist) Kontakttemperatuur1 (vihikus) · Paljale inimjalale on mugavaks kontakttemperatuuriks 25,4 Celsiust ja paljale käele maksimum 45 Celsiust
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori algja lõpppunkti ühendav
Kõpu tuletorn · Kõpu tuletorn on tuletorn Hiiumaal Kõpu poolsaarel · 16. sajandil ehitatud tuletorn on vanim Eestis · Kõpu tuletorn asub Lääne-Eestis Hiiumaal Kõpu poolsaare keskosas. · Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud. Tuhala nõiakaev · Tuhala nõiakaev on Rahkvälja maastikukaitsealal Tuhala karstialal Sulu talu õuel asuv kaev, mis hakkab vett üle ääre ajama, kui vee vooluhulk Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis · Kaevust "keeb" välja kuni 100 liitrit vett sekundis · Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
SEITSE MAAILMAIMET. Vana Maailm tundis seitset imet, näiteks Semiramise rippuvad aiad, Rhodose koloss, Aleksandria tuletorn, Artemise tempel, Zeusi kuju ja Halikarnassose mauseleum. Enamus neist on ammugi lagunenud, ainult Egiptuse püramiidid on säilinud. Iga uus sajand on lisanud uusi kultuuri-ja ehituskunsti pärle. Samuti on avastusretked toonud päevavalgele tõendeid muistsetest kultuuridest. Seoses keskkonna hävimisega on paljud objektid ohus ja 1972. aastal võttis UNESCO vastu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi objektide nimekirja, mis koosneb umbes kuuesajast arhitektuuri meistriteosest, sinna kuuluvad ka looduspargid. Seitse uut maailmaimet valiti 2007.a. Portugalis ülemaailmse hääletuse tulemusel. Kampaania algatajaks oli sveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitluses osales telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiin
Soojusõpetus. Kuidas kujuneb kokkuvõttev hinne? · 10p ei puudu põhjuseta (7p-üks puudumine, 5p-kaks puudumist, 0p-kolm puudumist) · 30p kontrolltööd, mis on kohustuslikud. Need võib asendada jooksvate vabatahtlike töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3. Millise sõnaga võiks üldistada sõnu aatom ja molekul? 4. Millised jõud mõjuvad deformeerimata tahkes kehas selle osakeste vahel?
Eriti huvitav peaks see koht olema lastele. Punkt on informatiivne ja ei jaga mingeid teadmisi, kuid see koht on huvitav vaadata isegi täiskasvanule. 9 Joonis 3. Hundikuristik (allikas: VVVS kodulehekülg) 13. Vapramäe talutares asus viiskümmend aastat tagasi Sohi metsavahikoht, mida tema maa ja elumaja väikeste mõõtmete tõttu ka Sohisaunaks kutsuti. Nüüdseks kutsutakse kohta Vapramäe perekohaks. Jõe kaldal näeb matkaja kooguga kaevu. Jällegi ajalooline pool, rada kulgeb põhimõtteliselt talu hoovist läbi, kuigi majast siiski piisavalt kaugelt. 14. Hiinlaste haua tekkimislugu on rahvasuus mitmeti levinud, kuid tegelikult maeti Vapramäe jalamile kaks hiina rahvusest punaarmeelast, kes ründasid Eesti Vabadusvõitlejate soomusrongi Voika raudteesilla juures ja langesid 16. jaanuaril 1919 aastal. See on huvitav punkt ja veidi kummastav on sellist hauda niimoodi metsa seest leida (Joonis 1 eespool). 15
60s Ülesanne: Pheidippides jooksis Maratonist Ateenasse keskmise kiirusega 23 hippikoni tunnis. Kui suur oli tema kiirus kilomeetrites sekundis ? 1 hippikon = 4 staadionit, 1 staadion = 6 plethroni ja 1 plethron = 30.8 meetrit. hippikoni 4staadioni 6 plethrat 30,8m 1km 1h km 23 0,0047 h 1hippikon 1staadion 1 plethron 1000m 3600s s Viga mõõtmisel Mõõtetulemus erineb mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest mingi vea võrra. Mõõtevea enamlevinud põhjused on: Etalonide ebatäpsus. Näiteks on kilogrammi etaloni prototüüp aja jooksul 50 µg kergemaks muutunud. Mõõteriista ebatäpsused. Näiteks on mõõtjoonlauale jaotised peale kantud ebatäpselt või kaaluviht ettenähtust veidi raskem. Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused. Näiteks saavad käsitsi aega mõõtvad
Joonista kujundid õiges järjekorras. Vastus: ruut, kolmnurk, ring ja ristkülik 139. Sul on 3 kommi ja sa sööd ühe iga poole tunni tagant. Kui pikaks ajaks jätkub komme? Vastus: 1 tunniks 140. Kahes ämbris on ühepalju vett. Ühest ämbrist valati 3 liitrit teise. Mitu liitrit vett on nüüd teises ämbris rohkem kui esimeses? Vastus: 6 liitrit ( selliste ülesannete puhul liida alati sama arv juurde) 141. Kaevu puhastamiseks pumbati kaevust välja 50 l vett minutis. Sama ajaga nõrgus aga maa seest 20 l vett juurde. Veerand tunniga sai kaev tühjaks. Kui palju vett oli kaevus algul? Vastus: 450 l ( 50 20 = 30 liitrit tegelikult minutis välja; 15 min x 30 = 450 l) 142. Kujuta ette, et on olemas väsimatu inimene, kes käib päevade ja ööde kaupa puhkamata 5 km/h. Mitu ööpäeva peaks ta kõndima, et läbida 48 miljardit millimeetrit? Vastus: 400
Sest ideaalse gaasi võrrand kehtib ainult normaaltingimustel, ideaaljuhtudel. 66. H2 ja O2 segu on stabiilne toat*-l. Kuid plahvatab süüdates. Miks? Teha põhimõtteline joonis. Selle et H2 ja O2 toatemperaturil omavahel ei reageeri, kuid ei ole energita et ületada aktivatsioonibarjääri, kuid temperatuuri tõustes reageerivad, sest aktivatsioonibarjäär ületatakse ja toimub plahvatus. 67. Kui sügavast akevust saab kaevu peal asuva imipumbaga vett välja tuua? Mis seda piirab? Umbes 10 m ja seda piirab gravitatsioonijõud. 68. Kirj valem konts-de erinevusest tingitud töö jaoks ühe mooli aine kohta. W=RT ln c1/c2 Vaatleme kahte rakku: esimese raku puhul on teatud lahustunud ainete rakusisene konts 1mM ja sama aine konts väljaspool rakku 10mM. Teisel rakul on sisekonts 100mM ja väline konts 1M. Kui palju tööd kulub neil rakkudel igas ajaühikus, et vastavat konts vahet säilitada? 69
23.05.1998 a matemaatika riigieksam Lehe haldamist toetavad Topauto ja meelespea.net Põhivariant 1. rida 1998 aasta matemaatika riigieksami ülesannete lahendused 8 - x 12 x +2 1. (5p) Lihtsustage avaldist ning näidake, et selle väärtus ei sõltu x väärtusest. 6 2- x 18 x 21-x Lahendus: Valemid, mida lihtsustamisel kasutati: 1 a n ; ( ab ) = a n bn ; ( a n ) = a n m n m a - n = n ; a m+ n = a m a Vastus: Avaldise väärtus ei sõltu x väärtusest, lihtsustatud avaldises x puudub. Vastus on 2. 2. (10p) Ühistu maast 80% on põldude all ja 51 ha on metsa. Mitte põllumaast 15% on hei
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma n�
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktika
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korralavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmuse toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüd
1. Nimetada Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Niisuguste kosmiliste katastroofide jälgi on geoloogid Maal ka avastanud. Asteroidi langemine tiheda asustatusega piirkonda tähendaks miljonite inimes
Ül 1 Sirgjooneliselt liikuva keha asukoha sõltuvus ajast on antud võrrandiga: . Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6 Ül 2 Tornist, mille h=25 m visatakse horisontaalselt kivi kiirusega v0=15 m/s (algkiirus) 3 -9 -12 0 an) 4 -20 -9 6 5 -25
Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal II osa © T. Lepikult, 2003 Kahekohalised arvud Ülesanne 1 Kahekohalise arvu numbrite summa on 12. Selle arvu numbrite ümberpaigutamisel saame arvu, mis on esialgsest 18 võrra väiksem. Leida esialgne arv Lahendus Seda tüüpi ülesannetes tuleb otsitavat arvu vaadelda kujul z = 10x + y , kus x näitab kümneliste arvu ja y üheliste arvu. Tasub tähele panna, et otsitavad x ja y peavad olema täisarvud ning rahuldama võrratusi 0 < x < 10, 0 y < 10. Ülesanne 1 (2) Lahendus jätkub ... Kui ülesannet lahendades peaksime saama otsitavatele niisugused väärtused, mis neid võrratusi ja/või täisarvulisuse nõuet rikuvad, tuleb hakata lahenduskäigust vigu otsima. Kuna ülesande püstituse kohaselt peab otsitava arvu numbrite summa olema 12, saame esimeseks võrrandiks
Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosne
annaabi.ee 
