Kraana ja kaev Antud: Kraana kukutas kaevurakmetelt kaevu klaveri, mis kaalus 25 kilogrammi. Kaevu põhja jõudis klaver 8 tunni pärast. Kui sügav oli kaev? Lahendus: 1 tund= 60 minutit. t/m=S S*t=m 1 kilogramm= 1000 grammi. Gravitatsioon= 10.ne kordne keha raskus. Vastus: Kaevu sügavus oli 250 000 meetrit ehk 250 kilomeetrit. 25000*10/1000=250
Hobusõiduk on autost ees 84 m võrra ja liigub ühtlase kiirusega 3 m/s. Auto liigub esimeses sekundis 8 m ja igas järgmises sekundis 0,1 m võrra vähem kui eelmises. Mitme sekundi pärast möödub auto hobusõidukist ? ( 21 sek. ) 39. Kaevu kaevamisel, maksis esimese meetri kaevamine 300 krooni iga järgmise meetri kaevamine aga 100 krooni võrra rohkem. Täiendavalt maksti elektri eest 700 krooni. Osutus, et kaevu meetri keskmiseks hinnaks kujunes 700 krooni. Kui sügav kaev kaevati ? ( 2m; 7 m ) 40. Valimisvõitlus kestis 60 päeva. Esimene partei kulutas esimesel päeval 10 000 krooni ja suurendas kulusid iga päev 200 krooni võrra, võrreldes eelmise päevaga. Teine partei kulutas valimisvõitluseks iga päev ühesuguse summa. Pärast valimisi selgus, et mõlema partei kogukulud olid võrdsed. Mitu krooni kulutas teine partei iga päev? (15 900)
Mehaanika. Sirgjoonelise liikumise kinemaatika. Ühtlane liikumine 1 Ühtlane liikumine Liikumise põhivalem on s = vt s teepikkus (km); v kiirus (km/h); t aeg (h). Vaatame ülesandeid. 1. Bambus kasvab kiirusega ligikaudu 0,001 cm/s. Kui palju kasvab bambus ööpäevaga.? Antud: cm v = 0,001 s Lahendus: t = 24h = 24 60 min = 24 60 60s = 86400s s = 0,001 86400 = 86,4cm Vastus: Bambus kasvab ööpäevas 86,4 cm. 2. Signaali liikumiskiiruseks mööda närvikiudu võib lugeda 50 m/s. Kujutleme, et inimese käsi on nii pikk, et ulatub Päikeseni. Missuguse aja pärast tunneks siis inimene põletust? Antud: m v = 50 s s = 15 1010 m Lahendus: Arvutame kiiruse aastates. Saame s 15 1010 m t= = = 3 10 9 s 100 v m 50 s
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuseks. Nihkeks nimetata
Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x
tunnevad reisijad kõrvades survet, mis neelatamisel kaob. Kõrguse muutudes õhurõhk muutub, sisekõrvas aga jääb õhurõhk endiseks ja seetõttu surutakse trummikilet kas sisse- või väljapoole. Neelatamisel ühendatakse sisekõrv välisõhuga ja õhurõhk sisekõrvas võrdsustub. 2. Õhurõhu avastamise lugu Füüsika ajaloost on teada legend õhurõhu avastamise kohta. 17 sajandi esimesel poolel oli lasknud Firenze hetsog ehitada sügava kaevu. Kaev sai valmis, kui pumbaga sellest vett kätte ei saadud. Kõige kummalisem tundus see, et madalast kaevust suutis pump vee välja pumbata, kui aga kaevu sügavus oli enam kui 10 meetrit, siis pump ei töödanud. 1643. aastal pakkus probleemile lahenduse itaaliast pärit füüsik Evengelista Torricelli. Evangelista Torricelli ( 1608- 1647 ) 3. Torricelli katse 1643. aastal võttis E
Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded. Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: · Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad. Kalda sisse tehakse kaldakaev st et sissevool veehaardesse on külje pealt ja · Sängiveehaarded kasutatakse veekogude puhul, millel on lauged kaldad. Torustik paigaldatakse veekogu põhja ning kalda sisse tehakse kaev, kuid see viiakse nii kaugele, et see ei jääks jõkke/järve. Sissevool toimub veekogu põhjast. Põhjaveehaardeid kasutatakse arteesiavee, pinnasevee, allikavee ja infiltratsioonivee haaramiseks. Põhjaveehaaretena kasutatake: · Vertikaalveehaardeid (millena on kasutatavad salv- ja puurkaevud. Salvkaevud võtavad vett pinnalähedastest kihtidest, puukaevud aga maakoorest sügavamalt) · Allikahaardeid (kaptaazveehaardeid) pigem erandid ning kasutatakse
Matemaatika on lõbus Kert Adams AUTORI EESSÕNA See raamat on mõeldud 2 klassile matemaatika treenimiseks.Seda võiks teha koos ema või isaga.Kõik ülesanded on järjestatud teemade kaupa,mis tähendab et kõik teemad tuleb läbi võtta.Juhul kui laps oskab juba nt 2 klassi liitmist ja käib 2 klassis,oleks tarvilik ikkagi algusest alustada,et laps materjali kinnistaks.Lisaks on veel ka iga natukese aja tagant kontrolltöö sarnased leheküljed kus all on hinde lahter kuhu vanem võib lapsele hinde panna ja iga teemal on ka osa punast teksti ,mis tähendab et see tuleb meelde jätta. HEAD LAHENDAMIST 2 KLASS KELL 1H = 60min 30min = pool tundi 15min = veerand tundi 45 min= kolmveerand tundi 1min = 60s TÄIDA TABEL KELL KELL KELL PRAEGU 30 MIN 1H PÄRAST PÄRAST 6.00 8.00 10.40 4.00 8.45 KIRJUTA LÜNKA SÕNAD ABI SAAD KELLALT MART ÄRKAS TÄNA
Kõik kommentaarid