monitooring). Lisajuhtetee avastamiseks on kasutusel elektrofüsioloogilised uuringud (söögitoru kaudu viiakse südame kõrgusele elektrood, mille abil püütakse hinnata südame reaktsioone stimulatsioonile). Ravivõimalused Kergete sümptomite puhul saab inimene ise proovida end aidata näiteks Valsalva manöövriga: istudes ülakeha veidi ettepoole kaldu tuleb köhida või püüda hinge kinni hoida. Supraventrikulaarse tahhükardia puhul on kasutusel kardioversioon või ka ravimid (verapamiil, adenosiin jt antiarütmikumid). Ventrikulaarse tahhükardia ravi on agressiivsem: kardioversioon, lidokaiin, soki ravi. Kui äge seisund on lahenenud, siis pikaajaliselt kasutatakse antiarütmikume, et korduvaid episoode püüda ära hoida. Kui on tegemist lisajuhteteega, on võimalus seda katkestada kirurgilise raviga. Prognoos Prognoos oleneb konkreetsest tahhükardia liigist ning alluvusest ravile. Supraventrikulaarsed
q roosa, vahutav röga kui te köhite q hingamisraskus koos tugeva higistamisega q sinine või hall toon nahal q raske vererõhu langus toob kaasa peapöörituse, pearingluse, nõrkus ja higistamine. KOPSUTURSE RAVI HAIGLA TINGIMUSTES q Optimeeritakse q Vererõhku langetatakse nitroinfusiooniga (võinitroprussiidiga) q Kiiret kodade virvendust aeglustatakse digitaalisega või beetablokaatoriga või teostatakse kardioversioon q Raskes seisundis haigel kergendatakse respiraatoriga hingamistegevust q Manustatakse kontraktsioonivõimet parandavaidravimeid (dopamiin jm) Esmase ravi puhul on väga oluline: q Asend q Sedatsioon q Hingamist abistavad protseduurid q Nitraadid q Diureetiline ravi q Digitaliseerimine ja vatsakeste sageduse alandamine q Dopamiini infusioon q Kopsuturset ravitakse ka cpapmaskiga CPAP MASKIGA RAVI NÄIDUSTUSED q Kardiaalse etioloogiaga
Vahel tunneb inimene vahelööki tugevamana teistest löökidest ning see võib põhjustada ebameeldivat tunnet. Ekstrasüstoleid ravitakse juhul, kui nad põhjustavad isikule kaebusi või ebameeldivaid tundmusi. Peamiseks ravimiks on beetablokaator, harvem Na+-kanali blokaatorid ning teised antiarütmikumid. Kui lisalööke tekib palju ning nad on järjestikku, võib see oluliselt häirida .vereringet. Sel juhul on vajalik haiglaravi: antiarütmikum näiteks lidokaiini manustamine ja/või kardioversioon - südame normaalse rütmi taastamine elektriimpulsi abil ("elektrisokk"). Klassikaliselt jaotatakse südame rütmihäirete ravimid 4 põhirühma: I Na kanalite blokaatorid II -adrenoblokaatorid III K kanalite blokaatorid IV Ca kanalite blokaatorid KARDIO-VASKULAARHAIGUSTE RAVI Kronotroopne toime: Inotroopne efekt: Dromotroopne toime: Batmotroopne toime: 4 Kardiotoonikumid (südameglükosiidid)
EKG 1 tunni möödudes trombolüüsi lõppemisest 11. CK, CK-MB iga 6 tunni järel 12. Vajadusel valu-EKG Trombolüüsi komplikatsioonid ja nende ravi · Hüpotensioon jalgade tõstmine kõrgemale · Vedeliku manustamine · Streptokinaasi- ja naitraadi-infusiooni aeglustamine · Reperfusiooni-rütmihäire o Vatsakeste ekstrasüstolid ja sünnipärane rütm ehk idioventrikulaarne rütm · Vatsakeste tahhükardia ja vatsakeste fibrillatsioon, raviks kardioversioon ja lidokaiinravi · Verejooksud · Allergiline reaktsioon raviks trombolüüsi lõpetamine ja anafülaktilise reaktsiooni ravi Rütmihäired Jälgimine ja põetus 1. Asüstoolia a. Elustamine 2. Vatsakeste fibrillatsioon (VF) a. Oht suurim esimeste tundide jooksul b. Viivitamatu defibrillatsioon c. Jätkuva ravina lidokaiinravi 3. Vatsakeste tahhükardia (VT) a
aeglasem. Sageli kaasub bradükardiaga sinuatriaalne blokaad ja aeglase siinusrütmi foonil ekstrasüstolid. Bradükardia võib vahelduda kodade virvenduse, laperduse või kodade paroksümaalse tahhükardiaga (bradükardia-tahhükardia sündroom). Siinussõlme funktsiooni kustumisel võib tekkida virvendusarütmia, mille puhul on südamevatsakeste rütm ka aeglane - alla 70/min, vahel isegi 30-40/min. Niisugusel juhul ei taasta siinusrütmi ka elektriline kardioversioon. Sellest võib omakorda areneda südamepuudulikkus. SNS diagnoos on küllalt kindel tugeva siinusbradükardia korral, mis ei muutu oluliselt kehalisel pingutusel, või aeglase nodaalse rütmiga haigetel. Sageli on SNS puhul rütmihäire vaid perioodiline ning tavalisel elektrokardiograafilisel uuringul leitakse normaalne siinusrütm. SIINUSATRIAALNE BLOKAAD Siinusatriaalne blokaad on erutuse leviku häire siinussõlmelt kodadele, mis tähendab, et kojad ei depolariseeru
1.Vatsakeste fibrillatsiooni (VF) korral 2.Ilma pulsita kulgeva vatsakeste tahhükardia (VT) korra maksimaalne elektrivool läbi müokardi. On ainus efektiivne vahend vatsakeste fibrillatsiooniga patsiendi ravimisel (200J – 300J – 360J), puudub pulss ja patsient ei ole ärkvel/äratatav. Elektroodide paigutus: STERNUM – elektrood parema rangluu alla rinnaku kõrvale; APEX – elektrood vasakule poole kaenlakeskjoonele rinnanibust veidi allapoole kardioversioon - piisavalt tugev elektriimpulss, mida kasutatakse siinusrütmi taastamiseks, kui on kiiresti vaja saavutada rütmi taastumine või eelnevad medikamentoossed meetodid ei osutunud edukaks või põhjustasid kõrvaltoimeid. KOOMA nimetatakse seisundit, kus patsient on nii sügava teadvushäirega, et teda pole võimalik äratada.Vabad hingamisteed ja hingamisfunktsioon Koomas haigel võib hingamine olla ebaefektiivne kahel põhjusel:1. hingamisteed on kinni vajunud, kuna patsient ei kontrolli oma
o 100-280 insulti Eestis Eeldusel, et 33% saab ravi 30% trombolüüsime 30-93 insulti Eestis aastas Antikoagulant – Ravimid mis takistavad vere hüübimist ja seeläbi trombide teket. Kui antikoagulante kasutada, siis ei tohiks tekkida trombe. Kui antikoagulandid ei ole piisavalt efektiivsed ning ei toimi piisavalt hästi, siis esineb ikkagi trombi tekkimise oht ja vajalik on trombolüüs. Trombolüüs – Trombi lõhustamine. Kardioversioon – Südame rütmi taastamine. Hemorraagiline insult – Veri on liiga vedel, tekib ajuverejooks. Isheemiline insult – Aju ei saa trombi tekkimise tõttu piisavalt verd. INR (International Normalized Ratio) – Vere hüübimise tase. 2.0-3.0 on normaalne vahemik (kasutatakse vaid varfariini puhul). NOAC (Noval Oral Anticoagulants) – Uued suukaudsed antikoagulandid. Antikoagulandid toimeainete järgi: Varfariin (vana, üldine kasutamine väheneb) Dabigatran
.................................................................................... 788 51.7.1 Käsielektroodidega defibrillatsioon ............................................................................ 788 51.7.2. Defibrillatsioon (pool)automaatse defibrillaatoriga ................................................... 793 51.7.3. Laste defibrillatsioon .................................................................................................. 796 51.7.4. Kardioversioon või sünkroniseeritud defibrillatsioon ............................................... 797 51.8. Südame stimulatsioon ....................................................................................................... 800 51.8.1. Südamestimulaator ehk kardiostimulaator ................................................................ 800 7 51.8.2. Vagusnärvi stimuleerimine.......................................................................................
annaabi.ee 
